Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-19-1160/16
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 11.12.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2633

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1160

Haldusasi

Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.03.2019 vastutusotsuse 13-7/00898-20 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise aeg

RESOLUTSIOON

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas 03.11.2020

1.Jätta Xi kaebus rahuldamata

2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus

seisukorra tõttu, mis tõi kaasa selle, et OÜ-l FCC Betoonitööd puudusid rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks. Andmaks hinnangut eeltoodud väidetele, tuleb vaadata konkreetse sissenõutava maksukohustuse tekkimise asjaolusid. Maksukohustus tekkis seetõttu, et OÜ FCC Betoonitööd kajastas 07.2017 ja 08.2017 KMD-del tööjõurendi teenuse soetust OÜ-lt BRR. Tegelikkuses OÜ FCC Betoonitööd tööjõurendi teenust OÜ-lt BRR ei soetanud vaid oli ise väidetavalt renditud töötajatele tööandjaks. Vaide esitajale kuulus vaidlustatud tehingute ajal 60%-line OÜ FCC Betoonitööd osalus ning vaide esitaja oli samas ka OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liikmeks. Lisaks eeltoodule oli vaide esitaja näiliste tehingute vormistamise ning KMD-del kajastamise ajal ka OÜ BRR juhatuse ainukeseks liikmeks ning ainuosanikuks. Nendel maksustamisperioodilel oli OÜ FCC Betoonitööd OÜ BRR ainukeseks kliendiks. Juba ainuüksi eeltoodud asjaolud muudavad ebausutavaks väited, mille kohaselt vaide esitaja ei olnud teadlik sellest, et OÜ FCC Betoonitööd ja OÜ BRR vahel tegelikult tehinguid ei toimunud ning samuti ei olnud ta teadlik sellest, et neid tehinguid OÜ FCC Betoonitööd KMDdel kajastati. On ilmne, et vaide esitaja, olles OÜ BRR juhatuse ainuliikmeks ja ainuosanikuks, oligi ise üheks isikuks, kes tegelikult toimumata tehingu kohta dokumente vormistas, teades ise suurepäraselt, et renditööjõuna vormistatud töötajate tööandjaks on tegelikult OÜ FCC Betoonitööd, kus ta ise oli samaaegselt samuti juhatuse liikmeks. Ei ole usutav, et vaide esitaja allkirjastas koos teise OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liikmega tööjõurendi lepingu ning väljastas selle alusel (olles OÜ BRR juhatuse ainuliikmeks) toimumata tehingu kohta arveid, ei teadnud seda, et OÜ FCC Betoonitööd (mille juhatuse liikmeks ta samuti arvete väljastamise ajal oli) kajastab neid arveid oma käibemaksuarvestuses KMD-del. Pigem saab eeltoodust teha järelduse, et kaks OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liiget otsustasid ära kasutada olukorda, kus neist üks on ka OÜ BRR juhatuse liikmeks ning vormistasid toimumata tehingut kajastavaid dokumente, mille ainukeseks eesmärgiks saigi olla OÜ FCC Betoonitööd käibemaksukohustuse alusetu vähendamine. Asjaolu, kes KMD-d esitas, ei oma antud juhul mingit tähendust, kuna ülaltoodust nähtub, et X oli igal juhul teadlik sellest, et KMD-del valeandmeid kajastati ning ta ise oli ka sellele toimumata tehingute kohta OÜ BRR nimel dokumente koostades kaasa aidanud.

