XX avaldus Soome Vabariigi Ida-Uusimaa 1. astme kohtu 04.01.2018 kohtuotsuse tunnustamiseks asjas HP 17/5045 abielu lahutamise kohta
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. märtsi 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Stig Hendrikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 12. märtsi 2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluse kulud jätta YY kanda. Avaldajal ei ole määruskaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul võib esitada määruskaebuse kahe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 16.02.2018 Harju Maakohtule avalduse Soome Vabariigi Ida-Uusimaa
1.astme kohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt lahutati Soome Vabariigi Ida-Uusimaa 1. astme kohtu 04.01.2018 otsusega (kohtuotsus) kohtuasjas nr HP 17/5045 avaldaja ja YY (puudutatud isik) abielu. Kohus tuvastas, et pooled on elanud lahus vähemalt kaks aastat. Tegemist ei olnud tagaseljaotsusega ja otsus ei ole edasikaevatav. Maakohtu määrus
3.Maakohus rahuldas avalduse ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.Määruse kohaselt vastab avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja välisriigi lahendi tunnustamisest keeldumise aluseid ei esine. Kohtuotsuse tunnustamisel tuleb lähtuda EL Nõukogu määrusest nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (määrus).
5.Määruse artikli 21 punktide 1-3 kohaselt ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Eelkõige, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuregistrite ajakohastamise puhul, mille aluseks on abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev kohtuotsus, mis on tehtud teises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik edasi kaevata. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki
4.jao kohaldamist, võib iga huvitatud osapool käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras taotleda otsust, et kohtuotsust tunnustataks või ei tunnustataks.
6.Kohus ei tuvastanud määruse artiklis 22 sätestatud abielulahutuse otsuse tunnustamisest keeldumise aluseid. Nimetatud artikli kohaselt abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat kohtuotsust ei tunnustata: a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist; b) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole edastatud kostjale küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud; c) kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise menetluse käigus selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist; või d) kui see on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis nendesamade asjaosaliste vahel, tingimusel et varasem kohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse.
7.Määruse artikli 37 punkti 1 kohaselt kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täitmisotsust taotlev pool esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning artiklis 39 osutatud tõendi. Artikli 39 kohaselt pädev kohus või asutus päritoluliikmesriigis annab huvitatud poole nõudel välja tõendi, kasutades I lisas (kohtuotsused abieluasjades) esitatud tüüpvormi.
8.Avaldaja esitas kohtuotsuse koopia, selle tõlke ning artiklis 39 osutatud tõendi. Kohtuotsusest ja selle tõlkest eesti keelde nähtub, et avaldaja ja puudutatud isiku abielu on lahutatud. Otsusest ei nähtu edasikaebamise korda, otsus on jõustunud. Seega on täidetud kõik tingimused kohtuotsuse tunnustamiseks. Määruskaebus
9.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada, jätta uue määrusega avaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.
10.Kaebuse kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtu tuvastatuga, et asjas ei esine otsuse tunnustamisest keeldumise aluseid määruse artikli 22 tähenduses. Kohtuotsus tehti tagaselja avaldaja teadmata. Avaldaja sai maakohtust 15.12.2017 teate, mis kohustas teda hiljemalt 20.12.2017 vastu võtma maakohtu kantseleis Soome kohtust saabunud kohtudokumente. Avaldaja sai soomekeelsed dokumendid kätte 20.12.2017. Arvestades asjaolu, et abielu lahutamise otsus tehti 04.01.2018 ja kaebaja sai võõrkeelsed menetlusdokumendid kätte alles 20.12.2017, ei ole avaldajale küllalt aegsasti asja algatamist käsitlevaid dokumente kätte toimetatud. Arvestada tuleb mh asjaoluga, et ajavahemikus 20.12.2017 – 04.01.2018 olid jõulupühad ning aastavahetus, mistõttu puudus avaldajal mõistlik aeg ja viis esitada vastuväiteid lahutuse nõudele.
11.Kohtuotsus on tehtud ebaõigetele faktilistele asjaoludele tuginedes. Nimelt on otsuses ja selle lisas märgitud, et abielu on sõlmitud Soomes, kuigi tegelikult on see sõlmitud Pärnus.
12.Abielu lahutamise asjas oleks maakohus pidanud kohaldama Eesti materiaalõigust ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätteid. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
13.Avaldaja leiab, et kohus tegi põhjendatud ja seadusliku määruse ning selle tühistamiseks ei ole alust.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata, ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus jääb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Õige ei ole puudutatud isiku väide, mille kohaselt on praegusel juhul kohtuotsuse tunnustamine välistatud, kuna asjas esineb määruse artikli 22 punktis b sätestatud abielulahutuse otsuse tunnustamisest keeldumise alus, st, et kohtuotsus on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole edastatud kostjale küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta.
18.Vaidlust ei olnud selles, et puudutatud isikule on 20.12.2017 Pärnu Maakohtu kaudu kätte toimetatud Soome kohtu dokumendid (tsiviilasjas nr 2-17-18633). Seega oli puudutatud isik kohtuasja toimumisest teadlik ja kohtuotsust ei tehtud tagaselja. Õige ei ole ka puudutatud isiku väide selle kohta, et asja algatamist käsitlevaid dokumente ei ole temale kätte toimetatud piisavalt aegsasti. Puudutatud isikule kätte toimetatud dokumentide järgi (tl 23, lausumapüüntö) on talle antud võimalus 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest kirjalikult vastata avaldaja abielulahutuse nõudele. Puudutatud isikut on muuhulgas teavitatud asjaolust, et vastuse andmata jätmine ei takista asja lahendamist ja samas ka võimalusest vastuse esitamise tähtaega pikendada, kui puudutatud isik palub selleks võimalust sama tähtaja (14 päeva) jooksul. Seega isegi juhul, kui puudutatud isik
leidis, et seoses pühadega ei olnud tal võimalik antud tähtaja jooksul nõudele vastata, oli tal võimalus taotleda Soome kohtult vastamise tähtaja pikendamist.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine eeltoodust tulenevalt abielulahutuse otsuse tunnustamisest keeldumise aluseid. Puudutatud isik oli kohtuasja toimumisest teadlik, talle antud tähtaja jooksul puudutatud isik vastust Soome kohtule ei esitanud ega taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist.
20.Kuna puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille esinemise tõttu oleks praegusel juhul olnud poolte abielu lahutamine lubamatu, on asjakohatu määruskaebuse väide kohtuotsuse ebaõigsuse kohta abielu sõlmimise koha osas, samuti viited rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätetele.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isik. Avaldajal ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust. Gaida Kivinurm