Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1161 6. oktoober 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaupo Paal ja Nele Parrest Eero Hammeri kaebus Maksu- ja Tolliameti 20. märtsi 2019. a vastutusotsuse tühistamiseks Kaebaja Eero Hammer, esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2021. a otsus Eero Hammeri kassatsioonkaebus
30.augusti 2021. a kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades ringkonnakohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta kassatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
1.Harju Maakohus lõpetas 11. septembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-8610 Osaühingu FCC Betoonitööd 4. juunil 2018 esitatud pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Samuti rahuldas maakohus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu esitatud taotluse Osaühingu FCC Betoonitööd äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks kuue kuu võrra. Maakohus leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole tasutud. Maakohus viitas mh ka ajutise pankrotihalduri aruandele, mille järgi võlgnik on võlausaldajate ees kohustuste täitmisele eelistanud lähikondsete isikute huve ning maksnud osanikele dividende vahetult enne pankrotiavalduse esitamist. Kohtumääruses refereeriti ka halduri hinnangut, et võivad esineda karistusseadustiku §-s 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteo tunnused ning tagasivõitmise võimalused pankrotiseaduse (PankrS) §-de 110 ja 117 alusel.
2.MTA kohustas 20. märtsi 2019. a vastutusotsusega nr 13-7/00898-21 Eero Hammerit (kaebaja) tasuma Osaühingu FCC Betoonitööd maksuvõlga 128 732 eurot 14 senti, millest 107 658 eurot 60 senti on põhivõlg ja 21 073 eurot 54 senti intress (seisuga 22. veebruar 2019). 1) Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt maksustamisperioodidel juuli 2017 kuni mai 2018 deklareeritud ja arvutatud, kuid täitmata Osaühingu FCC Betoonitööd maksukohustuste täitmist.
3-19-1161 Kuna Osaühingu FCC Betoonitööd pankrotimenetlus lõppes raugemisega, puudub võimalus maksuvõlga sisse nõuda äriühingu vara arvel (maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 5). 2) Äriühingu põhivõlg koosneb järgmistest osadest. Esiteks, 24. aprillil 2018 esitatud käibedeklaratsioonide (KMD) parandusdeklaratsioonide alusel maksustamisperioodide juuli 2017, august 2017, november 2017 ja detsember 2017 kohta deklareeritud, kuid tasumata käibemaks 20 007 eurot 21 senti. Teiseks, 22. mail 2018 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) parandusdeklaratsiooni alusel maksustamisperioodi detsember 2017 kohta deklareeritud, kuid tasumata kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse 9704 eurot 83 senti. Kolmandaks, maksustamisperioodidel märts 2018 kuni mai 2018 deklareeritud ja 2018. aasta II kvartali kohta arvutatud, kuid tasumata jäetud maksud 77 946 eurot 56 senti. 3) Äriregistri andmetel oli kaebaja Osaühingu FCC Betoonitööd juhatuse liige ajavahemikul
