Eksklusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
28 470,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eksklusiivehitus OÜ (registrikood 11530623), tehinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308), seaduslik esindaja Toomas Tromp Kohtuistungitel 11.04.2017, 13.06.2017 ja 09.11.2017
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista RIITO Ehituse AS-lt Ekslusiivehitus OÜ kasuks põhivõlgnevus 24 344,08 eurot ja seisuga 22.12.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 830,81 eurot, kokku 25 174,89 eurot.
3.Välja mõista RIITO Ehituse AS-lt Eksklusiivehitus OÜ kasuks viivis põhinõudelt (24 344,08 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 23.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata viivise väljamõistmise osas summas 1 336,09 eurot.
Võtta käesoleva tsiviilasja juurde kostja poolt 28.04.2017 esitatud tõendid.
6.Jätta rahuldamata kostja taotlus võtta käesoleva dokumentaalse tõendina 29.04.2017 esitatud tõendid.
tsiviilasja
juurde
Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud RIITO Ehituse AS kanda.
8.Määrata menetluskulude kohtuotsuse jõustumist.
rahaline
suuruse
kindlaks
pärast
käesoleva
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub 22.12.2015 kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 24 344,08 eurot ja viivis 2 166,90 eurot. Pooled sõlmisid 31.07.2014 töövõtulepingu nr 610-4, mille kohaselt oli lepingu objektiks aadressil Vabaõhukooli 7, Tallinnas asuva Tallinna K.Pätsi vabaõhukooli rekonstrueerimise tööd, so katusetööd, koos erkerite taastamisega ja vihmaveesüsteemi paigaldamisega. Tööde lepingukohase teostamise eest kohustus kostja tasuma 153 864,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lisaks leppisid pooled lisatööna kokku pakkumises ja projektdokumentatsioonis mittenäidatud räästapleki paigalduses maksumusega 3 000 eurot. Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd ja ka kokkulepitud lisatööd. Kostja poolt on tasumata osaliselt aktis nr 7 toodud tööde eest ja aktis nr 8 näidatud tööde eest on täies ulatuses tasumata. Hageja esitas aktis nr 7 näidatud tööde eest arve nr 215007. Aktis nr 8 näidatud tööde eest hageja arvet esitanud ei ole, kuna arve nr 215007 on olulises osas tasumata. Kostja on tasunud arvest nr 215007 5 000,00 eurot, tasumata on 6 396,00 eurot. 30.04.2014 esitatud akti nr 8 alusel on tasumata 10 054,00 eurot. Tasumata on lisatööna kokku lepitud räästapleki paigalduse eest 3 000,00 eurot. Vastavalt lepingu p-le 6.1 on kõigist esitatud arvetest maha arvatud 5%, so 8 768,45 eurot, mis kuulub väljamaksmisele lõppakti allkirjastamisest.
2.Vastuseks kostja seisukohale leiab hageja 20.10.2016 esitatud seisukohas, et pooled on oma tahteavaldustega aktsepteerinud, et tööfront anti hagejale üle alles jaanuaris 2015. Seega ei olnud ega saanud mahajäämus olla tingitud hagejast. Hageja on juba varem selgitanud arve esitamata jätmise põhjust, milleks on täiendav kahju km tasumise kohustuse näol situatsioonis, kus tellija käitumise põhjal tuli eeldada, et viimane jätab arve pahatahtlikult tasumata. Mis puudutab väidetavalt 30.04.15 toimunud ehituse töökoosoleku protokolli, siis hageja sellel koosolekul ei osalenud, sest tema poolt olid tööd teostatud. Hageja leiab, et koosolekut ei toimunud ning see viidi läbi nö paberil.
3.Kostja tasaarvestusavaldus on põhjendamatu. Vaidlust ei saa olla selles, et pooled on tahteavalduste vahetamise teel räästapleki paigalduse kui lisatöö teostamises kokku leppinud. Kostja esitas hagejale nõudmise paigaldada räästaplekk, selle üle pooltel vaidlus puudub. Hageja on selle töö teostanud ning kostja ei ole selle töö teostamisele ega maksumusele mingisuguseid vastuväiteid esitanud. Kostja väidab, et teostatud ei ole tööde kvaliteedi ja vastavuse kontrolli, kuigi kostja ja omanikujärelevalve vaatasid tööd enne akti aktsepteerimist üle ning alles seejärel kostja tasus akti alusel esitatud arve. Tööde eest tasumisega aktsepteeris kostja veelkord akte ning ei saa tõusetuda küsimust sellest, et kostja pole töid üle vaadanud ja neid vastu võtnud. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et hageja pole töid lõpuni teinud, kuid pole välja toonud, millised tööd on tegemata.
4.Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd ja ka kokkulepitud lisatööd. Kõik tehtud tööd on fikseeritud teostatud tööde aktides, mis on kostjale edastatud. Vaidlust ei ole, et kostja sai akti nr 7 kätte ning ei ole vastavalt lepingu punktile 5.14. sellele 5 päeva jooksul pretensioone esitanud. Seega on kostja kaotanud õiguse vastuväiteid esitada ning kui ta ei soovi alusetult töid vastu võtta, siis tuleb töö lugeda VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. Kostja on akti nr 7 osalist tasumata jätmist ja akti nr 8 täies ulatuses tasumata jätmist põhjendanud 05.05.15 kirjas tooduga, kuigi akti nr 7 puhul on ilmselgelt lepingu punktis 5.14. toodud 5 päevane pretensioonide esitamise tähtaeg mööda lastud. Lisaks on täitmata ka VÕS § 644 toodud tingimused – puudusest on mõistliku aja jooksul teatamata ning puudust pole piisavalt selgelt kirjeldatud (pigem neid polegi kirjeldatud), mistõttu ei saaks nende esinemisele niikuinii tugineda.
5.Ka väidetav fassaadi väidetav rikkumine ei kvalifitseeru tegemata tööks ega ka mitte puuduseks, vaid deliktiliseks tegevuseks ning kelleltki kinnituse saamine või mittesaamine ei saa olla aluseks akti allkirjastamata jätmisele, sest hageja töö on tehtud. Kostja on pärast hageja 28.04.16 seisukoha saamist, aktsepteerinud, et ta on hagejalt saanud katuse teostusjoonise, kuid leiab, et see pole nõuetekohane. Katus on valmis ja ehitis funktsioneerib
normaalselt, kostja otsitud probleemid ei saa katuse ekspluatatsiooni kuidagi mõjutada, sest kõik vajalikud andmed, mille puudumisest kostja kirjutab, on ka visuaalsel vaatlemisel tuvastatavad. Millise koolitusakti ja kelle koolitamiseks pidi hageja kostjale esitama, on selgusetu. Mis puudutab läbiviikude kaetud tööde akte koos teostusjoonistega, siis läbiviikudesse puutuv on kaetud piisava täpsusega hageja saadetud katuse teostusjoonisega. Toimivusdeklaratsioonide esitamise kohustuses pole pooled kokku leppinud. Kostja ei ole esitanud pretensioone teostusdokumentatsiooni osas õigeaegselt, st 5 tööpäeva jooksul akti nr 8 (lõppakti) saamisest, vaid alles hagiavaldusele vastates ning on esitanud ka täiendavaid pretensioone ning seda alles 23.08.2016 esitatud menetlusdokumendis.
6.Kostja poolt 23.09.15 dateeritud kuluarvestus on põhjendamatu ning arusaamatuks jääb kostja poolt korduvalt esitatud etteheide, et hageja pole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja pole seda kuluarvestust kunagi tunnistanud. Pealegi esitas hageja kostjale 03.11.15 pankrotihoiatuse, millest kostja pidi tegema selge järelduse, et hageja ei aktsepteeri kostja alusetuid nõudmisi. Arusaamatuks jääb, miks kostja leiab, et vaidlus puudub selle üle, et fassaadi kahjustused tekkisid katusetööde ajal vihmavee valgumisest fassaadile. Esiteks, pole kostja viidanud lepingulisele kohustusele, millist hageja oleks rikkunud. Teiseks, kuna hageja ülesanne ei olnud krohvi kaitsmine, vaid katusealuse kaitsmine, siis ei saanud ega pidanudki hageja kahju tekkimist ette nägema. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostjal on hageja vastu kahjunõue, mida tasaarvestada, siis taotleb hageja kahjuhüvitise olulises ulatuses vähendamist. Täiesti mõistetamatu ja põhjendamatu on kostja juhtimis- ja valvekulu kahju hulka lugemine.
7.Kostja on minetanud õiguse esitada hageja vastu leppetrahvinõuet ainuüksi seetõttu, et seda pole esitatud mõistliku aja jooksul ning kostja pole ka hagejat leppetrahvinõude esitamisest hoiatanud. Alles teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks või sellest teatamiseks oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest võimaldaks ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida leppetrahvi nõude kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Kostja väidab, et esmakordne leppetrahvist hoiatamine olevat tehtud 30.04.15 protokolliga, mis olevat edastatud hagejale. Kinnitust selle protokolli kättesaamise kohta pole küsitud ega antud. Mis puudutab väidetavalt 30.04.15 toimunud ehituse töökoosoleku protokolli, siis hageja sellel koosolekul ei osalenud, sest tema poolt olid tööd teostatud. Väidetav leppetrahvihoiatus (see ei ole saa kindlasti olla käsitatav leppetrahvi nõudena) on sõnastatud abstraktselt, selles on märgitud, et tööd peavad 27.04.15 hommikuks valmis olema, muidu rakendatakse lepinguga määratud rahatrahv. Millisel alusel ja millises summas võidakse lepptrahvi nõudma hakata, pole välja toodud. Ka 23.09.15 esitatud nõudekirjas on märgitud, et leppetrahvi pole arvestuses toodud. Leppetrahv on ebamõistlik seetõttu, et isegi siis kui arvestada kostja põhjendamatuid väiteid puuduste kohta, on katus valmis ja kasutuses.
8.Kostja avaldus hinna alandamiseks on põhjendamatu, sest sellel puudub materiaalõiguslik alus ning seda ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Ainuüksi hea usu põhimõttest (VÕS § 6) lähtudes ei saa avaldust hinna alandamiseks esitada ebamõistlikult pika ajavahemiku möödumisest. Kostja pidi väidetavatest puudustest hagejale teatama mõistliku aja jooksul töö üleandmiseks esitamisest ning esitama mõistliku aja jooksul ka avalduse hinna alandamiseks. Kostja esitas avalduse hinna alandamiseks alles nüüd – kohtumenetluses ca 1,5 aastat hiljem hetkest kui hageja oli tööd lõpetanud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja esitas 01.02.2016 kohtule esialgse vastuse hagile koos lisadega. Kohus tagastas 30.03.2016 toimunud kohtuistungil kostjale kostja vastuväited hagile, tasaarvestus avalduse ja vastuhagi. Kostja esitas 07.10.2016 vastavalt kohtu nõudele nõuetele vastava vastuse hagile. Kostja palub jätta hageja põhinõue ja viivisenõue täielikult rahuldamata, kuna hageja nõue ei
ole muutunud sissenõutavaks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, palub kostja arvestada tasumisele kuuluvast summast maha kostja nõuded hageja vastu; alandada lepingujärgset töö maksumuse hinda töö lepingutingimustega vastavusseviimise eeldatavate kulude ulatuses, milleks kulub kostja hinnangul mitte vähem kui 20 000 eurot (koos käibemaksuga). Ülemäära makstu palub kostja tasaarvestada hageja sissenõutavaks muutunud nõudega.
10.A, B ja C korpuse katusetööde lõpule viimiseks lepingus kokkulepitud tähtajaks puudusid takistused. D-korpuse ehitus pidi algama 2014 oktoobri keskel (43. nädalal). D-korpuse ehituse algus viibis hagejast mitteolenevatel põhjustel ning töödega oleks saanud teha algust alles 2014 detsembri keskel. Katusefermid paigaldati ja tööfront anti hagejale üle 2015 jaanuari keskel. Kuna ülejäänud tööde (aluskile ja kivide paigaldus) teostamiseks oli vastavalt katusetööde ajagraafikule ette nähtud 6 nädalat, oleks D korpuse katuse ja seega ka kogu töö pidanud hagejast mitteolenevatel põhjustel tekkinud viivitust arvestades olema lõppetatud hiljemalt 2015 veebruari lõpuks. Hageja esitas 30.04.2015 kostjale akti nr 8 aprillis 2015 teostatud ehitustööde kohta. Kostja nimetatud akti ei aktsepteerinud, kuna mitmed tööd olid veel lõpetamata ja teostatud töödes esines olulisi puudusi. Hageja ei ole akti nr 8 alusel siiani kostjale arvet esitanud.
11.Teostamata ja puudustega teostatud tööd fikseeriti 30. aprillil 2015 toimunud ehituse töökoosoleku protokollis nr 30/04, mis saadeti hagejale elektronposti teel 5. mail 2015. Töökoosoleku protokollis hoiatas kostja hagejat kavatsusest rakendada lepingus kokkulepitud leppetrahvi tööde teostamise lõpptähtaja ületamise eest. 03.05.2015 vaatasid kostja esindaja Rene Tarros ja hageja esindaja Silver Tuulik katusetöödega seotud töö üle. Lepiti kokku, et hageja kõrvaldab j ilmnenud puudused. Pooled allkirjastasid 12.05.2015 katusetööde puuduste likvideerimise graafiku, mille kohaselt kohustus hageja teostama erkerite parandused, akende teipimise, ajama sirgeks katusekivide read, paigaldama tilgaplekid ja paigaldama vihmavee torude tugevatud alumised osad vastavalt ajagraafikule. Kõik tööd pidid graafiku kohaselt olema lõpetatud 31.05.2015. 23.09.2015 saatis kostja esindaja Igor Zubets hagejale elektronkirja koos manusega, milles olid toodud lepingu lõplikud arvestused. Kostja arvestuse kohaselt on summa, mis pärast kostja kulude mahaarvamist tuleb lepingu alusel hagejale tasuda, 2 690,73 eurot (lisandub käibemaks). Hageja 23.06.2015 lõpparvestuse kohta kostjale mingeid vastuväiteid ei esitanud ega astunud mingeid samme, et lahendada erimeelsused pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Selle asemel esitas hageja kostjale 03.11.2015 pankrotihoiatuse.
12.Hageja on alusetult näidanud hagis põhinõude summat 1 152,83 euro võrra suuremana tegelikust nõudest. Hageja väide selle kohta, et pooled leppisid kokku tasu maksmise summas 3 000,00 eurot räästaplekkide paigaldamise eest on paljasõnaline, tõendamata ega vasta tegelikkusele. Räästapleki paigaldamine kuulub lepingus kokkulepitud tööde hulka ja pooled ei leppinud kokku selle töö eest lisatasu maksmises ei suuliselt ega kirjalikult. Kostja esitas hagejale 11.05.2015 nõude paigaldada tilgaplekid kuna projektis oli selline põhimõtteline lahendus. Kostja on seisukohal, et lepingu kohaselt pidi hageja teostama kõik töövõtulepingust tulenevad tööd, sealhulgas räästapleki paigaldamise, lepingus kokku lepitud hinnaga 153 864,00.
13.Kostja on seisukohal, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud kostjale allkirjastamiseks lepingu nõuetele vastavat tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti, ei ole andnud üle nõuetekohast tehnilist-ja täitedokumentatsiooni ega viinud läbi koolitust ehitist teenindavale personalile, samuti ei ole hageja esitanud lepingukohase garantiiperioodi tagatist vastavalt lepingu p 6.2. Kostja on rakendanud lepingu punktist 6.1. tulenevat õigust ja pidanud lepingukohaste tööde teostustagatisena väljamakstavatest arvetest kinni kokku summa 6 346,35 eurot, koos käibemaksuga on kinnipeetud summa 7 615,62 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna kinnipeetud summa tuleb vastavalt lepingu punktile 6.1 maksta välja koos lõpparvega ja lõpparve maksmise nõue ei ole käesoleva hetkeni veel
sissenõudtavaks muutunud, ei ole teostustagatisena kinni peetud summa 7 615,62 eurot väljamaksmise nõue käesolevaks hetkes samuti veel sissenõutavaks muutunud. Käesolevaks hetkeks ei ole muutunud sissenõutavaks lepingujärgsest tasust kokku 26 157,78 eurot, millest 18 542,16 eurot moodustab lõpparvelduse summa vastavalt lepingu punktile 4.4. ja 7 615,62 eurot kinnipeetud teostustagatis vastavalt lepingu punktile 6.1.
14.Kostja ei nõustu hageja väitega selle kohta, et töö on kostja poolt vastu võetud ning on ka kostja tellija poolt kasutusele võetud, seetõttu ei saa töö valmiduse ja hageja tasunõude põhjendatuse ja sissenõutavuse osas vaidlust olla. Kostja ei ole keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu kohustustele, mis tuleb hagejal vastavalt lepingu tingimustele täita selleks, et kostja saaks töö vastu võtta.
15.Kostja esitas avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks, palub kostja arvata maha lepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvast summast kokku 30 731,99 eurot (koos käibemaksuga). Samuti esitas kostja kohtule hinna alandamise avalduse, milles palub alandada lepingujärgset töö maksumuse hinda töö lepingutingimustega vastavusse viimise eeldatavate kuludeulatuses, milleks kulub kostja hinnangul mitte vähem kui 20 000 eurot. Ülemäära makstu palub kostja tasaarvestada hageja sissenõutavaks muutunud nõudega. Ülevaatuse tulemusel ilmnes, et hageja ei ole teostatud töid vastavalt paigaldusjuhendile ning töös esineb mitmeid olulisi puudusi, mis on siiani kõrvaldamata. Kostja esitas hageja vastu ka leppetrahvi nõude. Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi tööde teostamise lõpptähtaja ületamise eest perioodi eest 01.03.2015 kuni 28.08.2015 ehk 180 päeva eest 36 000 eurot. Kostja palub tasaarveldada leppetrahvi nõude hageja nõudega.
16.Kuna hageja nõue ei ole muutnud sissenõutavaks, palub kostja jätta rahuldamata esitatud viivisenõue täies ulatuses. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja on muutunud sissenõutavaks, palub kostja jätta viivisenõude rahuldamata, kuna kostjal on ka hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille saab tasaarvestada hageja nõudega. Kuna poolte vahel puudub kokkulepe viidatud lisatöö eest tasu maksmiseks, ei saa 3 000 eurolt arvutada ka viivist. Samuti on hageja arvutanud viiviseid akti nr 8 eest alates 08.05.2015, kuigi nõue ei muutunud sissenõutavaks nimetatud kuupäeval. Isegi juhul, kui nõue oleks muutunud sissenõutavaks 08.05.2015, oli kostja vastavalt lepingu punktile 4.3 kohustus tasuda arve 30 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest.
17.Kostja leiab 01.11.2016 esitatud seisukohas, et hageja teadis või vähemalt pidi teadma, et akti nr 8 esitamise hetkeks ei olnud tööd tegelikult lõpetatud ja hageja esindaja allkirjastas samuti puuduste kõrvaldamise ajagraafiku. Hageja 24.08.2015 elektronkirjast võib järeldada, et hageja aktsepteeris aktile nr 8 esitatud vastuväiteid ega kavatsenudki esitada arvet aktis nr 8 nimetatud tööde eest enne nõuetekohase lõppakti allkirjastamist ja lepingu punktis 4.4 nimetatud tingimuste täitmist. Hageja väited, et 30.04.2015 töökoosolekut tegelikult ei toimunud, on selgelt otsitud ja alusetu. Kostja nõustub sellega, et märkused 30.04.2015 protokollis olid kopeeritud eelmisest protokollist. Hageja 05.05.2015 elektronkiri kinnitab seega, et hageja sai 30.04.215 töökoosoleku protokolli kätte ja oli teadlik tema töös ilmnenud puudustest.
18.Hageja on püüdnud jätta kohtule muljet, et ta on esitanud teostusjoonised. Hageja lubas kostjale 28.08.2015 saata katuse-ja vihmaveesüsteemi teostamise joonise, kuid ei ole seda siiani teinud. Dokumentide lepingutingimuste vastavuse nõue tähendab muuhulgas seda, et ilma nõuetekohaseid dokumente esitamata ei saa lugeda ka vastavat tööd lepingutingimustele vastavaks.
19.Hagejal võib tekkida nõue kostja vastu alles pärast seda, kui ta on esitanud kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti koos nõuetekohase tehnilise-ja täitedokumentatsiooniga, viinud läbi ehitist teenindavale personalile koolituse ja esitanud lepingukohase garantiiperioodi tagatise.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud ja kogutud tõendeid kogumis, kuulates ära 03.11.2017 toimunud kohtuistungil tunnistaja Tauno Hangi, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.
21.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata taotlused.
22.Kostja esitas 28.04.2017 ja 29.04.2017 kohtule täiendavad seisukohad ja dokumentaalsed tõendid. Kohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Kohus leiab, et kostja taotlus on osaliselt põhjendatud ja kohus võtab käesoleva tsiviilasja juurde kostja poolt 28.04.2017 esitatud dokumentaalsed tõendid. Kohus andis 11.04.2017 toimunud istungil kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 28.04.2017. Kumbki pool peab tõendama enda väiteid. 29.04.2017 esitatud tõendid jätab kohus asja juurde võtmata TsMS § 331 lg 1 alusel, kuna nimetatud tõendid on esitatud hilinemisega. Kostja ei ole põhistanud tõendite hilisemat esitamist.
23.Kohus tuvastab, et poolte vahel on 29.07.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 610-4, mille kohaselt tuli hagejal teostada aadressil Tallinn, Vabaõhukooli 7 asuva Tallinna K.Pätsi vabaõhukooli rekonstrueerimise ehitusobjektil katusetööd, koos erkerite taastamisega ning vihmaveesüsteemi paigaldamisega (tl 8-12, I kd). Seega on pooled sõlminud töövõtulepingu, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes töövõtulepingu tunnustele. Töö iseloom määratleti detailselt projektdokumentatsioonis ja töövõtupiiride kirjelduses (tl 14-17). Hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 610-4 tulenev võlgnevus 24 344,08 eurot ja viivis 2 166,90 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole töid nõuetekohaselt teostanud ega kostjale üle andnud. Samuti leiab kostja, et hageja ei oel esitanud lõppakti.
24.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuleb ka teha, kas kostja on esitanud nõudele vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14).
25.VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
26.Kohus tuvastab, et vaidlusalune asjaolu ei ole, et kostja ei ole töid VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võtnud ja tasunõue ei ole muutunud tööde vastuvõtmisega sissenõutavaks. Sellest tulenevalt tuleb analüüsida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Samuti ei ole vaidlusalune asjaolu, et kostja on aktide nr 1-6 alusel tasunud, tasumata on osaliselt aktis nr 7
toodud tööd summas 6 396,00 eurot ja akti nr 8 toodud tööd summas 10 054,00 eurot. Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21).
27.Töölepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma tööde (katusetööd, koos erkerite taastamisega ning vihmaveesüsteemi paigaldamisega) lepingukohase teostamise eest 153 864 eurot, millel lisandub käibemaks 20%. Lepingu p 3.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepinguga määratud tööde teostamine algab hiljemalt 04.08.2014 ning lepingu p 3.2 kohaselt on tööde teostamise tähtaeg koos vajaliku teostusdokumentatsiooni üleandmisega 10.12.2014 (tl 8, I kd). Menetluse kestel on tuvastamist leidnud, et katusefermid paigaldati ja tööfront anti hagejale üle 2015 jaanuari keskel.
28.Lepingu p 4.3 kohaselt kohustub töövõtja esitama tellijale lepingu tingimustele vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti hiljemalt aruandekuule järgneva kuu esimesel tööpäeval. Kui tellija on teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kas täielikult või osaliselt aktsepteerinud, võib töövõtja esitada arve. Lepingu p 5.14 kohaselt töö akteerimine toimub vastavalt töö valmidusele tellija poolt määratud vormi kohasel üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akti esitab töövõtja tellijale hiljemalt aruandeperioodile järgneval esimesel tööpäeval. Tellija vaatab akti läbi viie tööpäeva jooksul, aktsepteerib selle või esitab kirjalikult või kirjalikku taasesitavas vormis oma põhjendused akti täieliku või osalise tagasilükkamise kohta. Töövõtjal on õigus esitada vastav arve, kui tellija on aktsepteerinud akti või selle osa või pole viiepäevase tähtaja jooksul oma vastuväiteid esitanud. Tellijal ei ole kohustust järgida akti läbivaatamise viiepäevast tähtaega, kui akt esitati töövõtja poolt hiljem kui aruandeperioodile järgneval esimesel tööpäeval.
29.Hageja esitas 30.04.2015 kostjale akti nr 8 aprillis 2015 teostatud ehitustööde kohta. Kostja nimetatud akti ei aktsepteeri ja leiab, et akti esitamise ajaks olid mitmed tööd veel lõpetamata ja teostatud töödes esines olulisi puudusi. Hageja ei ole akti nr 8 alusel kostjale arvet esitanud. Kostja on seisukohal, et teostamata ja puudustega tööd on fikseeritud 30.04.2015 toimunud ehituse töökoosoleku protokollis 30/04. Kostja leiab, et ta ei saanud allkirjastada 30.04.2015 esitatud akti nr 8, kuna mitmed tööd olid hageja poolt lõpetamata või teostatud oluliste puudustega. Hageja nimetatud koosolekul ei osalenud, sest hageja poolt olid tööd teostatud. Hageja leiab, et koosolekut ei toimunud, kuna protokollis puuduvad osalejate allkirjad.
30.Õiguskirjanduse kohaselt loetakse töö valminuks, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminuks ka lugeda juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele (vt Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, § 637 komm 3.4.1, lk 46).
31.Tellija võib VÕS § 110 lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui
tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
32.Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi).
33.Kohtule kostja poolt 07.10.2016 esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on korduvalt teatanud hagejale puudustest. Kohus leiab, et kostja on hagejale õigeaegselt teatanud puudustest. Hageja edastas 30.04.2015 kostjale akti nr 8, mis on kohtu hinnangul käsitletav lõppaktina. Kostja edastas hagejale e-kirjaga 05.05.2015 30.04.2015 koosoleku protokolli, kus on fikseeritud puudused (tl 52-60). Seega teatas kostja hagejale tähtaegselt puudustest. Samuti on pooled sõlminud 12.05.2015 katusetööde puuduste likvideerimise graafiku, millega lepiti ühtlasi kokku puuduste kõrvaldamise tähtajad (tl 133, II kd). Nimetatud protokollist saab järeldada, et kostja on teatanud hagejale puudustest ning hageja tunnistas kostja poolt välja toodud puudusi. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja töös esinesid puudused.
34.Kohus kuulas tunnistajana üle antud projekti raames omanikujärvelevalvet teostanud esindaja. Tauno Hang kontrollis ehitustööde vastavust projektile. Tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et puudusi töös oli. Enamus puudused kõrvaldati. Täna on katus kasutusel ning kasutusluba on antud (tl 4, V kd). Kohtule hageja poolt esitatud ehitusinsener Kaido Kaasiku 22.08.2016 ülevaatuse akti kohaselt ei ole tuvastatud olulisi katuse ekspluateerimist takistavaid puudusi (tl 89, II kd). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hagejale etteheidetud puudused on kõrvaldamata. Seega on tõendamist leidnud, et puudused on kõrvaldatud. Kohus leiab ka, et kostja ei ole esitanud nõuetekohase tehnilise- ja täitedokumentatsiooni üleandmise kohta pretensioone tähtaegselt. Kostja ei ole selgitanud millise koolitusakti ja kelle koolitamise pidi hageja läbi viima. Samuti on kostja esitanud väite koolituse korraldamata jätmise kohta alles kohtumenetluses. Kostja esitas esimest korda dokumentatsiooni kohta pretensioonid samuti kohtumenetluses. Seega on pretensioonid esitatud lepingus sätestatud tähtaegadest hilinemisega.
35.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles osas kas räästapleki paigaldus kuulus lepingus kokku lepitud tööde hulka või tegemist on lisatööga. Kohus leiab, et räästaplekkide paigaldus ei kuulu poolte vahel lepingus sõlmitud tööde hulka. Kohtule hageja poolt esitatud leping, töövõtupiiride kirjeldus, mis on lepingu lisa nr 6 ei sisalda räästaplekkide paigaldust (tl 8-17). Kostja viidatud lepingu p 2.1 ei tõenda asjaolu, et räästaplekid kuulusid lepingujärgsete tööde hulka. Pooled on selgelt lepingus ja selle lisades kokku leppinud kindlates töödes. Samuti ei saa olla räästaplekkide paigaldamine olla muudatus töö. Kostja poolt viidatud Ehitise kaitseplekkide projekteerimise- ja paigalduseeskirjad ja Monier AS kivikatsse paigaldusjuhend, mis näevad ette räästaplekkide paigaldamise katuse ehitamisel, on kohtu hinnangul asjakohatud. Asjaolu, et kehtivad eeskirjad ja kivikatuse tootja paigaldusjuhend näevad ette räästaplekkide paigaldamise, ei tõenda seda, et räästaplekkide paigaldamine oli lepingus kokku lepitud töö. Seega on tegemist lisatööga, milles pooled algselt lepingus kokku ei leppinud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pooled on tulenevalt tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 ja 3 kohaselt tahteavalduse vahetamise teel räästapleki paigalduse kui lisatöö teostamises kokku leppinud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud nõudmise paigaldada räästaplekk. Samuti ei ole kostja esitanud räästapleki paigaldamisele vastuväiteid ning ei ole kostja vastu vaielnud räästapleki maksumusele.
36.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et tehtud tööd on valmis, on vähemalt keskmise kvaliteediga, on kasutuses ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks summas 24 344,08 eurot.
37.Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu p 7.7 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui tellija viivitab tasu maksmisega vastavalt lepingus sätestatule, on töövõtjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Arve nr 215007 tasumisega summas 6 396 eurot on kostja olnud viivituses alates 08.05.2015 kuni 22.12.2015, so 229 päeva, summas 323,03 eurot. Akti nr 8 alusel on hagejal õigus nõuda viivist alates 08.05.2015, seega on viivituses 229 päeva summas 507,78 eurot. Kokku on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist summas 830,81 (vt arvutuskäiku www.viviisekalkulaator.ee).
38.Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis summalt 24 344,08 eurot alates 23.12.2015, kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
39.Järgevalt võtab kohus seisukoha, kas kostja I on esitanud hageja nõudele vastuväite, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt. Kuna käesoleval juhul palub kostja tasaarvestada kahju nõude, alternatiivselt leppetrahvinõude ja hinnaalandamise avalduse hageja vastu, siis tuleb kohtul kontrollida, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu tekitatud kahju, leppetrahvi või hinna alandamise osas.
40.VÕS § 197 lg 1sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.
41.Esmalt analüüsib kohus kostja esitatud kahjunõuet. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
42.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): •
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; •
hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
•
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); •
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127
43.Kostja selgitas 11.04.2017 toimunud kohtuistungil, et soovib tasaarvestada hageja nõudega kokku 30 731,99 eurot. Kostja palub arvata lepingu alusel tasumisele kuuluvast summast maha tekitatud kahju fassaadi taastamisele kulunud summa näol kokku 19 761,01 eurot koos käibemaksuga; valesti ehitatud vihmaveetorude ümberehitamise kulud koos käibemaksuga 5 979,13 eurot; A korpuse telgede 2-4 soojustamata katuse osade lahti võtmise ja soojustamise kulud kokku summas 739,85 eurot koos käibemaksuga; D korpuse puidust ventkorstende remondi kulud summas 990,00 eurot koos käibemaksuga; liite-ja katteplekkide ning erkerite aknaplekke kokku summas 1 362,00 eurot; täiendavad juhtimiskulud, mis kaasnesid hageja poolt tegemata jäänud tööde lõpetamise või ebakvaliteetselt tehtud tööde parandamisega summas 1 500,00 eurot ja kostja täiendavad valvekulud, mis kaasnesid hageja poolt tegemata jäänud tööde lõpetamise või ebakvaliteetselt tehtud tööde parandamise tõttu objekti üleandmise tähtaja edasilükkumisega seoses summas 400,00 eurot. Kohus selgitas kostjale 11.04.2017 toimunud kohtuistungil, et kostjal tuleb tõendada, et nimetatud kahju on tekkinud. Kohus ei saa arvestusliku summa alusel kostja nõuet tasaarvestada. Kahju sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1.
44.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Juhtimiskulude ning valvekulude arvestus on tõendamata. Kohus leiab, et ainuüksi arve esitamine ei tõenda kostjale kahju tekkimist. Katusetööde osas tuvastas kohus eelnevalt, et nimetatud tööd on hageja poolt teostatud keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et kostja on kahjunõudes nimetatud puudustest hagejat hilinemisega teavitanud, so alles kohtumenetluses ning kohtu hinnangul ei saa kostja nimetatud puudustele enam tugineda. Hagejal ei olnud ka teoreetiliselt võimalust neid puudusi mõistliku aja jooksul ära parandada. Kohus peab vajalikuks märkida, et Monier OÜ müügimehe seisukohad ei ole käsitletavad asjatundja arvamusena. Samuti ei ole pooled kokku leppinud, et katuse paigaldamine peab toimuma Monier OÜ juhiste järgi. Kostja ja ehitusjärelevalve ei ole tuvastanud tööde ülevaatamisel Monier OÜ poolt välja toodud puudusi. Kostja ei ole tõendanud, et vihmaveetorud on hageja poolt puudustega paigaldatud. Samuti on tõendamata hageja poolt fassaadi rikkumine. Kostja ei ole tõendanud, et krohvi märgumine ja kahjustumine tekkis hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samuti ei ole kostja tõendanud millist lepingulist kohustus on hageja rikkunud. Seega on tõendamata kostjale hageja poolt tekitatud kahju.
45.Kostja nõue hageja vastu võib tuleneda seega VÕS §-st 158 lg 1, mille kohaselt kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja leppetrahvinõue põhineb 30.04.2015 toimunud koosolekul väljendatud seisukohas, et kui tööd 27.04.2015 hommikuks valmis ei ole, siis rakendatakse lepinguga määratud rahatrahv tööde teostamise tähtaja ületamise eest. Töövõtulepingu p 7.5 kohaselt on leppetrahv tööde teostamise lõpptähtaja ületamisel 200 eurot iga hilinenud kalendripäeva eest. Töö lõpetamise päevaks loetakse töö üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise päeva.
46.Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud hoiatust ei saa käsitleda leppetrahvi esitamise nõudena. Pooled lepingus leppetrahvi esitamise tähtaega kindlaks ei määranud. VÕS § 159 lgst 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei
teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt nt Riigikohtu 20.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p 12,). Kostja esitas hageja vastu leppetrahvinõude alles kohtumenetluses. Nimetatu on tõendatud 11.04.2017 toimunud kohtuistungil kostja esindaja omaksvõtuga, et leppetrahvi nõude esitamise tähtajas pooled kokku ei leppinud ning leppetrahvi nõue esitati esmakordselt 07.10.2016 (tl 94 pöördel IV kd). Nimetatud aeg ei ole kohtu hinnangul mõistlik aeg (vt ka Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Seega on kostja leppetrahvi nõudeõiguse minetanud.
47.Järgmisena analüüsib kohus kostja hinnaalandamise nõuet. Kostja on esitanud hageja vastu nii tekitatud kahju kui ka alternatiivselt hinnaalandamise nõude. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamise eeldused on täidetud, kui leping kehtib, hageja täitis oma kohustuse mittekohaselt (andis üle lepingutingimustele mittevastava s.o puudusega asja), ta vastutab asja puuduse eest ega ole puudust kõrvaldanud (vt hinna alandamise eelduste kohta ka Riigikohtu 8. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p-d 18 ja 19). Üldist tähtaega hinna alandamise õiguse kasutamiseks seaduses ette nähtud ei ole. VÕS § 112 lg 1 järgi peab puudustega täitmine olema reaalselt vastu võetud, et hinna alandamise õigust kasutada. Kostja soovib hinda alandada lepingutingimustele vastavusse viimise eeldatavate kulude ulatuses, milleks kulub mitte vähem kui 20 000 eurot. Kostja tugineb puuduste osas Monier OÜ poolt esitatud ülevaatuse käigus tuvastatud puudustele. Kostja leiab, et paigaldada tuleks teistsugused turvatarvikud ja katuseaknad, siis nimetatud tarvikute väljavahetamine ei saa olla aluseks hinna vähendamisele. Kohus tuvastas, et töö tuleb kostja lugeda vastuvõetuks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et turvatarvikud ja aknad ei vasta lepingutingimustele.
48.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu nõudeid mida kostjalt välja mõistetud summaga tasaarvestada.
MENETLUSKULUD
49.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi 94,96 % ulatuses, so peaaegu kogu ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
50.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.