Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus

Lepingust taganemine on eelduslikult kehtiv, kuni taganemise kehtivust ei ole vaidlustatud. Antud juhul on ära langenud korteri omandi üleandmise õiguslik alus – kehtiv kinkeleping. Kuna puudub alus eeldada, et kostja annaks ise nõusoleku korteriomandi tagastamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks, tuleb vastav nõusolek asendada kohtuotsusega. Hageja leidis täiendavas seisukohas 27.06.2017.a, et ei pea tõendama hüvitise väljamõistmiseks tõendama täiendavate eelduste esinemist – elukvaliteedi langust, heaolu vähenemist vms. Selliste täiendavate eelduste puudumine ei anna alust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks. Piisab kui hageja on tõendanud tervisekahju esinemise, mida hageja on teinud. Kehavigastuse tagajärjed on osutunud aga pikemajalisemaks kui hageja alguses arvas ja põhjustavad hagejale seniajani vaevusi. Vastuseks kostja vastuväitele, et 19.03.2017.a sündmust ei ole aset leidnud, viitas hageja uuesti väärteoasjas 25.04.2017.a tehtud kiirmenetluse otsusele, kus kostja tegu on kirjeldatud ja talle on määratud karistus. Hageja märkis, et nimetatud otsust ei oleks tehtud, kuid kostja ei oleks tegu toime pannud. Seoses varalise kahju summa suurusega selgitas hageja, et üksikute kivide asendamisega ei ole võimalik taastada fassaadi algset seisundit, sest fassaadikivide värv muutub aja jooksul. Vaid üksikute fassaadikivide asendamine looks olukorra, kus fassaadil on väga suured värvierinevused ning fassaad muutub laiguliseks. See ei oleks enam see olukord, milles hageja oli enne kostja poolt talle kahju tekitamist. Hageja kirjeldas 11.09.2018.a seisukohas sündmust täpsemalt ja märkis, et kukkus siis, kui ta üritas kostjat teistkordse lõhkumise juures takistada, ning vigastas enda käsi. Hageja pöördus xxxxxx haigla vastuvõtu, kus talle anti esmaabi ning järgmisel päeval veel Tartu Ülikooli Kliinikumi. Mõlema visiidi kohta on koostatud kirjalikud dokumendid, kus nähtuvad hageja vigastused. Käesolevalt, 2017.a augustis, tekkisid hagejal käel vaevused – käsi paistetas üles ja sõrmi ei saanud liigutada- ning 18.08.2017.a pöördus ta TÜ Kliinikumi EMO-sse ja 21. augustil 2017. a perearsti poole. Mõlemal pool soovitati anda käele puhkust. 19.10.2017.a menetlusdokumendis selgitas hageja, et kehavigastuse olemus ja ajaline kestus, sh hilisemad vaegused ning kehafunktsioonide häiritus on kesksed asjaolud, mille kaudu tuleb määratleda mittevaralise kahju hüvitise suurus. 28.02.2018.a esitatud kordusekspertiisi taotluses märkis hageja, et tema käsi on pärast 19.03.2017.a sündmust valutanud pidevalt ja ta on korduvalt pöördunud arsti poole. Arstid ei ole suutnud tuvastada valu põhjust, mistõttu oli hageja arvamusel, et seda on võimalik välja selgitada kohtuarstlikus ekspertiisis. Ekspert aga ei üritanudki välja selgitada, miks hageja käsi valutab. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Hageja oli seisukohal, et kostja tegu on tõendatud, kuigi kostja ise seina lõhkumist eitab. Fassaadikivid tuleb hüvitada terve seina ulatuses, et taastada algne olukord. Hageja märkis, et osa kive oli mõradega, sest kostja lõi neid jalaga. Need kivid hageja võttis ise seinast hiljem ära ja need tuleb ka välja vahetada. Hageja leidis aga, et välja tuleb nagunii vahetada terve seina kivid. Kostja tekitas olukorra, kus realiseerus oht hagejal saada kehavigastus- hageja püüdis takistada kostjal oma vara lõhkumist. Hageja märkis, et jäme tänamatus on moraali ja eetilise kategooria küsimus. Kostja tuli keset ööd hageja õuele, helistas, lõugas, lõhkus ukse taga ja kahjustas seejärel hageja vara. Nimetatud tegevus on kindlasti jäme tänamatus ja hageja on seetõttu õigeaegselt lepingust taganenud. Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja kahjunõuded on alusetud, põhjendamatud ja tõendamata. Kostja ei ole erinevalt hageja poolt märgitust hageja vara kahjustanud ja viimasele kehavigastusi tekitanud. Kostja hinnangul on hageja väited 19.03.2017.a toimunu kohta tõendamata. Hageja esitatud fotod väidetavalt kahjustatud fassaadi kohta on tehtud alles 04.05.2017.a ja fotodelt ei nähtu ka purunenud fassaaditükke. Seega on hageja fotodel ajalist kriteeriumit arvestades ise kahjustanud fassaadi ja/või teadlikult võtnud fassaadikive seinalt maha (marmoroc kive on võimalik üksikult eemaldada ja neid asendada), tekitades seeläbi endale sobivalt kahjunõude, mille hüvitamist ta kostjalt alusetult nõuab. Kostja leidis ka, et hageja esitatud 26.04.2017 hinnapakkumises näidatud väljavahetamisele kuuluv 20 m2 ala on ülepaisutatud. Fotodelt nähtub oluliselt väiksem kahjustatud ala. Marmoroc kivid asetsevad siinidel ja need on üksikult hõlpsasti eemaldatavad ning vahetatavad ja seetõttu puudub fassaadikivide välja vahetamise vajadus sellises ebaloogilises ja mõistetamatus koguses nagu hageja on seda pakkumisega näidanud. Kostja oli seisukohal, et ainult väite põhjal, et hageja sai kehavigastusi ja selle tagajärjel tekkis talle mittevaraline kahju, ei ole mittevaralise kahju nõudmine põhjendatud. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, põhistanud ega tõendanud tervisekahjustuse (kehavigastuste) fakti ega põhjuslikku seost ja õigushüve rikkumist, milline tõendamiskoormus lasub hagejal. Kuna hageja poolt on tõendamata nii sündmus ise, kui vara- ja isikuvastse kahju tekitamine kostja poolt, ei ole VÕS § 267 lg 1 p 1 mõistes aset leidnud ka kinkelepingust taganemise alusena märgitud jämedat tänamatust hageja suhtes. Seega on kinkelepingust taganemine õigustühine, jämedat tänamatust ei esine ja tagasitäitmise nõue on alusetu. Kostja 27.07.2017.a vastuväidete kohaselt tuleb mittevaraline nõue jätta rahuldamata, sest nõude lubatavuse ja rahuldamise eeldused ei ole täidetud ning puuduvad mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaks määramise kriteeriumid. Hageja ei ole kirjeldanud ega toonud esile mistahes negatiivseid tagajärgi. Väited pikemaajalistest terviseprobleemidest ja vaevustest on paljasõnalised ning ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kostja leidis, et hageja on esitanud nõude pahatahtlikult. Seoses varalise kahju nõudega teatas kostja, et sai fassaadikivide tootjalt vastuse, et kive on võimalik välja vahetada ka ühekaupa, värvuse erinevust ja laigulisuse tekkimist tootja ei kinnitanud. Kostja rõhutas, et kahju hüvitamise tagajärjel ei tohi hageja põhjendamatult rikastuda ja saadud kasu tuleb kahju suuruse määramisel arvesse võtta. 10.10.2017.a menetlusdokumendis märkis kostja, et hageja ravidokumendid ei tõenda seda, et väidetav komistamine ja kukkumine oleks toimunud 19.03.2017.a sündmusega seoses ja hageja poolt kirjeldatud viisil. Kostja ei tunnistanud hageja viimases menetlusdokumendi p-s 2.1.2 esitatud sündmuse kirjeldust ja leidis, et kirjeldus on meelevaldne, ebatõene ja vastuoluline. On teadmata, millal ja millisel viisil hageja on käsi vigastas. Kostja rõhutas, et ei ole hagejale vigastusi põhjustanud. Vastuseks hageja 19.10.2017.a menetlusdokumendis esitatule teatas kostja, et 18.08.2017 ja 22.08.2017.a ravidokumentidest ei nähtu nende seotus väidetavalt 19.03.2017.a toimunud sündmusega. Kostja märkis, et hageja tervisekaebused võivad olla tingitud tema kätte füüsilisest ülekoormusest, millele viitab 20.03.2017.a epikriis. Hageja haiguse kulgemine algas juba 03.05.2009.a, kui hageja enda kätt metallitükiga vigastas. Juhul kui kohus leiab, et hageja poolt väidetud trauma on 19.03.2017 toimunud sündmusega ja selle tehioludega seoses, siis tuleb asja lahendamisel arvestada hageja enda rasket hooletust kehavigastuste tekkimisel. Nimelt on hageja ise avaldanud, et ta ei pannud välja joostes jalanõusid korrektselt jalga, milles võis olla tingitud ka kukkumine.

Seoses kinkelepingu tagasitäitmise nõudega leidis kostja, et ei ole hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust, sest kostja käitumine oli provotseeritud hageja enda poolt. Nimelt on hageja järjepidevalt kostjat ahistanud ja käitunud kostja ning tema elukaaslase suhtes pahauskselt. Näiteks on hageja kahjustanud kostja elukaaslasele D. Rxxxxxxxx kuuluvat ja pere kasutuses olevat autot, saatnud enne hagi esitamist kostjale kibestumust väljendavaid SMS-e. Pärast kooselu lõppemist ei andnud hageja kostjale välja tema valduses olevaid kostjale ja tema lapsele kuuluvaid isiklikke esemeid. Kohtuistungil jäi kostja selle juurde, et hageja on esitanud nõude meelevaldselt ja see on tõendamata. Kostja ei ole hagejale mingil viisil kehalist vigastust tekitanud. Kostja märkis, et tõenditest nähtub, et hageja on eeldatavalt ise fassaadile tekitatud kahju suurendanud ja täiendavalt kive seinast välja võtnud. Kostja märkis, et põhjendatud võib olla kivide vahetus summas 42.77 eurot ja selleks ei ole vaja eraldi paigaldust, sest siinid on seinal olemas ja kive on lihtne paigaldada.