Tsiviilasi nr 2-17-14272
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.august 2018.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-14272
Tsiviilasi
A. R. hagi Garažeerimisühistu (likvideerimisel) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
895,74 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Habersti
nende Hageja: A. R. (isikukood xxx, postiaadress xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Enn Talp (e-post [email protected])
Kohtuistung
Kostja: Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel; registrikood 10048249, asukoht Õismäe tee 112A, 13513 Tallinn, e-post [email protected]); seaduslik esindaja: likvideerija Enno Kiil Kostja lepinguline esindaja: Jaan Brikker (e-post [email protected] 04.07.2018.a, osalesid hageja ja tema lepinguline esindaja, kostja seadusest tulenev esindaja ja kostja lepinguline esindaja
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Välja mõista A. R.lt Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) kasuks välja õigusabikulu 450 eurot.
Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded A. R. esitas 25.09.2017.a hagiavalduse Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) vastu 895,74 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) 10.02.2015.a otsusega A. R.le käsundi viia revisjonikomisjoni esimehena läbi revisjon Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) juhatuse esimehe ja juhatuse suhtes. A. R. täitis Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) käsundi, kuid garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) ei ole käsundi täitmise eest tasu maksnud. Käsundi tasus kokku ei lepitud. A. R. peab mõistlikuks tasuks 50 eurot tunnis. A. R. kulud seoses käsundi täitmisega on tasu tehtud töö eest 300 eurot, revisjonikomisjoni liikme G.G. eest tasutud 7 eurot, revisjonikomisjoni liikme G.G, allkirja õigsuse notariaalne kinnitamine 35,62 eurot, Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) dokumentide koopiate tegemise tasu 22,99 eurot, Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) kontoriruumide valve revisjoni perioodil 232,73 eurot, 50,4 eurot, 50,4 eurot ja 50,4 eurot ning Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) kontoriruumide luku avamine revisjoni perioodil 75 eurot, revisjonikomisjoni liikme G.G. eest registrikande muudatuse avalduse esitamine äriregistrile 15,3 eurot ja Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) kontoriruumide luku avamise, lukusüdamiku ja südamiku vahetus revisjoni perioodil 55,9 eurot. A. R. palub kokku Garažeerimisühistult Habersti (likvideerimisel) välja mõista kokku 895 eurot ja 74 senti. Kostja vastuväited Garažeerimisühistu Habersti (likvideerimisel) vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja andnud hagejale ühtegi kehtivat käsundit ühistu nimel või ühistu huvides tegutsemiseks. Kostja on tegutsenud isiklikes huvides ja pahauskselt. Hageja toetub nõudes kostja üldkoosoleku 10.02.2015.a üldkoosoleku otsuse punktile 2, millega ta nagu oleks valitud revisjonikomisjoni esimeheks. Üldkoosolek ei olnud aga otsustusvõimeline, kuna koosoleku kokkukutsumisel ei olnud järgitud ühistu põhikirjas ettenähtud tähtaega. Samuti väidab kostja, et G.G.v ei ole revisjonikomisjoni liige ja hageja püüab tema kulutusi revisjonikomisjoni liikme kulutustena esitades alusetult rikastuda. Ukse ja luku lõhkumisest tulenevad summad tulenevad hageja ebaseaduslikust sissetungimisest kostja ruumidesse. Ühistul on olemas mehitatud valve ja A. R. korraldatud valveteenus polnud vajalik. Samuti, kuna hagejal polnud käsundit, polnud ta ka õigustatud valvet korraldama. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja tugineb oma rahalises nõudes sellele, et täitis kostja antud käsundit. Kohus jõudis asja läbivaatamisel järeldusele, et kostja üldkoosolek ei olnud õigustatud hagejale käsundit andma.
Kostja on tulundusühistu, mille tegevusalaks on autohooldustööd, tasulise autoparkla teenuste osutamine, autode garažeerimise korraldamine ühistu liikmetele (lk 60). Kostja 10.veebruari 2015.a erakorralise üldkoosoleku protokollist (lk 8) nähtuvalt on üldkoosolek otsustanud korraldada Garažeerimisühistu Habersti juhatuse esimehe ja juhatuse suhtes revisjon kogu juhatuse majandustegevuse avalikustamiseks koos sellele hinnangu andmisega ning valida selle läbiviimiseks revisjonikomisjon, mille esimees on A. R.. Kostja väitel on otsus tühine, kuna koosoleku kokkukutsumisel on rikutud vorminõudeid. 10.02.2015.a koosoleku toimumisest anti ühistule teada 04.02.2015.a, ühistu põhikirja p VI.6 kohaselt pidi koosoleku toimumisest ette teatama mitte vähem kui seitse päeva. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 40 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TÜS § 52’ lg 1 p 3 kohaselt ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul koosoleku kokkukutsumise korda rikutud alljärgnevalt: 03.02.2015.a toimus kostja erakorraline üldkoosolek, mis ei olnud otsustusvõimeline piisava liikmete arvu puudumise tõttu ning seetõttu kutsuti uus üldkoosolek kokku põhikirja p VI.4 alusel vähemalt 1/10 liikmete poolt (lk 6). Põhikirja p VI.4 näeb ette, et juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest. Kostja põhikirja p VI.6 (lk 70) kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus liikmetele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kutses märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Üldkoosoleku kokkukutsumise teated koos kavandatava päevakorraga pannakse välja iga sektsiooni teadetetahvlile ja iga boksi uksele. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega hakkas nädalane tähtaeg kulgema alates 04.02.2015.a ja koosolek sai toimuda kõige varem 11.02.2015.a. Koosolek, kus hagejale käsund anti, toimus 10.02.2015.a, üks päev varem, kui põhikiri koosoleku pidamist võimaldas. Sellega on rikutud ühistu põhikirjas ettenähtud 7-päevast tähtaega ja tulenevalt TÜS §-dest 40 ja 52’ lg 1 p 3 ning TsÜS §-st 38 lg 2 on koosoleku otsus, millega hagejale käsund anti, tühine. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale käsundit antud ning hageja ei ole õigustatud nõudma väidetava käsundi täitmisega seotud kulude hüvitamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt kostja kuludeks on õigusabikulu kostja esindaja töö eest summas 450 eurot esindaja 6 töötunni eest, tunnitasu 75 eurot. Kostja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud, arvestades tunnitasu suurust ja töötatud tundide arvu. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 450 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.