4.Kaebuse põhjendused 4.1 Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud mitte ühtegi kohustust ega teinud ühtegi sellist toimingut, mis annaks vastutusotsuse tegemiseks alust. Vaidlus puudub, et raamatupidamist korraldas kolmeliikmelise juhatuse omavahelise tööjaotuse alusel Y, mitte kaebaja. Kui juhatuses on mitu liiget, siis peab maksuhaldur vastutuse rakendamisel ära näitama iga juhatuse liikme individuaalse süü. Tuvastamata, kes KMD-d esitas, ei ole võimalik väita, et kaebaja pidi olema teadlik rikkumisest või on kuidagi süüdi rikkumises. Juhatuse liige ei pea kaaslasi umbusaldama ega neid pidevalt kontrollima. Praegusel juhul ei esinenud ühtegi objektiivset asjaolu, mis pidanuks kaebajas tekitama kahtluse raamatupidamise korraldamise õiguspärasuses. 4.2 Vastutusotsuses on läbivalt rõhutatud, et tasumata jäänud maksukohustused tekkisid KMD parandusdeklaratsioonide esitamisest. KMD parandusdeklaratsioonide esitamise ajal ei olnud kaebaja OÜ FCC Betoonitööde juhatuse liige. Kaebaja ei saanud objektiivselt mõjutada enam seda, kas ja mis sisuga parandusdeklaratsioon esitatakse, millal seda tehakse ja mis rahaliste vahendite arvelt see täidetakse. OÜ FCC Betoonitööd kassas oli piisavalt raha ka 06.11.2017, mil kaebaja juhatusest tagasi kutsuti ning ka 2018 aprillis, kui parandusdeklaratsioonid esitati. Kui 2018 aprilli dividendimakse põhjustas olukorra, kus maksukohustus jäi täitmata, siis ei vastuta selle eest kaebaja, kuna ta ei olnud sel ajal ühingu juhatuse liige. 4.3 Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga ka selles, et töötajad töötasid tegelikult OÜ-s FCC Betoonitööd. OÜ FCC Betoonitööd ja OÜ BBR sõlmisid ja täitsid tööjõurendilepingut. Tagasitäitmist pole toimunud ning deklaratsioonide muutmine ei muuda õigussuhte sisu. Maksuhaldurile seletusi andes kinnitasid töötajad, et nende tööandja oli OÜ BBR. Renditööjõu kasutamine võimaldas riske maandada, võlaõigusliku lepingu alusel vastutas OÜ BBR ning OÜ-l FCC Betoonitööd töölepingutest ega töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi ega riske polnud. Parandusdeklaratsioonide esitamine ei vabasta maksuhaldurit asjaolude väljaselgitamise ja tõendamise kohustusest. 4.4 Kaebaja leiab, et kaasaaitamiskohustuse rikkumine ei saa olla süüd kinnitav asjaolu ning emaksuameti ligipääsu omamine ja neljal korral keskmiselt 2 minutiks portaali sisselogimine ei näita, et kaebaja esitas KMD-del teadlikult valeandmeid. Samuti ei tähenda ainuüksi ettevõtlusalase kogemusega isiku juhatuse liikmeks olemine seda, et kaebaja on tahtlikult rikkunud maksukohustust.