25.aprillist 2005 kuni 11. septembrini 2018, alates 7. novembrist 2017 oli ta ainus juhatuse liige. 4) Rikutud kohustuseks on tasumiskohustus (MKS § 105 lg 1). Maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Kaebaja esitas juhatuse liikmeks oleku ajal valeandmetega KMD-d ja TSD-d. Osaühing FCC Betoonitööd ei soetanud tööjõurenditeenust BBR OÜ-lt ega Trexton Rent OÜ-lt ning oli ise väidetavate renditöötajate tööandjaks. Parandusdeklaratsioonid esitati pärast seda, kui MTA alustas üksikjuhu kontrolli (9. veebruari 2018. a korraldus; kontroll lõpetati 4. oktoobri 2018. a teatega), ning nende esitamist tuleb pidada kaebaja kinnituseks, et algsetes deklaratsioonides esitatud andmed ei olnud õiged. Kaebaja viis Osaühingust FCC Betoonitööd välja ka rahalisi vahendeid. Äriühingu pangakontolt on maksuvõla tekkimise ajal tehtud sularaha väljamakseid peamiselt 750 euro kaupa kokku 194 450 eurot. Sularaha liikus kassasse, mille vajalikkust põhjendati maksumenetluses reservina, „kui maksuamet kontod kinni paneb“. Kassast tehti dividendide väljamakseid 179 398 eurot 49 senti, mille arvel oleks saanud täita äriühingu maksukohustusi. Seejuures otsustati ja tehti esimene dividendimakse 11. aprillil 2018, s.o päev enne seda, kui MTA pidi etteteatatult tulema kontrollima sularahakassa olemasolu. Teine dividendimakse otsustati ja tehti 22. mail 2018, s.o samal päeval TSD parandusdeklaratsiooni esitamisega. Kaebaja tegi äriühingu varatuks, võõrandades äriühingule kuulunud kümnest sõidukist seitse äriühingu lähikondsetele eraldi ostu-müügilepinguid sõlmimata Maanteeameti e-keskkonnas enne Osaühingu FCC Betoonitööd pankrotiavalduse esitamist. 5) Kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5). Kaebajal on pikaaegne ettevõtluskogemus ja piisavalt teadmisi selle kohta, kuidas tuleb äriühingut juhtida ning millised on juhatuse liikme kohustused. Kaebajal oli Osaühingu FCC Betoonitööd juhatuse liikmena ülevaade ettevõtte majandustegevusest ja rahaliste vahendite liikumisest, mistõttu viidi rahalised vahendid välja ning varad võõrandati tema teadmisel ja osavõtul. Kaebaja valduses olid ettevõtte kassa ja pangakaardid ning tal oli õigus teha pangakontolt ülekandeid ja sularaha väljamakseid kassast. Kaebaja süüliseks teoks on äriühingu rahalise seisu halvendamine dividendiväljamaksete tegemisega ja vara võõrandamine lähikondsetele, mis muutis maksukohustuste täitmise võimatuks. Mõistliku ja vastutustundliku majandamise korral oleks Osaühingul FCC Betoonitööd olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksude tasumiseks. Kaebaja pidi teadma, et dividendide maksmine toob kaasa tulumaksukohustuse, mille täitmiseks rahalised vahendid puudusid. See on käsitatav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena. Lisaks rikkus kaebaja kaasaaitamiskohustust, keeldudes
3.oktoobril 2018 ütluste andmisest viitega põhiseaduse §-le 22. 6) Kaebaja süülise tegevuse (tasumiskohustuse rikkumise) ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.
3.MTA jättis 16. mai 2019. a vaideotsusega kaebaja vaide vastutusotsuse peale rahuldamata.
4.Kaebaja esitas kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 1) Maksuhaldur ei ole korrektselt täitnud uurimiskohustust ega ole võtnud arvesse asjas tähendust omavaid asjaolusid. Tähelepanuta on jäetud raske majanduslik seisukord turul, valdkonnapõhine 2(8)
3-19-1161 ebaaus konkurents ja muud olulised asjaolud, mis tingisid äriühingu maksuvõla. Osaühing FCC Betoonitööd on nõuetekohaselt deklareerinud maksukohustused ega ole varjanud käivet, palkade maksmist vms. Võimetust kanda majanduslike raskuste tõttu maksuhaldurile üle nõuetekohaselt deklareeritud maksusummad ei saa isikule ette heita. Vastutusotsuse etteheited tasumiskohustuse rikkumise kohta on asjakohatud. 2) Kaebaja ei jätnud teadlikult täitmata Osaühingu FCC Betoonitööd maksukohustust ega rikkunud kaasaaitamiskohustust. BBR OÜ ja Trexon Rent OÜ töötajad ei olnud Osaühingu FCC Betoonitööd töötajad. Kaebaja äriühingu juhatuse liikmena ei rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ega tegutsenud eesmärgiga põhjustada OÜ FCC Betoonitööd maksuvõlg ja selle tasumiseks rahaliste vahendite puudumine. Esindataval puudusid rahalised vahendid, et täita kohustusi. Lisaks ei saa kaebajale ette heita enda õiguste realiseerimist maksumenetluses, sest enda vastu ütluste mitteandmise õiguse kasutamine ei ole võrdsustatav kaasaaitamiskohustuse rikkumisega. 3) Osaühing FCC Betoonitööd on tehinguid ja töötajatele tehtud väljamakseid korrektselt deklareerinud. Kaebaja ei ole juhatuse liikmena esitanud maksuhaldurile valeinformatsiooni. Kui maksuhaldur leiab, et mingil määral olnuks rahaliste kohustuste täitmine võimalik äriühingu vara arvel, tulnuks vastutusmenetluses tuvastada, millises ulatuses saanuks kaebaja seda teha.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 24. augusti 2020. a otsusega kaebuse, tühistas MTA
20.märtsi 2019. a vastutusotsuse ja mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 750 eurot. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 1) Kaebaja rikkus tahtlikult tasumiskohustust. Kaebaja kajastas algselt maksudeklaratsioonidel ebaõigeid andmeid. Tehinguid BBR OÜ-ga ega Trexton Rent OÜ-ga ei toimunud. Kaebaja teadis seda. Nimetatud äriühingud ei olnud reaalselt tegutsevad ettevõtted. Kõik tehingu pooled on esitanud parandusdeklaratsioonid ja seeläbi kinnitanud, et ei kajastanud algselt deklaratsioonidel õigeid andmeid. 2) 11. aprillil 2018, mil maksti välja dividendid, eksisteeris Osaühingul FCC Betoonitööd varjatud maksuvõlg. 22. mail 2018, mil tehti dividendide väljamakse ja äriühing esitas maksustamisperioodi detsember 2017 TSD parandusdeklaratsiooni, eksisteeris juba varem esitatud deklaratsioonide parandusdeklaratsioonidega tekkinud maksuvõlg. Dividendide maksmine oli lubamatu (äriseadustiku (ÄS) § 157 lg 1). 3) Ajutine pankrotihaldur on 28. juuni 2018. a aruandes tuvastanud, et novembrist 2017 kuni maini 2018 võõrandas kaebaja ettevõttele kuuluvad sõidukid lähikondsetele odavamalt, kui oli autode keskmine müügihind. Sellega rikkus kaebaja juhatuse liikme kohustust tegutseda ettevõtte huvides kõige kasumlikumal viisil ja tavapärast hoolsusstandardit. Tehingute eesmärk oli muuta ettevõte varatuks. 4) Kõigele eelnevale vaatamata tuleb kaebus rahuldada. Olukorras, kus juhatus teeb väljamakse, järgides osanike otsust (ÄS § 168 lg 1 p 5), ei vastuta ebaseadusliku väljamakse tegemise eest juhatuse liige. Seega ei ole kaebaja süüliseks teoks kassast dividendide väljamaksmine. Kaebaja ei olnud ettevõtte ainuosanik ega saanud otsustada dividendide väljamaksmist. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et kassast raha väljamaksmine dividendidena oli osanike ühine otsus. Kuna dividendide maksmist ei saa kaebajale ette heita, ei vastuta kaebaja selle eest, et pärast dividendide maksmist ei olnud äriühingul enam rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks ulatuses, milles kohustused oleks saanud täita välja makstud dividendide arvel. Kaebaja tegevuse ning maksuvõla tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Kuna kaebaja ei vastuta põhivõla tasumise eest, siis ei ole tal ka põhivõlalt arvestatud intressi tasumise kohustust.
6.MTA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
3(8)
3-19-1161
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11. märtsi 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäid nende endi kanda. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt. 1) Juhatus on kohustatud kinni pidama osanike seaduslikest korraldustest (ÄS § 168 lg 2). Seda, kas kõrgemalseisva organi otsus on õiguspärane või mitte, peab hindama juhatus ise (kui see ei ole läbinud kohtulikku kontrolli), rakendades selleks korraliku ettevõtja hoolsust. Kui kõrgemalseisva organi otsus on ebaseaduslik, siis ei vabane juhatuse liige automaatselt oma kohustuse täitmisest ega ka vastutusest selle rikkumise eest. Samasugusest tsiviilõiguslikust standardist tuleb lähtuda ka juhatuse liikme hoolsuskohustuse hindamisel MKS § 8 lg 1 alusel. Seega ei pidanud kaebaja iseenesest vaidlustama osanike otsust kohtus (ÄS § 178 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-d 1 ja 2), kuid tal tuli osanike otsuse täitmisel ning väljamakse tegemisel lähtuda korraliku ettevõtja hoolsuse standardist (ÄS § 187 lg 1; vrd ka Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-46-12, p 13), sh kontrollida, kas väljamakset tehes võib äriühingule tekkida kahju. Riigikohtu asjas nr 3-3-1-37-13 tehtud otsuses sedastatut silmas pidades tuli maksuhalduril lisaks juhatuse liikme (hoolsus)kohustuse rikkumisele teha kindlaks ka kaebaja eesmärk jätta maksud tasumata. 2) Osaühingu juhatusel on kohustus omal algatusel anda osanikele informatsiooni äriühingu majandusliku olukorra kohta (vt ka ÄS § 180 lg 5). Kaebaja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kaebaja osales dividendide väljamaksmise otsuste tegemisel ning hääletas poolt. Kaebaja on aga seisukohal, et dividendide väljamaksete tegemise ajal ei olnud äriühingul maksuvõlga, millest osanikke teavitada, sest tööjõurenditeenust oli Osaühingule FCC Betoonitööd osutatud. Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Maksuhaldur on mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud, miks Osaühing FCC Betoonitööd ei ole tööjõurenditeenust soetanud. Kaebaja pidi olema tehingute mittetoimumisest teadlik. Kuigi esimeste dividendiväljamaksete ajal ei olnud esitatud parandusdeklaratsioone, oli kaebajale kui Osaühingu FCC Betoonitööd juhatuse liikmele juba teada, et äriühingul on (deklareerimata) maksuvõlg. Seega tuli tal hoolsuskohustuse täitmiseks teavitada osanikke äriühingu majandustegevust puudutavatest asjaoludest. Jättes selle kohustuse täitmata ning tehes dividendiväljamakse ilma osanikke eelnevalt informeerimata ja väljamakse tegemisele vastuväiteid esitamata, rikkus kaebaja temal lasuvaid juhatuse liikme kohustusi. Asjaolud, et parandusdeklaratsioonid esitas raamatupidaja ning et osanikeringi kuulusid lisaks kaebajale R. Siilsalu ja J. Vehman, ei oma asjaolusid arvestades tähtsust. Arvestades äriühingu majanduslikku seisu ning kaebaja teadlikkust sellest, pidi kaebaja olema teadlik ka sellest, et dividendide väljamakse toob äriühingule kaasa täiendava tulumaksukohustuse. 3) Asjaolud kogumis tõendavad, et praegusel juhul ei olnud küsimus üksnes dividendide väljamaksete tegemise võimalikus ebamõistlikkuses või sellega kaasnevas kahjulikus tagajärjes osaühingule, vaid sellega kaasnes kaebaja eesmärk jätta maksukohustus täitmata. 4) Kuigi MTA on maksumenetluses võtnud seletused üksnes 10 Trexton Rent OÜ töötajalt, kes loeti OÜ FCC Betoonitööd töötajateks, nähtub vastutusotsusest, et maksuhaldur on pöördunud kõigi töötajate poole, kuid 11 neist jätsid vastamata. Seega on põhjendatud lugeda kõik 21 töötajat Osaühingu FCC Betoonitööd töötajateks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kasumi jaotamise otsustamine ei ole osaühingu juhatuse liikme pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 5). Osaühingu FCC Betoonitööd osanike otsus on kehtiv (ei ole tühine ega kehtetuks tunnistatud). Olukorras, kus juhatus teeb väljamakse osanike otsust järgides, ei vastuta väljamakse tegemise eest juhatuse liige. Eelnevat ei väära asjaolu, et kaebaja oli üks Osaühingu FCC Betoonitööd osanikest. Kaebajale kuulus vaid 20% suurune osalus, mistõttu ei olnud tema hääl dividendide väljamaksmise otsuse tegemisel määrava tähendusega.
