lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-6785/19

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6785/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Störfisch OÜ10926721Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet70005967(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-6785

Tsiviilasi

Störfisch OÜ kaebus kohtutäitur Janek Pooli 24. aprilli 2018 otsuste peale täiteasjas nr 171/2018/281

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuni 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Störfisch OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Störfisch OÜ (registrikood 10926721), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

esindajad

Puudutatud isik I: Viljandi kohtutäitur Janek Pool Puudutatud isik II (sissenõudja): Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (registrikood 70005967), lepinguline esindaja Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Störfisch OÜ kanda.
3.Määrata, et kohtutäitur Janek Poolil ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Störfisch OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 30. aprillil 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli 24. aprilli 2018 otsuse peale (edaspidi kohtutäituri otsus) ja 24. aprilli 2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 171/2018/281 (edaspidi kohtutäituri tasu otsus). Avalduse kohaselt on täiteasjas nr 171/2018/281 sissenõudjaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA või sissenõudja) ning täitedokumendiks PRIA 16. juuni 2015 otsus nr 17-6/214 (edaspidi PRIA otsus). Avaldaja esitas 6. aprillil 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse esitamise tingis asjaolu, et PRIA otsuse aluseks olev Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 otsus kriminaalasjas nr 1-14-311 on pööratud täitmisele kohtutäitur Reet Rosenthali täitemenetluses nr 186/2015/1294. Kohtutäitur rahuldas 24. aprilli 2018 otsusega kaebuse osaliselt, muutis sissenõutavat summat ning jätkas täitemenetlust intressi- ja viivisenõudes, samuti muutis kohtutäituri põhitasu suurust ja jättis rahuldamata taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja oli seisukohal, et täitemenetluse jätkamine PRIA otsuse alusel, millega nõutakse intressi ja viiviseid, ei ole põhjendatud. Toetuse tagasimaksmise korral nõutakse tagasimakstava toetuse summa jäägilt intressi kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 69 lg 1 alusel. Viivise arvestus tuleneb KTKS § 69 lg-st 4. Praegusel juhul ei ole haldusaktiga tekitatud, muudetud või lõpetatud adressaadi kohustust tasuda viiviseid, samuti ei ole haldusorganil kaalutlusõigust intressi- ja viivisemäära muutmiseks. Seetõttu ei ole PRIA otsus eraldiseisev nõue. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust nõude osas, mille suhtes juba käib täitemenetlus kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas. Täitemenetluse seadustik ei luba nõude kahekordset täitmist. Avaldaja viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg-le 4, mille eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine. See säte kohaldub ka olukorras, kus võlgniku vastu on alustatud mitu täitemenetlust mitme sissenõudja poolt.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses on Tartu Maakohtu otsus, millega ei ole avaldajalt välja mõistetud viivist ega intressi. Seega ei ole tegemist ühe ja sama nõudega. Kohtutäituri tasu on Reet Rosenthal arvestanud talle sundtäitmisele esitatud nõude järgi. Kuna nõuded on erinevad, ei ole tegemist tasu mitmekordse väljamõistmisega.
3.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. PRIA otsus on kehtiv haldusakt. Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2017 otsusest haldusasjas nr 3-15-2542 tuleneb, et haldusakti andmine oli vajalik seetõttu, et kui maakohtu otsuses sai kohus piirduda vaid pettuse teel saadud varale vastava summa väljamõistmisega, siis KTKS näeb tagasinõude korral ette ka intressi ja viivise tasumise kohustuse. Kui PRIA oleks maakohtu otsusele viidates tagasinõudmise otsuse tegemisest loobunud, tähendaks see seda, et avaldaja oleks pääsenud intressi ja viivise tasumise kohustusest. Sellest põhjendusest on üheselt arusaadav, et avaldajal on intressi ja viivise tasumise kohustus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 18. juuni 2018 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrates, et avaldajalt (maakohtu määruses ekslikult märgitud puudutatud isikult) väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-14-311 ja PRIA 16. juuni 2015 otsus nr 17-6/214 erinevad täitedokumendid TMS § 2 mõistes. Seega oli kahe eraldi täitemenetluse algatamine lubatud ning TMS § 33 lg 4 praegusel juhul ei kohaldu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning uue määrusega tühistada kohtutäituri otsus ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohus vaid üldsõnaliselt leidnud, et tegemist on erinevate täitedokumentidega TMS § 2 mõistes, kuid ei ole viidanud, millistega. Maakohtu seisukoht on põhjendamata. Avaldaja osundab, et Tartu Ringkonnakohus asus 7. märtsi 2017 otsuses haldusasjas nr 3-15-2542 seisukohale, et PRIA otsus on tuvastav haldusakt, millega ei panda avaldajale täiendavat kohustust. KTKS § 69 sätestab, et intressi- ja viivisenõude aluseks on toetuse tagasimaksmise nõue. Ringkonnakohus on asunud õiguspärasele seisukohale, et tagasimaksmise nõue tuleneb Tartu Maakohtu otsusest, mitte PRIA haldusaktist. Ka viivise- ja intressinõue tuleneb Tartu Maakohtu otsusest, sest PRIA haldusakt ei loo toetuse tagasimaksmise kohustust ja seega ei saa sellest tuleneda viivise- ja intressinõuet. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud TMS § 33 lg-t 4 ning jätnud täitetoimikud põhjendamatult liitmata. Sissenõudja ei ole taotlenud mitme täitetoimiku avamist. Kui kohtutäitur on (uue) täiteasja alustamisel TMS § 33 lg-t 4 rikkunud, on võlgnikul õigus tugineda sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda kohtutäiturilt rikkumise kõrvaldamist. TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine. Kohtutäitur Janek Pooli tegevuse tagajärjel on avaldaja täitemenetluse kulud suurenenud võrreldes olukorraga, kui täitemenetlus oleks koondatud kohtutäitur Reet Rosenthali kätte. See on vastuolus TMS § 33 lg 4 eesmärgiga. Samuti ei pane täitemenetluse seadustik võlgnikule kohustust maksta tasu ja kulusid kahele kohtutäiturile sama nõude täitmise eest.
6.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

8.Vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas praegusel juhul kohaldub TMS § 33 lg 4. Viidatud sätte kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13; 29. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (vt Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13).
9.Kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses on täiteasi nr 186/2015/1294, milles on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 27. novembri 2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-311 ja sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus (tl 23). Nõudeks on karistusseadustiku (KarS) § 831 ja 84 alusel väljamõistetud 163 983 eurot 92 senti (tl 15). Kohtutäitur Janek Pooli menetluses on täiteasi nr 171/2018/281, milles on täitedokumendiks PRIA 16. juuni 2015 otsus nr 17-6/214 ja sissenõudjaks on PRIA. Nõudeks on toetussummalt (163 983 eurolt 92 sendilt) arvestatav intress ja viivis (tl 9).
10.Ekslik on avaldaja seisukoht selle kohta, et viivise- ja intressinõue tuleneb Tartu Maakohtu
27.novembri 2014 otsusest kriminaalasjas nr 1-14-311. Otsusest ei nähtu, et maakohus oleks lisaks konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summale võlgnikult intresse ja viiviseid välja mõistnud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte tõttu ei saaks kohtutäitur algatada täitemenetlust viivise- ja intressinõude osas Tartu Maakohtu 27. novembri 2014 otsuse alusel.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu ja PRIA otsuste puhul on tegemist erinevate täitedokumentidega. TMS § 2 lg 1 p 3 järgi on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta. Seega on Tartu Maakohtu 27. novembri 2014 otsus täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 3 mõistes. TMS § 2 lg 1 p 21 järgi on täitedokumendiks seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik- õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Haldusakti sundtäidetavuse tingimuseks on, et asjaomane seadus annab haldusaktile otsesõnu täitedokumendi staatuse. KTKS § 68 lg 1 järgi nõuab Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasi PRIA. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja ei maksa toetust tagasi määratud tähtaja või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksmise ajakavas ettenähtud tähtaja jooksul, on PRIA-l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on PRIA otsus täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 21 mõistes. Lisaks tuleb märkida, et Tartu Ringkonnakohus luges 7. märtsi 2017 otsuse haldusasjas nr 3-15-2542 p-s 8 PRIA otsuse tuvastavaks haldusaktiks toetuse (põhinõude) osas.
12.TMS § 33 lg 4 reguleerib olukorda, kus üks täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet. Praegusel juhul on tegemist kahe erineva täitedokumendiga, mistõttu TMS § 33 lg 4 ei kohaldu. Maakohus on õigesti jätnud avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sissenõudjat esindas selle töötaja,

mistõttu eelduslikult ei ole sissenõudjal menetluskulusid tekkinud. Sellest tulenevalt tuleb määrata, et kohtutäituril ja sissenõudjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium