Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUD

2-18-9843

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostjad ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjatele kohtute infosüsteemi AET kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb Rentest OÜ ja Savalduma OÜ (kostja 1) vahel sõlmitud rendilepingutest nr x ja nr x, millega hageja andis kostjale 1 rendile sõidukid. Kostja 1 kohustus tasuma hagejale sõidukite kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingute lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Lisaks sõlmisid hageja ja Mait Leemet käenduslepingu, millega viimane (kostja 2) kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga 1 vastutama lepingust nr x tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kuna kostjad oma lepingulisi kohustusi hageja ees ei täitnud, üles hageja lepingu üldtingimuste p 8.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 alusel lepingud ennetähtaegselt üles. Kostjatel on tasumata mõlemast rendilepingust tulenevalt kokku 7878,67 eurot (tasumata osamaksed, remont- ja hooldustööd ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasud). Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud. VÕS § 145 lg-st 1 tuleneb põhivõlgniku ja käendaja solidaarne

2-18-9843 vastutus võlausaldaja ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostjad ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, on nad rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla (5077,78 eurot ja 2800,89 eurot) saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostjad ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt rendilepingute üldtingimuste p-s 5.9 kokkulepitud viivisemäärale. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas kokku 921,25 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. TsMS § 174 lg 4 kohaselt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 600 eurot ja kulust õigusabile 420 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.