Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Arvestades avalduses toodud asjaolusid, ei pidanud kohus vajalikuks puudutatud isikut ära kuulata. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja vabadustega; kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt välislepingu artiklile 56 võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas või kui vastavalt välislepingu sätetele, lepingus mitte ettenähtud juhtudel, aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud TsMS § 620 lõike 1 punktides 1-6 sätestatud kohtulahendi mittetunnustamise aluseid, samuti ei esine kohtu hinnangul ka välislepingu artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid. Kohus märgib, et kohus ei kontrolli tunnustatavaks ja täidetavaks tunnistatava kohtulahendi sisulist õigsust. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Vastavalt 26.01.2018 kohtumäärusele lisatud pitsatile jõustus viidatud kohtumäärus 15.02.2018. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kõik tingimused Moskva linna Hamovnitšeki rajooni kohtu 26.01.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-116/18 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil kohtumääruse resolutsiooni punkti 5.2. alapunkti 5 osas on täidetud ja nimetatud kohtumäärus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus

lõpetatakse. Kohus peab põhjendatuks, et menetluskulud kannab avaldaja, kuna puudutatud isik ei ole menetluses osalenud. Vastavalt TsMS § 625 lõikele 2 võib määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 623 lõikele 6 viitab kohus määruses sissenõudja õigusele esitada täidetavaks tunnustatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.