2-17-102696/19 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Võlgnevusest teadasaamise kinnituse andmisega ei võta omandaja endale automaatselt kohustust võlgnevuse tasuda ega tunnista seda. Kostja võttis omanikuks saamisega üle küll kohustused KÜS § 7 lg 3 alusel, kuid samuti ei tähenda see, et automaatselt kohustub ta tasuma eelmise omaniku võlgnevust ega kõrvalkohustusi. Siinjuures läksid omandajale üle ka õigused võlgnevusega seotud vastuväidete esitamiseks. Võlgnevuse kontrollimiseks oma 13.08.2014.a avalduses palus kostja hagejal esitada tõendi võlgnevuse kohta koos kommunaal- ja ekspluatatsioonimaksete arvestusega, millest oleks nähtav igakuuliste sihtotstarbeliste maksete ja viiviste arvestus ja arvutamine võlgnevuse tekkimisest kuni 01.08.2014.a ning korteriühistu arvete koopiad, mis olid eelmisele korteriomanikule esitatud majanduskulude tasumiseks alates võlgnevuse tekkimisest kuni 01.08.2014.a. Korteriühistu ei ole kõike nõutud andmeid esitanud, mille tõttu kostja nõuet ei tunnistanud ja luges seda aegunuks, millest teavitas hagejat oma 18.05.2015 teates. Kostja jätkuvalt ei tunnista hageja nõuet, kuna see on tõendamata ja ebaselge. Kostja leiab, et nõue peab olema kontrollitav, antud juhul haginõue kontrollitav ei ole. Hagiavaldusest ei selgu, millele tugineb hageja nõue – kas see on seotud majandamiskulude või muu kohustustega. Kui tegu on majandamiskuludega, ei ole hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestusi, korteriühistu üldkoosoleku ega juhatuse otsuseid, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale kulutused nimetatud suuruses, samuti ei ole lisatud arveid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitatud arved kätte saanud. KÜS § 151 lg 1 järgi tuleb korteriühistu puhul tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Võlgnevuse olemasolu fakti tõendamine on hageja kohustus. Kostja on seisukohal, et praegu ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostjal on hageja ees võlg hagis märgitud suuruses. Kostjale on arusaamatu, millest haginõe koosneb, mille alusel nõuab hageja selle tasumist ja millel põhineb selle suurus. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud.

Hageja nõuded rajanevad 10. juulil 2014.a. läbi viidud enampakkumise tingimustel. Selle tehingu tulemusena sai kostja korteriomandi asukohaga: X, Narva linn, Ida-Viru maakond; suurusega 39,6 m2; registriosa: X; katastritunnus X omanikuks. Enampakkumise tingimused on fikseeritud kohtutäitur Andrei Krek 10.07.2014.a. vara enampakkumise aktis (täiteasi nr. 066/2013/2138, 066/2013/2136). Hageja nõue – see on nõue kostja vastu tasuda korteriühistule võlgnevus summas 5 761.18 eurot KÜS § 7 lg 3 ja kohtutäituri Andrei Krek 10.07.2014.a. vara enampakkumise akti alusel. Kostjal õigust vaidlustada selle nõude suurust ei ole. Kostja omandas korteriomandi alghinnaga, millele lisandus kohustus tasuda korteriühistule võlgnevus 01.04.2014 seisuga 5 761,18 eurot. 10.07.2014.a. kostja isiklikult kinnitas, et ta on teadlik sellest, et korteriomandi alghinnale lisandub kohustus tasuda võlgnevus korteriühistu ees seisuga 01.04.2014 summas 5 761.18 eurot. Kostja ei saa ühepoolselt muuta enampakkumise tingimusi või keelduda nende tingimuste täitmisest. Korteriomand oli kostjale müüdud täitemenetluse käigus ja nõudest tasuda võlgnevus korteriühistu ees oli ostjat teavitatud ning ostja (kostja) nõustus sellega. Kostjal oli õigus mitte nõustuda enampakkumise tingimustega ja selles osalemisest loobuda. Sel juhul oleks teistel enampakkumises osalejatel olnud võimalus pakkuda parimat hinda. Kui enampakkumise tingimused oleksid olnud teised (näiteks: korteri maksumus ilma võlgnevuseta korteriühistule), siis teistel enampakkumises osalejatel oleks samuti olnud võimalus nimetatud korteriomand soodsamatel tingimustel soetada. Juhul, kui kostja (TMS § 5) ei nõustu kohtutäituri tegevuse või otsusega, ta võib esitada kaebuse kohtutäiturile (TMS § 217). Juhul, kui kostja ei ole nõus enampakkumise tingimustega (kohustus tasuda korteriühistule võlgnevus summas 5 761.18 eurot), ta võib esitada kohtusse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223). Kostja ei ole esitanud kaebust kohtutäiturile ja ei ole esitanud kohtusse hagi õigeaegselt. Seega on ekslik kostja arvamus selle kohta, et hageja peab peale enampakkumise läbiviimist (millel kostja kinnitas oma nõusolekut tasuda korteriühistule võlgnevus summas 5 761.18 eurot), tõendama nimetatud nõude sisu ja suurust. Nimetatud nõude suurust kostjal ei ole õigus vaidlustada. Vara enampakkumise akti kohaselt kostja kinnitas, et ta on teadlik sellest, et alghinnale lisandub kohustus tasuda võlgnevus korteriühistu ees seisuga 01.04.2014 summas 5 761.18 eurot. Seega kostja võttis endale kohustuse tasuda hagejale võlgnevus summas 5 761.18 eurot, mida ta ei ole täitnud. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Avalik enampakkumine – see on enampakkumisel läbi viidud ostu-müügi tehing osalejate vahelise hinnavõistluse teel. Korteriomandi müügitehing oli läbi viidud 10.07.2014.a. Avalduse Pärnu Maakohtusse esitas hageja 13.02.2017.a. Seega hageja nõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Hageja palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja jääb oma nõude juurde.

Viru Maakohus 8. veebruari 2018 määrusega (tl 84-85) rahuldas hageja taotluse tõendite kogumiseks. Kostja on esitanud 21. mail 2018 taotluse (tl 108-110) hagi rahuldamata jätmiseks tõendamatuse tõttu, kui see ei ole võimalik, siis kohaldada aegumist ja teha vaheotsust, millega jätta hagi rahuldamata. Taotluse põhjenduste kohaselt esitas hageja nõude, millega on deklaratiivselt avaldanud võlgnevuse summat. Esitatud nõudest ei ole selge nõude arvestuskäik ja nõude tekkimise aeg. Täiendavatest tõenditest on võimalik teha järelduse, et nõude tekkimise aluseks on jooksvad majandamiskulud ja kommunaalkulud, millised jäid tasumata endise korteriomaniku poolt. Täitemenetlusse esitatud 01.07.2014. a kostja tõendist tuleneb ainult see, et 01.07.2014. a avaldas kostja deklaratiivselt nõude suuruse täitemenetluses nõude arvestuskäigu esitamata jättes. Toimikusse esitatud tõenditest pole võimalik järeldada, kas on olemas alused aegumistähtaja kohaldamiseks või mitte. Hageja esitas väite sellest, et temal on olemas nõue kostja vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud kuludest, mis jäeti tasumata endise korteriomaniku poolt. Arvestades seda, et nõude esitamine ei seotud vahetult korteriomandi kasutamisega kostja poolt, kostja ei saa ja ei tohi tõendada võlgnevuse tekkimise faktilisi aluseid. Samuti ei saa ja ei tohi kostja tõendada võlgnevuse tekkimise aega. Eelnevalt esitas kostja oma arvamuse selle kohta, et nii hagiavaldusest kui ka hageja poolt esitatud tõenditest ei ole jälgitavad nõude tekkimise aluseid või kuupäevasid. Kostja arvamusel võivad antud asjaolud olla tuvastatud endistele korteriomanikele esitatud makseteatisest (arvetest). Kuna antud tõendid ei ole esitatud, siis tegemist on ainult hageja deklaratiivse väitega nõude olemasolu kohta. Seoses sellega ei ole haginõuet tõendatud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nõue eksisteerib ja nõudel on olemas alus. 01.07.2014. a tõend nr. 6 ei saa olla käsitletud nõude aluste ja tekkimise aja tõendava tõendina. Hageja viitas sellele, et nõue on tõendatud kohtuotsusega, kuid ei esitanud nii viidet kohtuotsuse numbrile kui ka kohtuotsust. Seoses sellega on antud väide tõendamata. Samuti pole võimalik tuvastada nõude sissenõutavaks muutumise ajavahemikku. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju kostjad pidid majandamiskulude eest tasuma. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mille alusel on võimalik tuvastada võlgnevuse olemasolu. Kostja ei ole kohustatud antud tõendeid esitama. Kostja taotleb alternatiivselt aegumistähtaja kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. 15.09.2017. a toimunud kohtuistungil hageja võttis omaks, et võlgnevus on tekkinud enne 01.04.2014. a. Hageja esitas nõude kohtukorras 13.02.2017. a. Hageja poolt esitatud 01.07.2014. a tõendist tuleneb, et nõudes sisaldub põhinõue ja selle juurde arvestatud viivis. Hageja esitas hageja põhikirja koopia. Põhikirja p 4.2. allpunkti „i“ kohaselt on hageja viiviste arvestamisel lähtunud viivismäärast 0,07% päevas. 01.07.2014. a tõendist nr 6 tuleneb, et viiviste summa on 2 574,04 eurot. Tõendis määrati, et põhivõla summa on 3 427,4 €. Sellest summast 0,07% päevas on 2,4 eurot päevas ehk 72 eurot kuus. Seoses sellega, lähtudes 5(9)

viiviste summast, on võimalik teha järelduse sellest, et nõue on tekkinud ammu enne 01.07.2014. a. Riigikohus lahendis asjas 3-2-1-7-16 leidis, et kuna KÜS § 7 lg 3 alusel tekib võõrandaja ja omandaja solidaarvastutus, ei ole praegusel juhul tegemist eriõigusjärgluse juhtumiga, mil mh saaks hinnata eriõigusjärglase teadlikkust hagi esitamisest või varem tehtud kohtuotsusest (TsMS § 460). Korteriomandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Riigikohus asjas 3-2-1-174-11 leidis, et TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerib TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kolleegium nõustub kostjaga, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Arvestades eelviidatud sätteid ei ole hageja nõudel kostja