Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

2-17-126500 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 27.07.2017 Narva linnas Tallinna mnt ja Rahu tn ristmikul liiklusõnnetus, kus sõiduk Suzuki Grand Vitara (xxx) mida juhtis kostja, sõitis tagant otsa reguleerimata ülekäiguraja ees peatunud sõidukile Audi A4 Avant (xxx). Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduki Audi juht R. G. vigastada ning Audi kahjustada. Kostja poolt hagejale esitatud sõidukikahju hüvitise taotlusest nähtub, et kostja poolt juhitud sõiduk 27.07.2017 põhjustas liiklusõnnetuse. Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud liiklusõnnetuse andmetest nähtub, et sõidukit Suzuki juhtis kostja ning kostja oli alkoholijoobes. Samuti nähtub Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud liiklusõnnetuse andmetest, et kostja suhtes on 21.11.2017 jõustunud üldmenetluse otsus ning kostja on süüdi mõistetud mootorsõiduki. Liiklusõnnetuse hetkel oli Suzuki liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt, liikluskindlustuse poliis nr 1727637072. R. G. ravikulude eest esitas SA Narva Haigla hagejale raviteenuste arve 20,15 eurot. Nimetatud summa hageja hüvitas kannatanule. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Audi kahjustada. Audi loeti liiklusõnnetuses hävinuks, sest selle taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. Audi turuväärtus oli hindamise akti kohaselt 1500 eurot. Hageja hüvitas sõiduki Audi omanikule tekitatud kahju 1500 eurot ning realiseeris nimetatud sõiduki avariilise vraki Osaühingule M.summas 510 eurot. Sõidukikahju on kokku seega 990 eurot. Sõiduki hindamise eest esitati arve summas 37 eurot, mille hageja hüvitas. Kuna kostja oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes, siis esitas hageja nimel hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Tagasinõude esitamise kulu hagejale oli 45 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt kahju 1092,15 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 17.01.2018 summas 21,63 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 18.01.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; hageja menetluskulu seisuga 17.01.2018 summas 450,00 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja esitas 07.02.2018 kohtule seisukoha, milles palub jätta hagi läbi vaatamata kuna hageja ei ole tõendanud esindusõigust. Menetluse käik

2-17-126500 Hageja palus 21.02.2018 teha asjas tagaseljaotsus, kuna kostja ei ole õigeaegselt hagile vastanud. Pooled esitasid 03.04.2018 kohtule kompromisslepingu, mille kohus jättis kinnitamata. Hageja esitas 13.06.2018 kohtule taotluse, milles palub teha asjas tagaseljaotsus, kuna kostja ei ole sisuliselt vastuväiteid esitanud ning kostjalt välja mõista menetluskulud summas 525 eurot. Kohus teavitas osapooli, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis tähtaja lõplike seisukohtade ning menetluskulude esitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 ja 3 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohutule esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja on tekitanud liiklusõnnetuse tagajärjel. Kostja sisulisi vastuväiteid kahju hüvitamise nõudele ei ole esitanud. Kostja väide, et on tõendamata esindusõigus ei ole asjakohane, kuna hagiavalduse menetlusse võtmisel on kohus kontrollinud esindaja esindusõigust. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on tekitanud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja vastupidiseid tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et viivis on põhjendatud tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 ja lg 2.

2-17-126500

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamiselt kokku 200 eurot ja õigusabikulud seisuga 13.06.2018 kokku 525 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 200 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et 13.06.2018 esitatud õigusabikulu taotlus on põhjendatud summas 300 eurot. Kohus leiab, et tunnimäär 100 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle 2 tunni. Samuti leiab kohus, et õigusteadmistega isikul ei kulu poole lehekülje pikkuse vastuse lugemiseks ning sellele seisukoha koostamine ei võta 30 minutit. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, leiab kohus, et on põhjendatud õigusabikulud kokku summas 300 eurot. Seega hageja menetluskulud moodustuvad kokku 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.