Advokatuuribüroo Heringson GLO OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri tegevuse peale täiteasjades nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (registrikood 12150756), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin Puudutatud isik I (vastustaja I, kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik II (vastustaja II, sissenõudja): Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja Jaanus Glaase Puudutatud isik III (vastustaja III, võlgnik): Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta tsiviilasja toimikusse Harju Maakohtu 11. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-8742. Jätta rahuldamata avaldaja 17. juuli 2018 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja mitte menetleda sama kuupäeva tingimuslikku vastuväidet kohtu tegevusele. Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2017 määrus muutmata, kuid täiendada selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. Jätta määruskaebus rahuldamata. Kõik senised menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib
menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2
1.Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) menetluses on täiteasjad nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498, milles täidetakse Gatsby OÜ (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) nõudeid Osaühingu Lamaran Grupp (võlgnik, kohtumenetluses puudutatud isik III) vastu. Täiteasjades korraldatud enampakkumisel tegi Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (avaldaja) 11. juunil 2015 pakkumise 13 000 eurot võlgnikule kuuluva nõudeõiguse omandamiseks. Enampakkumise lõppemisel 11. juunil 2015 kell 16 ilmus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite e-oksjoni enampakkumise lehel teade selle kohta, et avaldaja pakkumine oli kõrgeim ning avaldaja on pakkumise võitnud. Kohtutäitur saatis 17. juunil 2015 avaldajale 15. juuni 2015 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, milles märkis, et enampakkumine on loetud nurjunuks seoses ekspertiisi määramise taotluse esitamisega kohtule.
2.Avaldaja esitas 29. juunil 2015 kohtutäiturile kaebuse nimetatud akti peale. Kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse 8. detsembri 2016 otsusega (edaspidi „kohtutäituri otsus“) pärast tsiviilasjas nr 2-15-15513 tehtud määruse jõustumist, millega kohustati kohtutäiturit avaldaja kaebust lahendama. Kohtutäituri otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtutäitur avaldajat enampakkumisel parimaks pakkujaks tunnistanud. Vahetult enne enampakkumise lõppemist saabus kohtutäiturile kohtumäärus, mille alusel kuulutas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks.
3.Avaldaja esitas 22. detsembril 2016 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus: -
kohustada kohtutäiturit esitama selgituse 11. juunil 2015 lõppenud enampakkumise nurjunuks kuulutamise ja/või pakkumise parimaks tunnistamata jätmise otsuse põhjuste kohta koos neid asjaolusid kinnitavate dokumentidega, mis puudutavad aktis märgitud ekspertiisi määramise taotlust;
-
kohustada kohtutäiturit selgitama enampakkumise nurjunuks kuulutamise ja/või pakkumise parimaks tunnistamata jätmise õiguslikke aluseid ning määrata pärast nimetatud selgituste esitamist avaldajale mõistlik tähtaeg kaebuse täiendavate põhjenduste esitamiseks;
-
tühistada või alternatiivselt tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri 15. juuni 2015 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja
8.detsembri 2016 otsuse avaldaja kaebuse rahuldamata jätmiseks.
4.Kohtutäitur oli seisukohal, et: 2 (8)
-
maakohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna tegemist on selgitustaotlusega kohtutäiturile enampakkumise nurjumise akti koostamise kohta, mida saanuks ja tulnuks viimasena esitada kaebuse arutelul
28.novembril 2016 kell 15. Enampakkumise nurjumise akti tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et see ei tundu avaldajale usutav ning see on talle arusaamatu, eriti olukorras, kus avaldaja ei ole soovinud täitetoimikus olevate materjalidega tutvuda ega osaleda kaebuse arutelul;
-
kohtutäitur ei pea ega ole õigustatud avama nurjumise aktis täitemenetluse sisu või menetlusosaliste vahelist kohtuvaidlust, milles avaldaja ei ole osaline;
-
arestitud vara müügi avalik enampakkumine nurjus, kuna vahetult enne selle lõppu kohtutäiturile saabunud kohtumääruse kohaselt keelati kohtutäituril täitetoimingud, sh pakkumise parimaks tunnistamine;
-
parimale pakkumisele nõustumuse andmine toimub enampakkumise läbiviija (st kohtutäituri) otsusega, mitte oksjonikeskkonna automaatselt genereeritud teadetega;
-
avaldaja ei ole kohtutäituri otsust vaidlustades kaebuses välja toonud ega tõendanud, milles seisneb kohtutäituri otsuse õigusvastasus, või millest tulenevalt peaks nimetatud otsuse tühistama või seadusevastaseks tunnistama.