vahelised tehingud olid fiktiivsed ning reaalsuses neid ei toimunud. Antud perioodi KMD deklaratsioonide esitamise ajal oli kaebaja OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige. Lisaks oli kaebaja ka BBR OÜ juhatuse liige alates 15.09.2014 kuni 29.09.2017 ning eelnevalt mainitud tehingute tegemise ajal oli kaebaja BBR OÜ ainus osanik ja juhatuse liige. Seega oli kaebaja mõlema äriühingu esindajana teadlik tehingute fiktiivsusest. Analüüsist järeldub, et kaebaja oli teadlikult esialgselt esitatud KMD deklaratsioonidel esitanud ebaõigeid andmeid, eesmärgiga jätta OÜ FCC Betoonitööd poolt tasumisele kuulub käibemaksusumma tasumata – kirjeldatud tegevus kvalifitseerub tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena. Asjaolu, et kaebaja ei olnud parandusdeklaratsioonide esitamise ajal enam äriühingu juhatuse liige, ei oma tähtsust, kuivõrd maksuvõla tekkimise aluseks oli kaebaja tahtlik ja teadlik maksukohustuse täitmata jätmine tema juhatuse liikmeks oleku ajal. 5.2 Kaebaja seadusest tulenevast kohustuseks juhatuse liikmena oli korraldada OÜ FCC Betoonitööd majandustegevust selliselt, et kõik äriühingu maksukohustused oleksid täidetud. Selle asemel varjas kaebaja tahtlikult osaühingu tegeliku käibemaksukohustuse suurust ning vältis maksusumma tasumist. Juhatuse liikmetel on lubatud ülesannete delegeerimine ning tegevusvaldkondade jagamine, kuid see ei vabasta neid MKS §-s 8 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise korraldamise kohustustest. MKS § 8 lg 1 hõlmab juhatuse liikme kohustust deklareerida nõuetekohaselt esindatava maksukohustused. Seega, kui äriühing esitab maksuhaldurile andmed, ilma, et juhatuse liige oleks nende õigsust kontrollinud, ent samas puudub juhatuse liikmel mistahes mõistlik põhjus nende andmete õigust eeldada, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada tahtlust. Kaebaja tegevuse ja OÜ FCC Betoonitööd maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui mõelda ära kaebaja teod, st esialgsetes maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamist, raha välja viimist ja äriühingu registrivara võõrandamist, siis langeb ära ka tagajärg ehk äriühingu maksevõimetus. Seega on täidetud kõik juhatuse liikme vastutuse eeldused.

vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, kas juriidilisel isikul on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole osutunud võimalikuks, kas see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning kas sellise kohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. 7.2 Maksuvõlg, mille tasumist kaebajalt vastutusotsusega nõutakse on tekkinud FCC Betoonitööd poolt 24.04.2018 esitatud perioodide 07.2017 ja 08.2017 KMD parandusdeklaratsioonide alusel. Kõnealused parandusdeklaratsioonid esitati pärast seda, kui maksuhaldur kontrollmenetluses FCC Betoonitööd maksukohustuse täitmise õigsuse kontrollimiseks tuvastas, et OÜ FCC Betoonitööd ei soetanud tööjõurenditeenust BBR OÜ-lt, kuna OÜ FCC Betoonitööd oli ise väidetavate renditöötajate tegelik tööandja. Kuivõrd OÜ FCC Betoonitööd parandas perioodide 07.2017 ja 08.2017 käibedeklaratsioonid lähtudes maksuhalduri poolt tuvastatust, ei lõppenud kontrollmenetlus maksukohustuse kindlaksmääramisega maksuotsuses, vaid kontrollmenetluse lõpetamisega (vt MTA 04.10.2018 teade kontrolli lõpetamise kohta 12.2-3/043042-40). 24.04.2018 esitas perioodide 07.2017 ja 08.2017 KMD parandusdeklaratsioonid ka BBR OÜ, tühistades 20% määraga maksustatava käibe OÜga FCC Betoonitööd. Seega on nii OÜ FCC Betoonitööd kui BBR OÜ parandusdeklaratsioonide esitamisega kinnitanud tehingute mittetoimumist ning esialgsetel KMD-del kajastatud andmete ebaõigsust. 7.3 Kohus leiab, et olukorras, kus vaidlusalune käibemaksukohustus on kindlaks määratud OÜ FCC Betoonitööd poolt esitatud KMD parandusdeklaratsioonidega, ei saa maksuvõla olemasolu kahtluse alla seada alles pärast vastutusotsuse tegemist toimuvas kohtumenetluses esitatud paljasõnalise väitega, et tehingud OÜ FCC Betoonitööd ja BBR OÜ vahel tegelikkuses siiski toimusid. Kui kaebaja olnuks seisukohal, et esialgsetel deklaratsioonidel olevad andmed on õiged ning OÜ FCC Betoonitööd soetas BBR OÜ-lt tööjõurenditeenust, tulnuks tal oma sellekohased väited koos asjakohaste tõenditega esitada maksuhaldurile vastutusotsuse menetluse käigus. Asja materjalidest nähtuvalt kutsus maksuhaldur kaebaja vastutusmenetluses selgitusi andma OÜ FCC Betoonitööd maksuvõla kujunemise ja juhatuse liikme tegevuse kohta äriühingu juhtimisel (vt MTA 04.09.2018 korraldus nr 13-7/00898-9). Kaebaja keeldus aga teabe andmisest viidates, et tema poolt avaldatud saab kasutada tema vastu (vt Xi 03.10.2018 suuliste seletuste protokoll). Samuti jättis kaebaja kasutamata võimaluse esitada oma vastuväited tema suhtes koostatud vastutusotsuse projektile. Eelkirjeldatud olukorras ei olnud maksuhalduril kohustust omal algatusel üle kontrollida, kas FCC Betoonitööd

parandusdeklaratsioonid on esitatud õigete ja täielike andmete alusel. Seega ei saa kohtumenetluses esitatud üld- ja paljasõnalisi väiteid, mis seavad kahtluse alla 24.04.2018 esitatud perioodide 07.2017 ja 08.2017 KMD parandusdeklaratsioonide õigsuse, pidada asjakohasteks. 7.4 Äriregistri andmetel oli kaebaja OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige perioodil 29.06.2007 kuni 06.11.2017. Seega oli kaebaja ülesanne korraldada OÜ FCC Betoonitööd majandustegevus selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse tasumise. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab juba juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist. Kaebaja puhul seisneb kohustuste rikkumine selles, et ta ei korraldanud OÜ FCC Betoonitööd perioodide 07.2017 ja 08.2017 käibemaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusena arvestati OÜ FCC Betoonitööd sisendkäibemaksu BBR OÜ arvete alusel, mis osutusid fiktiivseteks ning vähendati seeläbi lubamatult tasumisele kuuluvat käibemaksu. Valeandmete esitamise ning maksukohustuste õigeaegse deklareerimata ja tasumata jätmisega rikkus kaebaja nii MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis- kui tasumiskohustust. 7.5 MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes MKS § 8 nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise korra. Käesoleval juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Puutuvalt erinevate juhatuse liikmete rolli äriühingu juhtimises märgib kohus, et vastutuskohustusest vabanemiseks peaks kaebaja esile tooma asjaolud, mis kinnitaksid, et juhatuse liikmete ülesanded olid korraldatud nii, et kaebajal ei olnud BBR OÜ arvetel kajastatud tehingutega mitte mingisugust seost. Tuvastatud asjaolude valguses, kus kaebaja oli vaidlusalustes tehingutes nii OÜ FCC Betoonitööd kui BBR OÜ esindaja, on välistatud võimalus, et kaebaja ei olnud teadlik BBR OÜ arvete fiktiivsusest või sellest, et OÜ FCC Betoonitööd kajastab neid arveid oma käibemaksuarvestuses. Seetõttu ei oma asjaolu, et kaebaja ei olnud OÜ FCC Betoonitööd ainus juhatuse liige ning raamatupidamise korraldamine ei olnud tema ülesanne, mingisugust tähtsust. 7.6 Kohus nõustub maksuhalduriga, et OÜ FCC Betoonitööd maksuvõla tekkimine on põhjuslikus seoses kaebaja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Valeandmete kajastamisega maksudeklaratsioonides ning maksukohustuste õigeaegselt tasumata jätmisega põhjustas kaebaja OÜ-le FCC Betoonitööd maksuvõla tekkimise, mille hilisem sissenõudmine on osutunud võimatuks. 7.7 Käesolevas asjas on olnud täidetud ka muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132) ja seda ei ole kustutatud (MKS § 114). Maksuvõla sissenõudmine OÜ FCC Betoonitööd vara arvelt ei ole võimalik, kuna Harju Maakohtu 11.09.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8610 lõpetati OÜ FCC Betoonitööd pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.