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt kahjunõude osas ja täies ulatuses kinkelepingu tagasitäitmisega seotud nõuetes. I Kahju hüvitamise nõue Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 sätestab: Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 sätestab: Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokooseisu puhul tuleb kontrollida nii teo (tegevuse või tegevusetuse) esinemist kui ka selle teo põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevalt on kostja tegu tõendatud eelkõige väärteoasjas kogutud materjalidega, mille koopia on kohus politseist välja nõudnud (t lk 89-94), ja 24.03.2017.a väärteootsusega (t lk 1315). Väärteo asja menetlemisel on politsei tuvastanud, et Rxxxx Pxxxxxx oli isikuks, kes 19.03.2017.a öösel kella 4.00-05.00 vahel viibis kinnistul xxxxxxxxxxxxxxx, omanik Exxxx Lxxxx. RxxxxxPxxxxxxxtõmbas seal elamu seinast sõrmega lahti paar fassaadikivi, mis kukkusid maha puruks ja mille tulemusel kukkus veel kive maha ning kuuri seinast tõmbas lahti ka ühe laua. Hageja nõue puudutab vaid elamu seinakivide kahjustamist. Nimetatud kivide lahti tõmbamist on kostja väärteoasja materjalides omakäeliselt tunnistanud. Lõhutud kivide ulatus on nähtav väärteoasja fototabelitest (t lk 90 p- 91): kive on eemaldatud valdavalt kolmest reast pikemas ulatuses ja lisaks neljandas reas ca 1-2 kivi. Fotodelt nähtub, et kivid vedelevad purunenult maas. Väärtootsuse kohaselt on kostjat nimetatud teo eest karistatud rahalise karistusega. Vande all üle kuulamisel kinnitas hageja, et just kostja oli isikuks, kes kahjustas tema maja fassaadikive: alguses tõmbas lahti 2 kivi, kuid teisel korral tagasi tulles tõmbas lahti veel täiendavalt kive. Hageja selgitas vande all, et kostja oli seina löönud ka jalaga, millest olid osadel kividel mõrad sees- sellest ka see, et hiljem on rohkem purunenud kive fotodelt näha kui politsei tehtud fotod. Kostja vande all võttis omaks, et käis 19.03.2017.a öösel hageja õuel ja

võttis seinast mõned kivid maha ja mõned kukkusid järgi. Politsei fotodelt on näha rohkem kive kui kostja enda sõnul maha tõmbas. Kostja eitas seda, et ta hageja õuele teist korda tagasi pöördus või et keegi talle järele jooksis. Eeltoodud tõenditest nähtub, et kostja tekitas kahju hageja varale: tõmbas seinast fassaadikivid lahti, need kukkusid maha ja purunesid. Kohus leiab, et paljasõnaline on kostja väide, et tema tegevuse tõttu purunes 5-7 kivi, sest samal öösel tehtud politseifotodelt nähtub, et seinas puudub vähemalt 15-20 kivi ning purunenud kivid on näha maas. Kivide hulga saab kindlaks määrata võrreldes politsei fotosid hageja poolt esitatud fotoga (t lk 17), kus kivide arv suuremas purunenud kohas on võimalik ligilähedaselt määrata. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas ja millal purunenud täiendavalt kivid, mis olid fassaadil alumises servas paremal, akna all- hageja tehtud fotodelt nähtuvad puuduvad 4 kivi (t lk 1819). Politsei fotodelt nimetatud kivide puudumine ei nähtu. Hageja selgituse kohaselt olid kivides mõrad, mistõttu ta eemaldas need ise fassaadilt ja kivide kahjustusi ei märganud ei tema ega politsei siis, kui kohal käis politsei. Vande all selgitas hageja, et kostja purustas kivid jalaga lüües. Kostja väitel ta nimetatud kive ei lõhkunud. Seega on käesolevalt on pooltel sõna-sõna vastu. Kohus peab aga eluliselt usutavaks hageja selgitust. Esiteks on tõendatud, et kostja oli 19.03.2017.a hageja kinnistuil käies väga ärritunud, isegi vihane- ta on seda ise kinnitanud vande all; teiseks lõhkus ta kive ja kuuri seina, mis näitab, et ta oli emotsionaalselt võimeline hageja vara kahjustama ja tegi seda sihipäraselt. Hageja põhjendust, miks need 4 vigastatud kivi ei ole politsei fotodelt nähtavad on samuti usutavad: politsei fototabelitelt nähtub, et need on tehtud pimedal ajal, mistõttu ei pruukinud kivides olevad mõrad olla nähtavad. Samas on mõradega kivid igal juhul kahjustatud ja need tuleb välja vahetada. Seda, et hageja ise asus oma vara täiendavalt kahjustama, ei pea kohus aga usutavaks- seda eelkõige juba seetõttu, et hageja on esitanud nõude nagunii terve seina kivide vahetamise hüvitamiseks ja tal pole seega vahet, kas kive on 4 vähem või rohkem. Kohus leiab, et tõendatud on ka kostja teo ja tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos: kui kostja ei oleks kive seinast välja kangutanud ega seina jalaga löönud, ei oleks kivid purunenud ega hageja vara kahjustada saanud. Kohus märgib, et kostja suhtes on objektiivne teokoosseis täidetud ka siis, kui kostja oleks tõmmanud seinast ja purustanud vaid ühe kivi. Seega ei oma kahjunõude aluste täitmise puhul tähtsust see, mitu kivi kostja seinast välja tõmbas. VÕS § 1045 lg 1 lg 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja on rikkunud hageja omandit, sega on tegemist õigusvastase teoga. Seoses mittevaralise kahju nõudega leidis hageja, et tema kukkumine ja sellest tingitud kehavigastus tulenes just asjaolust, et ta püüdis takistada kostjat oma vara kahjustamisel. Kostja eitas nii hageja võimalikku tervisekahjustust kui ka oma seotust sellega. Hagejal kehavigastuse tekkimine 19.03.2017.a öösel on tuvastatud hageja ravidokumentidega: SA Jõgeva Haigla tervisekaardiga (t lk 53-54): pöördumine 19.03.2017 kell 5.44, ja SA TÜK patsiendi traumakaardiga (t lk 49-52): pöördumine fikseeritud 20.03.2017 kell 10.09. Nimetatud SA TÜK ravidokumentidest nähtub, et hagejal esines xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vasakul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SA Jõgeva Haigla vastuvõtus on 19.03.2017.a öösel fikseeritud pigem xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxges. Hageja vigastused on fikseeritud lisaks perearst Hxxx Kxxxxxxxxxkoostatud ambulatoorses epikriisis (t lk 81), kust nähtub, et hageja pöördus arsti poole 20.03.2017: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