4(8)
3-19-1161 2) Juhatuse liikmel ei ole seadusest tulenevat õigust ega kohustust eirata osanike kehtivaid korraldusi. Seetõttu ei saa dividendide väljamaksmine täita MKS § 8 lg 1 kohaldamise eeldusi. 3) Ringkonnakohus ei ole ÄS § 187 lg 1 alusel etteheidet tehes täpsustanud, missugust äriühingu sisesuhtest tulenevat kohustust on kaebaja rikkunud. Pooled ei vaidle selle üle, et dividendide väljamakse aluseks oleva osanike otsuse tegemine oli seaduslik, ega selle üle, et õiguspärase otsuse täitmine ei saa olla juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. 4) Juhatuse liikme vastutus maksukorralduse seaduse ja äriseadustiku alusel on põhimõtteliselt erinev. Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine ei õigusta üldjuhul MKS § 8 lg 1 kohaldamist. Ringkonnakohus on sisustanud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist juhatuse liikme tsiviilõigusliku vastutuse analoogiaga, mitte maksukorralduse seadusest või maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmisega. 5) Ringkonnakohus on valesti tuvastanud, et dividendide väljamaksmise eesmärk oli maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Dividendide väljamaksmine ei saa olla põhjuslikus seoses ajaliselt varem tekkinud maksuvõlaga.
9.MTA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6).
11.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
12.Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige ei vastuta solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga mitte igasuguse äriühingu maksuvõla eest (nt ebaõnnestunud äriplaan), vaid ta teeb seda üksnes teatud eelduste täidetuse korral. Teisisõnu, ainult siis, kui ta rikkus MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning selle tulemusel (põhjuslik seos) on tekkinud maksuvõlg (vt pikemalt vastutusotsuse tegemise täiendavate õiguslike eelduste kohta nt üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d e–i).
13.Kassatsioonkaebuses ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud MTA ja kohtute järeldusi, et kaebaja oli Osaühingu FCC Betoonitööd juhatuse liige ajavahemikul 25. aprillist 2005 kuni
11.septembrini 2018 ning et äriühing ei teinud tehinguid BBR OÜ-ga ega Trexon Rent OÜ-ga. Vaidlust ei ole ka kaebajalt nõutava Osaühingu FCC Betoonitööd maksuvõla (põhivõlg, intressid) suuruse ega selle üle, et kui kaebaja endise juhatuse liikmena vastutaks põhivõla eest, oleks temalt võimalik vastutusotsusega nõuda ka sellelt arvestatud intressi (vt ka halduskolleegiumi otsus nr 3-19-269/12, p 9).
14.Kolleegium on seisukohal, et MTA ei pidanud enne kaebajale vastutusotsuse tegemist püüdma Osaühingult FCC Betoonitööd MKS § 96 lg 5 teise lause järgi maksuvõlga kolm kuud sisse nõuda.
14.1.MKS § 96 lg 5 teise lause järgi võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud maksuvõla sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole 5(8)
3-19-1161 õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Osaühingu FCC Betoonitööd pankrotti ei ole välja kuulutatud, sest pankrotimenetlus rauges.
14.2.MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud erand, kui MTA ei pea püüdma kolm kuud sissenõudmistoiminguid teha, laieneb lisaks pankroti väljakuulutamisele ka pankrotimenetluse raugemisele. Raugemine nagu ka pankroti väljakuulutamine näitab, et võlgnikul puudub vara või olemasolev vara koosneb nõuetest, mille rahuldamine on vähetõenäoline (PankrS § 29 lg-d 1 ja 2). Nõuete rahuldamise tõenäosusele saavad seejuures hinnangu anda ka võlausaldajad (sh MTA), hinnates pankrotimenetluse kulude katteks ja raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi tasumise põhjendatust (PankrS § 29 lg 3). Raugemise tulemusel isik likvideeritakse likvideerimismenetluseta, st võlgade sissenõudmist, vara müümist ja jagamist õigustatud isikute vahel ei toimu (vt PankrS § 29 lg 8, TsÜS §-d 41 ja 43).
14.3.Kolleegium peab oluliseks lisada, et maksuhalduri poolt deposiidi tasumine on kaalutlusotsus. Kohus ei saa vastutusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel asuda MTA eest hindama pankrotimenetluses deposiidi tasumise otstarbekust (HKMS 158 lg 3 teine lause). Kehtiv õigus ei sätesta maksuhalduri kohustust vältida pankrotimenetluse raugemist ega selle kohustuse tekkimise tingimusi. Kohus peab vaid kontrollima, ega MTA ei ole toiminud ilmselgelt meelevaldselt, tehes valiku, kas riik peaks maksunõude maksma panema maksumaksja (nt äriühingu) pankrotimenetluses, sh vajaduse korral pankrotimenetlust finantseerides, või tuleks teha vastutusotsus maksumaksja seaduslikule esindajale. Pankrotimenetluse eesmärk on võlgniku (maksumaksja) vara arvel seaduses sätestatud reegleid (sh väljamaksete järjekorda) järgides tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja rahuldada olukorda arvestades õiglasel määral võlausaldajate nõuded. Selle asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks teinud ilmselge kaalumisvea ja kahjustanud sellega teiste võlausaldajate õigusi.
15.MTA asus seisukohale, et kaebaja rikkus küll ka maksuvõlgade tähtaegse deklareerimise kohustust, kuid vastutusotsuse aluseks on asjaolusid arvestades eeskätt tasumiskohustuse (MKS § 105 lg 1) rikkumine. MTA on sedastanud: „Tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks algselt ebaõigete andmete kajastamisest maksudeklaratsioonidel (perioodide 07.2017, 08.2017, 11.2017 ja 12.2017 osas) ning äriühingust rahaliste vahendite väljaviimise ja äriühingu varatuks tegemise läbi“ (vastutusotsus, lk 4). Maksukohustuse korrektselt deklareerimise hetkeks
24.aprillil ja 22. mail 2018 oli äriühing muutunud varatuks, mis tõi kaasa tasumiskohustuse rikkumise. Täpsemalt heidab MTA kaebajale ette, et ta võõrandas aastatel 2017 ja 2018 kümnest sõidukist seitse lähikondsetele alla turuhinna ning maksis osanike 11. aprilli ja 22. mai 2018. a otsuste alusel välja dividendid olukorras, kus tegelikult kasum puudus (vastutusotsus lk-d 4, 6, 17 jj). Dividendide väljamaksmine suurendas maksuvõlga veelgi.
16.Kolleegium on seisukohal, et kaebaja rikkus MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust korraldada Osaühingu FCC Betoonitööd deklareerimis- ja tasumiskohustuse tähtaegne ja täielik täitmine.
16.1.Jättes maksustamisperioodidel juuli, august, november ja detsember 2017 tähtajaks esitamata õigete andmetega maksudeklaratsioonid, rikkus kaebaja MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust korraldada äriühingu deklareerimiskohustuse (MKS § 85) tähtaegne ja täielik täitmine. Tekkis (deklareerimata) maksuvõlg, mida ei tasutud õigusaktides ette nähtud ajal. Seega kaasnes deklareerimiskohustuse rikkumisega ka deklareerimata jäänud maksuvõla tasumiskohustuse kestev rikkumine. Deklareerimiskohustuse rikkumise ajal saanuks MTA maksuvõlga äriühingu vara arvel põhimõtteliselt sundtäita. Deklareerimiskohustuse rikkumise kõrvaldamise hetkeks (24. aprilli ja 22. mai 2018. a parandusdeklaratsioonid) olid äriühingust rahalised vahendid aga välja viidud ja äriühing muutunud varatuks.
6(8)
3-19-1161
16.2.Andmata hinnangut sellele, kas ja kuivõrd rikkus kaebaja oma äriseadustikust tulenevaid kohustusi äriühingu vastu, on kolleegium seisukohal, et kaebaja rikkus juhatuse liikmena osanike
11.aprilli ja 22. mai 2018. a dividendi maksmise otsuste alusel dividendide väljamakseid tehes MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust korraldada äriühingu tasumiskohustuse täitmine (MKS § 105 lg 1). Lisaks suurendas dividendide väljamaksmine maksuvõlga veelgi.
16.3.Juhatuse liige peab pidevalt jälgima äriühingu majanduslikku olukorda ning on MKS § 8 lg 1 järgi kohustatud korraldama äriühingu majandustegevuse viisil, mis peab silmas äriühingul lasuvat avalik-õiguslikku kohustust deklareerida ja tasuda täielikult ja tähtaegselt maksukohustus (vt ka halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1635/19, p 14). Juhatuse liige ei või astuda aktiivselt ja teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks olukorras, kus selle tulemusel jääb esindatava maksukohustus täitmata. Kolleegium on seisukohal, et MKS § 8 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmiseks ei või juhatuse liige (seega ka kaebaja) osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg ning olemasolevast varast ei jätku selle tasumiseks. Seda eriti olukorras, kus dividendimakse suurendab tasumata maksuvõlga veelgi (tulumaksuseaduse § 50).
16.4.Sõidukite võõrandamist alla turuhinna ei saa eraldivõetuna siiski pidada juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks, mida saaks kaebajale vastutusotsuses ette heita, sest kui äriühing oleks saadud raha kasutanud maksuvõla (sh vajaduse korral intressi) tasumiseks, ei oleks äriühingu maksuvõla tasumise kohustust rikutud.
16.5.Kolleegium lisab, et jääb varem korduvalt väljendatud seisukoha juurde: „Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täita mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Ka pankrotiseadusest tuleneb, et maksuvõlg ei ole teiste võlgade ees eelisseisundis.“ (Esimest korda halduskolleegiumi asjas nr 3-3-1-37-13 tehtud otsuse p-s 17.) Kõnesoleval juhul sellise olukorraga – vajadusega otsustada võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra ja proportsiooni üle – aga tegu ei ole. Osalusproportsioonile vastava dividendi saamine on küll osaniku üks peamisi eesmärke osaluse omandamisel, kuid tegu ei ole teise võlausaldaja nõudega. Osanike otsus dividende maksta ei vabasta ühegi õigusnormi kohaselt äriühingut maksukohustusest ega äriühingu juhatuse liiget maksude tasumise korraldamise kohustusest. Juhatuse liige on kohustatud hindama kõrgemalseisva äriühinguorgani otsuse ja selle täitmise seaduslikkust, sest tegu ei ole haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik sõltumata seaduslikkusest (v.a ilmselgelt tühine haldusakt; vrd ka tsiviilkolleegiumi otsused asjades nr 3-2-1-46-12, p 13; 3-2-1-40-13, p 28).
17.Arvestades kaebaja tegevust äriühingu varatuks muutumisel, tuleb jaatada põhjuslikku seost teo kui etteheidetava käitumise (ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine, dividendide väljamaksmine) ja tagajärje (tasumata maksuvõlg) vahel. Maksukohustuse deklareerimata jätmine takistas otseselt maksuhalduril makse sisse nõudmast.
Kolleegiumi hinnangul rikkus kaebaja kohustusi tahtlikult.
18.1.VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Kolleegium on rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega: teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub oma MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 16).
7(8)
3-19-1161
18.2.Sündmused ja nende ajaline kulg näitavad selgelt, et kaebaja juhatuse liikmena teadis, et algselt esitatud deklaratsioonidel jäid Osaühingu FCC Betoonitööd maksukohustused korrektselt deklareerimata. Samuti teadis kaebaja, milliseid toiminguid tehti äriühingu varatuks muutmiseks, ning mõistis, et kui ta teeb osanike otsuste alusel dividendide väljamaksed, jääb selle tulemusel täitmata äriühingu kohustus tasuda maksuvõlg. Kaebaja tegevuse eesmärk oli muuta äriühing varatuks ning jätta Osaühingu FCC Betoonitööd maksuvõlg tasumata.
19.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata. Pooled ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon riigituludesse (HKMS § 107 lg 4 kolmas lause). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.