Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.09.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-17742
Tsiviilasi
OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi XX, YY ja CC (C) vastu võla, viivise ning kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX, YY ja CC apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
98 879.21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733), lepinguline esindaja Aivar Jurs Kostja II/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III/apellant YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV/apellant CC (isikukood 37803030284) Kostjate/apellantide lepinguline esindaja Janne Kivistik
Kohtuistungi toimumise aeg
02.05.2018; otsuse avalikult kuulutamine edasi lükatud võimaldamaks pooltel lahendada asi kokkuleppel
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.11.2017 otsus tühistada osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Lõpetada menetlus Repax OÜ (registrikood 12240620) suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 5 alusel; 2) Rahuldada hagi XX, YY (Y) ja CC (C) vastu; 3) Mõista XX-lt (X), YYlt (Y) ja CClt (C) välja solidaarselt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks põhiosa võlgnevus 26 346.54 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 9736.69 eurot, kahjuhüvitis 7130 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 41 223.55 eurot ja viivis 0,5% päevas tasumata põhiosalt (26 346.54 eurot) alates 24.11.2016 kuni põhiosa võlgnevuse täieliku tasumiseni; 4) Jätta otsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Haju Maakohtu 29.11.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas; 6) Menetluskulud maakohtus jätta solidaarselt XX, YY (Y) ja CC (C) kanda. Apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv jätta solidaarselt XX, YY (Y) ja CC (C) kanda. Apellatsioonimenetlusega seotud muud menetluskulud (esindajate tasu) jätta 5% ulatuses OÜ Citadele Leasing & Factoring ning 95% ulatuses solidaarselt XX, YY (Y) ja CC (C) kanda; 7) Mõista tasaarvestuse tulemusena solidaarselt XX-lt (X), YY-lt (Y) ja CC-lt (C) välja OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud menetluskulude katteks 2280 eurot; 8) Mõista XX-lt (X), YY-lt (Y) ja CC-lt (C) solidaarselt välja OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni hüvitise 2280 eurot täieliku hüvitamiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.24.11.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostjatelt solidaarselt võla, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja ja äriühingust liisinguvõtja (äriregistrist kustutatud 17.10.2017) sõlmisid 3 liisingulepingut: 1) 24.03.2015 nr 7068-15JKP (leping I); 2) 17.08.2015 nr 7676-15JKP (leping II); 3) 17.08.2015 nr 7678-15JKP (leping III). Lepingute kohaselt finantseeris hageja 3 veoauto Volvo FH540 omandamist läbi kapitalirendilepingute. Lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjatega II, III ja IV käenduslepingud vastavalt 23.04.2015 ja 17.08.2015.
3.Hageja palus mõista solidaarselt kostjatelt välja: 1) põhiosa võla 26 346.54 eurot (jääkmaksumused ja põhiosa tagasimaksete võlad kokku); 2) kindlustuse võla 9736.69 eurot (tasumata kindlustused kokku); 3) kahjuhüvitise 7130 eurot (tagastus- ja müügiteenused kokku); 4) viivisevõla 41 223.55 eurot (liisinguobjektide tagastamise päeva 12.07.2016 seisuga); 4) viivise 0,15% päevas tasumata põhiosalt (26 346.54 eurolt) alates 24.11.2016 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.
4.Liisingulepingust nr 7068-15JKP (leping I) tulenevad nõuded: 1) kindlustusmaksete hüvitamine. Kuna liisinguobjekti pärast lepingu sõlmimist liisinguvõtja ei kindlustanud, korraldas hageja kindlustuse ning kindlustusmaakler esitas 01.04.2015 arve 4496.78 eurot. Liisinguvõtja jäi kindlustusmaksed võlgu alates 07.12.2015. Alates 07.12.2015 kuni esimese kindlustusperioodi lõpuni oleks tulnud kokku tasuda kindlustuse eest 1896.70 eurot, millele lisandub teise kindlustusperioodi eest arve 4854.84 eurot. Sellest summast on maha arvestatud kindlustuse poolt tagastatud summad 1694.34 eurot ja 1726.21 eurot. Nõude suuruseks lepingu I alusel on 3330.99 eurot; 2) tagastusteenuse (inkassoteenuse) ja müügikulude hüvitamine. Pärast liisinguobjektide tagastamist esitas inkassoteenust osutanud Reeborn OÜ arve 1080 eurot, millest käibemaksuta osa on 900 eurot, seega ühe auto kohta 300 eurot. Liisingueseme müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ arve summas 2916 eurot, millest käibemaksuta osa 2430 eurot. Kokku on tagatusteenuse ja müügikulude hüvitamise nõue lepingust I tulenevalt 2730 eurot; 3) viivisenõude jääk kuni varade tagastamiseni 12 486.73 eurot.
5.Liisingulepingust nr 7676-15JKP (leping II) tulenevad nõuded: 1) liisingu jääkmaksumuse hüvitamine. Liisingueseme jääkmaksumuseks oli lepingu ülesütlemise aja 16.02.2016 seisuga 69 041.09 eurot. Veok müüdi 16.08.2016 hinnaga 57 600 eurot (koos käibemaksuga). Seega on liisingu jääkmaksumuse nõude suurus 11 441.09 eurot; 2) liisingu osamaksete võlg. Lepingu II lisa nr 2 sõlmimise päeval 13.10.2015 kuulus liisinguvõtja poolt tasumisele ajatatud võlg 1738.19 eurot ja lepingutasu 75 eurot. 06.11.2015 laekus 4700 eurot, mille hageja jagas kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks läks 1227.24 eurot. Selle summa arvel kustutati lepingutasu võlgnevus 75 eurot ja liisingulepingu lisale nr 2 lisatud graafiku järgselt 05.11.2015 tasumisele kuulunud intressimakse 254.27 eurot. Samuti loeti tasutuks liisingulepingu lisale nr 2 lisatud graafiku järgselt 05.11.2015 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 372.79 eurot. Ülejäänud summas 525.18 eurot vähendati ajatatud võlga. Ajatatud võlgnevuse jäägiks jäi 1213.01 eurot. 24.11.2015 laekus 1200 eurot, mille hageja suunas täielikult lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks. Selle arvelt vähendas hageja ajatatud võlgnevuse jääki 1200 euro võrra, võlgnevuse jäägiks jäi 13.01 eurot. 07.12.2015 saabus tähtaeg uue intressimakse tasumiseks 261.12 eurot ja uue kindlustusmakse tasumiseks 373.71 eurot ning 05.01.2016 saabus tähtaeg uue intressimakse tasumiseks 235.44 eurot ja uue kindlustusmakse tasumiseks 376.05 eurot. 14.01.2016 laekus 500 eurot, mille hageja jagas kõigi kolme liisingulepingu vahel ära
selliselt, et lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks läks 40 eurot, mille arvel kustutati võlgnevuse menetluskulu 40 eurot. 05.02.2016 saabus uus liisingumaksete tasumise tähtaeg. Seejuures oli maksepuhkus lõppenud ning lisaks intressi- ja kindlustusmaksetele tuli tasuda ka liisingu osamaksed. 05.02.2016 kuulus tasumisele liisingu osamakse 1159.39 eurot, intressimakse 250.38 eurot ja kindlustusmakse 376.67 eurot. Kuna intressi- ja kindlustusmakseid ei tasutud, esitas hageja 15.12.2015, 28.01.2016 ja 11.02.2016 liisingulepingute ülesütlemise hoiatused, millega seoses lisandus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 alusel võlgnevuse menetluskulu 3x40 eurot. 14.01.2016 laekus 500 eurot, mille hageja jagas kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks läks 40 eurot, mille arvel kustutati võlgnevuse menetluskulu 40 eurot. Liisingulepingu lisale nr 2 lisatud graafikust nähtub, et 05.02.2016 saabus uus liisingumaksete tasumise tähtaeg. Seejuures oli maksepuhkus lõppenud ning lisaks intressi- ja kindlustusmaksete tuli tasuda ka liisingu osamaksed. 05.02.2016 kuulus tasumisele liisingu osamakse 1158.62 eurot, intressimakse 249.89 eurot ja kindlustusmakse 376.61 eurot. 11.02.2016 laekus 3 makset – 5000 eurot, 589 eurot ja 494 eurot, kokku 6083 eurot. Hageja jagas selle kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks läks kokku 3201.96 eurot. Pärast seda jäi lepingu II alusel võlaks 05.02.2016 tasumisele kuulunud liisingu osamakse 1159.39 eurot ning 07.12.2015 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 373.71 eurot, 05.01.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 376.67 eurot, 05.02.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 376.67 eurot (kindlustusmaksed kokku 1126.43 eurot); 3) kindlustusmaksete hüvitamine. Kuna liisinguobjekti pärast lepingu sõlmimist ei kindlustatud, korraldas kindlustuse hageja ja kindlustusmaakler edastas 19.08.2015 arve kahe lepingu kohta summas 4536.34 eurot (sisaldas liikluskindlustust ja kaskot). Hageja jagas nimetatud summa aasta peale ning see kajastub liisingulepingule algselt sõlmitud maksegraafikus tulbas „kindlustus“, mille kõik summad moodustavad kokku 4536.34 eurot. Liisinguvõtja jäi kindlustusmaksed võlgu alates 07.12.2015. Alates 07.12.2015 kuni kindlustusperioodi lõpuni tuli kokku tasuda kindlustuse eest 3413.81 eurot. Sellest summast on maha arvestatud kindlustuse poolt tagastatud 211.25 eurot ning hageja nõude suuruseks on 3202.56 eurot; 4) tagastusteenuse (inkassoteenuse) ja müügikulude hüvitamine. Teenuse kuluks on Reeborn OÜ arve järgi ühe auto kohta 300 eurot. Liisingulepingu eseme müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ arve summas 2304 eurot, millest käibemaksuta osa on 1920 eurot. Kokku on tagatusteenuse ja müügikulude hüvitamise nõue lepingust II tulenevalt 2220 eurot; 5) viivisenõue kuni varade tagastamiseni 12.07.2016. Hageja arvestab viivist 05.02.2016 tasumisele kuulunud, kuid tasumata jäänud liisingusumma osamakselt (põhiosa tagasimakse) 1158.62 eurot alates 12.02.2016 (varasem viivis on tasutud) kuni lepingu ülesütlemise päevani 16.02.2016 järgnevalt:1158.62x0,15%x5 päeva (12.02.201616.02.2016) = 8.69 eurot. Kuna vara ei tagastatud ega tasutud kogu võlgnevust ka rahas, siis alates lepingu ülesütlemisest 16.02.2016 kuni järgmise laekumise päevani 08.03.2016 on viivist arvestatud järgnevalt: põhiosa tagasimakse võlalt 1158.62x0,15%x21 päeva (17.02.2016-08.03.2016)=36.50 eurot. Jääkmaksumuselt 68 987.44x0,15%x21 päeva (17.02.2016-08.03.2016)=2173.10 eurot. Kuna 08.03.2016 laekus 5122.36 eurot, millest hageja luges liisingulepingust nr 7678-15JKP tulenevate kohustuste katteks 2209.29 eurot (hageja 27.07.2017 seisukoha lisaks 4 olev tabel), siis luges hageja selles lepingus viivise täies ulatuses seisuga 08.03.2016 tasutuks (36.50+2173.10=2209.60). Kuna vara oli aga jätkuvalt tagastamata ega tasutud ka kogu võlgnevust rahas, siis alates 09.03.2016 arvestas hageja edasi viivist kuni vara tagastamise päevani 12.07.2016 järgnevalt: põhiosa tagasimakse võlalt
1158.62x0,15%x126 päeva (09.03.2016-12.07.2016)=218.98 eurot. Jääkmaksumuselt 68 987.44x0,15%x126 päeva (09.03.2016-12.07.2016)=13 038.63 eurot. Saadud viivis on kantud hageja 27.07.2017 seisukoha lisaks 3 olevasse tabelisse vastavasse ritta viivise tulpa viivise võlaks. Viivise võlg vara tagastamise päeval 12.07.2016 oli lepingu II alusel 13 257.61 eurot. Edasi viivist arvestatud ei ole.
6.Liisingulepingust nr 7678-15JKP (leping III) tulenevad nõuded: 1) liisingu jääkmaksumuse hüvitamine. Lepingu III esemeks oleva veoki liisingu jääkmaksumus oli liisingulepingu ülesütlemise aja 16.02.2016 seisuga 68 987.44 eurot. Veok müüdi 01.09.2016 hinnaga 56 400 eurot (koos käibemaksuga). Seega liisingu jääkmaksumuse nõude suurus on 12 587.44 eurot (68 987.44-56 400=12 587.44); 2) liisingu osamaksete hüvitamine. Nõue 1158.62 eurot, mille puhul on tegemist 05.02.2016 tasumisele kuulunud liisingu osamaksega. Kostja I on teinud hagejale makseid, mida hageja arvestas enda nõuete katteks. Pärast seda jäi kostja I lepingu III alusel võlgu 05.02.2016 tasumisele kuulunud liisingu osamakse 1158.62 eurot ning 07.12.2015 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 373.66 eurot, 05.01.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 375.99 eurot ja 05.02.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 376.61 eurot, kindlustusmaksed kokku 1126.26 eurot; 3) kindlustusmaksete hüvitamine. Kuna kostja I liisinguobjekti pärast lepingu sõlmimist ei kindlustanud, siis korraldas kindlustuse hageja ning kindlustusmaakler edastas 19.08.2015 hagejale tasumiseks arve nr 2765534 (s.o kahe lepingu kindlustamine koos) 4536.34 eurot (sisaldas liikluskindlustust ja kaskot). Kostja I jäi kindlustusmaksed võlgu alates 07.12.2015. Alates 07.12.2015 kuni kindlustusperioodi lõpuni tuli kostjal I kokku tasuda kindlustuse eest 3413.81 eurot. Sellest summast on maha arvestatud kindlustuse poolt tagastatud 211.25 eurot ning hageja nõude suuruseks on 3202.56 eurot; 3) tagastusteenuse (inkassoteenuse) ja müügikulude hüvitamine. Inkassoteenuse kulu on Reeborn OÜ arve järgi ühe auto kohta 300 eurot nagu lepingu I puhul märgitud. Liisingulepingu objektiks olnud veoki müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ hagejale arve summas 2256 eurot, millest käibemaksuta osa 1880 eurot kuulub hagejale hüvitamisele kui tekitatud kahju, mis on tingitud lepingu ülesütlemisest ja põhjustatud liisinguvõtja poolt. Kokku on tagastusteenuse ja müügikulude hüvitamise nõue 2180 eurot; 4) viivisenõue kuni varade tagastamiseni 12.07.2016. Hageja on arvestanud viivist 05.02.2016 tasumisele kuulunud, kuid tasumata jäänud liisingusumma osamakselt (põhiosa tagasimakse) 1158.62 eurot. Hageja arvestas sellelt summalt viivist alates 12.02.2016 (varasemad viivised on tasutud) kuni lepingu ülesütlemise päevani 16.02.2016; alates lepingu ülesütlemisest kuni järgmise laekumise päevani 08.03.2016 ning alates 09.03.2016 kuni vara tagastamise päevani 12.07.2016. Viivise võlg vara tagastamise päeval 12.07.2016 oli lepingu III alusel kokku 13 257.61 eurot. Edasi viivist arvestatud ei ole.
7.Nõuded kõigi liisingulepingute alusel kokku: 1) liisingu jääkmaksumuse hüvitamine. Lepingu II alusel 11 441.09 eurot, lepingu III alusel 12 587.44 eurot, kokku 24 028.53 eurot; 2) liisingu osamaksete (põhiosa) hüvitamine. Lepingu II alusel 1159.39 eurot ja lepingu III alusel 1158.62 eurot, kokku 2318.01 eurot; 3) kindlustusmaksete hüvitamime. Lepingu I alusel 3330.99 eurot, lepingu II alusel 3203.14 eurot, lepingu III alusel 3202.56 eurot, kokku 9736.69 eurot; 4) tagastusteenuse (inkassoteenuse) ja müügikulude hüvitamine. Tagastusteenuse nõue kõigi kolme liisingulepingu peale kokku 900 eurot. Müügikulude hüvitamise nõue
lepingu I alusel 2430 eurot, lepingu II alusel 1920 eurot, lepingu III alusel 1880 eurot, kokku 6230 eurot. Tagastusteenuse ja müügikulude hüvitamise nõue kokku 7130 eurot; 5) viivisenõue kuni varade tagastamiseni 12.07.2016. Lepingu I alusel 12 486.73 eurot, lepingu II alusel 15 479.21 eurot, lepingu III alusel 13 257.61 eurot, kokku 41 223.55 eurot.
8.15.12.2015 saatis hageja kostjatele hoiatuse lepingute ülesütlemiseks, kuna tasumata olid kõikide lepingute alusel 07.12.2015 seisuga intressi- ja kindlustusmaksed. 28.01.2016 saatis hageja kostjatele taas hoiatuse lepingute ülesütlemiseks. Liisinguvõtja sai 28.01.2016 hoiatuse kätte samal päeval. 15.02.2016 saatis hageja kostjatele meeldetuletuse selle kohta, et saabunud on võla tasumise tähtpäev ning tasumata jätmise korral loetakse 16.02.2016 kõik lepingud erakorraliselt ülesöelduks. Eelnevatel asjaoludel loeti kõik liisingulepingud 16.02.2016 erakorraliselt ülesöelduks.
9.Liisinguobjektid tagastati liisinguvõtja juhatuse liikme poolt 12.07.2016. Peale liisinguobjektide tagastamist esitas Reeborn OÜ hagejale arve 1080 eurot (käibemaksuta 900 eurot). Liisinguobjektide tagastamisest teavitas hageja käendajaid 13.07.2016 emaili teel.
10.Liisinguobjektidele määratud turuväärtused nende tagastamisel olid: a) lepingu I järgse vara hind käibemaksuta 79 000 eurot, käibemaksuga 94 800 eurot; b) lepingu II järgse vara hind käibemaksuta 47 000 eurot, käibemaksuga 56 400 eurot; c) lepingu III järgse vara hind käibemaksuta 47 000 eurot, käibemaksuga 56 400 eurot. 08.08.2016 edastas hageja hindamisaktid kostjale I e-mailiga ja teatas müügi alustamisest. Lepingu I järgne vara müüdi 26.08.2016 hinnaga 97 200 eurot (käibemaksuga) LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi DNB Pank AS-le hinnaga 97 200 eurot. Müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ hagejale arve 2916 eurot, millest käibemaksuta osa on 2430 eurot. Peale müüki edastas hageja kostjatele 07.09.2016 emailiga teate liisinguobjekti müügi kohta ja esitas kostjatele peale müüki järelejäänud nõude. Lepingu II järgne vara müüdi 16.08.2016 hinnaga 57 600 eurot (käibemaksuga) LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi OP Finance AS-le hinnaga 57 600 eurot. Peale müüki edastas hageja kostjatele 18.08.2016 e-mailiga teate liisinguobjekti müügi kohta ja esitas kostjatele peale müüki järelejäänud nõude. Lepingu III järgne vara müüdi 01.09.2016 hinnaga 56 400 eurot (käibemaksuga) LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi SEB Liising AS-ile hinnaga 56 400 eurot. Müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ hagejale arve 2256 eurot, millest käibemaksuta osa on 1880 eurot. Peale müüki edastas hageja kostjatele 07.09.2016 e-mailiga teate liisinguobjekti müügi kohta ja esitas kostjatele peale müüki järelejäänud nõude.
11.Kostjate järelejäänud kohustused peale liisinguesemete müüki: 1) lepingu I järgi: liisingu jääkmaksumus ja põhiosa tagasimaksete võlg puudub; 3330.99 eurot kindlustuse võlg; 500 eurot leppetrahv vara tagastamiskohustuse rikkumise eest peale ülesütlemist; 12 486.74 eurot viivis lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamise päevani; 300 eurot liisinguobjekti tagastusteenus; 2430 eurot liisinguobjekti müügiteenus; 2) 2) lepingu II järgi: 11 441.09 eurot liisingu jääkmaksumus; 1159.39 eurot põhiosa tagasimaksete võlg; 3203.14 eurot kindlustuse võlg; 500 eurot leppetrahv vara tagastamiskohustuse rikkumise eest peale ülesütlemist; 15 487.91 eurot viivis lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamise päevani; 300 eurot liisinguobjekti tagastusteenus; 1920 eurot liisinguobjekti müügiteenus;
3) 3) lepingu III järgi: 12 587.44 eurot liisingu jääkmaksumus; 1158.62 eurot põhiosa tagasimaksete võlg; 3202.56 eurot kindlustuse võlg; 500 eurot leppetrahv vara tagastamiskohustuse rikkumise eest peale ülesütlemist; 12 486.74 eurot viivis lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamise päevani; 300 eurot liisinguobjekti tagastusteenus; 1880 eurot liisinguobjekti müügiteenus.
13.Vastuseks kostjate vastuväidetele leidis hageja järgmist. 13.10.2015 ei lepitud kokku täismaksepuhkust. Kõigi lepingute lisades on selgelt kirjas, et liisinguvõtjale võimaldatakse maksepuhkust vaid liisingusumma osamaksete tasumisel. Liisinguvõtja keeldus vara tagastamisest ja inkassosse pöördumine oli põhjendatud. Kostjatele on saadetud korduvaid nõudeid vara tagastamiseks. Kostjad varjasid inkassofirma eest veokite asukohta. Hageja ei müünud varad alla nende turuväärtuse. Hageja müüs varad kalleimal võimalikul viisil ja kiireima aja jooksul. Hageja teavitas 08.08.2016 e-kirjaga kostjaid varade hindamisest ja määratud turuhindadest. Ükski kostja ei vastanud, et ei ole määratud hinnaga nõus. Hilisemaid pretensioone määratud hinna osas liisingulepingute üldtingimuste punkti 6.11 järgi ei arvestata. Kostjate vastuväited
14.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hageja nõue tuleb täies jätta rahuldamata, kuna see on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Samuti ei tunnistanud kostjad kõrvalnõuedeid alates 13.10.2015.
15.Kostja I täitis lepinguid kohaselt kuni oktoobrini 2015. Kostja I sattus rahalistesse raskustesse, mistõttu sõlmiti 13.10.2015 kõigi lepingute osas maksepuhkused 3 kuuks – november 2015 kuni jaanuar 2016 (k.a). Igakuised maksed koosnesid liisingusumma osamaksetest, kindlustusmaksetest ja intressimaksetest vastavalt maksepuhkuse (lepingu muutmise) kokkuleppele. Kokkuleppe punktis nr 2 on sätestatud, et liisinguandja on liisinguvõtja esitatud taotluse alusel otsustanud võimaldada liisinguvõtjale liisingusumma osamaksete tasumisel täismaksepuhkust 3 kuud (november 2015 kuni jaanuar 2016), mille kohta esitatakse liisinguvõtjale uus graafik. Hageja ei esitanud liisinguvõtjale ühegi lepingu jaoks uut graafikut. Maksepuhkuse kokkulepete järgi saabus graafikujärgne järgmine osamakse kõigi kolme lepingu puhul 05.02.2016. Nimetatud lepingute lisades on kokku lepitud, et lisa sõlmimise seisuga 13.10.2015 on kostja I koguvõlgnevus liisinguandja ees 5576.57 eurot (vastavalt 1866.07, 1738.19 ja 1972.31 eurot) ja see tuleb tasuda ajavahemikul november 2015 kuni jaanuar 2016. Muid rahalisi kohustusi peale lepingutasu 3x75 eurot (kokku 225 eurot) kokkulepetest ei tulenenud. Seega maksimaalne tasumisele kuuluv summa täismaksepuhkuse perioodil sai olla kokku 5576.57+225=5801.57 eurot.
16.Kostja I tegi novembris 2015 hagejale kaks ülekannet: 06.11.2015 4700 eurot ja 24.11.2015 1200 eurot, kokku 5900 eurot. Seega juba novembris oli kostja I tasunud hagejale kokkulepitust 98 euro võrra suurema summa. Perioodil november 2015 kuni jaanuar 2016 ei saanud lisanduda uusi võlgnevusi. Väär on väide, et kostja poolt novembris tasutud 5900 eurot kattis justkui mingid varasemalt tekkinud kulud ja võlgnevused. Pooled fikseerisid selgesti võlgnevuste jäägi 13.10.2015 ning vastavalt nimetatud kokkulepptele tasus kostja I kogu võlgnevuse.
17.14.01.2016 tasus kostja I hagejale 500 eurot ning 11.02.2016 5000 eurot, 589 eurot ja 494 eurot. 08.03.2016 tasus kostja I hagejale 5122.36 eurot.
18.28.01.2016 saatis hageja kostjale I järjekordse hoiatuse. Kostja I sai hoiatuse kätte samal päeval ja saatis vastuse, milles ei nõustunud lepingute ülesütlemisega. Kostja I peatas aprillis 2016 liisingulepingute maksed tulenevalt asjaolust, et hageja arvestas kõik maksed oma äranägemise järgi vanade võlgnevuste katteks. Kostja I leidis, et tal on riskantne teha järjest makseid kindla ja selgesõnalise kokkuleppeta hagejaga. Vaatamata palvetele ei ole hageja alates 13.10.2015 saatnud kostjale I uut maksegraafikut. Kostja I esindaja saatis 28.01.2016 hagejale palve saada uus maksegraafik, millele ei vastatud. Kostjad ei aktsepteerinud hagejapoolset lepingu ülesütlemist ning soovisid jätkuvalt leida tekkinud olukorrale lahendust, kuid läbirääkimised ei õnnestunud.
19.Kostja I tagastas liisinguobjektid 12.07.2016 hageja teadmisel ja kokkuleppel. Ehkki esialgne kokkulepe seda teha oli 01.07.2016, sai tagastada 12.07.2016 tulenevalt sellest, et kostja I soovis teha sõidukitele hooldused vältimaks hageja poolt suurt nõuet veokite remontimise kuludest tulenevalt, mida tõendab hageja esindaja 01.07.2016 kiri. Seega toimus kõik hagejaga kooskõlas ning hagejal puudus vajadus kaasata kolmandaid isikuid (OÜ Reeborn) vara tagasi saamiseks.
20.Kokku oli 13.10.2015 seisuga lepingute I, II ja III jääk 232 961.32 eurot. Hageja poolt lepingute ülesütlemise päeva seisuga oli hageja arvestuste kohaselt lepingu I liisingujääk 91 297.96 eurot, lepingu II liisingujääk 69 041.09 eurot ning lepingu III liisingujääk 68 987.44 eurot. Hageja info on eksitav, kuna ainuüksi peale 13.10.2015 kokkulepet tasus kostja I hagejale maksete näol kokku 13 105.36 eurot. Antud maksete näol oleks pidanud põhiosa jääk vähenema oluliselt suuremas summas.
21.Hageja müüs liisinguvara (3 veokit) koguväärtusega 211 200 eurot, mis on tunduvalt alla nende normaalse turuhinna. Kostjatele ei olnud teada hageja määratud hinnad ning hageja ei informeerinud neid hinna kujundamisest. Hageja saatis peale varade müüke kostjatele lakoonilised teated, kus sisaldusid umbkaudsed arvutused. Kostjad vaidlustasid lepingu II ja III varade müügihinnad, lepingu I vara müügihinna üle vaidlust ei ole. Lepingute II ja III esemed olid identsed mootorsõidukid ja minimaalselt olnuks kummagi turuhinnaks 70 000 eurot. Kostjad tuginesid mh intertnetiportaali www.rasketehnika.ee pakkumistele. Hageja isegi ei proovinud müüa lepingute objekte nende jääkväärtuste ning juurde lisatud kõrvalkulude summades. Sõidukid tagastasid kostjad hagejale 12.07.2016. Müügitehingud toimusid 16.08.2016, 26.08.2016 ja 01.09.2016. Seega olid varad kuu kuni poolteist kuud müügis ning hageja otsustas need müüa alla nende keskmist turuväärtust. Kiirmüük ei olnud põhjendatud.
22.Kostja I ei keeldunud vara tagastamast ega koostööst. Alusetu oli pöörduda OÜ Reeborn poole vara tagasisaamise abi eesmärgil. Seega ei ole ka põhjendatud nõue hüvitada vara sissenõudmisega kaasnenud kulutused.
23.Kostjad ei nõustunud ühegi hageja kõrvalnõudega (viivis, leppetrahvid, menetluskulud jms), kuna olukorra põhjustas hageja lepingu rikkumine. 13.10.2015 kokkulepe oli olemuselt ammendav ning ka hageja ise on hagis öelnud, et see oli käsitletav eraldi võlatunnistusena. Seega oli hagejapoolne käitumine hakata nõudma lisatasusid pahauskne ning vastuolus VÕS § 6 lõikega 1. Kostjad ei teadnud, millist lepingut täita, sest vaatamata 13.10.2015 kokkuleppe punktile 2 ei saatnud hageja kordagi kostjatele uut maksegraafikut.
24.Hageja käitumine lepingusuhtes oli hea usu põhimõtteid eirav, agressiivne ja väljapressiv. Kostjad palusid kohtul otsuse tegemisel eraldi analüüsida hagi ja kostjate vastuse lisadeks olevat kirjavahetust ning kummagi poole käitumist ja väljendatud avaldusi. Kostja I eesmärk oli leida lahendus, kuid hageja üksnes esitas uusi nõudmisi. Samuti on Riigikohus leidnud, et liisinguandja ei või liisingulepingu ülesütlemise abil rikastuda. Hageja on viidanud tüüptingimustele, kuid kostjad leidsid, et need on vastuolus hea tava ja hea usu põhimõttega juhul, kui võimaldavad hagejal 13.10.2015 kokkuleppe rikkumist. Kostjad palusid kohtul eraldi hinnata hageja tüüptingimusi juhul, kui hageja kavatseb need välja tuua oma nõude alusena. Esimese astme kohtu otsus
25.10.11.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjatelt II-IV solidaarselt hagejale välja põhiosa võla 26 346.54 eurot, kindlustusmaksete võla 9736.69 eurot, kahjuhüvitise 7130 eurot, viivise 41 223.55 eurot ning viivise 0,15% päevas tasumata põhiosalt alates 24.11.2016 kuni selle täieliku tasumiseni. Kohus lõpetas menetluse kostja I suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 5 alusel. Kohus jättis jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna 29.11.2016 kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate II-IV kanda ja kohus mõistis hagejale välja menetluskulude hüvitise 7641 eurot koos viivisega.
26.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus luges TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja ja kostja I (äriregistrist kustutatud 17.10.2017; t II kd lk 159-164) vahel oli sõlmitud 3 liisingulepingut: 1) 24.03.2015 liisinguleping nr 7068-15JKP (leping I; t I kd lk 27-35); 2) 17.08.2015 liisinguleping nr 7676-15JKP (leping II; t I kd lk 53-61); 3) 17.08.2015 liisinguleping nr 7678-15JKP (leping III; t I kd lk 77-85). Liisingulepingute kohaselt finantseeris hageja liisinguvõtjale kostjale I liisinguesemete (veoautod Volvo FH540) omandamist läbi kapitalirendilepingute; liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjatega II, III ja IV kõikidega kolm erinevat käenduslepingut: 23.04.2015 (t I kd lk 42-50) ja 17.08.2015 (2 lepingut) (t I kd lk 68-76, 90-98); kuna kostja I hagejale kindlustuspoliise ei esitanud, kindlustas liisinguobjektid hageja ja lisas kindlustusmaksed lepingute üldtingimuste punkti 4.3 alusel igakuistele liisingumaksetele (t I kd lk 38); hageja esitas kostjale I liisingulepingute ülesütlemise kirjalikud hoiatused 15.12.2015, 28.01.2016 ja 11.02.2016 (t I kd lk 112, 115-116, 118-119); hageja ütles liisingulepingud erakorraliselt üles 16.02.2016 (t I kd lk 122); liisinguobjektid tagastas kostja I juhatuse liige hagejale 12.07.2016 (t I kd lk 124-126); liisinguobjektide müük korraldati hageja poolt järgmiselt: liisingulepingu I liisinguobjekt müüdi 26.08.2016 hinnaga 97 200 eurot (t I kd lk 141-144); lepingu II liisinguobjekt müüdi 16.08.2016 hinnaga 57 600 eurot (t I kd lk 136-138); lepingu III liisinguobjekt müüdi 01.09.2017 hinnaga 56 400 eurot (t I kd lk 146-148).
27.Pooled vaidlevad selle üle: kas liisingulepingute lisades 2 lepiti 13.10.2015 kokku osalises (ainult liisingusumma osas) või täielikus 3-kuulises maksepuhkuses perioodil 2015 november kuni 2016 jaanuar (k.a) (t I kd lk 99-110); kas liisingulepingute erakorraline ülesütlemine hageja poolt 16.02.2016 oli seaduslik ning kooskõlas hea usu põhimõttega;
kas hageja müüs liisingulepingute II ja III järgse vara alla turuhinna ning kas hageja nõuded, sh tagastusteenuse (inkassoteenuse) nõue kogusummas 900 eurot (käibemaksuta), on põhjendatud.
28.Repax OÜ on äriregistrist kustutatud 17.10.2017 tsiviilasjas nr 2-16-1452 Harju Maakohtu määruse alusel (t II kd lk 159-164). Eeltoodust tulenevalt lõpetas kohus käesoleva menetluse kostja I suhtes TsMS § 428 lõike 1 punkti 5 alusel.
29.Hageja on esitanud kostjate vastu liisingulepingutest I, II ja III tulenevad järgmised nõuded: liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude VÕS § 367 lõigete 1-3 alusel ning liisingulepingute üldtingimuste punkti 6.6 alusel; liisingu osamaksete (põhiosa tagasimaksete) võla tasumise nõude VÕS § 108 lõike 1 alusel; kindlustusmaksete hüvitamise nõude VÕS § 108 lõike 1 ja liisingulepingute üldtingimuste punkti 4.8 alusel; tagastusteenuse (inkassoteenuse) ja müügikulude hüvitamise nõude VÕS § 367 lõike 4 ja § 115 lõike 1 ning liisingulepingute üldtingimuste punktide 6.7, 7.4 ja 9.1 alusel; viivisenõude kuni varade tagastamise päevani 12.07.2016 VÕS § 113 lõike 1 ning liisingulepingute põhitingimuste punkti 17 ja üldtingimuste punkti 7.1 alusel; viivisenõude tasumata võlgnevustelt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel.
30.Esmalt andis kohus hinnangu, kas liisingulepingute lisades 2 lepiti 13.10.2015 kokku osalises (ainult liisingusumma osas) või täielikus 3-kuulises maksepuhkuses perioodil 2015 november kuni 2016 jaanuar (k.a). Hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 13.10.2015 liisingulepingutele lisad nr 2 (t I kd lk 99-110). Lisade punktis 1 tunnistas liisinguvõtja võlga hageja ees 13.10.2015 seisuga, mis on käsitletav võlatunnistusena. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise tabeli alates 13.10.2015 seisuga (t I kd lk 111). Igakuised liisingumaksed koosnesid: 1) liisingusumma osamaksetest; 2) kindlustusmaksetest; 3) intressimaksetest (t I kd lk 27-35; 53-61; 77-85). Lisade punktis 2 lepiti kokku, et liisinguvõtjale võimaldatakse liisingusumma osamaksete tasumisel maksepuhkust (t I kd lk 99-110). Maksepuhkuse kestuseks oli kokkuleppel 3 kuud. Kuna maksepäev oli iga kuu 5. kuupäeval, siis oli maksepuhkus 05.11.2015, 05.12.2015 ja 05.01.2016 maksetest ning alates 05.02.2016 kuulusid tasumisele juba tavapärased annuiteetmaksed koos liisingusumma põhiosa tagasimaksetega (t I kd lk 99110). Liisingulepingute üldtingimustest nähtub, mida tähendavad lepingutes käsitletavad mõisted liisingumakse ja -summa (t I kd lk 29, 55, 79). Liisingumakse on igakuine makse, mis koosneb tagastatava liisingusumma osast, liisinguobjekti ja/või täiendava tagatise kindlustamisega seotud liisinguandja kulude, sh tasutud kindlustusmakse osast, ja intressist ning nendele maksetele lisanduvast käibemaksust. Liisingusumma on lepingus märgitud liisinguandja rahaliste vahendite summa, mis liisinguvõtja kasutab liisinguobjekti hinna või selle osa (käibemaksuga) tasumiseks müüjale ja mille liisinguvõtja tagastab liisinguandjale. Kuna lisades 2 on kokku lepitud, et kostja I saab maksepuhkust liisingusummade osamaksete tasumisel, siis kohtu hinnangul tähendab, et tegemist on hageja poolt vaid liisingusumma osas maksepuhkuse andmisega, kuid liisingumaksete hulka kuuluvatele kindlustus- ja intressimaksetele nimetatud maksepuhkus ei laienenud, mistõttu oli kostjal I kohustus tasuda lepingutest tulenevaid kindlustus- ja intressimakseid ka perioodil 2015 november kuni 2016 jaanuar. Kuigi nimetatud asjaolu ei oma vaidluse lahendamise seisukohast olulist kaalu, märkis kohus,
et kostjate esindaja on 19.09.2017 kohtuistungil möönnud, et alguses oli hageja nõus andma kostjale I täielikku maksepuhkust, kuid lõpuks hageja sellega enam ei nõustunud (t I kd lk 128).
31.Järgmisena hindas kohus, kas hagejal oli seaduslikku alust liisingulepingud 16.02.2016 erakorraliselt üles öelda. Kohus viitas VÕS §-le 100. Kostja I tasus graafikute järgselt 05.11.2015 maksepäeva intressi- ja kindlustusmaksed 06.11.2015 maksega ning kustutas võlga eelneva maksega ja 24.11.2015 maksetega selliselt, et täielikult sai tasutud lepingu I järgne võlg 1972.31 eurot ja lepingu II järgset võlga kustutati kahe maksega kokku 1725.18 eurot, kuhu jäi võlaks veel 24.11.2015 seisuga 13.01 eurot. Lepingu III puhul jäi seisuga 24.11.2015 võlg veel täies ulatuses tasumata summas 1866.07 eurot.
32.Võlgnevuste kustutamise järjekorras lähtus hageja liisingulepingute üldtingimuste punktis 5.16 sätestatud järjekorrast (t I kd lk 32), kuid lisadest nr 2 tuleneva erisusega, et esimesena loeti laekunud summadest maksepuhkuse ajal tasutuks graafikujärgselt lisandunud ja tasumisele kuuluvad uued intressi- ja kindlustusmaksed ning seejärjel kaeti võlgnevused. 07.12.2015 lisandusid lepingutesse uued intressi- ja kindlustusmaksed, mis jäid täies ulatuses tasumata. 07.12.2015 maksekohustuste rikkumisele lisandus VÕS § 1131 lõike 1 alusel käsitlustasu 40 eurot igasse lepingusse. 05.01.2016 lisandusid lepingutesse juba järgmised intressi- ja kindlustusmaksed, mis jäid samuti täies ulatuses tasumata. 14.01.2016 laekus 500 eurot, millega loeti kaetuks kõikide lepingute võlgnevuse käsitlustasud 120 eurot. Lepingu I intressimaksete võla katteks jäi 380 eurot.
33.15.12.2015 saatis hageja hoiatused lepingute ülesütlemise kohta, kuna kõigis lepingutes oli tasumata graafikute järgselt 07.12.2015 intressi- ja kindlustusmaksed (t I kd lk 112114). Saadetud hoiatusega lisandus VÕS § 1131 lõike 1 alusel ka võlgnevuse käsitlustasu 40 eurot igasse lepingusse. Nimetatud hoiatuses on antud lepingute ülesütlemise vältimiseks võla tasumiseks kahenädalane täiendav tähtaeg. Lähtuvalt lepingute üldtingimuste punktist 6.8 (t I kd lk 32) ja hoiatuse saatmise kuupäevast kohustus liisinguvõtja võla tasuma hiljemalt 01.01.2016. Kostjad võlga ei tasunud.
34.28.01.2016 saatis hageja kostjatele järgmise hoiatuse lepingute ülesütlemiseks. Saadetud hoiatusega lisandus võlgnevuse käsitlustasu 40 eurot igasse lepingusse (t I kd lk 115116). Hoiatuse koostamise päeva seisuga oli liisinguvõtja võlgnevuses juba 2 järjestikust kuud lepingute II ja III järgi ning ühe kuu lepingu I järgi ning eelnevast oli veel tasumata võlgnevus lepingus III ja väike osa ka lepingus II. Kokku oli lepingutest tulenev võlg 28.01.2016 seisuga 5500.17 eurot (t I kd lk 111). Hageja kohustas 28.01.2016 hoiatuses kostjat I võla tasuma hiljemalt 07.02.2016 ning andma liisinguobjektid hoiule hiljemalt 03.02.2016 (t I kd lk 115-116). Kostja I sai hoiatuse kätte 28.01.2016, olles saatnud 28.01.2016 hagejale vastuse, millega ei nõustunud lepingute ülesütlemisega (t I kd lk 117). 05.02.2016 lisandusid lepingutesse tavapärased annuiteedimaksed (s.o intressi- ja kindlustusmaksed ning põhiosa tagasimaksed), mis jäid samuti täies ulatuses tasumata. Seega oli kostja I seisuga 05.02.2016 võlgnevuses juba kolme järjestikuse graafikujärgse maksega ning lisaks eelnevast oli veel tasumata võlgnevus kokku 1879.08 eurot. Kokku kuulus 28.01.2016 saadetud hoiatuse alusel koos 05.02.2016 lepingu lisade 2 graafikute järgsete maksetega 07.02.2016 tasumisele 11 088.43 eurot. Kostjad võlgnevust hoiatuses esitatud tähtpäevaks ei tasunud ja liisinguobjekte hoiule ei andnud, mistõttu ütles hageja kõik kolm liisingulepingut üles alates 16.02.2016 (t I kd lk 122).
35.Kohus viitas VÕS § 101 lõike 1 punktile 4 ja § 196 lõikele 1. Liisingulepingute üldtingimuste punkt 8.1 koos punktiga 8.1.5 (t I kd lk 33, 59, 83) sätestab, et
liisinguandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe kuumaksega täielikult või osaliselt ega ole võlgnevust kustutanud ka 14 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. Eelnevatel asjaoludel loeti kõik liisingulepingud hageja poolt 16.02.2016 erakorraliselt üles seaduslikult ja põhjendatult.
36.Õiguste teostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest VÕS § 5 lõike 1 ja § 23 lõike 1 punkti 1 järgi. Kostjate seisukoha järgi ei käitunud hageja liisingulepinguid 16.02.2016 üles öeldes hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohus sellise kostjate käsitlusega ei nõustunud. Hageja on käitunud liisingu- ja käenduslepingute poolte suhtes kooskõlas hea usu põhimõttega. Seda iseloomustab eelkõige asjaolu, et hageja võimaldas kostjal I seoses viimase majanduslike raskustega saada 3-kuulist maksepuhkust liisingusumma osamaksete tasumisel. Samuti tegi hageja enne liisingulepingute erakorralist ülesütlemist kostjatele korduvaid hoiatusi (t I kd lk 112, 115-116, 118-119) ning andis kostjale I korduvalt võlgnevuse tasumiseks uue maksetähtaja, mida kostja I aga ei täitnud. Hageja ütles liisingulepingud erakorraliselt üles peale neljandat hoiatust, kuna lepingutest tulenev võlgnevus pidevalt suurenes ning kostja I seda ei tasunud. Seega oli hageja poolt lepingute erakorraline ülesütlemine igati põhjendatud ja hea usu põhimõttega kooskõlas.
37.Järgnevalt andis kohus hinnangu hageja liisingu osamaksete (põhiosa tagasimaksete) võla tasumise nõuetele. Nimetatud nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lõige 1. Lepingu I alusel hageja liisingu osamaksete nõuet ei ole esitanud. Hageja on esitanud nimetatud nõuded lepingu II alusel 1159.39 eurot ja lepingu III alusel alusel 1158.62 eurot. Hageja on lähtunud liisingulepingute üldtingimuste punktist 5.16 (t I kd lk 82), mille kohaselt on ebapiisavate maksete tegemise korral liisinguandjal õigus kustutada võlgnevus järgmises järjekorras: 1) võla sissenõudmiseks tehtud kulud; 2) viivis; 3) intressimaksed; 4) leppetrahvid; 5) võlgnetav põhisumma; 6) muud kulud ja kohustused. Samast põhimõttest on hageja lähtunud ka kostja I tasutud summade 3 erineva liisingulepingu vahel jagamisel, st kostja I tasutud summad jagati kõigi 3 liisingulepingu vahel selliselt, et kõigepealt loeti tasutuks kõigi 3 lepingu võla sissenõudmise kulud, seejärel kõigi 3 lepingu viivised, seejärel kõigi 3 lepingu intressid.
38.Liisingu osamaksete (põhiosa tagasimaksete) võlg lepingu II kohaselt on 1159.39 eurot, mille puhul on tegemist 05.02.2016 tasumisele kuulunud liisingu osamaksega (t I kd lk 105-106). Hageja on esitanud arvutuskäigu, milliste nõuete katteks läksid kostja I tehtud maksed vastavalt liisingulepingute üldtingimuste punktile 5.16 (t I kd lk 32; tabel II kd lk 121 pöördel). Lepingu II lisa 2 sõlmimise päeval 13.10.2015 kuulus kostja I poolt tasumisele ajatatud võlg 1738.19 eurot, mida kostja I tunnistas lisas 2 ning millise summa üle ei ole poolte vahel vaidlust (t I kd lk 103-106). Samuti kuulus maksmisele lepingutasu 75 eurot (t II kd lk 120 pöördel). 06.11.2015 laekus kostjalt I 4700 eurot (t II kd lk 44), mille hageja jagas kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks läks 1227.24 eurot (t II kd lk 121 pöördel). Selle summa arvelt kustutati lepingutasu võlgnevus 75 eurot ja lepingu II lisale 2 lisatud graafiku järgselt 05.11.2015 tasumisele kuulunud intressimakse 254.27 eurot (t I kd lk 105-106). Samuti loeti tasutuks lepingu II lisa 2 graafiku järgselt 05.11.2015 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 372.79 eurot (t I kd lk 105-106). Ülejäänud summas 525.18 eurot vähendati ajatatud võlga. Ajatatud võlgnevuse jäägiks jäi 1213.01 eurot (1738.19525.18=1213.01). 24.11.2015 laekus kostjalt I 1200 eurot (t II kd lk 45), mille hageja suunas täielikult lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks (t II kd lk 120-121 pöördel). Selle arvelt vähendas hageja ajatatud võlgnevuse jääki 1213.01 eurot 1200 euro võrra, mille tulemusena jäi liisingu ajatatud võlgnevuse jäägiks 13.01 eurot.
39.Lepingu II lisa 2 graafikust nähtub: a) 07.12.2015 saabus tähtaeg uue intressimakse tasumiseks 261.12 eurot ja uue kindlustusmakse tasumiseks 373.71 eurot (t I kd lk 105106; II kd lk 120 pöördel); b) 05.01.2016 saabus tähtaeg uue intressimakse tasumiseks 235.44 eurot ja uue kindlustusmakse tasumiseks 376.05 eurot (t I kd lk 105-106; II kd lk 120 pöördel). 14.01.2016 laekus kostjalt I 500 eurot (t I kd lk 46), mille hageja jagas kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks läks 40 eurot, mille arvel kustutati võlgnevuse menetluskulu 40 eurot (t II kd lk 120 pöördel). Lepingu II lisa 2 graafikust nähtub, et 05.02.2016 saabus uus liisingumaksete tasumise tähtaeg. Seejuures oli maksepuhkus lõppenud ning lisaks intressi- ja kindlustusmaksetele tulid tasuda ka liisingu osamaksed. 05.02.2016 kuulus kostja I poolt tasumisele liisingu osamakse 1159.39 eurot, intressimakse 250.38 eurot ja kindlustusmakse 376.67 eurot (t II kd lk 103-106; II kd lk 120 pöördel).
40.Hageja esitas kostjale I 15.12.2015, 28.01.2016 ja 11.02.2016 liisingulepingute ülesütlemise hoiatused (t I kd lk 112, 115-116, 118-119), millega seoses lisandus VÕS § 1131 alusel võlgnevuse menetluskulu 4x40 eurot, s.o 160 eurot. 11.02.2016 laekus kostjalt I 3 makset, summas 5000 eurot (t I kd lk 47), 589 eurot (t II kd lk 48) ja 494 eurot (t II kd lk 49), kokku 6083 eurot (tabel t II kd lk 121 pöördel). Hageja jagas selle kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks läks vastavalt teostatud maksetele 850.38 eurot, 369.53 eurot ja 130.47 eurot, s.o kokku 1350.38 eurot. Nimetatud maksete arvelt kustutas hageja lepinguga II seoses kokku 1350.38 eurot järgmiselt: kahe hoiatuse esitamisega seoses võlgnevuse menetluskulu 80 eurot; liisingu osamakselt 1159.39 eurot perioodil 06.02.201611.02.2016 arvestatud viivise 10.43 eurot (1159.39 x 0,15% x 6 päeva); ajatatud võlgnevuse jäägi 13.01 eurot; 07.12.2015 tasumisele kuulunud intressimakse 261.12 eurot, 05.01.2016 tasumisele kuulunud intressimakse 235.44 eurot ja 05.02.2016 tasumisele kuulunud intressimakse 250.38 eurot, s.o kokku 746.94 eurot; leppetrahvi veokite hoiule andmise kohustuse täitmata jätmise eest 500 eurot (üldtingimuste punkti 7.4 alusel; t I kd lk 59).
41.Pärast seda jäi kostja I lepingu II alusel hagejale võlgu 05.02.2016 tasumisele kuulunud liisingu osamakse 1159.39 eurot ning 07.12.2015 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 373.71 eurot, 05.01.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 376.05 eurot ja 05.02.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 376.67 eurot, s.o kindlustusmaksed kokku 1126.43 eurot.
42.Liisingu osamaksete (põhiosa tagasimaksete) võlg lepingu III kohaselt on 1158.62 eurot, mille puhul on tegemist 05.02.2016 tasumisele kuulunud lepingu III liisingu osamaksega. Lepingule III lisa 2 sõlmimise päeval 13.10.2015 kuulus kostja I poolt tasumisele ajatatud võlg 1866.07 eurot, mida kostja I tunnistas lisas 2 (t I kd lk 107) ning millise summa üle ei ole poolte vahel vaidlust. Samuti kuulus maksmisele lepingutasu 75 eurot (t II kd lk 120). 06.11.2015 laekus kostjalt I 4700 eurot (t II kd lk 44), mille hageja jagas kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust III tulenevate kohustuste täitmiseks läks 725.57 eurot. Selle summa arvelt kustutati lepingutasu võlgnevus 75 eurot ja lepingu III lisale 2 lisatud graafiku (t I kd lk 109-110) järgselt 05.11.2015 tasumisele kuulunud intressimakse 279.32 eurot. Samuti loeti tasutuks sama graafiku järgselt 05.11.2015 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 371.25 eurot (t I kd lk 109-110). Kuna ajatatud võlgnevuse katteks raha ei jätkunud, jäi selle suuruseks 1866.07 eurot.
43.Lepingu III lisa 2 graafikust nähtub, et 07.12.2015 saabus uus intressimakse tasumise tähtaeg 260.60 eurot ja kindlustusmakse tasumise tähtaeg 373.66 eurot (t I kd lk 109110; hagi lisa 29; II kd lk 120). Kuna hageja esitas 15.12.2015 liisingulepingute ülesütlemise hoiatuse (t I kd lk 112), lisandus võlgnevuse menetluskulu 40 eurot. Lepingu III lisa 2 graafikust nähtub, et 05.01.2016 saabus tähtaeg uue intressimakse tasumiseks summas 234.97 eurot ja uue kindlustusmakse tasumiseks 375.99 eurot (t I kd lk 109-110; II kd lk 120). 14.01.2016 laekus kostjalt I 500 eurot (t I kd lk 46), mille hageja jagas kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust III tulenevate kohustuste täitmiseks läks 40 eurot, mille arvel kustutati võlgnevuse menetluskulu 40 eurot (t II kd lk 120).
44.Kuna hageja esitas 28.01.2016 järgmise liisingulepingute ülesütlemise hoiatuse (t I kd lk 115-116) lisandus võlgnevuse menetluskulu 40 eurot. Liisingulepingu III lisale 2 lisatud graafikust (t I kd lk 101-102) nähtub, et 05.02.2016 saabus uus liisingumaksete tasumise tähtaeg. Seejuures oli kostja I maksepuhkus lõppenud ning lisaks intressi- ja kindlustusmaksetele tuli tasuda ka liisingu osamaksed. 05.02.2016 kuulus kostja I poolt tasumisele liisingu osamakse 1158.62 eurot, intressimakse 249.89 eurot ja kindlustusmakse 376.61 eurot (t II kd lk 120). Kuna kostja I oma kohustusi ei täitnud ning hageja esitas 11.02.2016 järgmise liisingulepingute ülesütlemise hoiatuse (t I kd lk 118-119), lisandus võlgnevuse menetluskulu 40 eurot. 11.02.2016 laekus kostjalt I 3 makset, summas 5000 eurot (t II kd lk 47), 589 eurot (t II kd lk 48) ja 494 eurot (t II kd lk 49), kokku 6083 eurot (tabel t II kd lk 121 pöördel). Hageja jagas selle kõigi kolme liisingulepingu vahel ära selliselt, et lepingust III tulenevate kohustuste täitmiseks läks vastavalt teostatud maksetele 2982.49 eurot ja 219.47 eurot, kokku 3201.96 eurot. Selle arvelt kustutas hageja seoses lepinguga III kokku 3201.96 eurot järgmiselt: 28.01.2016 ja 11.02.2016 hoiatuste esitamisega seoses võlgnevuse menetluskulu 80 eurot; liisingu osamakselt 1158.62 eurot perioodil 06.02.2016-11.02.2016 arvestatud viivise 10.43 eurot (1158.62x0,15%x6 päeva); ajatatud võlgnevuse jäägi 1866.07 eurot; 07.12.2015 tasumisele kuulunud intressimakse 260.60 eurot, 05.01.2016 tasumisele kuulunud intressimakse 234.97 eurot ja 05.02.2016 tasumisele kuulunud intressimakse 249.89 eurot, kokku 745.46 eurot; leppetrahvi veokite hoiule andmise kohustuse täitmata jätmise eest 500 eurot (üldtingimuste punkti 7.4 alusel; t I kd lk 83).
45.Pärast seda jäi kostja I lepingu III alusel võlgu 05.02.2016 tasumisele kuulunud liisingu osamakse 1158.62 eurot ning 07.12.2015 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 373.66 eurot, 05.01.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 375.99 eurot ja 05.02.2016 tasumisele kuulunud kindlustusmakse 376.61 eurot, kokku 1126.26 eurot.
46.Seega on hageja liisingu osamaksete (põhiosa tagasimaksete) võla nõue lepingu II alusel 1159.39 eurot ja lepingu III alusel 1158.62 eurot, kokku 2318.01 eurot.
47.Allajärgnevalt analüüsis kohus hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõudeid lepingute II ja III alusel. Lepingu I alusel hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõuet ei ole esitanud. Liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 367 lõiked 1-3 ning liisingulepingute üldtingimiste punkt 6.6. Viidatud üldtingimuste punkti kohaselt on liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale vahe tagastatud liisinguobjekti turuväärtuse ja liisingu jääkväärtuse vahel.
48.Liisinguobjektid tagastati liisinguvõtja juhatuse liikme poolt 12.07.2016 (t I kd lk 124126), millest hageja teavitas käendajaid 13.07.2016 e-maili teel (t I kd lk 128). LKW
Tracks OÜ poolt teostati liisinguesemete hindamisaktid 18.07.2016 (t I kd lk 129-134). Vastavalt hindamisaktidele olid liisinguobjektide turuväärtused nende tagastamisel järgmised: a) lepingu I järgne vara: hind 79 000 eurot (käibemaksuga 94 800 eurot); b) lepingu II järgne vara: hind 47 000 eurot (käibemaksuga 56 400 eurot); c) lepingu III järgne vara: hind 47 000 eurot, (käibemaksuga 56 400 eurot) (t I kd lk 129-134). 08.08.2016 edastas hageja hindamisaktid kostjale e-mailiga ja teatas müügi alustamisest (t I kd lk 135).
49.Lepingu II esemeks oleva veoki liisingu jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise aja 16.02.2016 seisuga 69 041.09 eurot (t I kd lk 105-106). Veok müüdi 16.08.2016 hinnaga 57 600 eurot (käibemaksuga; t I kd lk 136-138). Seega liisingu jääkmaksumuse nõude suurus lepingu II alusel on 11 441.09 eurot. Lepingu III esemeks oleva veoki liisingu jääkmaksumus oli 16.02.2016 seisuga 68 987.44 eurot (t I kd lk 109-110). Veok müüdi 01.09.2016 hinnaga 56 400 eurot (käibemaksuga; t I kd lk 146-148). Seega liisingu jääkmaksumuse nõude suurus lepingu III alusel on 12 587.44 eurot. Seega on hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõue lepingu II alusel 11 441.09 eurot ja lepingu III alusel 12 587.44 eurot, kokku 24 028.53 eurot.
50.Kohus andis järgnevalt hinnangu hageja kindlustusmaksete hüvitamise nõuetele. Kuna kostja I liisinguobjekte pärast liisingulepingute sõlmimist ei kindlustanud, korraldas hageja veokitele kindlustuse. Lepingu I alusel esitas Iizi Kindlustusmaakler AS 01.04.2015 hagejale sõiduki kindlustamise eest arve 4496.78 eurot (t I kd lk 38; hagi lisa 3). Kostja I jäi lepingu I alusel kindlustusmaksed võlgu alates 07.12.2015. Lepingusse I tagastati 19.07.2016 ja 28.07.2016 jäägid tagasikannetega kokku 3420.55 eurot. Liisingulepingu lisa 2 maksegraafikust nähtub, et alates 07.12.2015 kuni esimese kindlustusperioodi lõpuni tuli kostjal I kokku tasuda lepingu I alusel liisingueseme kindlustuse eest 1896.70 eurot (t I kd lk 101-102). Sellele lisandub hageja poolt teise kindlustusperioodi eest tasutud arve 4854.84 eurot. Sellest summast on maha arvestatud tagastatud summad 1694.34 eurot ja 1726.21 eurot ning hageja kindlustusmakse hüvitamise nõude suuruseks lepingu I alusel on 3330.99 eurot.
51.Lepingu II osas korraldas hageja samuti veokile kindlustuse ning 19.08.2015 edastas Iizi Kindlustusmaakler AS hagejale tasumiseks arve nr 2765534 (kus on kahe lepingu kindlustamine koos; t I kd lk 65) 4536.34 eurot (s.o pool arvel kajastatud summast 9072.68 eurost, mis sisaldas liikluskindlustust ja kaskot). Hageja jagas nimetatud summa aasta peale ning see kajastub liisingulepingule algselt sõlmitud maksegraafikus (t I kd lk 66-67) tulbas „kindlustus“, mille kõik summad moodustavad kokku 4536.34 eurot. Kuna kostja I liisinguobjekti koheselt peale liisingulepingu ülesütlemist ei tagastanud, jätkusid ka kehtivad kindlustused. Liisinguobjekti tagastamisel 12.07.2016 katkestas hageja nii liiklus- kui kaskokindlustuse ning kindlustusandja maksis hagejale tagasi kasutamata perioodi kindlustusmaksed kokku 211.25 eurot (t II kd lk 121 pöördel). Kindlustusandja tagastatud summaga vähendas hageja ainult kindlustuse võlga ja see tagasikanne nähtub hageja 27.07.2017 seisukoha lisaks 2 oleva tabeli (t II kd lk 120 pöördel) veerus 28.07.2016, kus laekus kindlustuse tagasikanne. Selle tabeli kindlustusmaksete tulbas (ülalt-alla) nähtub, et see tagasikanne on suunatud ainult kindlustusvõla vähendamiseks ja peale kindlustuse tagasikannet jäi järgi kindlustuse võlgnevuseks 3203.14 eurot (vt tabeli viimane veerg).
52.Lepingu III objektile korraldas samuti hageja kindlustuse ning Iizi Kindlustusmaakler AS edastas 19.08.2015 hagejale tasumiseks arve nr 2765534 (milles on kahe lepingueseme kindlustamine koos; t I kd lk 65) 4536.34 eurot (sisaldas liikluskindlustust
ja kaskot). Hageja jagas nimetatud summa aasta peale ning see kajastub liisingulepingule algselt sõlmitud maksegraafikus (t I kd lk 88-89) tulbas „kindlustus“, mille kõik summad moodustavad kokku 4536.34 eurot. Kuna liisinguleping öeldi üles 16.02.2016, aga kostja I liisinguobjekti ei tagastanud, jätkusid kehtivad kindlustused. Peale liisinguobjekti tagastamist 12.07.2016 katkestas hageja nii liiklus- kui kaskokindlustuse ning kindlustusandja maksis hagejale tagasi kasutamata perioodi kindlustusmaksed kokku summas 211.25 eurot (t II kd lk 121 pöördel). Kindlustusandja tagastatud summaga vähendas hageja ka ainult kindlustuse võlga (t II kd lk 120). Pärast kindlustuse tagasikannet jäi järgi kindlustuse võlgnevuseks 3202.56 eurot, mis on lepingu III alusel esitatud kostjate vastu kindlustusmaksete hüvitamise nõudena summas 3202.56 eurot. Kostja I jäi lepingu III alusel kindlustusmaksed võlgu alates 07.12.2015. Lepingu III lisa 2 maksegraafikust nähtub, et alates 07.12.2015 kuni kindlustusperioodi lõpuni tuli kostjal I kokku tasuda kindlustuse eest 3413.81 eurot (t I kd lk 107-108). Sellest summast on maha arvestatud tagastatud 211.25 eurot ning hageja kindlustusmakse nõude suuruseks lepingu III alusel on 3203.14 eurot.
53.Seega on hageja kindlustusmaksete hüvitamise nõue lepingu I alusel 3330.99 eurot, lepingu II alusel 3203.14 eurot ja lepingu III alusel 3202.56 eurot, kokku 9736.69 eurot. Lepingute I, II ja III üldtingimuste punkti 4.8 (t I kd lk 31, 57, 81) alusel ja VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt on hageja kindlustushüvitise nõue põhjendatud.
54.Järgmisena käsitles kohus hageja tagastusteenuse (inkassoteenuse) hüvitamise nõudeid. Pärast liisinguobjektide tagastamist esitas hagejale inkassoteenust osutanud Reeborn OÜ hagejale arve 1080 eurot, millest käibemaksuta osa on 900 eurot, s.o iga liisingueseme kohta 300 eurot (t I kd lk 127). Hageja kohustas nii 15.12.2015, 28.01.2016 kui 11.02.2016 hoiatustes (t I kd lk 113-119) kostjat I andma liisinguobjektid hoiule ning hoiatas, et liisinguobjektide hoiule andmata jätmise korral on hagejal õigus teha liisinguobjektide hoiule andmine täitmiseks inkassofirmale ning kostja I kohustub hüvitama kõik kulud, mis seonduvad liisinguobjekti hoiule andmisega. Samuti täpsustas hageja 28.01.2016 hoiatuses, et varade tagastamine on tehtud ülesandeks ka inkassofirmale Reeborn OÜ ning palus kostjatel võimaldada inkassofirma töötajatel varade tagastamine, kui kostjad ise ei saa seda kohustust täita. Lisaks saatis hageja pärast lepingute ülesütlemist 19.02.2016 (t I kd lk 122) ja 10.03.2016 (t I kd lk 123) kostjatele nõuded liisinguobjektid viivitamatult tagastada. Samuti saatis Reeborn OÜ kostjatele 11.02.2016 ja 11.03.2016 kirju, milles nõudis liisinguobjektide tagastamist (t II kd lk 122). Liisingulepingute üldtingimuste punkti 9.1 (t I kd lk 34, 60, 84) kohaselt lepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja liisinguobjekti viivitamatult liisinguandjale või tema poolt määratud isikule üle andma. Kui liisinguvõtja viivitamatult liisinguobjekti ei tagasta, tehakse liisinguobjekti valduse taastamine ülesandeks inkassofirmale, mille kulutused kohustub liisinguvõtja liisinguandjale hüvitama täies ulatuses. Üldtingimuste punkti 7.4 kohaselt kõik kulutused seoses liisinguobjekti valduse äravõtmise, hoiule andmise või tagastamisega kannab liisinguvõtja. Kohus viitas VÕS § 115 lõikele 1 ja § 367 lõikele 4. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad inkassokulud 900 eurot (t I kd lk 127) kostjate poolt viidatud sätete alusel hüvitamisele kui hagejale tekitatud kahju, mis on põhjustatud liisingulepingute ülesütlemisest ja liisingulepingute objektideks olnud veokite hagejale tagastamata jätmisest ning mis on seega põhjustatud kostja I kui liisinguvõtja poolt.
55.Liisinguesemete müügikulude hüvitamise nõue. Lepingu I esemeks olnud veoki müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ hagejale arve 2916 eurot, millest käibemaksuta osa on 2430 eurot (t I kd lk 145). Lepingu II esemeks olnud veoki
müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ hagejale arve 2304 eurot, millest käibemaksuta osa on 1920 eurot (t I kd lk 139). Lepingu III objektiks olnud veoki müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas LKW Trucks OÜ hagejale arve 2256 eurot, millest käibemaksuta osa on 1880 eurot (t I kd lk 149). Seega on hageja müügikulude hüvitamise nõue kokku 6230 eurot.
56.Tagastusteenuse (inkassoteenuse) ja müügikulude hüvitamise nõue kokku on 7130 eurot. Kuna hageja tagastusteenuste ja müügikulude hüvitamise nõuded on põhjendatud ja seaduslikud, siis kuuluvad need VÕS § 115 lõike 1 ja § 367 lõike 4 alusel kostjate poolt hagejale hüvitamisele kui tekitatud kahju, mis on tingitud lepingu ülesütlemisest ja põhjustatud liisinguvõtja poolt.
57.Liisingulepingute ülesütlemise päeva 16.02.2016 seisuga olid liisinguvõtja võlgnevused järgmised: lepingu I järgi (t I kd lk 27-35): 91 297.96 eurot liisingu jääkmaksumus; 953.29 eurot põhiosa tagasimaksete võlg (võlas 1 mittetäielik tagasimakse); 1134.15 eurot kindlustusmaksete võlg (võlas 3 kuud täielikku järjestikust tagasimakset); 762.55 eurot kindlustuse jääk; 7.15 eurot viivis; lepingu II järgi (t I kd lk 53-61): 69 041.09 eurot liisingu jääkmaksumus; 1159.39 eurot põhiosa tagasimaksete võlg (võlas 1 täielik tagasimakse); 1134.15 eurot kindlustusmaksete võlg (võlas 3 kuud täielikku järjestikust tagasimakset); 2287.96 eurot kindlustuse jääk; 8.70 eurot viivis; lepingu III järgi (t I kd lk 77-85): 68 987.44 eurot liisingu jääkmaksumus; 1158.62 eurot põhiosa tagasimaksete võlg (võlas 1 täielik tagasimakse); 1134.15 eurot kindlustusmaksete võlg (võlas 3 kuud täielikku järjestikust tagasimakset); 2287.55 eurot kindlustuse jääk; 8.69 eurot viivis.
58.Järgmisena kirjeldas kohus liisinguobjektide müüki ning andis hinnangu, kas need müüdi turuhinnaga. Vastavalt LKW Tracks OÜ hindamisaktile oli lepingu I liisingueseme turuväärtus selle tagastamisel 79 000 eurot ning käibemaksuga 94 800 eurot (t I kd lk 129-130). Lepingu I järgne vara müüdi 26.08.2016 hinnaga 97 200 eurot LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi DNB Pank AS-le hinnaga 97 200 eurot (t I kd lk 141-144). Seega müüdi lepingu I liisinguese hindamisaktiga määratud turuhinnast kõrgema hinnaga. Vastavalt LKW Tracks OÜ hindamisaktile oli lepingu II liisingueseme turuväärtus selle tagastamisel 47 000 eurot ning käibemaksuga 56 400 eurot (t I kd lk 131-132). Lepingu II järgne vara müüdi 16.08.2016 hinnaga 57 600 eurot LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi OP Finance AS-le hinnaga 57 600 eurot (t I kd lk 136-138). Seega müüdi lepingu I liisinguese hindamisaktiga määratud turuhinnast kõrgema hinnaga. Vastavalt LKW Tracks OÜ hindamisaktile oli lepingu III liisingueseme turuväärtus selle tagastamisel 47 000 eurot ning käibemaksuga 56 400 eurot (t I kd lk 133-134). Lepingu III järgne vara müüdi 01.09.2016 hinnaga 56 400 eurot LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi SEB Liising AS-le hinnaga 56 400 eurot (t I kd lk 146-148). Seega müüdi lepingu III liisinguese hindamisaktiga määratud turuhinnaga.
59.Liisingulepingute üldtingimuste punkti 6.11 kohaselt (t I kd lk 33, 58, 82), kui liisinguvõtja ei ole nõus liisinguobjektile määratud turuhinnaga, on tal kohustus esitada 5 päeva jooksul omapoolne hindamisakt. Kui liisinguvõtja 5 päeva jooksul omapoolset hindamisakti ei esita, loetakse, et liisinguvõtja aktsepteerib liisinguobjektile määratud turuhinda. Hilisemaid pretensioone määratud turuhinna kohta ei arvestata. Eraldi hindamisakti liisinguvõtjale ei saadeta. Riisiko hindamisaktiga tutvumata jätmise ja omapoolse hindamisakti esitamata jätmise eest võtab liisinguvõtja enda kanda.
Käesolevas asjas ei ole kostjad kohtueelses menetluses liisinguesemete hindamisaktide vastu huvi tundnud, samuti ei ole nad kasutanud liisingulepingust tulenevat õigust ning esitanud hagejale omapoolseid hindamisakte. Kostja I juhatuse liige tagastas liisinguesemed hagejale 12.07.2016 (t I kd lk 124-126), seega oli kostjale I teada, et peale 12.07.2017 hakkab hageja tegelema liisinguesemete müügiga. Hageja edastas peale liisinguesemete müüki kostjatele 07.09.2016 e-mailiga teate liisinguobjekti müügi kohta ja esitas kostjatele peale müüki järelejäänud nõude (t I kd lk 150-152). Kostjad on alles kohtumenetluses asunud seisukohale, et hageja müüs liisinguesemed alla turuhinna. Kostjad ei ole enda seisukohta tõendanud. Kohus leidis, et hageja müüs lepingute I ja II esemed kõrgema turuhinnaga, kui neile oli hindamisakti alusel määratud ning lepingu III eseme müüs hageja hindamisaktist nähtuva turuhinnaga. Kostjate seisukoht, et hageja müüs liisingulepingute esemed alla turuhinda, on tõendamata ja põhjendamata.
60.Kostjate järelejäänud kohustused peale liisinguesemete müüki olid järgmised: lepingu I järgi: liisingu jääkmaksumus ja põhiosa tagasimaksete võlg puudub; 3330.99 eurot kindlustuse võlg; 500 eurot leppetrahv vara tagastamiskohustuse rikkumise eest peale ülesütlemist; 12486.74 eurot viivis lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamise päevani; 300 eurot liisinguobjekti tagastusteenus; 2430 eurot liisinguobjekti müügiteenus; lepingu II järgi: 11 441.09 eurot liisingu jääkmaksumus; 1159.39 eurot põhiosa tagasimaksete võlg; 3203.14 eurot kindlustuse võlg; 500 eurot leppetrahv vara tagastamis-kohustuse rikkumise eest peale ülesütlemist; 15487.91 eurot viivis lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamise päevani; 300 eurot liisinguobjekti tagastusteenus; 1920 eurot liisinguobjekti müügiteenus; lepingu III järgi: 12 587.44 eurot liisingu jääkmaksumus; 1158.62 eurot põhiosa tagasimaksete võlg; 3202.56 eurot kindlustuse võlg; 500 eurot leppetrahv vara tagastamis-kohustuse rikkumise eest peale ülesütlemist; 12 486.74 eurot viivis lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamise päevani; 300 eurot liisinguobjekti tagastusteenus; 1880 eurot liisinguobjekti müügiteenus.
61.Alljärgnevalt käsitles kohus hageja nõude õiguslikku alust käendajate vastu. Liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjatega II, III ja IV kolm käenduslepingut: 23.04.2015 (t I kd lk 42-50) ja 17.08.2015 (2 lepingut; t I kd lk 68-76, 90-98). Käenduslepingute punktide 12 alusel on käendus tagasivõetamatu ja kehtib kuni kõikide liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingute punkti 2 alusel vastutavad käendajad kõikide liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sh põhi-, lisa- ja kõrvalnõuded, samuti kulu ja kahjuhüvitise nõuded. Samuti on käendusega tagatud mitterahaliste kohustuste täitmise nõuded ja selle kohustuse rikkumisest tulenevad kahjuhüvitise nõuded, sh liisinguobjekti tagastamise kohustuse täitmine. Lepingute punkti 7 teise lause kohaselt vastutavad käendajad ka liisingulepingu hilisematest lisadest tulenevate kohustuste eest, sh antud maksepuhkused. Kohus viitas VÕS § 142 lõikele 1, § 108 lõikele 1, § 101 lõike 1 punktile 1 ja § 65 lõikele.
62.Järgmisena käsitles kohus hageja viivisenõuet. Hageja on hagis arvestanud viivist kuni kostja I poolt liisinguobjektide tagastamise päevani 12.07.2016. Pärast seda ei ole hageja enam viivist arvestanud. Hagi kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 41 223.55 eurot ning viivis 0,15% päevas tasumata põhiosalt (26 346.54 eurolt) alates 24.11.2016 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. 12.07.2016 seisuga oli hageja lepingust I tuleneva liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude suurus 91 297.96 eurot, lepingust II tuleneva liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude suurus 69 041.09 eurot
ja lepingust III tuleneva liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude suurus 68 987.44 eurot. Liisinguobjektide müügist saadud raha arvel vähendas hageja jääkmaksumuse nõudeid. Viivisenõuete arvestuste lõppkuupäeval 12.07.2016 ületasid põhinõuded oluliselt viivisenõudeid ning hageja on hiljem liisinguobjektide müügist saadud raha arvel vähendanud jääkmaksumuste nõudeid.
63.Kohus viitas VÕS § 113 lõikele 1. Viivise määr lepingute I, II ja III põhitingimuste punkti 17 järgi on 0,15% päevas (t I kd lk 27, 53, 77). Alates lepingute ülesütlemisest muutusid ka tasumata põhiosade jäägid sissenõutavaks kogusummas 229 326.49 eurot. Kuna liisinguobjekte ei tagastatud, ei saanud jääkmaksumusi liisinguobjektide turuväärtustega kaetuks lugeda ja liisinguvõtja oli jääkmaksumuste tasumisega alates lepingute ülesütlemisest lepingurikkumises täies ulatuses. Peale varade müüki jäi põhivõlaks järgi 26 346.54 eurot ja kostjad on selle tasumisega viivituses. Hageja on esitanud viivisenõude ka põhivõla tasumisega viivitamise eest, millist hageja arvestas hagi esitamise päevast alates.
64.Viivisenõude jääk (lepingu I kohaselt) kuni varade tagastamiseni 12.07.2016 on 12 486.73 eurot. Hageja arvestas hagis lepingust I tulenevatelt nõuetelt viivist alates 09.03.2016, kuna 08.03.2016 laekus kostjalt I 5122.36 eurot, millest 2913.07 eurot luges hageja lepingust I tulenevate kohustuste katteks, mille arvel luges hageja selles lepingus viivise täies ulatuses seisuga 08.03.2016 tasutuks (üldtingimuste punkti 5.16 alusel). Kuna vara oli jätkuvalt tagastamata ega tasutud võlgnevust täies ulatuses ka rahas, siis alates 09.03.2016 arvestas hageja edasi viivist kuni vara tagastamise päevani 12.07.2016 järgnevalt: põhiosa tagasimakse võlalt 953.29x0,15%x126 päeva (09.03.201612.07.2016)=180.17 eurot; jääkmaksumuselt 91 297.96x0,15%x126 päeva (09.03.201612.07.2016)=17 255.31 eurot. Viivise võlg vara tagastamise päeval oli 17 435.48 eurot. Edasi viivist arvestatud ei ole. Liisinguobjekti I müügist saadud rahast jäi viivise katteks 4948.75 eurot. Liisinguobjekti I müügist saadi 97 200 eurot, millest 91 297.96 euro ulatuses loeti täies ulatuses tasutuks liisingu jääkmaksumus, 953.29 euro ulatuses loeti täies ulatuses tasutuks põhiosa tagasimaksete võlgnevus ning ülejäänud summa 4948.75 eurot loeti viiviste katteks. Seega on lepingu I alusel viivisevõlgnevuse jääk 12 486.73 eurot.
65.Viivisenõue (leping II) alusel kuni varade tagastamiseni 12.07.2016 on 15 479.21 eurot. Hageja on hagis arvestanud viivist 05.02.2016 tasumisele kuulunud, kuid tasumata jäänud liisingusumma osamakselt (põhiosa tagasimakse) 1159.39 eurot (t I kd lk 105106). Hageja arvestas sellelt summalt viivist alates 12.02.2016 (varasemad viivised on tasutud) kuni lepingu ülesütlemise päevani 16.02.2016 järgnevalt: 1159.39x0,15%x5 päeva (12.02.2016-16.02.2016) = 8.70 eurot (t II kd lk 120 pöördel). Hageja on selle summa viivisenõudest välja jätnud. Kuna vara ei tagastatud ega tasutud kogu võlgnevust ka rahas, siis alates lepingu ülesütlemisest 16.02.2016 kuni vara tagastamise päevani on viivist arvestatud järgnevalt: põhiosa tagasimakse võlalt 1159.39x0,15%x147 päeva (17.02.2016-12.07.2016)=255.65 eurot; jääkmaksumuselt 69 041.09x0,15%x147 päeva (17.02.2016-12.07.2016)=15 223.56 eurot. Viivisevõlg lepingu II alusel vara tagastamise päeva seisuga 12.07.2016 on kokku seega 15 479.21 eurot.
66.Viivisenõue (leping III) kuni varade tagastamiseni 12.07.2016 on 13 257.61 eurot. Hageja on arvestanud viivist 05.02.2016 tasumisele kuulunud, kuid tasumata jäänud liisingusumma osamakselt (põhiosa tagasimakse) 1158.62 eurot (t I kd lk 109-110). Hageja arvestas sellelt summalt viivist alates 12.02.2016 (varasemad viivised on tasutud) kuni lepingu ülesütlemise päevani järgnevalt: 1158.62x0,15%x5 päeva (12.02.2016-
16.02.2016)=8.69 eurot (t II kd lk 120). Kuna vara ei tagastatud ega tasutud kogu võlgnevust ka rahas, siis alates lepingu ülesütlemisest 16.02.2016 kuni järgmise laekumise päevani 08.03.2016 on viivist arvestatud järgnevalt: põhiosa tagasimakse võlalt 1158.62x0,15%x21 päeva (17.02.2016-08.03.2016)=36.50 eurot; jääkmaksumuselt 68 987.44x0,15%x21 päeva (17.02.2016-08.03.2016) = 2173.10 eurot. Kuna 08.03.2016 laekus 5122.36 eurot, millest hageja luges lepingust III tulenevate kohustuste katteks 2209.29 eurot, siis luges hageja selles lepingus viivise täies ulatuses seisuga 08.03.2016 tasutuks. Kuna vara oli jätkuvalt tagastamata ega tasutud ka kogu võlgnevust rahas, siis alates 09.03.2016 arvestas hageja edasi viivist kuni vara tagastamise päevani järgnevalt: põhiosa tagasimakse võlalt 1158.62x0,15%x126 päeva (09.03.2016-12.07.2016)=218.98 eurot; jääkmaksumuselt 68 987.44x0,15%x126 päeva (09.03.2016-12.07.2016)=13 038.63 eurot. Viivisevõlg lepingu III alusel vara tagastamise päeval oli 13 257.61 eurot. Edasi viivist arvestatud ei ole.
67.Kogu hageja viivisenõue on järgmine: lepingu I alusel 12 486.73 eurot, lepingu II alusel 15 479.21 eurot, lepingu III alusel 13 257.61 eurot, kokku 41 223.55 eurot. Kohus pidas põhjendatuks hageja nõuet mõista kostjatelt II, III ja IV solidaarselt hagejale välja liisingulepingutes kokkulepitud viivis 0,15% päevas tasumata põhiosalt (26 346.54 eurot) alates 24.11.2016 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.
68.Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ning kostjatelt II-IV tuleb solidaarselt hagejale välja mõista põhiosa võlg 26 346.54 eurot, kindlustuse võlg 9736.69 eurot, kahjuhüvitis 7130 eurot, viivis 41 223.55 eurot ning viivis 0,15% päevas tasumata põhiosalt (26 346.54 eurolt) alates 24.11.2016 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.