vastu iseseisvat olemust. Korteriomandi omandamisega saaks kostjast koos esialgse võlgnikuga solidaarvõlgnik. Seoses sellega lähtutakse nõude sissenõutavaks muutmisel ja aegumise kohaldamisel sellest, millal hageja nõue endise korteriomaniku vastu on sissenõutavaks muutunud. Kostja eeldab, et nõue tekkis enne 2014. a veebruari ja seoses sellega on nõue aegunud maksekäsu esitamise kuupäevaks, kuna maksekäsu esitamise kuupäevaks on nõude sissenõutavaks muutmise eeldatavast kuupäevast möödunud rohkem kui 3 aastat. Kohus on 28. mai 2018 kirjas (tl 112) selgitanud menetlusosalistele, et vaidluse keskne õiguslik küsimus, mis on hagi rahuldamise eelduseks, seisneb selles, et kas enampakkumise aktil kostja kinnitusest soetava korteriomandiga seotud võla suuruse kohta tuleneb automaatselt tema kohustus tasuma võlgnevus selles suuruses või kostjal, kui korteriühistu liikmel, on õigus vaielda vastu võla suurusele ja nõuda võla suuruse tõendamist. Kohus leidis, et selle küsimuse lahendamine lihtsustab ja kiirendab asja menetlemist ning et käesolevas vaidluses on mõistlik vaheotsuse tegemine haginõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus juhtis poolte esindajate tähelepanu vaheotsuse tegemise võimalusele ning selgitas, et nendel on võimalik vaheotsuse tegemist taotleda ja andis selleks tähtaja. Kohtule 4. juunil 2018 esitatud taotluses (tl 116-118) kordas kostja esindaja 21. mail 2018 (tl 108-110) esitatud taotlused ja nende põhjendused. Hageja 7. juunil 2018 esitatud arvamuses (tl 121-122) leidis, et hageja nõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Hageja palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks. Hageja vaidleb vastu vaheotsuse tegemisele, kuna leiab, et selleks puuduvad põhjused. Hageja leiab, et kui kohus rahuldab kostja taotluse ja teeb vaheotsuse, siis see ainult venitab käesoleva asja läbivaatamist (mõlemal poolel on õigus vaidlustada kohtuotsus). Hageja märgib, et kõik vajalikud tõendid asja kiireimaks läbivaatamiseks asuvad tsiviilasja toimikus. Hageja palub jätta kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Viru Maakohus 3. juuli 2018 määrusega (tl 129-130) jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada haginõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja esitada vastavad tõendid käesoleva määruse põhjendustest lähtudes. Samuti tuli hagejal esitada kohtule hagiavalduse uus terviktekst, kus märkida hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (st iga esitatud tõendi kohta), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, hagihind ja kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 6(9)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja omandas kohtutäitur Andrei Kreki 10. juulil 2014 korraldatud enampakkumisel M N ja I N kuulunud Narvas, X asuvat korteriomandit (tl 30 pöördel-31, 34-35, 89, 90, 104). Seisuga 1. juuli 2014 oli korteriomandiga seotud võlg 6 001,46 €, mis koosnes hooldus- ja kommunaalkulude võlgnevusest summas 3 427,42 € ja tasumata viivisest summas 2 574,04 € (tl 106). Kostja enampakkumise aktil kinnitas, et on teadlik sellest, et alghinnale lisandub kohustus tasuda võlgnevus korteriühistule. Võlgnevus KÜ-le on seisuga 01.04.2014. a 5 761.18 eurot (tl 35). Bastrakovi 3, Narva linn elumaja haldamist ja majandamist teostab hageja (tl 22-28). Alates

tasuda korteriühistule võlgnevus seisuga 01.04.2014 summas 5 761,18 eurot, seega võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale võlgnevus summas 5 761,18 eurot. Kostja kohustust ei ole täitnud. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab muuhulgas, et hageja peab tõendama võla suuruse ja selle arvestuskäigu ning nõude tekkimise aja. Kostja kinnitus enampakkumise aktis, et ta on teadlik soetava korteriomandi võla suurusest, ei võta temalt, kui korteriühistu liikmelt, õigust nõuda hagejalt võla suuruse tõendamist. Hageja kostja käsitlusega ei nõustu ja leiab, et enampakkumise aktil kostja kinnitusest, et ta on teadlik sellest, et alghinnale lisandub kohustus tasuda korteriühistule võlgnevus seisuga 01.04.2014 summas 5 761,18 eurot, on piisav tema vastu nõude esitamiseks ja hageja ei pea enam midagi tõendama. Kohus leiab, et vaidluse keskne õiguslik küsimus, mis on hagi rahuldamise eelduseks, seisneb selles, et kas enampakkumise aktil kostja kinnitusest soetava korteriomandiga seotud võla suuruse kohta tuleneb automaatselt tema kohustus tasuma võlgnevus selles suuruses või kostjal, kui korteriühistu liikmel, on õigus vaielda vastu võla suurusele ja nõuda võla suuruse tõendamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kohtutäituri enampakkumise aktis kajastati varaga seotud endise omaniku kohustus (tl 34-35). Kuni 1. jaanuarini 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Vastavalt KÜS § 7 lg-le 3 on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on 20. veebruari 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-192-12, p 15, väljendanud seisukohta, et KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel. Kuni 1. jaanuarini 2018 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel koostatud korteriomandi enampakkumise akt ei ole täitedokumendiks enampakkumise aktis märgitud korteriühistu võlgnevuse osas. Seega tuli korteriühistul täitedokumendi saamiseks esitada omandaja vastu hagi (mida korteriühistu ka tegi) ning omandaja saab esitada nõudele kõik vastuväited, sh aegumise vastuväite. Hageja poolt kohtutäiturile 1.07.2014 esitatud õiendi (tl 105, tõlge tl 106) kohaselt on korteri asukohaga X omanikul seisuga 01.07.2014 KÜ Madisele hooldus- ja kommunaalkulude võlgnevus summas 6 001 eurot 46 senti. Põhivõlgnevus moodustab 3 427 eurot 42 senti, tasumata viivis 2 574 eurot 04 senti. Enampakkumise aktil kinnitas kostja, et ta on teadlik sellest, et alghinnale lisandub kohustus tasuda korteriühistule võlgnevus seisuga 01.04.2014 summas 5 761,18 eurot. Kuna kostja on esitanud nõudele vastuväited, sh aegumise vastuväite, pidi hageja nõude suurust ja selle arvestuse käiku, sh võla arvestamise algust tõendama. 8(9)

Esitatud kujul ei olnud hagi nõue selge. Hagiavalduses, kohtutäiturile 1.07.2014 esitatud õiendis ja enampakkumises esitatud andmed on puudulikud ning ei võimalda hinnata hagi põhjendatust. Nimetatud õiendist ei nähtu mis summadelt ja mis ajavahemiku eest arvestati viivist ning viivise arvestuse käiku. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest arvestatud summade tasumise kuupäeva, s.t ei ole selge, mis päevast alates iga arvestatud summa sissenõutavaks muutunud. Samas ei ole märgitud viivise määra ega ka selle arvestamise alust. Kohus 3. juuli 2018 määruses selgitas hagejale olukorda ning andis aega hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada haginõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja esitada vastavad tõendid lähtudes käesoleva määruse põhjendustest. Hagejal tuli esitada hagiavalduse uus terviktekst, kus märkida hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (st iga esitatud tõendi kohta), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, hagihind ja kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Nõutavat hageja ei esitanud ning leidis, et tema nõuded on seaduslikud ja põhjendatud ning esitati hagi läbivaatamiseks ja rahuldamiseks kõik vajalikud tõendid küll. Kohus leiab, et kostja kinnitus enampakkumise aktis, et ta on teadlik sellest, et alghinnale lisandub kohustus korteriühistule tasuda võlgnevus seisuga 01.04.2014 summas 5 761,18 eurot, ei tähenda, et kostjal kui hageja liikmel alates kinnisturaamatusse kandmisest, ei ole KÜS §-st 51 tulenevat õigust s.h nõuda esitatud summa põhjendamist ja tõendamist. Hageja, vaatamata kostja vastuväitele, kohtu selgitustele ja täiendava tähtaja andmisele, ei esitanud kohtule oma nõude suuruse arvestust ega suurust ja põhjendatust tõendavaid dokumente. Kohus jätab hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Seoses sellega, et võlgnevuse arvestamise algusaega puutuvad tõendid on esitamata, ei saa kohus lahendada ka kostja vastuväidet aegumise kohta.