lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19310/93

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19310/93
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 43 lg 2TsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 644 lg 3Apellatsioonkaebusest loobumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-19310/73Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.08.20172-15-19310/83Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja29.11.20172-15-19310/94Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.08.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eksklusiivehitus OÜ11530623(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-19310

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-15-19310

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Eksklusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RIITO Ehituse AS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

27 134,59 eurot

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eksklusiivehitus OÜ (registrikood 11530623), tehinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): RIITO Ehituse AS-i (registrikood 11903308) pankrotihaldur Peeter Sepper Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Lubada RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduril Peeter Sepperil menetlusse astuda RIITO Ehituse AS-i asemele.
2.Võtta vastu RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduri Peeter Sepperi loobumine Harju Maakohtu 29.11.2017.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusest.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
4.Jätta RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduri Peeter Sepperi taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud RIITO Ehituse AS-i kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19310

Asjaolud

1.22.12.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 344,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2166,90 eurot ja viivise alates 23.12.2015.a kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.07.2014.a töövõtulepingu nr 610-4, mille kohaselt oli lepingu objekt Tallinna K. Pätsi vabaõhukooli rekonstrueerimise tööd, s.o katusetööd, koos erkerite taastamisega ja vihmaveesüsteemi paigaldamisega. Tööde lepingukohase teostamise eest kohustus kostja tasuma 153 864 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Lisaks leppisid pooled lisatööna kokku pakkumises ja projektdokumentatsioonis mittenäidatud räästapleki paigalduses maksumusega 3000 eurot. Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd ja ka kokkulepitud lisatööd. Kostja poolt on tasumata osaliselt aktis nr 7 toodud tööde eest ja aktis nr 8 näidatud tööde eest on täies ulatuses tasumata. Hageja esitas aktis nr 7 näidatud tööde eest arve nr 215007. Aktis nr 8 näidatud tööde eest hageja arvet esitanud ei ole, kuna arve nr 215007 on olulises osas tasumata. Kostja tasus arvest nr 215007 5000 eurot, tasumata on 6396 eurot. 30.04.2014.a esitatud akti nr 8 alusel on tasumata 10 054 eurot. Tasumata on lisatööna kokku lepitud räästapleki paigalduse eest 3000 eurot. Vastavalt lepingu punktile 6.1 on kõigist esitatud arvetest maha arvatud 5%, s.o 8768,45 eurot, mis kuulub väljamaksmisele peale lõppakti allkirjastamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Dkorpuse ehituse algus viibis hagejast mitteolenevatel põhjustel ning töödega oleks saanud teha algust alles 2014.a detsembri keskel. Kostja ei aktsepteerinud hageja poolt 30.04.2015.a kostjale esitatud akti nr 8 2015.a aprillis teostatud ehitustööde kohta, kuna mitmed tööd olid lõpetamata ja teostatud töödes esines olulisi puudusi. Hageja on alusetult näidanud hagis põhinõude summat 1152,83 euro võrra suuremana tegelikust nõudest. Hageja väide, et pooled leppisid kokku tasu 3000 eurot räästaplekkide paigaldamise eest on tõendamata ja vale. Kostja rakendas lepingu punktist 6.1 tulenevat õigust ja pidades lepingukohaste tööde teostustagatisena väljamakstavatest arvetest kinni summa 6346,35 eurot, koos käibemaksuga on kinnipeetud summa 7615,62 eurot. Kostja esitas avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks, palus kostja arvata maha lepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvast summast kokku 30 731,99 eurot (koos käibemaksuga). Samuti esitas kostja kohtule hinna alandamise avalduse, milles palus alandada lepingujärgset töö maksumuse hinda töö lepingutingimustega vastavusse viimise eeldatavate kulude ulatuses, milleks kulub kostja hinnangul vähemalt 20 000 eurot. Ülemäära makstu palus kostja tasaarvestada hageja sissenõutavaks muutunud nõudega. Ülevaatuse tulemusel ilmnes, et hageja ei ole teostatud töid vastavalt paigaldusjuhendile ning töös esineb mitmeid olulisi puudusi, mis on kõrvaldamata. Kostja esitas hageja vastu ka leppetrahvi nõude tööde teostamise lõpptähtaja ületamise eest perioodil 01.03.2015.a - 28.08.2015.a ehk 180 päeva eest 36 000 eurot. Kostja palus tasaarvestada leppetrahvi nõude hageja nõudega. Kuna hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, palus kostja jätta rahuldamata esitatud viivisenõude täies ulatuses.
3.Harju Maakohus rahuldas 29.11.2017.a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 344,08 eurot ja seisuga 22.12.2015.a sissenõutavaks muutunud viivise 830,81 eurot, kokku 25 174,89 eurot. Täiendavalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 23.12.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis hagi rahuldamata viivise väljamõistmise osas summas 1336,09 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19310

4.05.01.2018.a esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestatakse väljamõistetud summa kostja poolt esitatud nõudega või alternatiivselt saadetakse hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
5.15.05.2018.a esitas pankrotihaldur Peeter Sepper kohtule menetlusdokumendi, milles teatas, et soovib astuda RIITO Ehituse AS-i asemel menetlusse ja loobub apellatsioonkaebusest, paludes jätta menetluskulud poolte kanda ja tagastada pool tasutud riigilõivust.
6.23.05.2018.a teatas hageja, et ei vaidle loobumisele vastu, kuid palus menetluskulud jätta apellandi kanda. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et pankrotihalduril tuleb lubada menetlusse astuda pankrotivõlgniku asemel ja loobumine apellatsioonkaebusest tuleb vastu võtta.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 5 kohaselt, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur ning halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada. Käesoleval juhul ei kohaldu PankrS § 43 lg 2 (RKTKo 3-2-1-154-11, p 17). Seega on käesoleval juhul pankrotivõlgnikust kostja apellatsioonkaebuse menetlusõiguste käsutamise õigus pankrotihalduril. Pankrotihaldur on avaldanud soovi astuda menetlusse kostja asemele ja loobuda apellatsioonkaebusest. Ringkonnakohus lubab pankrotihalduril pankrotivõlgniku asemel menetlusse astuda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lõike 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama sätte lõike 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Eeltoodu alusel tuleb võtta vastu loobumine apellatsioonkaebusest ja seoses sellega lõpetada tsiviilasja menetlus.
10.Kostja esitas ka taotluse poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab üksnes hageja õiguse saada tagasi pool riigilõivust, kui ta hagist loobub. Seega tuleb taotlus poole riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad samuti kostja kui apellandi kanda (TsMS § 644 lg 3). Pankrotihaldur palus, et menetluskulud jäetaks poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille alusel jäävad menetluskulud 3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19310

kaebusest loobuja kanda. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis seostuks äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemusega TsMS § 162 lg 4 mõttes. Üksnes asjaolu, et kostja suhtes kuulutati välja pankrot, sätte kohaldamiseks alust ei anna. Hageja ei pea vastutama kostja maksejõuetuks muutumise riskist tulenevate negatiivsete tagajärgede eest. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja