Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt 1(4)

2-17-126077 rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks elektrienergia tarbimise eest võlgnevus 776,98 eurot. Kohtule 03. juulil 2018 esitatud avalduses (t.l.-98) hageja vähendas nõude summat ja palub kostjalt välja mõista 676,98 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale AÜ Berjozka territooriumil kinnistu aadressiga XXX. 2014 aasta suvel pöördus kostja hageja poole. Hageja ja kostja sõlmisid suuliselt lepingu selle kohta, et hageja vahendab kostjale elektrienergiat, mille eest kostja tasub koos liikmekasuga hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja on vahendanud kostjale elektrienergiat ajavahemikul juuli 2013 kuni 27. märts 2017. Kostja tasus kuni 01. novembrini 2016 tarbitud elektrienergia eest ja liikmemaksu korralikult ja seega oli ta teadlik, et tal on lepinguline suhe hagejaga ning et tarbitava elektrienergia eest ja liikmemaksu tuleb maksta. Kostjal tekkis võlgnevus hageja ees tarbitud elektrienergia kasutamise ja aiandusühistu liikmemaksu tasumata jätmise eest alates 01. novembrist 2016 ja seda kuni 07. novembrini 2017. Hageja poolt oli kostjale esitatud tasumiseks arved, mis jäid kostja poolt tasumata: 07. novembri 2016 arve nr 13/16 summale 250,90 eurot; 06. detsembri 2016 arve nr 14/16 summale 254,23 eurot, mis sisaldab võlgnevust 105,90 eurot ja 90 senti; 11. jaanuari 2017 arve nr 15/17 summale 532,69 eurot, mis sisaldab võlgnevust 254,23 eurot; 06. märtsi 2017 arve nr 16/17 summale 913,98 eurot, mis sisaldab võlgnevust 532,69 eurot ja 23. oktoobri 2017 arve nr 17/17 summale 976,98 eurot, mis sisaldab võlgnevust 913,98 eurot. Hageja edastas arved kostja e-posti aadressile. Kostja arveid täies ulatuses ei tasunud. Alates 27. märtsist 2017 oli hageja poolt kostjale elektrienergia edastamine lõpetatud 10. märtsi 2017 juhatuse koosoleku otsuse alusel, seoses kostja poolt hagejale tarbitud elektrienergia ja liikmemaksu tasumata jätmisega tekkinud võla tõttu, mis koosoleku toimumise ajaks oli kokku 913 eurot ja 98 senti. Hageja juhatus edastas kostjale 10. juunil 2017 teate võlgnevuse kohta ja kostjale tehti ettepanek tasuda võlg vabatahtlikult hiljemalt 30. juuniks 2017, alternatiivina anti kostjale võimalus esitada maksegraafik. Kostja esitas selle peale 01. juulil 2017 avalduse 2(4)

2-17-126077 ettepanekuga tasuda võlg osade kaupa. Avalduse kohaselt lubas kostja tasuda võla hiljemalt 31. august 2017 kahes osas: juulis 500 eurot ja augustis 500 eurot. Hageja poolt 22. novembril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega (tsiviilasi nr 2-17-126077), maksis kostja hagejale 21. detsembril 2017 summa 200 eurot, millega vähendas võlgnevuse summat, mistõttu lõplik sissenõutav summa kostjalt on 776 euro ja 98 senti. Kostja vastus hagile Kostja ei tunnista hagi osaliselt. Kostja nõustub, et tal on võlgnevus hageja ees elektrienergia tarbimise eest maksmise osas. Kostja ei nõustu võlgnevuse summaga. Kostja paigaldas juunis 2015 kahetariifse arvesti, mis mõõdab eraldi päevast ja öist tarbimist, ning kostja arvates tuleks elektrienergia tarbimist arvestada kahetariifse mõõturi näitude põhjal. Hageja seda teinud ei ole ja seega ei ole kostja arvates võlgnevuse summa 776,98 põhjendatud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja avaldab, et kohtumenetluse ajal on kostja 02. veebruaril 2018 tasunud hagejale võlgnevuse katteks 100 eurot ja seega hageja vähendab oma nõuet ja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 676,98 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse elektrienergia kasutamise eest, maksmata ampritasu ja osamakse võlgnevuse 676,98 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja AÜ Berjozka liige ja omab kinnistut aadressiga XXX, mis asub aiandusühistu territooriumil. Kostja tarbib oma kinnistul elektrienergiat. Kostja nõustub, et tal on elektrienergia tarbimise osas võlgnevus hageja ees. Kohus leiab, et hageja arvetega (t.l.-34 pöördel, 35-36), pangakonto väljavõtetega (t.l.-32-34) kostja poolt makstud summade osas, kostja ettepanekuga võlgnevuse tasumise osas (t.l.-31) on tõendatud hageja ja kostja vahel suulise lepingu sõlmimine selle kohta, et hageja vahendab kostjale elektrienergiat, mille eest kostja tasub koos liikmemaksuga hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja nõude rahaline suurus on tõendatud arvetega (t.l.-34 pöördel, 35-36), millest selgub, et kostjale on perioodi eest alates 01. november 2016 kuni 23. oktoober 2017 arvestatud elektrienergia tarbimise tasu, ampritasu ja liikmemaksu kokku 976,98 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja on võlgnevusest tasunud 300 eurot. Seega moodustab kostja võlgnevus kokku 676,98 eurot. Kostja nõustub, et kostjal on võlgnevus hageja ees elektrienergia tarbimise eest, kuid kostja ei ole tõendanud, et võlgnevuse summa oleks erinev hageja arvestatud suurusest. Kostja on tõendanud, et kostja kinnistule on paigaldatud kahetariifne arvesti (t.l.-77), kuid kostja tõenditest ei selgu, et hagejale oleks edastatud päevased ja öised näidud eraldi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe päevase ja öise elektrienergia eest erineva tariifiga maksmise osas ning milliste tariifide alusel tuleks arvutada päevase või öise elektrienergia maksumust. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 kohaselt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja p 4.2.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sisseastumis- ja liikmemakseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajaks. 3(4)

2-17-126077 Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse elektrienergia kasutamise eest, maksmata ampritasu ja osamakse võlgnevuse kokku 676,98 eurot. Hagi hind Hagiavalduses esitas hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 776,98 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 moodustab hagihind 776,98 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles märgib, et hageja õigusabi kulud moodustavad 208 eurot (t.l.-65, 98), millest tsiviilasja probleemiga tutvumine ja perspektiivi hindamine 60 eurot, hagiavalduse koostamine 128 eurot ja vastuse projekti koostamine 20 eurot. Hageja esindajaks on lepinguline esindaja Svetlana Bespalova. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt hageja menetluskulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt 130 eurot, kokku 175 eurot. Riigilõiv 175 eurot on põhjendatud lähtuvalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ning TsMS § 147 lg 5. Hageja õigusabi kulud esindajale ei ole tõendatud. Hageja lepinguline esindaja on volikirja alusel Svetlana Bespalova (t.l.-52,62), kes on tsiviilasja menetluses teinud kõik menetlustoimingud isiklikult. Hageja esitatud õigusabi eest tasumise maksekorraldustes (t.l.-67,69,71) on makse saaja FIE M R. FIE-le M R on esitatud ka arve hagiavalduse koostamise eest (t.l.-39). Maksekorraldustel puudub viide numbrile, millise tsiviilasja menetluses osutatud õigusabi eest on maksed tehtud. Kohus ei tuvastanud tsiviilasja materjalidest, et hageja esindajaks oleks olnud FIE M R. Esindaja Svetlana Bespalova osas hageja tehtud kulusid õigusabile kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile ei ole tõendatud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 175 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.