Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Korteriühistu Püssi Viru 4 esitas Viru Maakohtule hagi O. E. ja V. E. vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 26.05.2017 määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Hageja esindaja esitas 13.06.2017 määruskaebuse kohtu 26.05.2017 määrusele. 16.06.2017 määrusega kohus rahuldas hageja määruskaebuse ning tühistas 26.05.2017 menetlusse võtmisest keeldumise määruse ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 11.07.2017 määrusega kohus pikenda puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 12.07.2017. 01.08.2017 kohtunõudega andis kohus kostjatele tähtaja teatada omapoolone seisukoht kohtumenetluse toimumiskoha kohta, sh asja lahendamise võimalikkuse kohta Eesti kohtus (vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 p 1, 2). 27.11.2017 esitas Viru Maakohus õigusabi taotluse Venemaa Föderatsiooni kompetentsele kohtule, palvega välja selgitada kostjate kirjalik seisukoht, so kas nad on nõus nende vastu esitatud hagi menetlemisega Eesti Vabariigi kohus. Kostjad O. E. ja V. E. on ära kuulatud Venemaa Föderatsiooni Tuula oblasti Aleksini Linnakohtu poolt 26.03.2018 kohtuistungil. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et kostjad O. E. ja V. E. ei nõustunud nende vastu esitatud hagiga, kuna neil puudub kinnisvara Eesti territooriumil, samuti ei nõustunud nad tsiviilasja menetlusega Eesti kohtus, märkides, et neil puudub viisa Eestisse sõiduks. Protokollidele olid lisatud kostjate omakäeliselt kirjutatud kirjalikud seisukohad, milles nad ei nõustunud tsiviilasja menetlemisega Eesti kohtus, kostjate väitel puudub neil kinnisvara Eestis ja viisa Eestisse sõiduks. (tl. 59-71). Hageja esindaja esitas 24.07.2018 kohtule seisukoha, milles märkis, et viisa puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks. Hageja nõustus sellega, et käesoleval hetkel puudub kostjatel kinnisrava Eestis, kuid kuna hagi on esitatud kuni 31.03.2017 tekkinud võlgnevuse osas, siis vastavalt korteriühistu põhikirja p. 5.9 19.06.2017 muudatusele võib kohaldada antud vaidluse puhul Eesti õigust ning esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse ning nimetatud muudatust võib lugeda samaväärseksõigusabilepingust tuleneva kirjaliku kokkuleppega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus võlgnevuse nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohtu poolt on tuvastatud, et kostjate O. E. ja V. E.`i elukoht on Venemaa Födertatsioonis. Kostja V. E. elab aadressil: xxx ja kostja O. E. elab aadressil: xxx Kohtu poolt on tuvastatud, et O. E. ja V. E. on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1).

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi; artikli 4 kohaselt õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu (art 4). Palved õigusabi andmise kohta koostatakse järelepärimise esitanud lepingupoole keeles (art 5). Artikli 21 p. 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohtualluvuse kindlaksmääramisel võtta aluseks rahvusvahelises, so Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi lepingus sätestatu, mis on prioriteetseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelistes õigussuhetes. Kuna kostjad kinnitasid nende ärakuulamisel, et neil puudub Eesti Vabariigis elukoht ja võimals siia tulla (puudub viisa)ning nad elavad Venemaa Föderatsioonis, peab olema asja menetlemiseks Eesti kohtus kostjate O. E. ja V. E.`i kirjalikud nõusolekud. Kostjad O. E. ja V. E. kirjalikke nõudsolekuid asja menetlemiseks Eesti kohtus ei andnud ja ei soovinud asja menetlemist Eesti kohtus, seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostjate elukoha järgi. Kohus ei nõustu hageja 24.07.2018 seisukohaga, et kui KÜ põhikirja p. 5.9 19.06.2017 muudatus näeb ette, et korteriomaniku vastu võib hagi esitada Eesti kohtusse ja et vaidluse korral kohaldatakse Eesti õigust, siis on omanikud, sh kostjad otsustanud, et nad alluvad võlavaidluse lahendamisel Eesti kohtule ning et selline kokkulepe on käsitletav õigusabilepingu art 21 lg 2 kohase kirjaliku kokkuleppega. Kohus oleks saanud sellega nõustuda juhul, kui hageja oleks esitanud kohtule kostjate poolt antud kirjalikud nõusolekud. Põhikirja muudatust ei saa lugeda samaväärseks kirjaliku nõusolekuga, seda enam, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjad on teadlikud põhikirja muudatusest ning et nad on seda aktsepteerinud. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2.). Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.