lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-11915/33

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 06.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-11915/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

6. september 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-11915

Hagi ese

Eve Raeste hagi Alari Oja vastu 30 000 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

30 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eve Raeste; isikukood XXX; elukoht XXX. Hageja esindaja: advokaat Anne Nurmi (e-post [email protected]) Kostja Alari Oja; isikukood XXX, elukoht XXX. Kostja esindajad Juta Oja (XXX) ja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (e-post [email protected])

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Eve Raeste hagi Alari Oja vastu 30 000 euro saamiseks.
2.Jätta menetluskulud Eve Raeste kanda. Mõista Eve Raestelt Alari Oja kasuks välja menetluskulu 4300 eurot. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Tühistada 27. augusti 2015. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Eve Raeste (hageja) esitas 10. augustil 2015 Tartu Maakohtule Alari Oja (kostja) vastu hagi 30 000 euro väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmis kostja vahetustehingu, millega võõrandas poolte ühiseks eluasemeks olnud kinnisasja ning sai vastu korteriomandi. Algselt olid pooled kokku leppinud, et korteriomandi omanikuks saab hageja, kuid notariaalse lepingu sõlmimise päeval leppisid pooled kokku, et korteriomand vormistatakse kostja omandisse ning selle vastu kindlustab kostja hagejale eluaegse tasuta kasutusõiguse. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX tasuta kasutamise lepingu, millega kostja andis hagejale hageja eluajaks tasuta kasutusse kostjale kuulunud korteriomandi. Kostja rikkus lepingut sellega, et müüs korteriomandi XX.XX.XXXX, misjärel hageja pidi XX.XX.XXXX uue omaniku nõudel korteri vabastama. Seetõttu ütles hageja XX.XX.XXXX pooltevahelise lepingu üles. Kostja on hagejale lepingurikkumisega tekitanud kahju 30 000 eurot. Kahju seisneb tasus, mida hageja peab maksma samaväärse korteriomandi eluaegse kasutamise eest.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja väitel sõlmisid pooled XX.XX.XXXX kostjale kuuluva korteriomandi hagejale tasuta kasutusse andmise lepingu. Leping sõlmiti, kuna hagejal ei olnud pärast poolte ühiseks elukohaks olnud kinnisasja müüki koheselt elamispinda. Leping ei olnud sõlmitud hageja eluajaks, vaid tegemist oli ajutise lahendusega. Kostja taganes lepingust XX.XX.XXXX. Hageja kinnitas 15. oktoobril 2012 kirjalikult, et loobub tasuta eluruumi kasutamise õigusest ja vabastab korteriomandi hiljemalt 2012. a lõpuks. Pooled ei ole sõlminud XX.XX.XXXX eluaegse tasuta kasutamise lepingut. Isegi, kui mingi lepinguprojekt koostati, ei olnud see notariaalselt tõestatud vormis.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hageja on esitanud kostja vastu hagi tasuta kasutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Selle nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on asjaolu, et pooled on sõlminud tasuta kasutamise lepingu. Hageja väitel sõlmisid pooled XX.XX.XXXX tasuta kasutamise lepingu, millega kostja andis hagejale hageja eluajaks korteriomandi tasuta kasutamiseks. Kostja sellise lepingu sõlmimist eitab. Kostja väitel ei ole pooled peale XX.XX.XXXX notariaalse lepingu p-s 4.7 toodud kokkuleppe mingeid täiendavaid sellesisulisi kokkuleppeid sõlminud.
4.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX tasuta kasutamise lepingu, millega kostja andis korteriomandi hagejale eluajaks tasuta kasutada. Hageja on sisuliselt selle väite tõendamiseks tuginenud üksnes tunnistaja Allar Oja ütlustele. Kohtu hinnangul aga ei nähtu tunnistaja A. Oja ütlustest nimetatud asjaolu. Esiteks märgib kohus, et A. Oja ütlused on ebaselged ja vastuolulised. Tunnistaja andis detailseid ütlusi nii XX.XX.XXXX notariaalse vahetuslepingu sõlmimise juures väidetavalt poolte sõlmitud kokkulepete kohta ning hiljem korteriomandi müügiga seotud asjaolude kohta. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et ta ise ei olnud ei notariaalse lepingu sõlmimise ega selle juures, kui korteriomandit käidi müügiks pildistamas. Viimase kohta ütles tunnistaja, et tema ütlused põhinevad hagejaga peetud jutuajamistel. Seega on kohtul kahtlus, et tunnistaja ütlused ei põhine tema enda vahetul kogemusel, vaid hageja poolt tunnistajale räägitul. Seetõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Samas isegi, kui pidada tunnistaja ütlusi 2/4

usaldusväärseks, ei nähtu nendest, et pooled oleksid sõlminud XX.XX.XXXX mingi lepingu. Tunnistaja kinnitas küll, et pooltel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja sai korteriomandi eluaegse tasuta kasutusõiguse, kuid tunnistaja ütluste kohaselt sõlmiti see leping, siis kui oli maja müük ja kokkulepe sõlmiti notariaalse tehingu ajal. Tunnistaja ütluste kohaselt valduse üleandmisel enam mingeid täiendavaid kokkuleppeid ei sõlmitud. Arvestades asjaolu, et notariaalne leping sõlmiti XX.XX.XXXX ja lepingu p 4.1 kohaselt anti korteriomandi valdus üle hiljemalt 21. juunil 2011, ei saanud seega tunnistaja viidatud kokkuleppe sõlmimine toimuda 11. juulil. Kohtu hinnangul on võimalik, et tunnistaja mõtles enda ütlustes viidatud kokkuleppe all notariaalse lepingu p-s 4.7 sisalduvat kokkulepet, kuivõrd selle sõlmimise ajastus langeb kokku tunnistaja ütlustes öeldud kokkuleppe sõlmimise ajaga. Tunnistaja ütluste ebaselgus kokkuleppe sisu osas võib olla tingitud asjaolust, et tunnistaja enda ütluste kohaselt ise notariaalse lepingu sõlmimise juures ei olnud ning sai enda poolt väljendatud info hiljem hagejalt. Tunnistaja tõi küll välja, et pärast notariaalset tehingut toimunud vestlusel kinnitas kostja, et korter jääb hagejale elamiseks tema eluea lõpuni. Kohtu hinnangul ei saa, aga oma (endise) XXX peetud vestluses öeldud lausest järeldada kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks ja sellega seotud õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1 mõttes. Seda eriti arvestades võetava kohustuse suurust tagada terveks hageja eluajaks talle tasuta korteriomandi kasutamise võimalus. Sellele räägib vastu ka tunnistaja A. Oja öeldu, et neil olid perekonnas kõik rahalised suhted selgelt paigas, mistõttu ei saa pidada vestluses räägitut lepingu sõlmimiseks. Seega ei ole tõendatud hageja väide eluaegse tasuta kasutamise lepingu sõlmimisest, mistõttu ei saanud kostja ka nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi rikkuda.

5.Pooled on välja toonud, et XX.XX.XXXX notariaalse lepingu p-s 4.7 sisaldus poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustus tagama hagejale elamispinna selle kasutamise eest tasu nõudmata. Samas ei ole selles kokku lepitud lepingu tähtajas. Võlaõigusseaduse § 393 lg 3 kohaselt, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Praegusel juhul ei nähtu notariaalse lepingu p-st 4.7 eseme kasutustähtaega. Samuti ei ole kokkuleppes välja toodud, mis eesmärgil kokkulepe sõlmiti. Seega võis kostja kokkuleppe igal ajal üles öelda. Kostja on tuginenud sellele, et ta ütles lepingu XX.XX.XXXX. avaldusega üles. Vastav avaldus on esitatud ka tõendina kohtule. Kuivõrd nagu eelnevalt märgitud võis kostja lepingu igal ajal üles öelda ning selleks mingeid täiendavaid eeldusi vaja ei olnud, siis ei ole oluline, kas avalduses toodud alused, millele kostja avalduses tugines ka esinesid. Seega oli enne korteriomandi müüki XX.XX.XXXX ja hageja väljakolimist XX.XX.XXXX ka kostja XX.XX.XXXX notariaalse lepingu p-st 4.7 tulenev kohustus lõppenud seoses lepingu ülesütlemisega. Seega ei saanud kostja nimetatud kohustust rikkuda.
6.Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatud, et kostja oleks rikkunud korteriomandi müügiga enda kohustusi hageja ees, mistõttu ei saa hageja kasutada kohustuse rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
7.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus asjas seatud hagi tagamise abinõud.
8.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja on välja toonud, et tema menetluskuluks on esindajakulu 5670 eurot. Esindaja tasu on arvestatud 33 tunni 45 minuti eest

3/4

tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kuulub kostja poolt esindajatasu hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asjas esitatud väidete ja tõendite mahtu ning vaidluse õiguslikku sisu, on kohtu hinnangul kostja esindaja ajakulu ebamõistlikult suur. Enne 2. augusti 2016 koostatud kostja seisukohta on ajakuluks 14 tundi 45 minutit, mis on kohtu hinnangul ilmselt ebamõistlik, isegi arvestades vajadust eelnevalt asja materjalid tervikuna läbi töötada. Samuti moodustab suure osa kuludest suhtlemine kliendiga ning seda ka ajal, mil kohtule ei olnud vaja mingeid seisukohti esitada. Kohtu hinnangul olukorras, kus klient soovib esindajaga tihedalt suhelda võib sellest küll tekkida kulusid, kuid vastaspool ei peaks kandma seda tavapärasest tihedama suhtlusega kaasnevat kulude riski. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada põhjendatuks sõiduaja hüvitamist õigusteenuse tunnihinnaga. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik esindajakulu, mis tuleb hagejalt välja mõista on 4300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja