Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-19310
Tsiviilasi
Ekslusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS (pankrotis) vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
27 134,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eksklusiivehitus OÜ (registrikood 11530623), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308, pankrotis), esindaja pankrotihaldur Peeter Sepper
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu menetluses oli Eksklusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu võla ja viivise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 29. novembri 2017 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetlus lõppes apellatsioonkaebusest loobumisega ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. mai 2018 määrusega menetluskulud
mõlemas astmes kostja kanda. Harju Maakohtu otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustusid 19. juunil 2018. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud 12 010 eurot.
Kui maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 174 lg 4). Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohus jätnud kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1 000 eurot ja õigusabikulusid summas 11 010 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund (km-ta) maakohtu menetluses kokku 91,75 tundi ning apellatsioonimenetluses 4 tundi. Hageja õigusabitoimingud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) kaasuse analüüs ja hagi koostamine – 7,5h 2) kostja 30.01.2016 vastuse osas seisukoha koostamine – 7h 3) kostja 30.03.2016 dokumendile vastuse koostamine – 12,75 4) vastuse koostamine kostja 23.08.2016 dokumendile – 12h 5) ettevalmistus 07.09.2016 istungiks – 3,5h 6) osavõtt istungist – 0,9h 7) kostja 21.10.2016 dokumendile vastuse koostamine – 7,75h 8) kostja 01.11.2016 dokumendile vastuse koostamine – 11,5h 9) 05.12.2016 dokumendi koostamine – 2h 10) vastus 17.01.2017 seisukohale – 0,5h 11) ettevalmistus 11.04.2017 istungiks – 4,25h 12) osavõtt 11.04.2017 istungist 1,1h 13) kostja 28.04 ja 29.04.2017 dokumentidele vastamine – 8h 14) ettevalmistus 13.06.2017 istungiks – 5,25h 15) osavõtt istungist – 0,5h 16) vastus kajale – 5,25h 17) kohtuistungist osavõtt – 1,75h 18) vastus apellatsioonkaebusele – 4h Kohus peab hagejale osutatud õigusabitoiminguid üldjoontes põhjendatuks ja vajalikuks. Dokumendid olid sisukad ja nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikult asjakohased. Menetluses esitatud dokumentide arv ületas tavapärast, kuid oli suuresti tingitud kostja suutmatusest esitada oma seisukoha ühtses ning terviklikus kostja vastuses. Arvestades kostja 2(4)
esitatud dokumentide sisu ja mahtu saab õigusabitoimingute ajakulu pidada üldjoontes mõistlikuks. Kohus jätab välja mõistmata menetluskulud hageja 30. augustil 2016 esitatud menetlusdokumendi koostamise eest (ülalpool punkt 4, 12h). Kohus ei nõudnud hagejalt seisukohta kostja 23. augusti 2016 esitatud seisukohale. Septembri algusesse oli planeeritud eelistung, kus hageja oleks saanud soovi korral öelda oma täiendavad vastuväited või esitada oma vastuväited pärast eelistungit, kui kohus on saanud selgitada, mida kohtu arvates peavad veel menetlusosalised selgitama ja tõendama. Dokument kordas olulisel määral varasemalt esitatud vastuväiteid ja seisukohti ning sisaldas väljavõtteid seadustest ja kohtupraktikast. Seetõttu ei saa dokumendi koostamiseks kulunud ajakuju pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus jätab välja mõistmata menetluskulud 17.01.2017 seisukohale vastuse koostamise eest (ülalpool punkt 10, 0,5h). Toimikust ei nähtu, et vastus oleks kohtule esitatud. Seega ei ole põhjendatud ka selle eest menetluskulude väljamõistmine. Kohus vähendab istungiteks ettevalmistuseks kulunud aega. Hagejat esitas vaidluses algusest peale sama esindaja ning menetluses esitati päris palju erinevaid dokumente, mistõttu saab eeldada, et vaidlus oli üldjoontes esindajale teada. Kohus peab istungiteks eraldi ettevalmistust reeglina vajalikuks, kui istung toimub märkimisväärselt hiljem kirjalike seisukohtade esitamisest. Vahetult enne 7. septembril 2016 toimunud istungit esitasid menetlusosalised dokumente ja istungi näol oli tegemist eelistungiga. Seega ei pea kohus põhjendatuks istungiks ettevalmistumise ajakulu (3,5h) ning vähendab selle 1 tunnile. Kohus vähendab 11. aprilli 2017 istungiks (4,25h) ja 13. juuni 2017 istungiks (5,25h) ettevalmistumise tööaega 2 tunnile. Kohus peab 2 tundi põhjendatuks ja vajalikuks, et viia ennast uuesti kurssi menetluse seisu ja esitatud seisukohtadega, ning peab seda ületavat ettevalmistust põhjendamatuks. Kohus ei nõudnud menetlusosalistelt kirjalike teeside esitamist ning peab selle võrra vajalikuks istungiks ettevalmistumise aega vähendada. Seega vähendab kohus hagejale osutatud õigusabitoimingutele kulunud tööaega 20,5 tunni võrra ning peab vajalikuks ja põhjendatuks 75,25 tundi. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Seega on kostja esimese astme menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 9 030 eurot (75,25 x 120). Kuna kostja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hagejale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 10 030 eurot, millest 1 000 eurot on tasutud riigilõiv ja 9 030 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 10 030 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
3(4)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.