5.Sissenõudja nõustus kohtutäituri seisukohtadega ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
6.Võlgnik seisukohta kaebuse osas ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus jättis 30. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, aga neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
8.Maakohtu põhjenduste kohaselt esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri
8.detsembri 2016 otsuse peale, kaebus on esitatud õigele maakohtule ja tähtaegselt.
8.1.Asjas puudus vaidlus selle üle, et: -
kohtutäituri menetluses on täiteasjad nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498;
-
24. mai 2013 arestimise aktiga keelas kohtutäitur võlgniku vara käsutamise;
-
arestitud varaks on 1. juuli 2006 laenulepingust nr 12/6-L tulenev võlgnikule kuuluv vaidlustatud rahaline nõue 350 000 krooni (22 369,08 eurot) ja kõrvalnõuded;
-
kohtutäitur kuulutas välja arestitud vara müügi 1. juunil 2015 alanud ja
11.juunil 2015 kell 16 lõppenud avalikul enampakkumisel;
-
enampakkumisel tegi kõrgeima pakkumise avaldaja, kes sai läbi elektroonilise oksjonikeskkonna sellekohase teate;
-
kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks 15. juuni 2015 aktiga;
-
8.detsembri 2015 otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse nimetatud akti peale.
3 (8)
Menetlusosaliste vahel oli vaidlus selle üle, kas kohtutäituri 15. juuni 2015 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt on õiguspärane.
8.2.Enampakkumine toimus ja viidi läbi elektroonilises oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Kuna enne keskkonda sisselogimist peab osaleja tutvuma tingimustega ja kinnitama nendega tutvumist, on keskkonda sisenedes osaleja teadlik enampakkumise keskkonna tingimustest. Elektroonilise enampakkumise kohaks on oksjonikeskkond, kuid elektroonilist enampakkumist korraldab kohtutäitur. Pärast enampakkumise lõppu kuvatakse parima pakkumise teinud isikule automaatne eelteavitav võiduteade ning teistele osalejatele automaatne eelteade mittevõitmise kohta. Parimale pakkumisele nõustumuse andmine toimub enampakkumise läbiviija (kohtutäituri) otsusega vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 96 lgle 1. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiguslikku tähendust automaatteatel, mis kinnitab, et osaleja tegi parima pakkumise enampakkumise lõppemisel (vt https://static.oksjonikeskus.ee/kasutusjuhend.pdf).
8.3.Vara enampakkumine nurjus. Pakkumisi ei ole kohtutäitur parimaks tunnistatud, kuna vahetult enne enampakkumise lõppu saabus kohtumäärus, mille kohaselt esitas võlgnik kohtule kaebuse. Maakohtu 11. juuni 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8742 keelati kohtutäituril täitetoimingud, sh pakkumise parimaks tunnistamine. Kohtutäitur kuulutas 15. juuni 2015 otsusega enampakkumise nurjunuks ja väljastas vastava akti. Seega jättis kohtutäitur enampakkumise pakkumise parimaks tunnistamata TMS § 91 lg 4 alusel, mille järgi ei tunnista oksjonikorraldaja pakkumist parimaks, kui on näha, et rikutakse või on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus. Kohtutäitur ei pea eeltoodu osas tegema kahte eraldi otsust, kuna enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt välistab parima pakkumise valimise. Kohtutäitur ei ole õigustatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis avaldama täitemenetluse sisu ja asjaolusid. Avaldaja ei ole täitemenetluse osaline. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri 15. juuni 2015 akt õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.4.Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ühtlasi palus avaldaja võimaldada tal tutvuda tsiviilasja nr 2-15-8742 määrusega, samuti vaidlusaluse enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis märgitud ekspertiisi määramise taotlusega ja anda tähtaeg määruskaebuse põhjenduste täiendamiseks pärast nendega tutvumist. Määruskaebuse põhiväited on järgmised: -
maakohus jättis tähelepanuta, et kohtutäitur esitas enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis ja vaidlustatud otsuses üksteist välistavad versioonid enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjustest;
-
maakohus jättis lahendamata avaldaja taotlused nõuda kohtutäiturilt välja kõik asjassepuutuvad dokumendid, millele avaldajal puudus seni juurdepääs (sh määrus asjas nr 2-15-8742), mistõttu puudus avaldajal võimalus enda õigusi tõhusalt kaitsta;
4 (8)
-
maakohus sisustas vääralt TMS § 99 ja § 91 alused ja tagajärje, mistõttu on ebaõige ja vastuolus nimetatud normide sisuga maakohtu seisukoht, et parima pakkumise tunnistamata jätmine toob paratamatult kaasa enampakkumise nurjunuks kuulutamise;
-
maakohus jättis tähelepanuta, et juhul, kui määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8742 keelas kohus 11. juunil 2015 lõppenud enampakkumisega seotud täitetoimingute tegemise, oli mh kohtutäituril keelatud kuulutada enampakkumine nurjunuks, mistõttu võib olla vaidlusalune enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ka vastuolus esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8742.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus keeldus 7. augustil 2017 määruskaebuse menetlusse võtmisest, tuginedes TsMS § 331 lgle 1 ja §le 66. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. mai 2018 määrusega maakohtu lahendi ja saatis asja maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu, võlgnik ei vastanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. juunil 2018.
12.Avaldaja esitas
17.juulil 2018 ringkonnakohtule koos avaldaja menetluskulude nimekirjaga määruskaebuse täiendavad põhjendused, Harju Maakohtu 21. märtsi 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-17-2308 ja tingimusliku vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb jätta vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata, aga TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2’1 alusel täiendada selle põhjendusi. Kaebus jääb rahuldamata.
14.TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 koosmõjus lahendab kolleegium lõpplahendis seni lahendamata taotlused, seetõttu vastab ringkonnakohus esmalt määruskaebuses esitatud taotlustele ning lahendab avaldaja 17. juuli 2018 dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotlused ja käsitleb sama kuupäeva menetlusdokumendis esitatud tingimuslikku vastuväidet.
14.1.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus ning vajadusel kogub kohus tõendeid omal algatusel (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 7 teine lause). Maakohus jättis toimikusse võtmata Harju Maakohtu 11. juunil 2015 määruse (esialgse õiguskaitse määrus) tsiviilasjas nr 2-15-8742, millega keelati esialgse õiguskaitse korras kohtutäituril teha täitetoiminguid OÜle Lamaran Grupp kuuluva
1.juulil 2006 sõlmitud laenulepingust nr 12/6-L tuleneva rahalise nõude müügiks korraldatud 11. juunil 2015 kell 16 lõppenud elektroonilise enampakkumise lõpule viimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks (määruse resolutsiooni p 2). Siiski tugines maakohus sellele vaidlustatud määruses ning leidis, et kohtutäituri otsus jätta enampakkumine lõpule viimata oli õiguspärane. Ringkonnakohtu 5 (8)
hinnangul on õige avaldaja seisukoht, mille kohaselt on avaldajal õigus tutvuda dokumendiga, millele on maakohus oma järeldused ja põhjendused rajanud. Seega jättis maakohus põhjendamatult esialgse õiguskaitse määruse asja juurde võtmata, nimetatud tõend on asjakohane ja vajalik praeguse vaidluse lahendamisel. Arvestades eeltoodut, tuleb rahuldada avaldaja taotlus ning ringkonnakohus võtab eelnimetatud põhjendustel esialgse õiguskaitse määruse väljatrüki kohtute infosüsteemist dokumentaalse tõendina asja materjali juurde ning avaldajal on võimalik tõendiga tutvuda.
14.2.Vastuseks avaldaja määruskaebuses esitatud taotlusele, milles avaldaja palub võimaldada tal tutvuda enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis märgitud „ekspertiisi määramise taotlusega“, märgib ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole nimetatud dokument asjakohane ega vajalik vaidluse lahendamiseks, kuna kohtutäitur jättis täitemenetluses korraldatud enampakkumise lõpule viimata üksnes maakohtu esialgse õiguskaitse määruse alusel.
14.3.Põhjendamatu on avaldaja väide selle kohta, et kuna maakohus ei võimaldanud avaldajal esialgse õiguskaitse määrusega tutvuda, oli avaldajalt võetud võimalus end kohtuvaidluses tõhusalt kaitsta. Avaldaja ei ole toonud esile objektiivseid põhjuseid, mille tõttu ta ei oleks saanud oma kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri juures osaleda, mille käigus oleks tal olnud võimalik tutvuda täitetoimiku materjalidega, sh esialgse õiguskaitse määrusega. Kuigi kohtutäitur ei ole kohustatud avama enampakkumisel osalenud menetlusvälisele isikule kogu täitemenetluse sisu, oleks avaldajal siiski olnud võimalik kaebuse läbivaatamise käigus tutvuda tema õigusi puudutava dokumendi sisuga. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus ka rahuldamata avaldaja taotluse lisatähtaja saamiseks määruskaebuse põhjenduste täiendamiseks.
14.4.Avaldaja esitas 17. juulil 2018 ringkonnakohtule koos menetluskulude nimekirjaga täiendavaid tõendeid. Kolleegium on seisukohal, et nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus andis
9.juulil 2018 menetlusosalistele võimaluse esitada menetluskulude nimekirjad ja seisukohad vastaspoole kulude kohta. Kohus ei ole pidanud vajalikuks, peale eelmises punktis nimetatu, muid täiendavaid tõendeid asjas koguda (TsMS § 667 lg 3). Täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmine venitaks määruskaebuse menetlemist (nt kaasneks kohustus küsida teiste menetlusosaliste seisukohti), mis ei ole praeguse asja lahendamise huvides. Uued tõendid ja asjaolud tuleb üldjuhul esitada määruskaebuses (TsMS § 662 lg 3). Seega keeldub ringkonnakohus TsMS § 331 lg 1 alusel täiendava tõendi vastuvõtmisest. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis pole vaja neid tagastada.
14.5.TsMS § 333 lg 1 esimene lause näeb ette, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. TsMS ei sätesta võimalust esitada kohtu tegevuse kohta tingimusliku vastuväidet. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetlemata avaldaja 17. juuli 2018 menetlusdokumendis esitatud tingimusliku vastuväite. Lisaks on ringkonnakohus rahuldanud tänases määruses (TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 järgi) avaldaja taotluse tõendi asja juurde võtmiseks.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille alusel jättis maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata, ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus TsMS §ga 659, kuid esialgse õiguskaitse 6 (8)
määruse asja juurde lisamise tõttu täiendab ringkonnakohus põhjendusi, vastates samas määruskaebuse väidetele.
määruse
16.Hoolimata asjaolust, et maakohus ei võtnud esialgse õiguskaitse määrust toimikusse, on kolleegium seisukohal, et nimetatud tõendi asja juurde võtmata jätmine ei mõjutanud maakohtu lahendis toodud järeldusi ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on asjaolusid õigesti hinnates jõudnud põhjendatud järeldusele, et kohtutäituri otsus enampakkumise lõpule viimata jätmiseks oli õiguspärane ja esialgse õiguskaitse rakendamise määruse täitmiseks ainuvõimalik lahendus.
17.Avaldaja on ekslikult arusaamal, et seoses esialgse õiguskaitse kohaldamisega oli kohtutäituril keelatud kõik täitetoimingud. Esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p 2 kohaselt keelas maakohus kohtutäituril teha täitetoiminguid võlgnikule kuuluva rahalise nõude müügiks korraldatud elektroonilise enampakkumise lõpule viimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks. Seega ei keelanud maakohus kõikide täitetoimingute tegemist. Kuna enampakkumine tuli jätta vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele lõpule viimata, tuli enampakkumine katkestada ning kuulutada enampakkumine nurjunuks, hoolimata asjaolust, et e-oksjoni keskkonnas taolist informatsiooni avaldajale kui parima pakkumise tegijale, ei olnud võimalik avaldada.
18.Alusetu on avaldaja seisukoht, mille kohaselt välistavad teineteist enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis toodud põhjendus ning vaidlustatud kohtutäituri otsuses toodud põhjendus. Kuna võlgnik vaidlustas täitemenetluses enampakkumisel olnud varale määratud väärtuse, kuid kohtutäitur ei olnud võlgniku kaebust lahendanud enne enampakkumise algust (vt asjale lisatud esialgse õiguskaitse määruse põhjendusi), pöördus võlgnik esialgse õiguskaitse taotlusega maakohtusse, et vältida võimalikku ebaõige hinnaga vara omandamist enampakkumisel osalejate poolt. Kui täitemenetluses realiseeritava vara väärtuse üle on vaidlus, taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 järgi uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seetõttu ei ole sisuliselt vale kohtutäituri 15. juuni 2015 aktis märgitud enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjendus. Kohtutäitur selgitas avaldaja kaebust lahendades 8. detsembri 2016 otsuses põhjalikult enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjuseid, mh asjaolu, et enampakkumist ei olnud kohtu korralduse tõttu võimalik lõpule viia. Kohtutäitur märkis otsuses, et enampakkumine kuulutati nurjunuks TMS § 91 lg 4 alusel (kohtutäituri otsuse lk 4, tl 18). Praegusel juhul lõppes e-oksjoni keskkonnas enampakkumine formaalselt teatega avaldajale, et tema pakkumine oli parim, kuid esialgse õiguskaitse määrus keelas kohtutäituril tunnistada avaldaja pakkumist parimaks, mille tagajärjel oleks enampakkumine lõpuni viidud. Seega oli enampakkumise jätkamine ja lõpule viimine takistatud kolmanda isiku õiguse tõttu, ning kohtutäituril ei olnud võimalik tunnistada avaldaja pakkumist parimaks.
19.TMS § 91 ja § 99 aluse ning tagajärgede kohta märgib kolleegium järgmist. TMS 2. jaos on sätestatud müügi läbiviimise kord täitemenetluses. TMS § 91 sätestab enampakkumise parimaks tunnistamise ning lgs 4 sätestatud kahel juhul ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks. Seega on TMS § 91 lgs 4 ette nähtud pakkumise parimaks tunnistamata jätmise põhjused, kuid samas paragrahvis ega järgnevates ei ole otseselt sätestatud enampakkumise parimaks tunnistamata jätmise tagajärgi. Samas, kuna enampakkumise parimaks tunnistamata jätmise tõttu ei saa lugeda läbi viidud enampakkumist edukaks, sellele ei ole järgnenud ostuhinna tasumist, omandi üleminekut parimale 7 (8)
pakkujale vm õiguslikke tagajärgi, saab enampakkumise lugeda nurjunuks TMS § 99 alusel. Praegusel juhul tuli kohtutäituril enampakkumise lõpule viimata jätmisel mitte ainult parim pakkumine, vaid kõik võimalikud pakkumised tagasi lükata, mis annab kohtutäiturile aluse TMS § 99 lg 1 p 4 järgi enampakkumine nurjunuks kuulutada. Seega ei ole vastuolus kohtutäituri tegevus ja põhjendused enampakkumise nurjunuks kuulutamisel.
20.Ringkonnakohus märgib eeltoodule lisaks, et avaldaja kaebusest ei selgu, kuidas on enampakkumise lõpule viimata jätmisega rikutud avaldaja õigusi. Juhul kui lahendatud on võlgniku kaebus ja müüdava vara väärtus on selgunud, on kohtutäituril võimalik praeguses asjas lõpplahendi jõustumisel määrata täiteasjas kordusenampakkumine. Praegusel juhul ei ole avaldajal takistatud kordusenampakkumisel osalemine. Eeltoodu tõttu tuleb jätta avaldaja kaebus rahuldamata.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lgle 4 määrab kulud vajadusel kindlaks maakohus. Selleks tuleb maakohtul kontrollida, kas kulude hüvitamist nõudma õigustatud menetlusosalised (puudutatud isikud) on esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirju või kas nad on kandnud toimikust nähtuvaid kulusid.
22.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.