lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-6899/52

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6899/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
574
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-6899

Tsiviilasi

E.S. hagi S.A. ja M.A. vastu õigussuhte tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. juuni 2018 määrus

Kaebuse liik

M.A. määruskaebus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja: M.A. (kostja), ik XXX; esindaja advokaat Kaarel Kais Kostja: S.A. , ik XXX Hageja: E.S. , ik XXXX; esindaja advokaat Marit Seesma

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2018 määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määrust ei saa vaidlustada.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1.Tsiviilasja menetluse käigus tekkis hageja esindajal kahtlus, et hagejale on vajalik eestkostja määrata. Seetõttu algatati tsiviilasi 2-18-6088. Menetlus tuleb hageja taotluse kohaselt eestkostja määramise ajaks peatada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Maakohus peatas 25. juuni 2018 määrusega menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-6088 tehtava lahendi jõustumiseni. Maakohus refereeris TsMS § 356 lõiget 1 ja selgitas seejuures, et menetluse peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine

täies ulatuses uuesti. Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks (TsMS § 358 lg 1 ja 2).

MÄÄRUSKAEBUS

3.M.A. (kostja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole küsinud maakohus enne taotluse lahendamist kostjate seisukohta. Sellega rikuti TsMS § 337; 2) jättis maakohus määruse täielikult põhjendamata ja rikkus sellega TsMS § 465 lg 1 p-s 8 sätestatut; 3) puuduvad asjas menetluse peatamise alused. See, kas hageja vajab eestkostjat või mitte, ei ole lahendatavas asjas oluline. Hagejat esindab tsiviilasjas advokaat. Ei ole tõendatud, et hageja kaotas tsiviilkohtumenetlusteovõime. TsMS § 354 lg 2 alusel ei peatu menetlus, kui poolt esindab lepinguline esindaja.
4.Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25. juuni 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
7.Õige on määruskaebuse väide, et maakohus jättis määruse põhjendamata. Kuigi tegu on menetlusliku määrusega ning selle põhjendamiskohustus on mõnevõrra erinev lõpplahendi põhjendamise kohustusest, peab kohus siiski analüüsima menetluse peatamisel selle aluste olemasolu. Maakohus ei põhjendanud määrust üldse ja refereeris vaid sõna-sõnalt õigusnorme. Sellega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 1 p 8.
8.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 356 lg 1. Asjaolust, kas hagejal on vaja eestkostjat, ei sõltu õigussuhte olemasolu või puudumine. Seda, kas hageja oli tuvastava õigussuhte ajal teovõime, tuleb kontrollida poolte taotlusel samas tsiviilasjas, mitte eraldi alustatud eestkostemenetluses. Kuna hagejal on advokaadist esindaja, on advokaadi kohustus AdvS § 44 lõike 1 p 1 alusel oma kliendi huve esindada. Seega ei takista eestkostemenetlus selle tsiviilasja lahendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi hageja esindaja tegevus oma kliendile eestkoste taotlemise ja menetluse peatamise taotluse esitamise näol olla kooskõlas advokaadi kutsekohustuste ja ülesannetega (AdvS § 44 lg 1).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluse peatamiseks alust ka TsMS § 354 lg 1. Poole tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotus ei mõjuta tema lepingulise esindaja volitusi. Kui poolel on advokaat, siis tuleb eeldada tema volitusi ja menetlus saab TsMS § 354 alusel jätkuda. Asjas pole alust menetlust peatada TsMS § 354 lõike 2 teise lause alusel, kuna hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumist ei ole jõustunud kohtulahendiga tuvastatud ja tsiviilkohtumenetlusteovõimet tuleb eeldada.
10.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja