Hageja Omega Laen AS (registrikood 11691792, asukoht
esindajad
Narva mnt 13, 10151 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (epost [email protected] ) Kostja A P (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post xxxx )
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele
Eelistung 24.05.2018, edasi kirjalikus menetluses
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A P Omega Laen AS kasuks välja võlgnevus summas 4 918,46 eurot (neli tuhat üheksasada kaheksateist eurot ja nelikümmend kuus senti).
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omega Laen AS (hageja) ja xxxx OÜ (registrist kustutatud; põhivõlgnik), mida esindas juhatuse liige A P (kostja) 29.03.2011 laenulepingu nr 19033 millega väljastati põhivõlgnikule laen summas 19 000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepinguga samal päeval lepingu tagamiseks ka käenduslepingu nr 19033-AP, mille kohaselt vastutab kostja hageja ees laenulepingust nr 19033 tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja kui käendaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas 28 500 eurot. Laenulepingu kohaselt pidi põhivõlgnik tasuma laenumaksed hagejale kuumaksetena vastavalt laenulepingus toodud graafikule, st igakuiselt alates 15.04.2011. Kuna põhivõlgnik jäi laenu tagasimaksetega viivitusse, sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 14.06.2013 laenulepingu nr 19033 lisa nr 2, millega kujundati olemasolev laen ümber ning anti täiendavalt laenu. Hageja ja H K, keda esindas volituse alusel kostja, seadsid põhivõlgnikule antud laenu tagatiseks 29.03.2011 ühishüpoteegi seadmise lepinguga H K kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi summas 28 500 eurot. 14.06.2013 sõlmisid hageja ja kostja, kes esindas volituse alusel H K, ühishüpoteegi tingimuste muutmise lepingu, mille kohaselt kanti hüpoteegisummana kinnistusraamatusse 41 181 eurot, st olemasolevat hüpoteegisummat suurendati 12 681 euro võrra. Põhivõlgnik tasus laenulepingu lisa nr 2 maksegraafiku järgi makseid esimesed neli kuud ning alates 16.10.2013 jäi põhivõlgnik tagasimaksetega viivitusse. Sellest tulenevalt ütles hageja 02.10.2014 avaldusega laenulepingu nr 19033 üles ning võlgnevuse jääk muutus terves ulatuses sissenõutavaks. Hageja täitmisavalduse alusel algatati H K kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omaniku suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse käigus saadud tulemilt arvestati maha kohtutäituri tasu ja lisatasu, mille tulemusena jäi hagejale ülekantavaks summaks 36 262,54 eurot. Muid summasid, väljaarvatud kohtutäiturilt laekunud 36 262,54 eurot, pole laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekunud. Täitemenetluse ajal 01.02.2017 seisuga koostatud arvestuse kohaselt, oli
laenulepingust tulenev laenujääk, arvestades laenu põhiosa, intresse ja viivist, kokku 121 392,80 eurot. Laenu põhiosa summaks oli 26 432,39 eurot, intressi summaks 7 022,05 eurot ja viivise summaks 87 938,36 eurot (seis enne täitemenetluse tulemusena 36 262,54 euro laekumist). Hageja on seisukohal, et talle on kahju tekkinud maksmisega viivitamise tõttu, kuid mitte põhivõlga ületavas osas. Sellest tulenevalt nõuab hageja viivist põhinõude suurusega võrdses ulatuses, st 26 432,39 euro, mitte 87 938,36 euro ulatuses. Kuna hageja nõuab viivist põhinõude suurusega võrdses ulatuses jääb laenu põhiosa summaks 26 432,39 eurot, intressi summaks 7 022,05 eurot ja viivise summaks 26 432,39 eurot. Eeltoodud arvestuse alusel on laenulepingust tuleneva võlgnevuse jäägiks kokku 59 886,83 eurot. Täitemenetluse tulemusena laekunud summalt, 36 262,54 eurolt, arvestatakse laenulepingu kohaselt võlgnevuse katmiseks maha kõigepealt viivis 26 432,39 eurot, seejärel intress 7 022,05 eurot ning põhivõlgnevuse katmiseks jääb 2 808,10 eurot. Eeltoodud arvestuse kohaselt jääb laenujäägiks põhivõla jääk 23 624,29 euro ulatuses (36 262,54 - 26 432,39 -7 022,05 - 26 432,39 = -23 624,29). Kuna täitemenetluse tulemusel laekunud summaga ei kaetud laenulepingust tulenevat võlgnevuse jääki täies ulatuses, nõuab hageja kostjalt kui käendajalt laenujäägi tasumist. Laenu hüpoteegiga tagatud summaks oli 41 181 eurot, millest täitemenetluse käigus laekus hagejale 36 262,54 eurot, seega hüpoteegiga tagatud summast jäi puudu 4 918,46 eurot (41 181 - 36 262,54 = 4 918,46). Käesolevas menetluses nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist ainult selle osa ulatuses, mis hüpoteegiga tagatud summast täitemenetluse käigus puudu jäi ehk 4 918,46 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4918,46 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagiavaldus on tema vastu esitatud alusetult. Kostja märgib, et põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud 16.05.2017. Põhivõlgniku likvideerimismenetluse käigus ei ole hageja ega hageja esindaja esitanud ühtegi nõuet põhivõlgniku vastu ning nimetatud nõue ei kajastu likvideerimismenetluse alg- ega lõppbilansis. 31.05.2018 esitatud dokumendis palus kostja kohaldada ka aegumist.
Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmiti hageja ja xxxx OÜ (kustutatud) vahel 29.03.2011 laenuleping nr 19033, mille kohaselt hageja laenas põhivõlgnikule 19 000 eurot (tlk 5-10). 29.03.2011 on hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr 19033-AP, mille kohaselt vastutab käendaja laenulepingu nr 19033 kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste kohase täitmise eest põhivõlgnikuga solidaarselt (tlk 11). Käenduslepingus on kokku lepitud vastutuse maksimumsummas 28 500 eurot. 14.06.2013 on hageja ja põhivõlgnik allkirjastanud lisa nr 2 laenulepingule nr 19033, mille kohaselt väljastati põhivõlgnikule lisalaenu summas 1 630,88 eurot (tlk 12-14) Nimetatud asjaolude osas pooltel vaidlus puudub.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Sama paragrahvi lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
5.Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et käendusleping on tühine kuna põhivõlgnik registrist kustutatud. Samuti on kostja märkinud, et põhivõlgniku äriregistrist kustutamisega kaovad ka kostjal kohustused. Kohus nimetatud vastuväidetega ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja hageja ja põhivõlgniku vahel 29.03.2011 sõlmitud laenulepingu nr 19033 ja lepingu kõigist lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga. Samuti on pooled kokku leppinud, et kostja vastutab põhivõlgniku kohustuste eest ka juhul, kui põhivõlgnik likvideeritakse (käenduslepingu p 1). Seetõttu ei ole asjakohased kostja vastuväited, et kuna põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud, siis kaovad kostjal ka kohustused. Samuti ei muuda asjaolu, et põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud, käendajaga põhivõlgniku kohustuse tagamiseks sõlmitud lepingut tühiseks. Kohus selgitab, et käenduslepingu eesmärk on kohustuse täitmisele lisatagatise andmine ning sõlmitakse füüsilise isikuga eelkõige selliste olukordade vältimiseks, kus juriidilise isiku registrist kustutamise tõttu puudub võimalus võlausaldajal oma nõuet maksma panna. Käenduslepingu alusel tekib seega võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendajal tekib iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks põhinõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu (vt selles osas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-12-10 p 11).
Seega kohustub käendaja käenduslepingu kohaselt täitma põhivõlgniku kohustusi kui enda kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-33-09 p 11). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjaga sõlmitud käendusleping ei saa olla tühine seetõttu, et põhivõlgnik on registrist kustutatud. Muid tühisuse aluseid ei ole kostja oma vastuses välja toonud. Seega leiab kohus, et käendusleping ei ole tühine ning kostja kohustused ei ole seoses põhivõlgniku registrist kustutamisega lõppenud.
6.Kostja on oma vastuväidetes palunud kohaldada ka aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (TsÜS § 135 lg 1). Nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu aeguvad samaaegselt (vt selles osas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-33-16 p 13). Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja saatnud põhivõlgnikule 02.10.2014 kirja, milles on märgitud, et hageja ütleb laenulepingu üles alates 02.10.2014 (tlk 22). Laenulepingu 02.10.2014 ülesütlemise teate järgselt on toimunud aga tahteavalduse muutmine ning eelnimetatud teavitus ei ole seega kohtu hinnangul käsitletav laenulepingu kehtiva ülesütlemisena. Nimelt on põhivõlgnik hagejale saatnud 03.10.2014 e-kirjaga avalduse pikendada laenumakse tasumise tähtaega kuni 15.11.2014 (tlk 109). 14.10.2014 saatis põhivõlgnik hagejale täiendava e-kirja, millega põhjendas laenumaksega viivitusse sattumist (tlk 110). 28.10.2014 on hageja saatnud põhivõlgnikule e-kirjaga vastuse, millega andis põhivõlgnikule võimaluse jätkata laenulepingu täitmist ning andis võlgnikule maksepuhkust kuni 15.11.2014 (tlk 111). Seega on pooled leppinud kokku laenulepingu jätkamises. 01.12.2014 on hageja saatnud põhivõlgnikule e-kirjaga hoiatuse, et ütleb laenulepingu 09.12.2014 erakorraliselt üles, kui võlgnik hiljemalt 08.12.2014 ei täida lepingust tulenevat kohustust või ei anna lisatagatist (tlk 112). Kuna kostja hoiatusele ei reageerinud, siis ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles ning hageja nõue muutus sissenõutavaks 10.12.2014. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks nimetatud hoiatust kätte saanud või et ta oleks laenulepingust tuleneva kohustust täitnud või andnud lisatagatist. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ning § 147 lg 1 oleks hageja nõue seega aegunud 11.12.2017. Hageja on esitanud kohtusse hagi 25.10.2017. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4918,46 eurot. Laenulepingust nähtuvalt pidi põhivõlgnik tasuma laenumakseid hagejale kuumaksetena vastavalt laenulepingus toodud maksegraafikule, st igakuiselt alates 15.04.2011. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja ja põhivõlgnik 14.06.2013 sõlminud laenulepingu nr 19033
