Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kell 11.00. Kui võlgniku juhatuse liikmed vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

ümberkujundatud nõudeid tasutakse saneerimiskava alusel igakuiste võrdsete osamaksetena alates 30.09.2016.a. (esimene osamakse 30.09.2016.a.). Saneerimiskava järgne kuumakse tuli teostada iga kuu 30. kuupäevaks. Saneerimisnõustaja on oma 22.03.2018 märtsi korralises aruandes (IV) osundanud, et saneerimiskava täitmine ei ole ebareaalne, samas on toodud välja probleemsed kohad. Nimelt ei ole võlgnik suutnud tasuda 100% saneerimiskava makseid ja ümberhindamist vajaks võlgniku vara (nõustaja hinnangul „e-ENTSÜKLOPEEDIA“ immateriaalse varana on vajalik alla hinnata). 22.06.2018 esitasid võlgnik ja saneerimisnõustaja kohtule taotluse saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks, kuna saneerimiskavaga ei suudeta kujunenud asjaolude valguses jätkata. Lisaks müügilangusele toodi põhjuste hulgas välja Maksu- ja Tolliametiga võlgnevuste ajatamise osas kokkuleppe mittesaavutamist. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 26.06.2018 ja Harju Maakohus nimetas 05.07.2018 võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Pankrotiavalduse menetluse ajal on võlgnik ajutise halduri nõusolekul sulgenud Tallinnas Pärnu mnt-l asuva poe, samuti on episoodiliselt olnud avatud Tallinnas Liivalaia tn asuv pood. Kaupade kättesaamiseks on sõlmitud pealao (Tallinn, Kalmistu tee) üürileandjaga, kes on kohaldanud üürileandja pandiõigust, kokkulepe kauba kätte saamiseks ja klientidele edastamiseks. Juuli kuu jooksul lõpetati kõikide töötajatega töölepingud, kuivõrd töötajate enda surve selleks oli tugev, samuti puuduvad vahendid töötajate tööl hoidmiseks. Jooksvate tööde osas sõlmitakse eraldi kokkuleppeid. Peamiseks majandustegevuseks on veel müügi korraldamine laovarude vähendamise eesmärgil, kirjastamine jms tegevused on käesoleval hetkel peatatud. Seega toimub võlgniku majandustegevus osaliselt ja valdavas osas on see käesolevaks hetkeks lõppenud. Võlgnik ei ole registrile edastanud 2016 ja 2017 aastate majandusaastate aruandeid. Võlgnik on esitamata jätmise põhjusena toonud välja, et võlgnikul tekkis raskusi kohustuste kajastamisega. Nimelt oli võlgnik suures mahus (ajutisele haldurile teadaolevalt ca 7000 klienti) teostanud entsüklopeedia kogude ettemüüke. Samas suudeti välja anda 64% põhikõidetest ja võeti vastu otsus üle minna e-entsüklopeediale, millega koos suudeti avaldada 80% kogumahust. Saneerimismenetluse ajal peeti võlausaldajatega (kogude tellijatega) läbirääkimisi, otsiti lahendusi, kuid kõikidega ei suudetud kokkuleppele jõuda ja sellest tulenevalt jäi võimalike kohustuste hulk ebaselgeks. Võlgnik viitab veel, et lahendusi otsiti nii finantsnõustajatelt kui ka audiitoritelt, kuid aruannete kinnitamiseni paraku ei jõutud. Võlgnik on seejuures edastanud haldurile nimetatud perioodide osas kõik finantsandmed. Eelviidatud kohustusi ei ole käesoleval hetkel bilanssi kantud. Võlgniku jooksev raamatupidamine on korraldatud. Võlgnik kasutab Hansa raamatupidamisprogrammi Books 7.1. Võlgnikul olid tööl raamatupidajad, sh pearaamatupidaja, kes käesoleval hetkel erikokkuleppe alusel võlgniku jooksvat raamatupidamist korraldab. Raamatupidamise dokumendid asuvad võlgniku kontoripinnal Tallinn, Liivalaia 28 ruumides ja arhiiv Tallinnas, Liiva ladu 11 värav 54 (Kalmistu tee). Võlgniku kõigile 40 töötajale on 10 juuli 2018 seisuga esitatud töölepingu ülesütlemise teated. Võlgnik on edastanud ajutisele haldurile vastava nimekirja koos võlgnevustega töötajate ees. Koondamisest on teavitatud Eesti Töötukassat, kellele on edastatud vastavad avaldused hüvitiste saamiseks. Osaliselt on