Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri tegevusele täiteasjades nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. augusti 2017. a määrus (määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (registrikood 12150756), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik sissenõudja Gatsby OÜ (registrikood 10100978) Puudutatud isik võlgnik Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-19223 ja saata asi maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ määruskaebus. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (avaldaja) esitas 22. detsembril 2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Priit Petteri tegevusele täiteasjades nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498.
2.Harju Maakohus jättis 30. juuni 2017. a määrusega kaebuse rahuldamata. Samal päeval tegi maakohus määruse menetlusosalistele e-toimiku infosüsteemis (AET) nähtavaks ja kättetoimetatavaks. Maakohus edastas määruse 4. juuli 2017 e-kirjaga avaldaja esindaja meiliaadressile xxx. Maakohus edastas avaldaja esindajale määruse uuesti 10. juuli 2017 e-kirjaga, paludes viivitamatult kinnitada määruse kättesaamist. Maakohus märkis, et kui avaldaja ei kinnita määruse kättesaamist, loeb kohus selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 3141 ja 200 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva jooksul.
3.Avaldaja esitas 31. juulil 2017 määruskaebuse Harju Maakohtu 30. juuni 2017. a määruse peale. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 7. augusti 2017. a määrusega TsMS § 663 lg 1, § 637 lg 1 p 1, § 331 lg 1 ja § 66 alusel määruskaebust menetlusse võtmast. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sai avaldaja esindaja 30. juuni 2017. a kohtumääruse kätte 13. juulil 2017. Määruskaebus oleks vastavalt TsMS §-le 63 ja § 62 lg-le 2 pidanud kohtusse saabuma hiljemalt 28. juulil 2017. Seega on määruskaebus esitatud pärast tähtaja möödumist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas 23. augustil 2017 maakohtu 7. augusti 2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et avaldaja esindaja sai 30. juuni 2017. a kohtumääruse kätte 13. juulil 2017. Maakohtu 7. augusti 2017. a määruses viidatud toimiku lehel 78 on avaldaja esindajale maakohtu 10. juulil 2017 saadetud e-kirja väljatrükk, millest ei ole võimalik tuletada, millal sai avaldaja esindaja kätte 30. juuni 2017. a kohtumääruse. Avaldaja esindaja sai kõnealuse määruse kätte alles 25. juulil 2017 AET-i vahendusel ja samal päeval ka e-posti teel. Ehkki vaidlustatud kohtumääruses ei ole viidatud TsMS §-le 3141, järeldub maakohtu 10. juuli 2017 e-kirjast, et maakohus luges kohtumääruse kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1 alusel kolme tööpäeva möödumisel e-kirja saatmisest. Kohtupraktika kohaselt on TsMS § 3141 lg-s 1 sätestatud kättetoimetamise viis erandlik ning enne selle sätte kohaldamist tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilajas nr 3-2-1-198-15, p 13; 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Avaldajale teadaolevalt ei ole kohus üritanud 30. juuni 2017. a määrust talle kätte toimetada peale avaldaja esindaja e-posti aadressile saatmise muid viise kasutades. Kohus oleks võinud enne kättetoimetamise fiktsiooni
2-16-19223 rakendamist määruse edastada avaldajale tähitud kirjaga või edastada selle vahetult avaldajale endale. TsMS § 3141 rakendamine on õigustatud eelkõige juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumente vastu võtmast. Arvestades, et kohtu määrus edastati avaldaja esindajale suvepuhkuste perioodil, pole alust väita, et avaldaja esindaja hoidus kõrvale menetlusdokumendi vastuvõtmisest. Avaldaja esindaja viibis sel ajal töölt eemal. Seega puudus alus rakendada TsMS § 3141. Ka juhul, kui kohaldada TsMS § 3141, tuleks määruskaebus lugeda tähtaegselt esitatuks. TsMS § 3141 lg 1 järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, mitte kolme tööpäeva jooksul, nagu maakohus on ekslikult leidnud. TsMS § 62 lg 1 (koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-ga 1) kohaselt algas TsMS § 3141 lg-s 1 sätestatud kolmepäevane tähtaeg kulgema 11. juulil 2017 ning möödus 14. juulil 2017 kell 00.00. Järelikult oli kaebetähtaja viimane päev 29. juuli 2017. Kuna 29. juuli 2017 oli laupäev, oli TsÜS § 136 lg-st 8 tulenevalt määruskaebuse esitamise viimane päev 31. juuli 2017.
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt on maakohus seadust õigesti kohaldanud ega ole eksinud menetlustähtaegade arvestamisel.
7.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja leiab, et avaldaja esindaja kui advokaat peab täitma oma menetlusõigusi heauskselt ning võtma menetlusdokumendid viivitamatult vastu. Avaldaja esindaja pole põhistanud, et tal puudus pikema aja jooksul juurdepääs oma e-postile. Kohus kohaldas õigesti TsMS § 3141.
8.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt tõlgendab avaldaja TsMS § 3141 lg-t 1 ekslikult. Maakohtu
7.augusti 2017. a määrusest järeldub, et „kolme tööpäeva möödumisel“ tähendab sisuliselt sama, mis „kolme tööpäeva jooksul“. Asjaolu, et kohtumääruse põhjendused pole kooskõlas formaalse loogika reeglitega ja TsMS § 3141 lg 1 grammatilise tõlgendusega, ei ole piisav alus õiguspärase kohtumääruse tühistamiseks. Avaldaja pole esitanud tõendeid, mis kummutaks kohtu järelduse, et avaldaja sai maakohtu 30. juuni 2017. a määruse kätte
13.juulil 2017.
9.Harju Maakohus võttis 23. augusti 2017 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu 7. augusti 2017. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Maakohtu vaidlustatud määruses ei ole märgitud, millise sätte alusel luges maakohus 30. juuni 2017 määruse avaldajale kättetoimetatuks. Ehkki maakohtu 10. juuli 2017 e-kirjas ei ole täpsustatud, millist TsMS § 3141 lõiget kohus kohaldab, on kohtu selgitusest arusaadav, et kohus peab silmas TsMS § 3141 lg-test 1 või 2 tulenevat kättetoimetamise fiktsiooni, mille kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel
2-16-19223 saatmisest. Arvestades, et maakohus toimetas avaldaja esindajale AET-i vahendusel kätte (millele eelneb automaatse teavituse edastamine saaja elektronposti aadressile) 13. jaanuari 2017 määruse avalduse menetlusse võtmise kohta (tl 45), oli võimalik kohaldada TsMS § 3141 lg-t 1.
12.Riigikohus on TsMS § 3141 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta selgitanud, et viidatud sätte rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid tegemist on erandliku menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiga ning enne seda tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p-d 13 ja 15 ning 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 21).
13.Kolleegiumi hinnangul oli praegusel juhul täidetud tingimus, et kohus peab enne TsMS § 3141 lg 1 kohaldamist üritama menetlusdokumenti saajale muid viise kasutades üle anda. Maakohus üritas avaldaja esindajale enne e-kirjade saatmist menetlusdokumenti kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel (tl 73), mis on TsMS § 3111 lg 6 kohaselt advokaadist esindaja puhul primaarne kättetoimetamise viis. Avaldaja esindaja ei avanud dokumenti AET-is ega kinnitanud ka kohtu e-kirjade kättesaamist. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks peaks kohus olema ammendanud kõik muud võimalikud kättetoimetamise viisid, sh kättetoimetamine tähitud kirjaga (TsMS § 313) ning saatmine lisaks esindajale ka esindatavale endale (TsMS § 321 lg 1). Kolleegium leiab, et praegusel juhul olid TsMS § 3141 lg-st 1 tuleneva kättetoimetamise fiktsiooni kohaldamise eeldused täidetud.
14.Maakohus luges aga ekslikult 30. juuni 2017. a kohtumääruse avaldaja esindajale kättetoimetatuks 13. juulil 2017. Kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus on kättetoimetamise kuupäeva määramisel eksinud. TsMS § 3141 lg-s 1 sätestatud kolme tööpäeva pikkune tähtaeg 10. juuli 2017 e-kirja saatmisest möödus 13. juulil 2017 kell 23.59 ning menetlusdokumendi sai lugeda avaldaja esindajale kättetoimetatuks alates 14. juulist 2017 (tähtaja arvestamise kohta vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 3141 kommentaar, p 3.2 f; Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-9552, p-d 38 ja 40). TsÜS § 135 lg-s 1 sätestatut arvestades hakkas TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg kulgema 15. juulil 2017 ning lõppes 29. juulil 2017. Kuna see päev oli laupäev, oli vastavalt TsÜS § 136 lg-le 8 määruskaebuse esitamise viimane päev 31. juuli 2017. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt ning maakohus keeldus ebaõigesti määruskaebust menetlusse võtmast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.