lisa nr 2, millega kujundati olemasolev laen ümber ning anti täiendavalt laenu summas 1630 eurot (tlk 12-14). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja ning H K (keda esindas volituse alusel kostja) seadsid põhivõlgnikule antud laenu tagatiseks 29.03.2011 ühishüpoteegi seadmise lepinguga H K kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi summas 28 500 eurot (tlk 15-18). 14.06.2013 on hageja ja H K (keda esindas volituse alusel kostja) sõlminud ühishüpoteegi tingimuste muutmise lepingu, mille kohaselt kanti hüpoteegisummana kinnistusraamatusse 41 181 eurot, st olemasolevat hüpoteegisummat suurendati 12 681 euro võrra (tlk 19-21). Kostja ei ole esitanud menetluses vastuväiteid, et laen oleks õigeaegselt tagastatud või et laenu tagasimaksetega ei oleks viivitatud. Ka kostja poolt hagejale kirjutatud e-kirjadest nähtub, et laenumaksetega on viibitud (tlk 109-111). Hageja on koos hagiavaldusega esitanud võlgnevuse arvestuse kohta tabeli (tlk 24), millest hageja hinnangul nähtub, et 02.10.2017 seisuga oli võlgnevuse jäägiks 121 392,80 eurot, s.h viivis summas 87 938,36 eurot. Hagis on hageja märkinud, et ei nõudnud viivist suuremas summas kui 26 432,39 eurot. Laenulepingu p 8.2 on väljatoodud ebapiisavate maksete arvestamise järjekord võlgnevuse katmiseks, mille kohaselt arvestatakse esimesena võla sissenõudmiseks tehtud kulutusi, teises järjekorras viivist, kolmandaks intresse ja neljandaks võlgnetava põhiosa katmist. Hagiavalduse kohaselt algatati hageja täitmisavalduse alusel H K kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omaniku suhtes täitemenetlus, mille tulemusena kanti hageja kontole kohtutäituri poolt võlgnevuse katteks 36 262,54 eurot (maksekorraldus, tlk 23). Hageja on arvestanud nimetatud summalt laenulepingu kohaselt võlgnevuse katmiseks maha kõige pealt viivise summas 26 432,39 eurot, seejärel intressi 7022,05 eurot ning põhivõlgnevuse katmiseks jäi seega üksnes summa 2 808,10 eurot, s.o laenujäägiks jäi hageja hinnangul põhivõla jääk summas 23 624,29 eurot (36 262,54- 26 432,39- 7022,0526 432,39). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tabelist nähtuvalt oli aga põhiosa võlgnevuse summaks ilma viivise ja intressita 20 489,17 eurot. Arvestades, et viivis ei tohiks ületada põhivõlgnevust, jäi kohtu hinnangul pärast täitemenetlust hageja põhivõla jäägiks 11 737,85 eurot (36 262,54 - 20 489,17-7022,05 -20 489,17). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli laenu hüpoteegiga tagatud summaks 41 181 eurot. Kuna täitemenetluse käigus laekus hagejale 36 262,54 eurot, siis on tõendatud, et hüpoteegiga tagatud summast jäi puudu 4 918,46 eurot (41 181 - 36 262,54), mida käesoleval juhul hageja kostja käest nõuabki. Hageja ei nõua käesoleval juhul kogu põhivõlgnevuse tasumist. Istungil on kostja esitanud vastuväite, et põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingus märgitud summa sisaldab ka eelmise laenulepingu viiviseid (tlk 96 p). Ühtegi tõendit selle kohta kostja esitanud ei ole. Samuti ei sisalda hageja poolt esitatud laenuleping viidet ühelegi varasemale laenulepingule ning ühtegi märget selle kohta, et laenusumma sisaldaks ka viiviseid, lepingusse tehtud ei ole.
Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue summas 4 918,46 eurot põhjendatud.
8.Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei ole kohtule esitanud originaaldokumente. Kohus selgitab, et originaaldokumentide puudumine ei takista asja läbivaatamist ning nende esitamata jätmine ei anna alust kohtul asuda seisukohale, et hageja poolt esitatud arvestused oleksid ebaõiged. Kostja ei ole menetluses esitanud taotlust originaaldokumentide välja nõudmiseks või pannud kahtluse alla esitatud dokumentide õigsuse.
9.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 4 918,46 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.