Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

äriühing on tasunud jooksvaid arveid (side, elekter, autokulud, muud eluliselt vajalikud kulud, sh teenustasud võlausaldajale OÜ Olemar), mille katteks on äriühingule andnud laenu juhatuse liige B B. Viimased laekumised on olnud Maksu- ja Tolliametist (käibemaksu tagastus) 2018.a. veebruaris, mis on sama isiku poolt kohe välja võetud. Pangakontot seejärel kasutatud ei ole. Eeltoodu alusel saab ajutine haldur asuda seisukohale, et ehkki võlgnik on olnud kogu aeg teadlik, et tal on tasumata lepingujärgne võlgnevus, ei ole seda tahtlikult tasunud. Vara võõrandamine ja laekumiste varjamine, samas paralleelselt teise analoogse äriühingu asutamine tundub vähemalt esialgu pahatahtliku käitumisena, mida on võimalik kvalifitseerida ka juhtimisveana. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2016. aasta kohta. Aastal 2016 oli võlgniku kahjum üle 200 000 euro, 2015.aastal üle 100 000 euro. Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et äriühing on maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 5 066,73 eurot alljärgnevate võlausaldajate ees: OÜ Olemar summas 4646,08 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kokku summas 351,05 eurot, Tallinna Transpordiamet summas 69,90 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes toimuvaid täitemenetlusi kaks: Kohtutäitur Kaja Lilloja menetluses, kus sissenõudjaks on Maksuja Tolliamet ja kohtutäitur Urmas Tärno menetluses, kus sissenõudjaks on Tallinna Transpordiamet. Võlgnikul muid kohustusi aruande koostamise seisuga ajutisele haldurile teada ei ole. Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara registrites ja pangakontodel puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi teistes äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Võlgnik on võõrandanud 14.06.2017.a. sõiduki xxxx, numbriaärgiga xxxx juhatuse liige B B, kes on selle edasi võõrandanud 22.03.2018.a. K K. Võlgnik on võõrandanud talle kuulunud kinnistu, korteri asukohaga xxxx, 2017.a. detsembris. Võlgnikul on täitemenetluses nõue A K A vastu summas 45 910,02 eurot, menetlus on algatatud 2011. aastal kohtutäitur Kaire Põlts’i poolt. Ajutise halduri hinnangul võib nimetatud nõue olla perspektiivitu, kuid see vajab täiendavat kontrollimist. Swedbank AS-s omas võlgnik arvelduskontosid, kuid need on suletud. AS-s SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr xxxx, mille jääk on 0,65 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad võlgniku viimase aasta tehingud - sõiduauto ja korteri müük - kuuluda tagasivõitmisele. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku hinnangut tagasivõidetavate tehingute osas, kuid aruande koostamise seisuga on halduril tekkinud põhjendatud kahtlused, et tegu võib olla vara tahtliku võõrandamisega maksejõuetuse põhjustamise eesmärgil. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on äritegevuse ebaõnnestumine (suur kahjum viimastel aastatel) ja tõenäolised juhtimisvead. Pankrotiseaduse kohaselt on maksejõuetuse põhjusteks ka „muud põhjused“. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole selle tõttu põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul, kui võlausaldajad soovivad siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Kulude kandmine on vajalik seoses võimalike tagasivõitmishagide esitamisega. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada B2 Consulting International OÜ

(registrikood 10827218) pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul, kui võlausaldajad läbi deposiidi maksmise kinnitavad soovi pankrotimenetlus läbi viia, teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. 24.07.2018 esitas ajutine haldur kohtule aruande täienduse, milles sisaldub mh järgnev: 08.05.2018 toimunud kohtuistungil selgus, et võlgniku esindaja B B on surnud. Vahepealsel perioodil on äriühingu teine omanik xxxx OÜ pöördunud kohtu poole ja äriühingule on määratud juhatuse asendusliige, kelleks on vandeadvokaat M B (ik xxxx). Võlgniku teine omanik on teavitanud ajutist haldurit lisaks ajutise halduri ettekandes märgitule ka järgnevatest nõuetest: xxxx OÜ nõue summas 745,50 eurot; S K nõue summas 13 250 eurot. Seega, arvestades teatavaks saanud nõudeid, on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt summas 19 062,23 eurot. Kokkuvõttes jääb ajutine haldur kõikide lõppjärelduste juurde, mis on varem kohtule esitatud. 22.08.2018 esitas ajutine haldur kohtule aruande järgneva täienduse, milles sisaldub mh järgnev: Võlgnikul on kohustusi summas vähemalt 179 177,65 eurot alljärgnevate võlausaldajate ees: OÜ Olemar nõue summas 4646,08 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 351,05 eurot, Tallinna Transpordiamet summas 69,90 eurot, xxxx OÜ nõue summas 745,50 eurot; S K nõue summas 13 250 eurot, xxxx OÜ nõue summas 123 403,42 eurot, xxxx OÜ nõue summas 36 711,70 eurot. Muus osas jääb ajutine haldur kõikide lõppjärelduste juurde, mis on varem kohtule esitatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada B2 Consulting International OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid 179 177,65 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur peab võimalikuks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks muud põhjust. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja OÜ Olemar on tasunud kohtu deposiitkontole 1000 eurot ja võlausaldaja xxxx OÜ 1000 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks 114 eurot, kokku 684 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks 114 eurot, kokku 684 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Võlausaldaja OÜ Olemar esitas 16.05.2018 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 540 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 540 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 540 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 4,5 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et

võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja mõistlikud, mis kuuluvad võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 840 eurot (300 eurot riigilõiv + 540 eurot õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.