Omega Laen AS hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Omega Laen AS (registrikood 11691792, aadress Narva mnt 13, Tallinn 10151), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (epost:XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 09.09.2019 määrus jätta muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.25.10.2017 esitas Omega Laen AS (hageja) Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.31.08.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.04.2019 otsusega Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas ja muutis osaliselt kohtuotsuse põhjendusi ning jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Otsused jõustusid 30.08.2019 Riigikohtu määrusega, millega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
3.Hageja on 13.08.2018 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud maakohtus riigilõivust summas 400 eurot ning esindaja tasust maakohtus summas 2147,20 eurot, kokku 2547,20 eurot. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu maksumuseks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 132 eurot. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohtus 15.03.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindaja tasust summas 907,50 eurot, millele lisandub 15.03.2019 toimunud istungil osalemise kulu. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu maksumuseks on 110 eurot ilma käibemaksuta. Kõik menetluskulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt.
4.Kostja leidis 24.05.2018 istungil, et hageja menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured (I kd, tlk 97 pöördel). Kogu järgnenud kohtumenetluse jooksul kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 09.09.2019 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 2749,60 eurot (s.o riigilõiv 400 eurot ning esindaja tasu 2349,60 eurot) ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2749,60 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Hagiavalduse koostamise ja esitamise kulu, arvestades ka esitatud nõudega, on põhjendatud 5,5 tunni ulatuses. Hageja on 25.10.2017 esitanud kohtule hagiavalduse koos 9 lisaga (hagi kd I lk 1-3). Hagiavalduse esitamiseks on vajalik tutvuda asjaoludega ja koguda tõendeid. Esmased toimingud menetluses võivad olla ka ajakulukamad.
8.Kostja vastusega tutvumine on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses. Kostja 27.11.2017 vastus ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas (kd I lk 34). Seega ei ole usutav, et nimetatud dokumendiga tutvumine ja selle analüüsimine oleks ajakulukas. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu tõlkimisele. Pooled ei ole esitanud kohtule dokumente, mida oleks olnud vaja tõlkida.
9.Kulu seoses 05.02.2018 kohtu eelistungiga on põhjendatud 1,25 tundi. 05.02.2018 toimus Harju Maakohtus eelistung kell 14.00 kuni 14.04, milles kostja ei osalenud (kd I lk 50). Kohtuistungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, kuid mitte kuigi ajakulukas tegevus. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks protokolliga tutvumist võimalike parandustaotluste esitamiseks.
10.Kulu seoses menetluskulude nimekirjade koostamisega (s.o 05.02.2018, 18.06.2018, 13.08.2018 ning 15.03.2019) ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole selliseks kuluks, mida oleks mõistlik vastaspoolelt välja mõista.
11.08.02.2018 on kohus määrusega jätnud hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldamata (kd I lk 60). Kohtumäärusega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Arvestades, et tegemist ei olnud keerulise ega mahuka määrusega, on määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 0,1 h.
12.Kulu seoses 12.04.2018 eelistungiga, mis toimus kell 15.00 kuni 15.06, millel kostja ei osalenud (kd I lk 83), on põhjendatud kokku 0,45 tundi, arvestades istungi kestvusega ning asjaoluga, et hageja lepinguline esindaja on ka juba eelnevalt materjalidega tutvunud ning istungiks ettevalmistanud.
13.31.05.2018 on kostja esitanud kohtule täiendava vastuse (kd I lk 100-101). 18.06.2018 on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele (kd I lk 106-107) koos 4 lisaga. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga on dokumendiga tutvumise ja sellele seisukoha koostamise mõistlikuks ajakuluks kokku 1 tund.
14.Kostja on 22.06.2018 esitatud taotluse menetluse peatamiseks (kd I lk 117), millele hageja esitas seisukoha 06.07.2018 (kd I lk 128). Arvestades, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka taotluse ega seisukohaga, on mõistlikuks ajakuluks seisukoha koostamisele kokku 1 tund.
15.13.08.2018 esitas hageja lõplikud seisukohad (kd I lk 134-135). Arvestades esitatud dokumendi sisuga on nimetatud seisukoha koostamisele mõistlik 2 tundi.
16.Maakohtu otsusega tutvumise (otsus kd I lk 144-147), apellatsioonkaebusega tutvumise (apellatsioonkaebus kd I lk 153, 154-156, 164-165) ja sellele vastuse koostamise (vastus kd I lk 174-175) ning kostja täiendavate selgitustega tutvumise (selgitus kd I lk 183-185) põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Otsusega ning apellatsioonkaebusega, mis ei olnud eriti mahukas, tutvumist ei saa menetluses pidada
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-15969 ebavajalikuks edasiste tegevuste planeerimiseks. Samuti ei saa apellatsioonkaebusele vastuse koostamist pidada ebavajalikuks oma seisukohtade väljendamiseks.
17.Kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi, arvestades Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungiga kell 14.35 kuni 15.50 ja istungi ettevalmistamise vajalikkusega.
18.Kohus pidas põhjendatud ajakuluks kokku 19,05 tundi, s.h maakohtus 11,55 tundi. Kohtu hinnangul oli tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud.
19.Seega pidas kohus põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 2095,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus lisas maakohtus kantud esindaja tasule käibemaksu (s.o 1270,50 +254,10, kokku 1524,60 eurot), kuna 13.08.2018 menetluskulude nimekirjas on hageja kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Määruskaebus
20.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub oluliselt vähendada kohtuväliseid kulusid, st hageja lepingulise esindajale kantud kulusid.
21.Määruskaebuse kohaselt on menetlus toimunud valdavalt kirjalikus menetluses ning kirjalikele dokumentidele tuginedes, mille originaalidega, sh võlgnevuste väljavõtete algdokumentidega ei ole määruskaebuse esindajal olnud võimalust tutvuda.
22.Kaevata kohtumääruse p 3.1.2 toodud hinnangut asja materjalidega tutvumiseks, sh tõendite kogumiseks ja kohtule esitamiseks 5 h 30 min ulatuses tuleb pidada selgelt liialdatuks. Hagi aluseks olevad koondid on esitatud Omega Laen AS-i poolt, määruskaebuse esitajal ei ole olnud võimalik tutvuda olnud nõuete aluseks olnud dokumentidega. Seega on põhjendamatu p.3.1.2 nimetatud kohtukulude väljamõistmine.
23.Eksitav on 05.12.2017 aastal loetletud kostja vastusega tutvumine, tõlkimine, analüüs. Menetlus toimus tervikuna eesti keeles, arusaamatu on esitatud dokumentide tõlkimise vajadus. Seega on põhjendamatu p.3.1.3 nimetatud kohtukulude väljamõistmine.
24.02.02.2018 nimetatud kohtuistungiks ettevalmistamist tuleb lugeda asjatuks, sest kostja haigestumise tõttu 05.02.2018 kohtuistungit ei toimunud. Samuti tuleb sellest tulenevalt alusetuks lugeda tasu 05.02 2018 kohtuistungil esinemise eest.
25.Punktides 3.1.5 -3.1.17 loetletud kohtuvälised kulud ei ole tõendatud, on esitatud selgelt paisutatud ja kvalifikatsioonile mittevastavate toimingu kirjeldustena, sisuliselt sekretäri või tehnilise töötaja töö vandeadvokaadi töö tunnihinna alusel hinnastamine on kohatu. Nimetatud töö on tehtav arvutiprogrammide ja sekretär-tehnilist tööjõudu kasutades, koondite edastamiseks ja süstematiseerimiseks ei ole vajalik vandeadvokaadi kvalifitseeritud tööaega.
26.Määruskaebuse esitaja palub hinnata tehniliste abivahendite(arvutiprogrammide) abil tehtava töö hulka ja asjaolu, kas sekretär-tehnilise töö tegemine on vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga isiku puhul maksustav tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks.
27.Määruskaebuse esitaja palub arvestada ka asjaolu, et on täielikult puuduva töövõimega kuni 19.09.2023, seoses põetud infarkti ja südameisheemiatõvega. Menetluse edasine käik
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas hagejale seisukoha andmiseks.
29.Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning selle menetlusega seotud kulud kostja kanda. Käesolevas asjas on menetluskulude suurenemine tingitud kostja enda tegevusest. Vaidlusaluse menetluse puhul oli tegemist istungimenetlusega. Kostja väide, et 05.02.2018 kohtuistungit ei toimunud on väär ning kohut eksitav. E-toimikus
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-15969 on kohtuniku ning kohtuistungi sekretäri poolt allkirjastatud kohtuistungi protokoll. Asjaolu, et valdav osa menetlusest hõlmas kohtule kirjalike seisukohtade esitamist, ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Tõlkimise ja analüüsimise eest kohus hageja kasuks kostjalt hüvitist välja ei mõistnud. Hageja ei ole teadlik arvutiprogrammist, mis suudab koostada menetluskulude nimekirju, tutvuda asja materjalidega, osaleda kohtuistungil jms.
30.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
31.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses oluliselt ületanud diskretsioonipiire ning kostjalt hageja kasuks välja mõistnud põhjendamatud õigusabikulud, mida palub ringkonnakohtul oluliselt vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul eeltooduks alust ei ole.
33.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.12.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).
34.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-15969
35.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust vähendada maakohtu poolt 25.10.2017 asja materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise (sh tõendite kogumise) ja kohtule edastamisega 5 h 30 min ulatuses seotud õigusabikulu põhjusel, et määruskaebuse esitajal ei olnud võimalik tutvuda nõude aluseks olnud originaaldokumentidega. Kostjale on olnud tagatud ligipääs tsiviilasja toimikule, sh sellest ärakirjade tegemisele, kokku kuuel korral (I kd, teadete leht). Kohtud on tsiviilasja lahendanud ning asjas on jõustunud kohtuotsus, millega hagi rahuldati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus eelkõige õigusabile kulunud aega ja kohtuvaidluse keerukust, mistõttu puudub iseseisev tähendus sellel, kas kostja sai tutvuda hageja nõude aluseks olevate originaaldokumentidega või hoopis ärakirjadega nendest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses neid väiteid, mida saanuks esitada tsiviilasja põhimenetluses, enam esitada ei saa.
36.Samuti puudub ringkonnakohtu hinnangul alus vähendada 05.12.2017 kostja vastusega tutvumise ning analüüsiga seotud õigusabitoimingute eest välja mõistetud õigusabikulusid. Kostja on tähelepanuta jätnud, et vaidlustatud määruse p-s 3.4. on maakohus selgelt märkinud, et ajakulu tõlkimisele ei ole põhjendatud, kuna pooled ei esitanud tõlkimist vajavaid dokumente.
37.Ringkonnakohus on seisukohal, et 02.02.2018 nimetatud kohtuistungiks ettevalmistamist ja 05.02.2018 kohtuistungil esindamist ei saa pidada põhjendamatuks põhjusel, et kostja sellel ei osalenud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus kohtuistung siiski ning hageja lepinguline esindaja võttis sellest ka osa (I kd, tlk 50).
38.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohtu määruse punktides 3.1.5 -3.1.17 loetletud kohtuvälised kulud sisuliselt sekretäri või tehnilise töötaja töö. Kuigi vaidlustatud määrus nimetatud numeratsiooni ei sisalda, saab ringkonnakohus aru, et määruskaebuse esitaja peab silmas järgmisi hagejale õigusabi osutamise käigus teostatud toiminguid: 05.02.2018 menetluskulude nimekirja koostamine; 05.02.2018 kohtuistungi protokolliga tutvumine; 08.02.2018 kohtumäärusega tutvumine (TSO tegemata jätmine); 11.04.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine; 12.04.2018 kohtuistungil esindamine; 05.06.2018 kostja vastuse ja selle lisadega tutvumine; 11.06.2018 hageja seisukoha koostamine 31.05.18 kostja vastusele; 18.06.2018 menetluskulude nimekirja koostamine; 04.07.2018 seisukoha koostamine menetluse peatamise taotlusele; 13.08.2018 lõplike seisukohtade koostamine ja kohtule edastamine; 13.08.2018 menetluskulude nimekirja täiendamine, kohtule edastamine; 01.09.2018 maakohtu otsusega tutvumine, otsuse edastamine kliendile; 21.01.2019 apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonile; 22.01.2019 apellatsiooni vastuse koostamise jätkamine ning vastuse esitamine; 14.03.2019 tutvumine apellandi täiendava seisukohaga; 15.03.2019 kohtuistungiks ettevalmistamine; 15.03.2019 menetluskulude nimekirja koostamine; 15.03.2019 kohtuistungil osalemine.
39.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga vaid osaliselt ja seda seoses menetluskulude nimekirjade koostamisega 05.02.2018, 18.06.2018, 13.08.2018 ja 15.03.2018. Samas, kuna maakohus nende toimingute eest nõutud kulusid välja ei mõistnud (vt vaidlustatud määruse p 3.6.), leides, et tegemist ei ole õiguseteenuse osutamisega, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ka sel põhjusel.
40.Kuivõrd muude ülal loetletud nimistus esile toodud toimingute osutamine eeldab ringkonnakohtu hinnangul õigusteadmiste olemasolu ja vastavalt kvalifitseeritud esindaja osavõttu kohtumenetlusest, puudub põhjus pidada neid sekretäri, tehnilise töötaja või arvutiprogrammi tööks. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus eksinud ka hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hindamisel.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-15969
41.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ei saa käesoleva asja lahendamisel arvesse võtta määruskaebuse esitaja puuduvat töövõimet kuni 19.09.2023, seoses põetud infarkti ja südameisheemiatõvega, kuivõrd selleks puudub seaduslik alus. Nagu ringkonnakohus eelnevalt välja tõi, hinnatakse menetluskulude kindlaksmääramise menetluses õigusabile kulunud aega, arvestades kohtuvaidluse keerukust ja mahukust. Seadusest ja kohtupraktikast ei tulene, et kohus saab selles menetluses arvestada menetluskulude hüvitamiseks kohustatud isikuga seotud eriliste asjaoludega nagu näiteks pensioniiga, invaliidsus, töövõimetus, ülalpeetavate olemasolu vms.
42.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
43.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.