4.Jätta RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduri Peeter Sepperi taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud RIITO Ehituse AS-i kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1(4)
Tsiviilasi nr 2-15-19310
Asjaolud
1.22.12.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 344,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2166,90 eurot ja viivise alates 23.12.2015.a kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.07.2014.a töövõtulepingu nr 610-4, mille kohaselt oli lepingu objekt Tallinna K. Pätsi vabaõhukooli rekonstrueerimise tööd, s.o katusetööd, koos erkerite taastamisega ja vihmaveesüsteemi paigaldamisega. Tööde lepingukohase teostamise eest kohustus kostja tasuma 153 864 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Lisaks leppisid pooled lisatööna kokku pakkumises ja projektdokumentatsioonis mittenäidatud räästapleki paigalduses maksumusega 3000 eurot. Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd ja ka kokkulepitud lisatööd. Kostja poolt on tasumata osaliselt aktis nr 7 toodud tööde eest ja aktis nr 8 näidatud tööde eest on täies ulatuses tasumata. Hageja esitas aktis nr 7 näidatud tööde eest arve nr 215007. Aktis nr 8 näidatud tööde eest hageja arvet esitanud ei ole, kuna arve nr 215007 on olulises osas tasumata. Kostja tasus arvest nr 215007 5000 eurot, tasumata on 6396 eurot. 30.04.2014.a esitatud akti nr 8 alusel on tasumata 10 054 eurot. Tasumata on lisatööna kokku lepitud räästapleki paigalduse eest 3000 eurot. Vastavalt lepingu punktile 6.1 on kõigist esitatud arvetest maha arvatud 5%, s.o 8768,45 eurot, mis kuulub väljamaksmisele peale lõppakti allkirjastamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Dkorpuse ehituse algus viibis hagejast mitteolenevatel põhjustel ning töödega oleks saanud teha algust alles 2014.a detsembri keskel. Kostja ei aktsepteerinud hageja poolt 30.04.2015.a kostjale esitatud akti nr 8 2015.a aprillis teostatud ehitustööde kohta, kuna mitmed tööd olid lõpetamata ja teostatud töödes esines olulisi puudusi. Hageja on alusetult näidanud hagis põhinõude summat 1152,83 euro võrra suuremana tegelikust nõudest. Hageja väide, et pooled leppisid kokku tasu 3000 eurot räästaplekkide paigaldamise eest on tõendamata ja vale. Kostja rakendas lepingu punktist 6.1 tulenevat õigust ja pidades lepingukohaste tööde teostustagatisena väljamakstavatest arvetest kinni summa 6346,35 eurot, koos käibemaksuga on kinnipeetud summa 7615,62 eurot. Kostja esitas avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks, palus kostja arvata maha lepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvast summast kokku 30 731,99 eurot (koos käibemaksuga). Samuti esitas kostja kohtule hinna alandamise avalduse, milles palus alandada lepingujärgset töö maksumuse hinda töö lepingutingimustega vastavusse viimise eeldatavate kulude ulatuses, milleks kulub kostja hinnangul vähemalt 20 000 eurot. Ülemäära makstu palus kostja tasaarvestada hageja sissenõutavaks muutunud nõudega. Ülevaatuse tulemusel ilmnes, et hageja ei ole teostatud töid vastavalt paigaldusjuhendile ning töös esineb mitmeid olulisi puudusi, mis on kõrvaldamata. Kostja esitas hageja vastu ka leppetrahvi nõude tööde teostamise lõpptähtaja ületamise eest perioodil 01.03.2015.a - 28.08.2015.a ehk 180 päeva eest 36 000 eurot. Kostja palus tasaarvestada leppetrahvi nõude hageja nõudega. Kuna hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, palus kostja jätta rahuldamata esitatud viivisenõude täies ulatuses.
3.Harju Maakohus rahuldas 29.11.2017.a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 344,08 eurot ja seisuga 22.12.2015.a sissenõutavaks muutunud viivise 830,81 eurot, kokku 25 174,89 eurot. Täiendavalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 23.12.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis hagi rahuldamata viivise väljamõistmise osas summas 1336,09 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-19310
4.05.01.2018.a esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestatakse väljamõistetud summa kostja poolt esitatud nõudega või alternatiivselt saadetakse hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
5.15.05.2018.a esitas pankrotihaldur Peeter Sepper kohtule menetlusdokumendi, milles teatas, et soovib astuda RIITO Ehituse AS-i asemel menetlusse ja loobub apellatsioonkaebusest, paludes jätta menetluskulud poolte kanda ja tagastada pool tasutud riigilõivust.
6.23.05.2018.a teatas hageja, et ei vaidle loobumisele vastu, kuid palus menetluskulud jätta apellandi kanda. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et pankrotihalduril tuleb lubada menetlusse astuda pankrotivõlgniku asemel ja loobumine apellatsioonkaebusest tuleb vastu võtta.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 5 kohaselt, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur ning halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada. Käesoleval juhul ei kohaldu PankrS § 43 lg 2 (RKTKo 3-2-1-154-11, p 17). Seega on käesoleval juhul pankrotivõlgnikust kostja apellatsioonkaebuse menetlusõiguste käsutamise õigus pankrotihalduril. Pankrotihaldur on avaldanud soovi astuda menetlusse kostja asemele ja loobuda apellatsioonkaebusest. Ringkonnakohus lubab pankrotihalduril pankrotivõlgniku asemel menetlusse astuda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lõike 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama sätte lõike 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Eeltoodu alusel tuleb võtta vastu loobumine apellatsioonkaebusest ja seoses sellega lõpetada tsiviilasja menetlus.
10.Kostja esitas ka taotluse poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab üksnes hageja õiguse saada tagasi pool riigilõivust, kui ta hagist loobub. Seega tuleb taotlus poole riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad samuti kostja kui apellandi kanda (TsMS § 644 lg 3). Pankrotihaldur palus, et menetluskulud jäetaks poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille alusel jäävad menetluskulud 3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-19310
kaebusest loobuja kanda. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis seostuks äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemusega TsMS § 162 lg 4 mõttes. Üksnes asjaolu, et kostja suhtes kuulutati välja pankrot, sätte kohaldamiseks alust ei anna. Hageja ei pea vastutama kostja maksejõuetuks muutumise riskist tulenevate negatiivsete tagajärgede eest. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.