kuid diagnoositi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hilisemast epikriisist 22.08.2017.a selgub, et parem käe murdu siiski ei esinenud. Menetluses läbi viidud ekspertiisi tulemusel on hagejal 19.03 ja 20.03.2017.a koostatud ravidokumentide põhjal tuvastatud põrutushaav vasaku käe sisepinnal, nahamarrastused vasakul pool rindkerel, põlvedel ja vasakul küünarliigesel, parema randme ja labakäe põrutus. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on tuvastatud hagejal kehavigastuste tekkimine 19.03.2017.a öösel. Kuigi ravidokumentides on vigastute põhused kirja pandud hageja enda seletuste alusel, tuleb kõiki neid tõendeid koos väärteoasjas antud seletuse, ja kohtus vande all antud ütlustega kogumis hinnates asuda seisukohale, et hageja sai vigastused kukkudes, kui ta asus taga ajama kostjat, et takistada tal oma vara lõhkumist. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja antud selgitused on sündmuse ja oma tegevuse osas vastuolulised. Tõenditest kogumist selgub üheselt, et hageja kukkus kui püüdis takistada kostjal oma vara kahjustamist- ta püüdis taga ajada kostjat, kui viimane oli maja seinast kive välja võtnud ja puruks kukkuda lasknud /puruks visanud, kostja aga jooksis eest ära. Kostja vande all antud selgituse kohaselt tema hagejat 19.03.2017.a öösel ei näinud. Nimetatud väide ei lükka aga umber hageja selgitust, et hageja tuli kostja lõhkumistegevuse tõttu tänavale ja kukkus. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav hageja selgitus, et ta soovis kostjat maja seina lõhkumisel takistada. Seega on sündmuste vahel põhjuslik seos: kui kostja ei oleks hageja kinnistul laamendanud, ei oleks hageja pidanud öisel ajal tänavale minema ja ei oleks kukkunud. Kohtu hinnangul ei ole asjas määrav see, kas hageja kukkus komistades äärekivi taha või seetõttu, et tema jalanõude paelad ei olnud korrektselt kinni sõlmitud. Vande all antud selgituse kohaselt olid hagejal jalanõude paelad alati kinni sõlmitud, võimalik, et ta ei pannud jalanõusse korralikult kanda. Hageja ütluste kohaselt kukkus ta, sest komistas äärekivi taha. Kohus leiab, et asjas on oluline sündmuste järgnevuse seos: kostja lõhkumine, hageja soov teda takistada, väljumine majast ja kiire liikumine kostja järel, kukkumine. Nimetatud jada näitab üheselt kukkumise põhjuslikku seost kostja tegevusega. Kukkudes sai hageja vigastused. Puudub igasuguine põhjust arvata, et hageja oleks saanud 19.03.2017.a vigastused muul viisil kui kukkudes, sest vigastused on iseloomulikud just kukkumisele, mida on leidnud ka ekspertarst märkides, et kehavigastused võisid olla saadud kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. Arvestada tuleb samuti sündmuste ajatelge: kostja tegutses hageja kinnistul umbes 04.00-04.30, seejärel käis kohal politsei, kes tegi vajalikud toimingud ning hageja pöördumine on kiirabis on fikseeritud 5.44. VÕS § 1045 lg 1 lg 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seega oli hagejal mittevaralise kahju tekitamise puhul kostja tegutsemine samuti õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kostja ei ole käesolevalt tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et seina lõhkumise puhul tegutses kostja tahtlusega: tal oli soov kahjustada hagejale kuuluvat vara ja ta teadis, et selline tegevus on keelatud, kuid rikkus keeldu ikkagi. Tervisekahjustuse puhul tegutses kostja kohtu hinnangul hooletusega. Hageja vara rikkudes sai kostja aru, et rikub keeldu ja pidi eeldama, et hageja võib teda takistama tulla. Kuigi kostja ilmselt ei soovinud, et hageja kukuks, pidi ta oma tegevuses seda siiski võimalikuks pidama. Kostja ise on eitanud nii teistkordset käiku hageja kinnistule kui ka seda, et ta hageja eest n.ö põgenes. Siiski leiab kohus, et pärast maja seina lõhkumist kiirelt kinnistult lahkudes sai kostja aru, et hageja võib püüda teda takistada, mis tingiksi tema kiire lahkumiseära jooksmise. Selline käitumine kogumis: lõhkumine ja seejärel sündmuskohalt põgenemine, ongi käsitletav hooletu käitumisena, mis lõppes hagejal kehavigastuse tekkimisega.

Kohus ei tuvastanud ka muid kostja süüd välistavad asjaolusid, mistõttu tuleb asuda seisukohale kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Pooled vaidlesid ka kahju suuruse üle. Käesolevalt on hageja väitel tekkinud talle kahte liiki kahju: varaline, mis seisneb temale kuuluva elamu kahjustatud seinakattematerjali välja vahetamise vajaduses ning mittevaraline, mis seisneb tervisekahjustuse negatiivsetes järelmõjudes. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraliseks kahjuks loetakse lg 5 kohaselt eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hageja väitel on temal varaliseks kahjuks lõhutud majaseina viimistluskivide asendamise maksumus. Hageja leiab, et välja tuleb vahetada terve majasein, kuna asendavad kivid võivad olla teist värvi. Kostja vaidles sellele vastu ja leidis, et kui kahju tuleb hüvitada, siis vaid konkreetselt lõhutud kivide osas. Kohus tegi kindlaks, et vahetult lõhkus kostja 15-20 kivi ning täiendavalt sai kannatadamõranes- veel 4 kivi. Seega on vajalik otseselt vahetada umbes 25 kivi. Kostja on küsinud hinnapakkumist 27 kivi vahetamiseks (t lk 64). Hageja esitas oma väite, et vajalik on vahetada terve seina kivid, põhjenduseks Erek OÜ esindaja hinnapakkumise (t lk 28), mille kohaselt on 10 aastat seinas olnud ja uute kivide vahel tooni erinevus. Kostja on küsinud hinnapakkumist samalt firmalt 27 üksiku kivi vahetamise kohta, märkides ära ka kivide värvi (t lk 64). Erelt OÜ vastusest ei nähtu, et märgitud värvil (nr 665, roheline) ei oleks soovitatav vahetada üksikuid kive. Seega ei ole hageja väide kohtu hinnangul üheselt tõendatud. Kohus leiab, et hageja nõue, et talle hüvitatakse kivid terve seina ulatuses, so 20m2, ei ole põhjendatud. OÜ Erelt vastusest kostjale nähtub, et 27 kivi pindalaks on 1,62m2 (27x0,06). Esiteks ei ole hageja nõue põhjendatud seetõttu, et kui asendamist vajab tegelikult vaid 1,62m2, vahetatakse välja ka 18,38m2 kive, mis on terved ja korralikud. Kostja vande all selgitas, et kivid käivad kergesti karkassi küljest ära ja ta on neid pesemise eesmärgil eemaldanud. Hageja ütluste kohaselt on kive võimalik palja käega seinast kätte saada. Seega on võimalik kive seinast tervelt eemaldada ja kivide vahetuse läbi eemaldatavad kasutatud kivid oleks ka taaskasutavad. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Nimetatud normi eesmärgiks on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Käesolevalt ei ole kahjustatud asjaks terve hageja majasein 20m2 vaid osa seinas asuvatest kividest ning nimetatud kive on võimalik ükshaaval vahetada, st asja on võimalik parandada. Juhul, kui vahetada terve seina kivid, jääks hagejal vahetuse järel alles 18,38m2 terveid kive,

mida on võimalik mujal kasutada. Hageja võib kive kasutada ise või need võõrandada. Seega hageja rikastuks maha võetud tervete kivide läbi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja võib terved kivid omale saada. Kivid kuuluvad hagejale ja kahju hüvitamise sätted ei näe ette, et kahju tekitaja peab omandama vara, mille läbi toimuks muidu kannatanud võimalik rikasturmine. Kohus leiab aga, et hageja saaks kahjustatud seina korrastada samuti vähema kuluga ilma, et võtaks maha kogu seina kivid. Kuna tegemist on standardsete kividega, on võimalik enamust (va nurgad ja servad) kive ka omavahel sinapinnal ümber tõsta. Sellisel viisil saab paigutada nn muutunud värviga kivid (juhul kui värvierinevus tõepoolest esineb) seinal kohta, kus värvierinevus silma ei hakka: näiteks seina allserva või üles katuseräästa alla. Nimetatud tegevus eeldab küll veidi rohkem tööd kivide ümberpaigutamisel, kuid on siiski soodsam kui terve seina kivide vahetus. Poolte esitatud tõendite kohaselt tuleb asuda seisukohale purustatud kivide maksumuseks 42.77 eurot (27kivi x 0,06m2x22€+ käibemaks). Erelt OÜ hinnapakkumises on esitatud kohale veo hinnaks 48eurot (koos käibemaksuga), mis eeldatavalt on sama nii 20m2 kui 1.62m2 kivide veo puhul. Lisandub veel kivide paigaldamise tasu, mis ainuüksi lähtudes vahetamist vajavate kivide proportsioonist tervesse seina – 8,1%- ei oleks kuigi suur. Paigaldamisekulude puhul tuleb aga arvestada veel täiendavate asjaoludega. Kui arvestada kohtu poolt pakutud teise variandiga- st kivide seinas ümber tõstmise võimalusega- tuleb teha täiendavat paigaldustööd kivide ümber tõstmiseks vähemalt samas ulatuses. Täiendavad kulud paigaldamisega seoses kaasneks ka terve seina kivide vahetuse korral kui kivid jäävad hagejale, sest kivid tuleb terves seinas siiski maha võtta ja nende tööde eest makstud summasid ei saa hageja lisada kivide müügihinnale, juhul kui ta kivid võõrandab- selles osas oleks hagejal ikkagi kulud, mis on tingitud kostja poolt kivide lõhkumisest. Kuna käesolevalt ei ole teada, millist varianti purunenud kivide asendmaiseks hageja kasutab, ei saa tõsikindlalt ka määrata võimalikku paigalduskulu: kogu seina kivide eemaldamisel oleks kuluks 695 eurot; kivide ümber tõstmise korral aga hageja nimetatud summa saamisega rikastuks ebamõistlikult. Kohus leiab, et mõistlikuks paigalduskuluks tuleb määrata 600 eurot, sest see võimaldab kogu seina kivide eemaldamisel katta siiski enamuse kuludest, samas kivide ümbertõstmise korral kataks otsesed kulud ja ka muude töödega seotud võimaliku ebamugavused ja ümberkorraldused. VÕS § 132 lg 1 ja 3 näevad selliseks puhuks ette mõistlike kulude hüvitamise võimaluse. Kohus leiab, et seina kahjustuste likvideerimisel on mõistlikud hüvitavad kulud 700 eurot (s.h kivide hind 42.77€+ vedu 48€ + paigaldamise mõistikud kulud 600€). Hageja palus hüvitada mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. VÕS § 127 lg 6 sätestab: Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 134 lg 2 tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13 tehtud otsuses selgitanud mittevaralise kahju hüvitise määramise aluseid: "Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu".

Käesolevalt on hagejal kehavigastuste tekkimine tõendatud: vigastuste ulatus ja iseloom on kirjeldatud eelkõige 19.03 ja 20.03.2017a ravidokumentides. Vigastuste ulatus on tuvastatud ka kohtuarstliku ekspertiisi käigus, kus ekspert muuhulgas leidis, et kehavigastused põhjustavad tavalise paranemise kulu korral lühiajalise tervisekahjustuse kestusega 4 nädalat. Seega on tõendatud, et hagejal tekkinud tervisekahjustused: vasaku käe marrastused ja haav ning parema labakäe ja randme põrutus. Nimetatud kahjustused tekitasid hagejale valu ja ebamugavustunnet, nt valust tingitud ebamugavus ja piiratus ning sidemest ning lahasest tekitatud piiratus igapäevaste tegevuste tegemisel. Nimetatud negatiivsed mõjud olid eksperdi hinnangul kestusega kuni 4 nädalat. Hageja väitel tekkisid tal parema labakäe valu turse uuesti 2017.a augustis. Perearst Hxxx Kxxxxxxxx 22.08.2017 koostatud ambulatoorsest epikriisist (t lk 79-80) nähtub, et hagejal tekkis parema käe turse 17.08.2017.a ja hageja ise seostab seda kevadise traumaga. Hageja pöördus 18.08.2017.a SA TÜK traumapunkti, kus teostatid röntgenuuring (t lk 78). Perearsti juurde pöördumise ajal valu ja turse püsisid, patsient ei saanud tööd teha. Hagejale soovitati säästvat režiimi ja valu vähenes 08. septembriks 2017, kuid õhtuks siiski muutus käsi valusaks. Hageja oli haiguslehel 22.08-08.09.2017.a. Hageja väitel oli tal augustis tekkindu valu ja turse märtsikuise kehavigastuse tagajärg. Istungil teatas hageja, et tal on parem käsi jätkuvalt valulik ja ta soovib seda uurida lasta. 22.08.2017.a epikriisis on perearst märkinud, et kaebuste teke on ebaselge. Kohtuarstliku ekspertiisi tulemusel leidis ekspert, et 2017.a augustis kirjeldatud parema labakäe turse- ja valuepisood ning ekspertiisi käigus toimunud läbivaatusel objektiivse leiuna tuvastatud valulikkus parem käe sisepinnal, ei ole otseselt ja tõenduslikult seostatav 19.03.2017.a toimunud traumaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et 19.03.2017.a trauma tagajärjed püsivad hagejal ka käesolevalt. Kohus märgib, et hagejal võivad paremal labakäega seoses olla vaevused, kuid ei saa väita, et need tulenevad just 19.03.2017.a toimunud kukkumisest. Seega ei saa hagejal väidetavalt käesoleval ajal esinevaid negatiivseid tagajärgi põhjuslikult siduda kostja õigusvastase tegevusega. Arvestades hageja vigastuse ulatust ja kestust ning eeldatavalt sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi hageja enesetundes ja igapäevaelus, sh asjaolu, et hageja oli vigastuse tõttu ka haiguslehel, leiab kohus, et õiglane hüvitis kehavigastusega tekitatud mittevaralise kahju eest on 200 eurot. Kohus märgib, et asjasse mittepuutuvaks osutus kostja vastuväide seoses hagejal juba varasemalt esinenud käevigastusega. Käesolevalt teatas hageja endal jätkuvad traumast tingitud vaevusi paremal käel, kohtu poolt kogutud tõendite kohaselt oli hagejal varasem, 2009.a, vigastus aga vasakul käel ning talle oli määratud osaline töövõime puudumine kuni 31.05.2017.a (t 135-137, 142-150). Seega oli osaline töövõimetlus määratud hagejale teise käe vigastuse tõttu ja nimetatud asjaolu ei puutu asjasse. II Kinkelepingu tagasitäitmise nõue Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on 03.06.2014.a kinkelepinguga kinkinud kostjale korteriomandi kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, reaalosa korterile nr 1, kinnistusraamatu number 1358335 (t lk 20-27). VÕS § 268 lg 1 sätestab: Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Käesolevalt puudub vaidlus, et kinkeleping oli täidetud. VÕS § 267 lg 1 p 1 tulenevalt (koosmõjus § 268) võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.

05.05.2017.a esitatud hagiavalduses on hageja teinud tahteavalduse ja taganenud eelnimetatud kinkelepingust kostja jämeda tänamatuse tõttu. Kostja leiab, et tema käitumises jämedat tänamatust ei esine. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas täidetud on taganemise materiaalsed eeldused: st kas kingisaaja käitumine on olnud kinkija või tema lähedase inimese suhtes jämedalt tänamatu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11, p 15 leidnud, et "jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Hageja leidis, et kostja väljendatud jäme tänamatus seisneb kostja poolt tema vara kahjustamises, mille tulemusel sai kahjustada ka hageja ise. Kostja vastuväite kohaselt oli tema käitumine provotseeritud hageja enda poolt. Asjas on selgunud, et pooled elasid kuni 2017.a alguseni ühes perekonnas, kuid kooselu lõppes ja seda mitte sõbralikus meeleolus. Pooltel on omavahelised tülid olnud nii enne 19.03.2017.a kui ka pärast seda juhtumit. Kostja esitas kohtule oma väite tõendamiseks, et hageja teda provotseeris ühe SMS- sõnumi väljatrüki (t lk 119), kus hageja kirjutab kellelgi kolmandale isikule, et kostja on talle võlgu ning viskab kostja majast välja ja vahetab lukud ning teises sõnumis, et olgu „...see lits mu majast läinud.“ Kostja selgituse kohaselt olid nimetatud sõnumid saadetud tema isale ja eeldatavalt märtsi alguses, hageja mäletamist mööda saatis ta sõnumi märtsi alguses. Seega ei olnud sõnumid otseses ajalises 19.03.2017.a sündmusega. Kohus möönab, et sõnumid on ebaviisakad, kuid arvestades, et pooled olid just lahku läinud, ei ole erimeelsuste korral sellised sõnumid ka midagi erakordset. Kohus leiab ka, et mõistlik inimene ei vasta solvavale sõnumine sellega, et läheb öösel tema kinnistule ja asub tema vara lõhkuma. Nimetatud käitumist ei vabanda ka kostja selgitus, et ta soovis saada kätte oma laste asju ja hageja tema kõnele ei vastanud. Kohtu märgib, et mõistlik isik ei tegele laste asjade ära toomisega ka mitte öösel ning kostja käitumine on igal juhul ebakohane. Seda juba ainuüksi seetõttu, et on seadusvastane. Käesolevalt on kostja käitumine 19.03.2017.a on hukkamõistetav nii objektiivselt ühiskonna ühiselu reeglite kohaselt kui ka subjektiivselt hageja arusaama kohaselt. Kinkelepingust ei selgu lepingu konkreetne eesmärk, kuid arvestades seda, et sel ajal olid hageja ja kostja üks perekond, mida nad aga enam ei ole, võib korteri kinkimise eesmärk olla ära langenud. Kohus on seisukohal, et kostja käitumist saab lugeda jämedaks tänamatuskeks kinkija- hageja- suhtes. Seega on kinkelepingust taganemine õiguspärane ja VÕS § 268 lg 1 tulenevalt on hagejal õigus kingitud ese kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. VÕS § 1028 lg 1 sätestab: Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesolevalt on kohustus ära langenud, sest hageja on kinkelepingust taganenud. Seega tuleb kostjal leping tagasi täita: anda üle nii korteriomandi valdus kui anda nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks omaniku vahetuse kohta. Kostja kohtule ei avaldanud, et ta on nõus lepingu vabatahtlikult tagasi täitma, mistõttu tuleb vastavad toimingud teha kohtuotsuse alusel. Kinnistusraamatusse tahekase kanded puudutatud isiku nõusolekul vastavalt kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 1 , 2. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusoleku asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s 5. Kuna lepingust taganemise järel on tuleb kinnistusraamatusse omanikuna kanda hageja ja eelnevalt kustutada kostja, tuleb kostja tahteavaldus nimetatud kannete tegemiseks asendada kohtuotsusega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 tulenvalt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Vastavalt saama seaduse § 32 on valdus tegelik võim asja üle. Käesolevalt on korteriomandi valdus kostjal ning hageja soovib oma valdust taastada. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hagejal on sega nõude õigus kostja vastu, kes käesolevalt valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kostja on kohustatud korteriomandi valduse hagejale üle andma. 08.05.2017.a määrusega tagas kohus hageja nõude ja arestis korteriomandi kinnistu kandes kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke. Käesolevalt kohus hagi tagamise abinõud ei tühista, sest pooled pole seda taotlenud. Samas selgitab kohus, et omanikukannet ei ole võimalik teha enne hagi tagamise abinõu tühistamist. Seega tuleb esmalt esitada taotlus hagi tagamise tühistamiseks ja alles seejärel saab teha kinnistusraamatusse vajalikud kanded.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevalt ei rahuldanud kohus hageja nõudeid täies ulatuses- rahuldamata jäi osaliselt varalise kahju nõue. Arvestades nõuete proportsioone ja lähtudes TsMS § 163 jätab kohus 90% menetluskuludest kostja kanda ja 10% menetluskuludest hageja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 2596.70 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest ning sõidukuludest seoses kohtuistungiga. Lisaks ka kulud tasutud riigilõivule ja ekspertiisile. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kostja hinnangul on hageja esindaja tööühiku hind ebamõistlikult kõrge. Tegemist ei olnud keeruka ja mahuka tsiviilasjaga ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu vaadates ei ole kõrgem tunnitasu 150 eurot (sisaldab käibemaksu) põhjendatud. Kostja leidis ka, et hageja esindaja pole esitanud taotlust, kus oleks detailselt näidatud kulude koosseis. Rahuldamata tuleks jätta ka hageja taotlus sõiduaja eest arvestatud tasu ja isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitamiseks. Taotluses on kajastatud ka mittevajalikud kulud, mida hagejal oli endal võimalik teha: telefonikõned T. Rxxxxxxx ja G. Pxxxxxxxx enne hagi esitamist, istungi edasilükkamisest teavitamine. Lisaks on taotluses kostja hinnangul ka kulusid märgitud topelt hagiavalduse koostamise, vastuse koostamise kostja hagiavaldusele, taotluste koostamiste ja sellelt arvestatud tasude osas ja need on menetlusdokumendi sisu, mahtu ja keerukust arvestades ülepaisutatud. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 1636.80 eurot ja see koosneb õigusabikuludest.

Hageja vaidles vastaspoole kuludele osaliselt vastu leides, et taotluses on esindaja näidanud istungiks kulunud aega pikemalt kui istung tegelikult kestis. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja 139 alusel on tegemist kohtukuluga. Hageja tasus ette ekspertiisi läbi viimise kulud 61 eurot, mille kohus on eksperdi arve alusel üle kandnud riigi eelarvesse. Vastavalt TsMS § 143 p 1 on tegemist asja läbivaatamise kuluga, mis on samuti kohtukulu. Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Esmalt märgib kohus, et asjakohane on hageja esindaja vastuväide kostja menetluskuludele. Istungiks kulunud aega arvestatakse reaalselt istungiks kulunud aja järgi ja seda on kõige lihtsam tuvastada kohtuistungi protokolli alusel. Käesolevalt kestis istung protokolli kohaselt 10.02-11.23. Lubatud on istungi aja ümmardamine ning arvesse tuleb võtta, et istungi algusajaks oli kohus määranud 10.00, milliseks ajaks olid menetlusosalised kohale tulnud. Seega on põhjendatud istungi kestuseks 1,5 tundi. E-toimikusse kanatakse istungi eeldatav kestus siis, kui väljastatakse kutsed ja see on vajalik saali broneerimiseks ega näita kuidagi istungi tegelikku kestust. Muus osas on kostja esindaja poolt taotluses märgitud kulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul vastavad need kostja esitatud menetlusdokumentide mahule ja keerukusele. Asjakohaseks loeb kohus kulusid seega 1267.20 eurot. Kostja vastuväidetega hageja kuludele nõustub kohus osaliselt. Kohus leiab, et lähtudes Riigikohtu praktikast, ei ole hageja esindaja tasumäär ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (lahend 3-2-1-115-13 p 25). Arvestades eelnimetatud seisukota, et 120eurot tunnis + käibemaks on põhjendatud tasu ning seda, et nimetatud seisukohad on antud juba 5 aastat tagasi ning üldteadaolevalt on kõik hinnad vähemal või suuremal määral tõusnud, leiab kohus käesolevalt, et 150 eurot tunnis koos käibemaksuga ei ole ebamõistlikult suur tasu advokaadist esindaja osutatud õigusabi eest. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ei ole taotluse lisaks olevate arvete spetsifikatsioonides näidatud tegevused enne hagi esitamist: telefonikõned politseinik G. Pxxxxxxx ja kliendiga, et saada kiirmenetluse otsust (12 min), kuna nimetatud otsuse oleks hageja ise samuti politseist saanud ja samuti ajakulu kohtuistungile sõitmiseks. Tsiviilasjades 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 on Riigikohus leidnud, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Põhjendatud kuluks on otsene sõidukulu, s.o

transpordikulu. Lepingulise esindaja otsene sõidukulu võib olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Nimetatud seisukohta ei ole Riigikohus muutnud. Lähtudes nimetatud seisukohast leiab kohus, et sõidule kulunud aja osas ei ole taotlus põhjendatud, sest esindaja ei osutanud sõidu ajal õigusabi. Kohus ei nõustu hageja esindaja käsitlusega, et sõidule kulunud aeg on võimalik hüvitada lähtudes riigi õigusabi hüvitamise korrast. Hageja viidatud riigikohtu lahendid on tehtud haldusasjades ja viidatud on, et ka varem on halduskolleegium leidnud, et teatud juhtudel saab sõidule kulunud aja hüvitada, kuid vastava regulatsioon selleks halduskohtumenetluse seadustikus puudub (3-3-2-6714 p 34). Kohus leiab, et eelviidatud juhised on andnud halduskolleegium just lähtudes halduskohtumenetluse eripärast ning nimetatud seisukohta ei saa otse kohaldada tsiviilasjades. Tsiviilasjade on siiani kohaldatav Riigikohtu seisukoht, et sõidule kulunud aja osas ei ole kulud põhjendatud. Seega tuleb sõidule kulunud aja osas jätta hageja taotlus rahuldamata. Hüvitada saab aga otsesed sõidukulud TsMS § 144 p 2 alusel, sest need on kohtuvälised kulud. Arvestades advokaadibüroo kaugust kohtumajast, kus asja menetlus toimus, leiab kohus, et sõidukulud summas 30.90 eurot on põhjendatud. Muus osas ei ole kostja vastuväited hageja esindaja toimingute osas topelt kulude arvestamise osas asjakohased. Spetsifikatsioonidest nähtub, et kostja viidatud n.ö topelttegevused on tehtud üksteisele järgnevatel tööpäevadel ning toimikust nähtub, et seejärel on esitatud kohtule siiski vaid üks menetlusdokument või taotlus. Keelatud ei ole koostada kohtule esitatav vastus või taotlus mitme päeva jooksul ja eeldatavalt on hageja sellisel viisil ka käitunud. Vaadates hageja esitatud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega (seda siis mitmel päeval kokku), saab asuda seisukohale, et ajaline kulu vastab kohtule esitatud dokumentide mahule ja sisu keerukusele. Kohtu hinnangul ei ole hageja üle paisutanud ajalise arvestusega. Kostja viidatud probleem 09.05.2017 kinnistusametile avalduse koostamise kulu osas ei ole põhjendatud, sest hageja ei pea taotlema kohtult hagi tagamise määruse esitamist otse kinnistusametile ja võib vajaliku avalduse esitada iseseivalt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabiga seotud kulud summas 2012.72 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2423.72 eurot. Arvestades menetluskulude jaotumist poolte vahel, tuleb hageja kanda jätta 10% tema enda kuludest ja 10% kostja kuludest, so 126.72 eurot. Kostja kanda tuleb jätta 90% tema enda menetluskuludest ja 90% hageja menetluskuludest , so 2181.35 eurot. Menetluskulude tasaarvestuse järel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2054.63 eurot (2181.35 – 126.72) Mõlemad pooled palusid mõista menetluskuludelt välja viivise kuni nimetatud kulude tasumiseni. Kohus mõistab hageja taotlusel TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.