69.Kohus ei tuvastanud TsMS § 162 lõike 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peavad hagimenetluse kulud kandma TsMS § 162 lõike 1 alusel solidaarselt kostjad II, III ja IV.
70.Hageja 22.09.2017 menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajad on osutanud käesoleva menetlusega seoses õigusabi kokku 59,80h, keskmise tunnihinnaga 178.06 eurot tunnis (käibemaksuta) ning hageja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest kogusummas 10 648 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskuluks on samuti hagilt tasutud riigilõiv 1200 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 1250 eurot. Kokku on hageja menetluskuluks hageja menetluskulude nimekirja alusel 11 989 eurot. Kostjad esitasid kuludele vastuväite, milles leiavad, et hageja poolt 1250 euro suuruse riigilõivu tasumist saab lugeda põhjendatud menetluskuluks, kuid kostjad palusid lugeda põhjendamatuks 59,80h eest õigusabi osutamine.
71.Kohus kontrollis hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kulude aruande kohaselt on hageja lepingulised esindajad v/adv-d Kedli Anvelt ja Paul Varul teostanud õigusabi ajavahemikus 04.09.2017-19.09.2017 (19.09.2017 toimus asjas viimane kohtuistung). Aruandest nähtub, et v/adv K.Anvelt on kohtukõne teeside koostamisega ja kohtuistungiks ettevalmistamisega tegelenud kokku 28,3h (08.09.2017 – 5,8h; 11.09.2017 – 2,9h; 14.09.2017 – 4,8h; 15.09.2017 – 7,6h; 17.09.2017 – 3,4h; 18.09.2017 – 3,8h). Hageja esindaja on esitanud kohtule 19.09.2017 istungil kohtukõne teesid 17-l lehel (t II kd lk 130-146). Kohtu hinnangul ei ole kogu hageja esindaja eeltoodud õigusabi osutamisele kulunud aeg 28,3h ulatuses põhjendatud. Põhjendatuks saab lugeda hageja ajakulu seoses kohtukõne teeside koostamisega ja istungiks ettevalmistamisega pooles ulatuses ehk 14,15h ulatuses ning põhjendamatu on ajakulu
14,15h ulatuses. Seega kogu hageja õigusabile kulunud ajast 59,8h pidas kohus põhjendatuks ajakuluks 45,65h.
72.Järgmisena hindas kohus, kas saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada hageja esindajate keskmist tunnitasu suurust 178.06 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on lahendis nr 3-21-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lõike 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on Riigikohus leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Nt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-115-13 (punktis 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga) ja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning lahendites nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot (käibemaksuga) ja 153 eurot (käibemaksuta). Hagejate esindajad on märkinud keskmiseks tunnitasu suuruseks 178.06 eurot (käibemaksuta). Kohtupraktikat arvestades võib hagejate esindajate keskmist tunnitasu pidada keskmisest tunnihinnast oluliselt kõrgemaks ning kohtu arvates ei ole see praeguses asjas põhjendatud. Hageja nõuded ja seisukohad on alates hagi esitamisest olnud muutumatud. Kohus on palunud hagejal selgemalt ja arusaadavamalt oma nõuete kujunemist selgitada (vt nt istungiprotokoll t II kd lk 108110). Sisuliselt on pidanud hageja koostama erinevaid menetlusdokumente vaid selleks, et enda nõuete kujunemist arusaadavamalt kohtule ja kostjatele kirjeldada, mitte aga nt erinevate taotluste esitamiseks või kostjate erinevate seisukohtadele, tõenditele või taotlustele vastamiseks. Võttes aluseks, et käesolev vaidlus ei ole ilmselt hageja jaoks õiguslikult keerukam teistest analoogsetest liisingu- ja käenduslepingutest tulenevatest vaidlustest, samuti arvestades menetluse kulgu, mahukust ja väljakujunenud kohtupraktikat, pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks hageja esindajate tunnitasu suuruseks lugeda 140 eurot (käibemaksuta).
73.Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks hageja esindajate õigusabile kulunud ajaks kokku 45,65h, mis 140 euro suuruse tunnitasu puhul moodustab kokku 6391 eurot (käibemaksuta).
74.Hageja on tasunud riigilõivu kokku 1250 eurot (t I kd lk 157-159), mis on TsMS § 138 lõike 2 kohaselt põhjendatud menetluskuluks. Kuna hageja õigusabikuluks on 6391 eurot ning tasutud riigilõiv on 1250 eurot, siis on hageja põhjendatud menetluskuluks asjas kokku on 7641 eurot. Kohus rahuldas taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejale välja menetluskulude hüvitise 7641 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja menetluskulu 4257 euro ulatuses.
75.Hageja palus kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda alates kulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb vastav taotlus rahuldada.
76.Kohus jättis hagi rahuldamise tõttu kostjate II, III ja IV menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata ega analüüsinud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Apellatsioonkaebus
77.11.12.2017 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
78.Kohus ei arvestanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-29-06 punktis 24 tooduga. Võttes arvesse vara müügihinna ja hageja nõude vahet, tuleb kohtul arvestada liisinguandja rikastumise keelu põhimõtet. Hageja nõue on suunatud üksnes rikastumisele.
79.Kostjad ei nõustu maakohtu maksepuhkuse mõiste käsitlusega. Hageja oli teadlik kostja I majanduslikust raskusest ning nõustus vormistama liisingulepingute maksepuhkuse. Kostjad said aru, et tegu on täieliku maksepuhkusega, kuna osaline maksepuhkus neid aidanud ei oleks. Kuna kostjatele ei edastatud koos lepingumuudatustega maksegraafikut, kuigi nii sätestati lepingute muudatuse punktis 2, ei tekkinud kostjatel ka küsimusi seoses maksepuhkusega. Maksepuhkuse kokkulepete järgi saabus graafikujärgne järgmine osamakse kõigi 3 lepingu puhul 05.02.2016. Algselt pidi maksepuhkus olema oktoober-detsember, kuid kuna süsteemis unustati lepingumuudatus tegemata, otsustati ka lepingu algust muuta järgmisesse kuusse. Kuivõrd esines korduvalt pangapoolseid eksimusi, tekkis kostjatel tunne ning suusõnaliselt saadud info põhjal arusaam, et tegu on siiski täieliku maksepuhkusega ning maksepuhkuse jooksul kohustuvad nad tasuma vaid võlgnevuse maksepuhkuse sõlmimise hetkeks. Seega leppisid pooled kokku 13.10.2015, et liisinguvõtja tasub kokkuleppe sõlmimise momendiks võlgnevuse kokku 5576.57 eurot. Hilisemalt asus hageja seisukohale, et summale lisandusid veel viivised, kuid kokkuleppes see ei kajastunud ja vastavalt lepingule ning seadusele sellise nõude esitamise õigust hagejal ei olnud.
80.Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostjate taotluse viivise vähendamiseks, kuna viivisenõue on peaaegu 2/3 põhinõudest. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa viivis olla suurem põhinõudest. Kohus on jätnud analüüsimata viivisenõude õiguspärasuse. Kostjad vaidlesid vastu ka viivisenõuetele lepingute objektide tagastamisega viivitamise eest, kuna kostjad ja hageja olid ühenduses, sh kirjalikult, ja tagastamine toimus hagejaga kooskõlastatult. Kohus kostjate väiteid ei käsitlenud. Maakohtu otsuse tulemusel rikastub hageja alusetult, kuna kostjad peavad maksma viivist varade tagastamisega viivitamise eest, kuid samal ajal ka liisingujäägi, mis samuti koosnes põhiosast ja intressitulust. Lepingute järgi saabunuks nende lõpp alles 2020.a.
81.Lepingu I eseme müüs hageja hinnaga 97 200 eurot. Viivisenõude jääk kuni varade tagastamiseni 12.07.2016 lepingust I tulenevatelt nõuetelt on 12 486.73 eurot. Hageja arvestas hagis lepingust I tulenevatelt nõuetelt viivist alates 09.03.2016 kuni 12.07.2016. Lepingu I kohaselt nimetatud kalendrikuude intresside kogumakse oleks olnud 1.76 eurot. Seega on hageja jaoks olnud tootlus ainuüksi lepingu I puhul üle 11 000 euro, võrreldes olukorraga, kui kostja I oleks täitnud lepingut kohaselt. See põhimõte on vastuolus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-29-06 põhimõtetega, s.t liisinguandjale on tekkinud oluliselt soodsam lasta liisinguvõtjal vara tagastamisega viivitada, mitte mainides võimalikku viivisenõuet ning seejärel nõuda viivist, mis on üle 10 korra suurem lepingu alusel eeldatud tulust nimetatud perioodi eest. Samasuguse arvutuskäigu tõttu ei ole kostjad nõus viiviste väljamõistmisega ka lepingute II ja III osas.
82.Kohus mõistis lepinguesemete tagastusteenuse ja müügikulude hüvitamise nõude täies ulatuses välja, jättes kostjate vastuväited käsitlemata. Leides, et kostjad ei ole kohtueelses menetluses liisinguesemete hindamisaktide vastu huvi tundud, samuti ei ole nad kasutanud liisingulepingust tulenevat õigust ega esitanud hagejale omapoolseid hindamisakte, jättis kohus täielikult kõrvale kostjate argumendid ja tõendid. Kostjad tundsid müügi vastu pidevat huvi, kuid hindade määramisest neid ei informeeritud. Kohus on põhjendamatult rahuldanud ka tagastusteenuse nõude. Tagastusteenuse osutaja ei olnud vajalik ning tagastamine toimus kostjate poolt kokkuleppel hagejaga.
83.19.09.2017 kohtuistungil esitas hageja kohtule teesid, milles täpsustas oma seisukohti. Kostjatel ei olnud piisavalt aega teesidega tutvuda ja hiljem ei olnud neil võimalik teesidega tutvuda, kuna teese kostjatele ei edastatud, kuigi selles lepiti kohtuistungil kokku.
84.Menetluskulude väljamõistmisel on kohus kostjate seisukohad tähelepanuta jätnud. Kostjad nõustuvad riigilõivuga, kuid põhjendatud ei olnud enne viimast istungit osta 59,80 töötundi õigusabi advokaadibüroolt. Hageja kuluaruandest nähtub nagu oleks ainuüksi kohtukõne teeside koostamise peale kulunud aega ca 30h. Lisaks on teese ette valmistanud paralleelselt kaks advokaati, kelle omavaheline suhtlus on samuti märgitud tööaja hulka. Kostjad nõustuvad, et istungil esindamise eest tuli hagejal kanda kulutusi ning tõenäoline on ka asja ettevalmistamise tasu mõne töötunni ulatuses, kuid paluvad kohtul lugeda hageja menetluskulude aruanne ebamõistlikuks ja tühistada ka selles osas maakohtu otsus. Samuti ei nõustu kostjad, et mõistlik on kahe vandeadvokaadi poolt korraga kohtus esindamine. Ka kostjatel oli kaks esindajat, kuid kostjate hinnangul oleks ebaõiglane nõuda vastaspoolelt selle võrra suuremate menetluskulude hüvitamist. Vastustaja seisukoht
85.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
86.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tuvastas menetlusõiguse rikkumise (TsMS § 442 lõige 8) maakohtu poolt osas, milles kohus põhjendas nõustumist hagejaga liisinguobjektide tagastamiskulude väljamõistmiseks kostjatelt. Selles osas jääb vaidlustatud otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Samuti tuvastas ringkonnakohus menetlusõiguse rikkumise hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Selles osas tühistab kolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb ise tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Muus osas nõustub ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6).
87.Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-29-06 selgitatud VÕS § 367 kohaldamise juhised. Apellatsioonkaebuses esiletoodud lahendis selgitas Riigikohus mh, et liisingu- kui krediteerimislepingu olemusest tuleneb, et selle ennetähtaegse ülesütlemise korral hüvitatakse liisinguandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused, milleks on esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ning liisinguvõtja peaks pärast liisingulepingu ennetähtaegset ülesütlemist üldjuhul veel tasuma võlgnetavad liisingumaksed miinus intress, ja kulud, mis ei ole seotud liisingueseme omandamisega (nt kindlustuskulud). Intressi kui tasu krediidi kasutamise
eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t liisinguandjal ei ole liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. Lisaks peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Eriregulatsioon tuleneb VÕS § 367 lõike 3 järgi juhuks, kui liisinguese jääb pärast ülesütlemist liisinguandjale. Sel juhtumil tuleb tasumata liisingumaksetest maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus. Käesolevas asjas maakohus VÕS § 367 kohaselt toimiski, mh ei mõistnud intressi välja aja eest peale lepingute lõppemist ja arvestas lepingutejärgsest võlgnevusest maha lepinguesemete liisinguandjale tagastamise aegse turuväärtuse. Asjaolu, et apellandid ei nõustu liisinguesemete tagastamisaegse jääkväärtuse tuvastamisega maakohtu poolt, käsitleb kolleegium käesolevas lahendis allpool.