pankrotimenetluse ajal vajalik töötajate jätkamine. Samas on jätkamise korraldamine raskendatud, sest töötajate huvi on väike, töövõtulepingute sõlmimine ühekordseteks töödeks seab ohtu töötajatele väljamakstavad võimalikud hüvitised Eesti Töötukassa poolt. Haldur otsib jätkuvalt lahendusi koos võlgniku juhtkonnaga vajalike tegevuste lõpetamiseks tööjõu kaasamisel. Võlgnik ei ole registrile esitanud 2016 ja 2017 aastate majandusaasta aruandeid, millest tulenevalt ei ole ajutise halduri hinnangul asjakohase finantsanalüüsi koostamine võimalik. Samas toob ajutine haldur nii saneerimisnõustaja aruandest nähtuva kui ka võlgniku poolt esitatud finantsandmete põhjal välja olulisema võlgniku finantsseisundi hindamiseks. Võlgniku 2015 aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku tegevus on muutunud 2015 aastal kahjumlikuks, kahjum oli 1 451 387 eurose (varasemal aastal 1 695 629 eurot) müügikäibe juures -691 467 eurot

(varasemal aastal kasumlik summas 68 797 eurot) eurot. Võlgniku varade maht oli 2 461 840 eurot ja omakapital seejuures positiivne summas 2 461 840 eurot. Samas on teada, et võlgnik tegi ettevalmistusi saneerimiseks, korrigeeris laovarusid (mahakandmised, ümberhindamised), mis omakorda kajastus ka vastavas kahjumis. 2016 ja hilisemate perioodide võlgniku poolt esitatud finantsandmetesse on sisse arvestatud juba saneerimiskava, sh kohustuste ajatamine ja vähendamine. Ajutise halduri hinnangul ei pruugi näiteks olemasolevatel andmetel põhinev finantssuhtarvu analüüs anda objektiivset tagasisidet. Võlgnik on olnud raskustes oma varade ja kohustuste hindamisel, mille tõttu on viibinud ka majandusaasta aruannete kinnitamine ja auditeerimine. Objektiivset infot annab ajutise halduri hinnangul võlgniku saneerimisperioodi osas üksnes kasumiaruandest nähtuv, sj müügitulu ja tegevuskulu. Selle põhjal võib välja tuua, et perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016 olid võlgniku äritulud kokku 1 187 961,61 eurot (sh müük 1 159 656,43 eurot), tegevus seejuures kasumlik summas 145 071,16 eurot. Perioodil 01.01.2017 kuni 31.12.2017 oli võlgniku äritulu kokku 1 291 516,14 (sh müük 1 065 872,04) eurot, periood seejuures kasumlik summas 45 103,19 eurot. Perioodil 01.01.2018 kuni 30.06.2018 oli äritulu kokku 731 531,35 eurot (sh müük 631 338,75 eurot), tegevus seejuures kahjumlik summas – 584 127,74 eurot (kajastab ka saneerimismenetluse lõpetamisest tekkinud muudatusi). Eelnevast nähtub, et 2015. aastal on võlgniku tulu olnud kõrgem kui hilisemate perioodide tulu, samuti on vähenenud kasumlikkus. 2018 esimesed kuus kuud kajastavad juba kokkuvõttes ka ebaõnnestunud saneerimist ja seetõttu on selle arvelt keeruline järeldusi teha. Saneerimisnõustaja märkis kokkuvõtvalt enda hinnangus, et on juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et suur saneerimiskava tasumata maksete määr ja dünaamika (tasumata saneerimiskava võlad on ajapikku kasvanud) võib osutada sellele, et ettevõttel on maksejõuetusele viitavaid tunnuseid. Samuti nähtub, et võlgnikul on jooksvalt probleeme likviidsusega ja see on tekitanud raskusi lühiajaliste kohustustuste täitmisel, samuti saneerimiskava täitmisel, mis nägi ette igakuiste maksete tegemist võlausaldajatele. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid asjaolusid, mis viitaksid, et juhatuse liikmed oleksid oma kohustuste täitmisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Juhatuse liige on püüdnud enam kui kahe aasta jooksul äriühingut tervendada läbi saneerimismenetluse. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses ca 440 000 eurot. Krediiasutuste ja võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontode jääk kokku 12 941,74 eurot. Võlgnikul on seisuga 26.07.2018 kassajääk summas 25,20 eurot, mis on võlgniku juhatuse liikme valduses. Edasises menetluses tuleb täiendavalt täpsustada võlgniku võimalikke nõudeid ostjate vastu. Käesoleval hetkel kajastatakse raamatupidamises müügireskontol nii nõudeid ostjate vastu kui ka ostjate poolt tehtud ettemakseid. Haldur esialgu debitoorseid nõudeid varana ei arvesta. Võlgnik kajastab bilansis (seisuga 30.06.2018) varudena lõpetamata toodangut summas 10 417,00 eurot ja ladudes ning realisatsioonis olevat kaupa summas 728 103,89 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on nimetatust realisatsioonis Xxxx AS-i ja Xxxx OÜ poodides ca 300 000 euro väärtuses kaupa. Ca 100 000 euro väärtuses kaupa asub võlgniku laos. Ajutise halduri hinnangul on nimetatud vara väärtust esialgu keeruline hinnata ja arvestab kogu varude nimekirjas olevat varana ca 200 000,00 euro ulatuses. Võlgnikule kuulub põhivara, milles on 17 ühikut vara sh laoseadmed, mööbel, sõidukid. Vara soetamisväärtus on 69 747 eurot, bilansiline väärtus kulumit arvestades on 0,00 eurot. Võlgniku hinnangul on turuväärtus 27 800 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on põhivara väärtus ca 15 000 eurot. Võlgnik kajastab (seisuga 30.06.2018) immateriaalse põhivaravarana immateriaalset vara summas 808 212,50 eurot (pankrotiavalduses korrigeeritud summani 270 056,00 eurot) ja eENTSÜKLOPEEDIAT bilansilises väärtuses 1 085 143,60 eurot. Immateriaalne vara koosneb

entsüklopeedia sisudest. Ajutine haldur arvestab esialgu immateriaalset vara väärtuses 100 000 eurot. E-ENTSÜKLOPEEDIA osas on saneerimisnõustaja avaldanud, et selle väärtus bilansis on ülehinnatud. Ajutise halduri hinnangul on nimetatud vara väärtust äärmiselt keeruline prognoosida. Tegemist on spetsiifilise varaga, millel sisuliselt turg puudub (st peaks olema isik, kes oleks huvitatud jätkama selle ostmisel arendustegevusega). Pankroti väljakuulutamisel võib vastav vara sõltumata suurtest investeeringutest muutuda sisuliselt väärtusetuks. Ajutine halduri hindab esialguse seda väärtuses 100 000 eurot, kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul immaterijaalset põhivara väärtuses ca 200 000 eurot. Võlgnik toob veel välja, et bilansiväliseks varaks võib pidada kolme fotokogu (K S, E K, P O), mille võimalikuks väärtuseks hindab ca 7 750,00 eurot kuni 11 750,00 eurot. Lisaks on võlgnik toonud välja bilansivälise varana kaubamärgid: TEA, Kõikjal Sinuga!, ILO Kirjastus, kuid ei ole pidanud võimalikuks väärtust hinnata. Ajutine haldur arvestab esialgu bilansivälise varaga väärtuses ca 10 000,00 eurot. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimele ei ole kantud käesoleval hetkel kinnistuid. Võlgnikule kuuluv kinnistu (äripind asukohaga Liivalaia 28, Tallinn) võõrandati 2018.a. maikuus saneerimisnõustaja nõusolekul, et saada pangalt (Xxxx AS-ilt) maksepuhkust kaheks aastaks ja teisi kohustusi saneerimise ajal paremini täita. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 1 819 657,64 eurot. Võlgnikul on kohustusi isikute ees, kelle nõuded on tagatud pandiga, kokku summas 1 184 888,81. Võlgnikul on võlgnevused erinevate füüsilisest isikust autorite (kokku 167 tk) ees kokku summas 93 759,85 eurot. Võlgnikul on võlgnevused töötajate (kokku 40 inimest) ees kokku summas 162 388,08 eurot. Võlgnikul on kohustusi erinevate hankijate ees kokku summas 378 620,90 eurot. Võlgnikul on bilansiväliselt võimalikud kohustused entsüklopeedia kogude tellijate (ca 7 000,00 tk) ees tulenevalt ettemaksetest. Saneerimismenetluse ajal ja juba varasemalt on võlgnik üritanud saavutada erinevaid kokkuleppeid. Arvestades isikute suurt mahtu, puudub võimalus käesoleva menetluse raames hinnata kohustuste, mis võivad tulla võlgniku poolsetest lepingu rikkumistest, mahtu. Nimetatu vajab selgitamist edasises menetluses. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, on võlgniku suhtes toimumas üks täitemenetlus. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku majandustegevust ei ole peatatud. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, kuid samas võlgnik ise ei ole esialgu selleks initsiatiivi ülesse näidanud. Võlgnik on üritanud enam kahe aasta jooksul läbi viia saneerimismenetlust, kuid see on kokkuvõttes ebaõnnestunud. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses ca 440 000 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas ca 1 819 657,64 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, kuid pigem on see võimalus halduri hinnangul vähe tõenäoline. Harju Maakohus kinnitas 06.05.2016 võlgniku saneerimiskava, mille järgselt on sisuliselt kahe aasta jooksul toimunud võlgniku saneerimismenetlus. Saneerimisnõustaja on veel oma 22.03.2018 korralises aruandes pidanud edukat saneerimist võimalikuks, kuid samas osundanud ka

kitsaskohtadele. Sealjuures tõi saneerimisnõustaja välja, et saneerimiskava ei ole suudetud terves mahus täita. 22.06.2018 esitasid võlgnik ja saneerimisnõustaja ühise avalduse saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks, kuna saneerimiskavaga ei suudeta kujunenud asjaolude valguses jätkata. Võlgnik ise toob oma seletuses maksejõuetuse põhjustena välja müügikäibe langust ja kokkulepe mittesaavutamist Maksu- ja Tolliametiga. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Lisaks märgib haldur, et üldiste põhjustena võib veel välja tuua, et trükitoodete turg on olnud pigem langustrendis ja tugevas muutumises tulenevalt digitaliseerimisest. Oma ärimudeli kohandamine on osutunud keeruliseks mitte ainult võlgnikul vaid ka paljudel teistel kirjastustel. Igasuguste trükitavate teoste loomine on endiselt äärmiselt kulukas, tulenevalt tasudest autoritele, litsentsidele jms. Võlgnik on loonud mitmeid väga kvaliteetseid teoseid, mille kulude katmine eeldab ka suurt müügitulu. Samas on müük turu väiksusest ja langustrendist tulenevalt jäänud tagasihoidlikuks ning sisuliselt pole olnud võimalust kasumit teenida. Võlgnik on astunud õigeid samme üritades võlgnikku saneerida. Samas on mitmed asjaolud, sh kehv müük, ebaselged kohustused (n entsüklopeedia ettetellijate ees olevad), vähene kasumlikkus tegevusest, kogumis viinud saneerimise ebaõnnestumiseni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku saab püsivalt maksejõuetuks muutunuks lugeda hiljemalt hetkest, mil otsustati saneerimismenetlus lõpetada. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Samas on andmete maht suur, millest tulenevalt ei saa selliseid võimalusi välistada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ise pankrotiavalduses toodule vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TEA Kirjastus AS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 1 819 657,64 miljonit eurot, vara hinnanguliselt 440 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei peab võimalikuks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei leia, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud TEA Kirjastus AS juhatuse liige S T (isikukood xxxx).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 450 eurot, kokku 2700 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 45 eurot, millele lisandub käibemaks summas 9 eurot, kokku 54 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 450 eurot, kokku 2700 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 45 eurot, millele lisandub käibemaks summas 9 eurot, kokku 54 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.