Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-8610

ja

Tolliameti

kaudu

halduri

tasu

ja

Seisuga 10.09.2018 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud deposiiti tasutud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on seiskunud ning teadaolev vara, mille arvelt võlausaldaja nõudeid rahuldada, puudub. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi 182 199,57 eurot. Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete kohaselt on võlgnikul maksuvõlg kokku 107 658,60 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 5 054,57 eurot. Lisaks on võlgnikul võimalik käenduskohustus AS Xxxx ees, mis tuleneb laenulepingust nr EE06-138506-JI, mille periood on 30.08.2006. a kuni 28.05.2019. a, limiit on 319 558,24 eurot ja laenujääk on 177 743,96 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgniku varaks ostjatelt laekumata arved summas 328,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on võõrandanud enamik sõidukeid 2017. a ja 2018. a oma juhatuse liikmetele, juhatuse liikme lähikondsele, endisele juhatuse liikmele või võlgnikuga seotud äriühingule. Portaali www.auto24.ee andmetel võõrandatakse samalaadseid korras sõidukeid kõrgemate hindadega. Tehingute täpsemad tingimused ja vastavus võlgniku ning võlausaldajate huvidele vajaksid edasist kontrollimist pankrotimenetluses.

2-18-8610 Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on maksnud dividende vahetult enne pankrotiavalduse esitamist (aprillis-mais 2018.a.) E H ́ile summas 60 000 eurot, J V ́ile summas 62 719,96 eurot ja R S ́le summas 56 678,53 eurot. Tulenevalt eeltoodust võivad esineda tagasivõitmise võimalused vastavalt PankrS § 110 ja 117. Võlgnik on võlausaldajate ees kohustuste täitmisele eelistanud lähikondsete isikute huve ning maksnud osanikele dividende vahetult enne pankrotiavalduse esitamist kokku summas 179 398,49 eurot. Tulenevalt eeltoodust võivad esineda KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteo tunnused. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1080 eurot (12 x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 216 eurot (kokku 1296 eurot) Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

2-18-8610 täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 182 199,57 . Samas teadaolevaks varaks on ostjatelt laekumata arved summas 328,80 eurot. Kohus on kontrollinud, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kuivõrd võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 29 lg 8 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele deposiidi arvelt 396,25 euro ulatuses. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige E H, (isikukood xxxx).

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.