88.Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellantide etteheidetega seoses maakohtu poolt antud tõlgendusega pooltevahelisele maksepuhkuse kokkuleppele. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse punktis 44 kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud reeglitega pooltevahelise kokkuleppe sisu, tuginedes esitatud tõenditele (lepingute üldtingimuste osa „Mõisted ja tõlgendused“, allkirjastatud lepingute lisad 2 13.10.2015). Maakohtu järeldust, et vaatamata hilisemale liisinguvõtja arusaamale sõlmisid pooled maksepuhkuse mitte kõigi lepingujärgsete maksete (väljaarvatud kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud võlgnevus) osas, vaid ainult liisingu osamaksete osas, kinnitavad lisaks liisinguvõtja enda 28.01.2016 e-kiri, milles juhatuse liige kinnitas arusaama, et „kokku lepiti selles, et vana võlg ei kasva rohkem, vaid seda makstakse osade kaupa...“ (t I kd lk 117), liisinguandja 11.02.1016 kiri lisade 2 sisu kohta (samas lk 118-119) ja hageja emaettevõtte vastus kostjatele ettevõtte praktika kohta maksepuhkuste osas (15.03.2016 e-kiri t II kd lk 51). Kostjad ei esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et mõlema poole tegelik ühine tahe maksepuhkuse kokkuleppe sõlmimisel oli suunatud kõigi lepingujärgsete maksete tasumise ajutiselt peatamisele, et võimaldada liisinguvõtjal tasuda oktoobriks 2015 tekkinud nn vana võlgnevus. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid seadusest ei tulene teisiti. Eelpool nimetatud tõenditega on tõendatud, et poolte tahe oli suunatud igakuiste liisingu osamaksete tasumise peatamisele eesmärgiga võimaldada liisinguvõtjal tasuda osamaksetest vabanevate rahaliste vahendite arvel osade kaupa juba tekkinud võlgnevus.
89.Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellantidega selles, nagu puuduks käesolevas asjas seaduslik alus mõista neilt välja liisinguesemete tagasi saamiseks hagejal tekkinud kulu (tasu OÜ-le Reeborn). Küll aga nõustub kolleegium, et maakohtu otsuse põhjendus selles osas (punktides 53-54) ei vasta osaliselt TsMS 442 lõike 8 nõuetele, kuna vastamata on kostjate vastuväidetele seoses väidetava kokkuleppega poolte vahel sõidukite tagastamiseks mitte enne 01.07.2016. Sellised vastuväited olid kostjate poolt esitatud 29.05.2017 menetlusdokumendis. Ringkonnakohus kõrvaldab tuvastatud rikkumise, täiendades maakohtu otsuse punkti 53 järgmise põhjendusega. Kostjate vastuväidet asjas kogutud tõendid ei kinnita. Kostjad ei ole väitnud, et ei teadnud kohustusest sõidukid tagastada. Esimese kirjaliku vastuse kohaselt ei tagastatud liisinguesemeid, kuna ei oldud nõus lepingute ülesütlemisega, sooviti leida olukorrale lahendust ja vajati sõidukeid igapäevases majandustegevuses (14.02.2017 menetlusdokumendi punkt 58). Esitatud tõenditega on tõendatud, et juba 15.12.2015 hoiatustes palus liisinguandja tuua sõidukid 7 päeva jooksul hoiule, kui võlga ei tasuta (t I kd lk 112-116). 11.02.2016 teatas liisinguandja sõidukite hoiuleandmise kohustuse rikkumisest ja sellest, et varade tagastamisega alustatakse ning et selleks on volitatud Reeborn OÜ (samas lk 118-122; II kd lk 122 pöördel). Samal päeval teatas OÜ Reeborn
liisinguvõtjale ja käendajatele sõidukite tagastamise kohustusest (t II kd lk 122 pöördel). 11.03.2016 selgitas OÜ Reeborn liisinguvõtjale ja käendajatele saadetud teates üksikasjalikult sõidukite tagastamata jätmise tagajärgi (t II kd lk 122). Alles 21.06.2016 teatas liisinguvõtja sõidukite võimalikust üleandmisest 01.07.2016, kuid ka seda lubadust ei täidetud (kostja 21.06.2016 vastus hageja 15.06.2016 nõudmisele, t II kd lk 53; hageja 01.07.2016 e-kiri t II kd lk 53). Kostjad ei esitanud tõendeid, millised tõendaksid poolte vahel kokkuleppe sõlmimist sõidukite tagastamiseks mitte enne 01.07.2016. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-06 (punktis 11) selgitanud, et liisingueseme tagastustasu võib olla lisakulu VÕS § 367 lõike 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb liisinguese liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud. Tagastamiskulude lisakuluks lugemisel ei ole määrav, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul. Kostjad ei ole ka tõendanud, et konkreetne kulu (300 eurot iga sõiduki kohta, kokku 900 eurot, millele lisandus käibemaks) oleks ebamõistlikult suur võrreldes keskmise sarnase teenuse tasuga Eesti turul.
90.Sarnaselt tagastuskuluga on kolleegium seisukohal, et tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kostjate väidetega liisinguesemete müügikulu väljamõistmise ebaõigsuse osas. Vastavalt maakohtu otsuse punktile 55 koosneb nimetatud kulu kulust, mida liisinguandja tasus sõidukite müügi korraldamise ja vahendamise eest LKW Trucks OÜle. Liisinguandja professionaalse krediidiasutusena ei ole kohustatud ise tegelema erinevate liisinguesemete müügiga ja on õigustatud ostma sisse vastavat teenust vastavate asjade müügiga igapäevaselt tegelevatelt isikutelt. Kostjad ei ole ka tõendanud, et konkreetne kulu oleks ebamõistlikult suur võrreldes keskmise sarnase teenustasu suurusega Eesti turul. Apellandid on seostanud müügikulu väljamõistmise põhjendamatust mh liisinguandja poolt sõidukitele määratud hindade liisinguvõtjale ja käendajatele teatamata jätmisega. Kolleegium siin seost ei näe. Puudub vaidlus, et apellandid olid teadlikud müügiprotsessi algusest. Isegi kui liisinguandja ei oleks võimaldanud kostjatel tagastatud esemete turuväärtust vaidlustada, oli neil võimalus teha seda kohtumenetluses. Kostjad võimalust ei kasutanud.
91.Apellandid vaidlustavad mh viivisnõude rahuldamise ja esitasid viivise vähendamise taotluse, leides, et väljamõistetav viivis ei tohi olla suurem kui põhinõue. Esmalt selgitab kolleegium, et vastavalt TsMS § 394 lõike 2 punktile 3 ja § 329 lõikele 1 tuleb mh viivise vähendamise taotlus esitada maakohtus eelmenetluses, s.t esimesel võimalusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja küll vaielnud maakohtus vastu viivise nõudele, kuid VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohast vähendamise (mh piiramiseks põhivõla suurusega) taotlust (alternatiivselt) maakohtus ei esitatud. Taotluse esmakordselt apellatsiooniastmes esitamiseks pidid kostjad vastavalt TsMS § 329 lõike 1 teisele lausele põhistama mõjuva põhjuse olemasolu, miks ei olnud taotlust võimalik esitada õigeaegselt. Sellist põhjust esile ei toodud. Seega puudub ringkonnakohtul TsMS § 652 lõike 3 kohane alus kaaluda viivise vähendamist esmakordselt alles apellatsiooniastmes.
92.Apellantide väiteid selle kohta, et neile ei võimaldatud tutvuda hageja kohtukõne kirjalike teesidega, ei kinnita tsiviilasja materjalid. Maakohtu 19.09.2017 istungi protokollist nähtub, et hageja esindajad andsid enne ettekandmist kohtukõne kirjalikud teesid istungil nii kohtule kui kostjate esindajatele, kostjad ise kohtuistungil ei osalenud (t II kd lk 129). Lisaks saab pärast asja sisulise arutamise lõpetamist esitatav kohtukõne TsMS § 402 lõikest 2 tulenevalt sisaldada vaid menetlusosalise arvates asja lahendamisel tähtsate asjaolude lühikokkuvõtet. Seega isegi kui kostjate esindajad ei oleks saanud
vastaspoole kohtukõne teesidega tutvuda, ei oleks olnud tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega kohtu poolt, mis tooks kaasa lahendi tühistamise. Apellandid ei väida, et maakohus oleks toetunud lahendis hageja poolt esmakordselt alles kohtukõne teesides esiletoodud asjaoludele. Sellist järeldust ei saa teha ka tsiviilasja materjalide pinnalt.
93.Kolleegium nõustub osaliselt kostjate etteheidetega maakohtu poolt teostatud hageja menetluskulude rahalisele kindlaksmääramisele. Maakohus on selles osas ületanud diskretsiooni piire, jättes osaliselt analüüsimata hageja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kahele vandeadvokaadist lepingulisele esindajale ja jättes täielikult analüüsimata v/adv P.Varuli tasu põhjendatuse. Samuti on maakohtu otsustus selles osas vastuoluline. Ühelt poolt võttis kohus asjakohaselt esindajate tunnitasu suuruse puhul arvesse, et käesolev vaidlus ei ole hageja jaoks õiguslikult keerukam teistest analoogsetest liisingu- ja käenduslepingutest tulenevatest vaidlustest ja alandas sel põhjusel tunnitasu suurust. Teisalt aga ei arvestanud maakohus sama asjaolu tuvastamaks, kas konkreetses menetluslikus olukorras oli põhjendatud hagejal kaasata menetlusse lepinguliste esindajatena 2 vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga lepingulist esindajat.
94.Järgnevalt teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsustuse ja määrab kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu maakohtus. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas puudus hagejal sisuline vajadus vahetada esindajat vahetult enne asja sisulist arutamist kohtuistungil. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 24.11.2016 hagi esitas ja esindas juriidilisest isikust hagejat menetluses juristist töötaja A.Jurs, kes oli osalenud ka vaidlusaluste lepingutega seotud kohtueelsetes toimingutes, esitas kohtu poolt nõutud menetlusdokumente ja tõendeid, osales korraldaval kohtuistungil. Materjalidest nähtuvalt oli 04.09.2017 seisuga määratud asjas toimuma kohtuistung ja ainsaks toiminguks enne seda oli kohus andnud 01.09.2017 hagejale 7 päeva aega vastata kostjate 01.09.2017 menetlusdokumendile, milles viimased ühel lehel selgitasid, et on seisukohad ja tõendid juba esitanud ega pea vajalikuks neid korrata. Seega oli senine esindaja teinud ära asja sisuliseks lahendamiseks vajaliku töö. Samas selgitas hageja esindaja ringkonnakohtu istungil, et vandeadvokaatidest lepingulised esindajad kaasati menetlusse mh põhjusel, et kostjad olid menetluses korduvalt andnud mõista, et viivad vaidluse kindlasti Riigikohtusse ja esitavad hageja vastu kahjunõude seoses kostja I pankrotti ajamisega ning et kassatsiooniastmes saab esindajaks olla vaid vandeadvokaat. Kolleegium möönab, et eeldusliku kassatsioonimenetluse valguses võis menetluslikult olla hagejal mõistlik kaasata vandeadvokaadist esindaja juba maakohtumenetlusse. TsMS § 217 lõike 1 ja § 218 lõike 1 punkti 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda menetluses esindaja, kelleks saab olla mh advokaat, kaudu. Samas ei saa nõustuda kahe kõrge kvalifikatsiooniga vandeadvokaadi osalemise vajadusega. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga, et käesoleva vaidluse näol on tegemist professionaalse liisinguandja jaoks tavapärase lepingute ennetähtaegsest ülesütlemisest tuleneva vaidlusega. Kolleegium lisab, et tegemist on vaidlusega, milles kohaldamisele kuuluvaid materiaalõiguse norme on Riigikohus korduvalt analüüsinud ja mille lahendamiseks on seeläbi olemas piisav kohtupraktika.
95.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hageja põhjendatud ja vajaliku esindaja kuluks maakohtus on alust lugeda ühe vandeadvokaadi tasu kokku 8 tunni eest tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Arvestades eelpool kirjeldatud menetluslikku olukorda on alust lugeda põhjendatud ja valikuks kuluks, mille vastaspool peaks TsMS-i kohaselt hüvitama, ühe vandeadvokaadi ajakulu kohtuistungil osalemiseks (2 tundi; protokoll t II kd lk 127-129) ja asja ettevalmistamisele 6 tundi (materjalidega tutvumine,
kliendiga nõupidamine). Seega on põhjendatud ja vajalikuks maakohtumenetlusega seotud hageja menetluskuluks riigilõiv 1250 eurot ja esindaja tasu 8x140=1120 eurot, kokku 2370 eurot.
96.Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei muuda hagi rahuldamise ulatust, mistõttu ei muutu maakohtu menetlusega seotud kulude jaotus. Apellatsioonimenetluse kulud, väljaarvatud kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, jäävad kaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel 5% ulatuses vastustaja ja 95% ulatuses solidaarselt apellantide kanda. Kuna menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale kaebuse esitamisel riigilõivu tasuda ei tule, jääb tasutud riigilõiv täies ulatuses apellantide kanda.
97.Vastustajal kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsiooniastmes puuduvad. Apellantide taotluse kohaselt moodustas nende kulu lepingulisele esindajale 1860 eurot (sellest 310 eurot käibemaks). Taotluse kohaselt tegi lepinguline esindaja kolme apellandi esindamiseks järgmisi toiminguid: maakohtu otsuse analüüs jmt 4,5 tundi, apellatsioonkaebuse koostamine ja edastamine 7 tundi, kohtumised kliendiga 1 tund, istungiks ettevalmistamine 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemine 1,5 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Vastustaja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et taotluses esiletoodu oli arvestades asja mahtu ja esindatavate arvu muus osas mõistlik ja vajalik TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuid vastavalt protokollile kestis 02.05.2018 kohtuistungi 1 tunni, mitte 1 tund 30min. Seega kokku tuvastas kolleegium, et apellantide põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks apellatsioonimenetluses kulus kokku 15 tundi, millele vastab tasu 1500 + käibemaks 300 = 1800 eurot. Vastavalt jaotusele tuleb vastustajal sellest hüvitada 5%, seega 90 eurot.
98.TsMS § 445 lõike 1 alusel tasaarvestab kohus poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusena kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele maakohtu ja apellatsiooniastme menetlustega seotud kulude hüvitis kokku 237090=2280 eurot.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.