Marili Kärneri (pankrotis) pankrotihaldur Maie Klemmeri hagi Reimo Saksa vastu 2236,91 euro suuruse rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks pankrotimenetluses Rahalise kohustuse tagasivõitmine pankrotimenetluses
Hagi hind
2 236,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Marili Kärneri (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotihaldur Maie Klemmer (isikukood xxxxxxxxxxx, OÜ Gaius Õigusbüroo, asukoht Vee tn 4, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond, e-post [email protected]). Kostja: Reimo Saks (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).
eurot ja 91 senti. Kohustada Reimo Saksa (isikukood xxxxxxxxxxx) tagastama pankrotivarasse võlgniku Marili Kärneri rahalise kohustuse täitmisena saadu, s.o 2 236 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kuus) eurot ja 91 senti, mis tuleb tasuda kontole xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx, märkides saajaks Marili Kärner. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb riigituludesse välja mõista 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue
Marili Kärneri (pankrotis) pankrotihaldur Maie Klemmer esitas 22.11.2017 kohtule hagi Reimo Saksa vastu 2 236.91 euro suuruse rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks Marili Kärneri pankrotimenetluses. Marili Kärner esitas Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse 30.01.2017. Füüsilise isiku Marili Kärneri pankrot kuulutati välja 28.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1508 ja Marili Kärner on püsivalt maksejõuetu isik. 26.01.2017 müüs Marili Kärner temale kuuluva liikmelisuse Garaaži-hooneühistus xxxxx xxx, s.o xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxx xx asuvad garaažiboksid nr xx, xx ja xx Reimo Saksale hinnaga 2236,91 eurot, milline summa loeti ostja poolt tasutuks tasaarveldamisega. 30.01.2017 müüs Reimo Saks omakorda nende bokside liikmelisuse edasi R.E.S.OMA OÜle, s.o enda osalusega äriühingule. Eeltoodust järeldab pankrotihaldur, et Marili Kärner on vahetult enne pankroti väljakuulutamist täitnud rahalise kohustuse väidetava võlausaldaja Reimo Saksa ees. Pankrotihaldurile teadaolevalt on tegemist võlgniku elukaaslasega, kellel pidi tehingu tegemise ajal olema teada Marili Kärneri maksejõuetus. Pärnu Maakohtu 22.06.2015 otsuses nr 2-12-33033, millega on Marili Kärnerilt välja mõistetud 6390 eurot Swedbank Liising AS kasuks, on kirjeldatud Reimo Saksa, kui Marili Kärneri elukaaslast, mida viimane on kohtus vande all kinnitanud. Pankrotihalduri hinnangul on sellise, vahetult pankrotimenetluse algatamise eelne rahalise kohustuse täitmine elukaaslasele, ühe võlausaldaja teisele eelistamine, millega on kahjustatud teadlikult teiste võlausaldajate huve ja tasutuks loetud summa kuulub tagasivõitmisele pankrotivarasse.
2.Marili Kärneri pankrotimenetluses on pankrotivarasse vahendeid laekunud ebapiisavalt ja ei saa eeldada, et hagimenetluse kulud kannaksid võlausaldajad. Samas leiab Marili Kärneri (pankrotis) pankrotihaldur, et hagi on õiguslikult perspektiivikas. Hagi on esitatud eesmärgiga, tagada kõigi Marili Kärneri (pankrotis) võlausaldajate huve, eelistamata võlgniku lähikondset. Eeltoodu alusel palus pankrotihaldur Maie Klemmer menetlusabi, mis seisneb hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamises. 28.11.2017 määrusega rahuldas kohus menetlusabi taotluse ja vabastas Marili Kärneri (pankrotis) pankrotihalduri Maie Klemmeri riigilõivu 250 euro tasumisest hagi esitamisel Reimo Saksa vastu. Kohus on määruse resolutsioonis välja toonud, et menetluskulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud mõistab kohus hagi rahuldamise korral välja kostjalt riigituludesse.
3.Seoses kostja vastusega märgib hageja järgmist: PankrS § 109 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS § 110-144 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on
tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja kahjustab võlausaldajate huve. Jättes kõrvale poolte lähikondsuse, on nõue põhjendatud PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel, kuna rahaline kohustus on täidetud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, rahaline kohustus täideti üht võlausaldajat teisele eelistades nii võlgniku kui võlausaldaja teadmisel. Võlausaldaja pidi Marili Kärneri maksejõuetusest teadma, kuna pankrotiavaldus, kus Marili Kärner tunnistas oma täitmata kohustusi 83 901.85 euro ulatuses, esitati kohtule 4 päeva pärast müügilepingu sõlmimist kostjaga ning võlausaldajate huve on teadlikult kahjustatud väidetava tasaarveldusega. Kostja väide, et rahalist makset kostjale tehtud ei ole, mistõttu ei ole tasaarveldus käsitletav rahalise kohustuse täitmisena, on vastuolus notariaalse müügilepingu p 2, mille kohaselt on lepingu eseme hind 2236.91 eurot loetud tasaarveldatuks müüja rahalise kohustusega 35 000 eurot. Kostja väide, et müügileping sõlmiti varasemalt Marili Kärnerile garaažibokside müümisel lepingujärgse tasu tasumatajätmise tõttu lepingust taganemisega, ei ole asjakohane, kuna lepingust taganemise tehingut ei ole toimunud. Kostja 02.02.2018 vastus hagile
4.Kostja ei tunnista tema suhtes esitatud nõuet ning palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Reimo Saks on seisukohal, et hageja ei ole ära näidanud ega tõendanud nõude rahuldamiseks vajalikke pankrotiseaduse §-de 109 ja 113 kohaldamise eelduseks olevate eluliste asjaolude esinemist ning seetõttu ei ole võimalik nõuet rahuldada.
5.Hageja väidab, et Reimo Saksa ja Marili Kärneri näol on tegemist lähikondlastega pankrotiseaduse tähenduses. Hageja on väidetava asjaolu tõendamiseks esitanud tõendina Pärnu Maakohtu 22. juuni 2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-33033. Kostja märgib, et nimetatud kohtuotsusega rahuldati siduvalt küll poolte vaheline vaidlus tsiviilasjas nr 2-1233033, kuid ei tuvastatult siduvalt asjaolu, et Reimo Saksa näol oleks tegemist Marili Kärneri elukaaslasega, mistõttu nimetatud kohtuotsuse vastuvõtmine tõendina ei ole asjakohane. Hageja on viidanud üldiselt asjaolule, justkui olid Reimo Saks ja Marili Kärner kohtuotsuse tegemisele eelnenud ajal elukaaslased, kuid pankrotiseaduse § 117 ei kasuta mõistet „elukaaslane“ pankrotivõlgniku lähikondsete mõiste määratlemisel. Samuti ei selgita hageja, mida tuleb mõista väljendi „elukaaslane“ all. Reimo Saksa hinnangul ei ole hageja tõendanud seega asjaolu, et Marili Kärneri ja Reimo Saksa näol oleks tegemist lähikondsetega. Selle asjaolu tõendamine on aga hageja ülesanne.
6.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolu, et Marili Kärner oleks teinud Reimo Saksale rahalise kohustuse täitmise pankrotiseaduse § 113 tähenduses, mistõttu puudub samuti alus nõude rahuldamiseks. Hageja on lisanud hagiavaldusele garaažiühistu liikmelisuse müügilepingu, millest nähtuvalt on ostuhinna tasumine tasaarveldatud Reimo Saksa nõudega hageja vastu. Lepingust nähtuvalt ei ole Marili Kärner teostanud rahalist makset kostjale. Tehingul oli tasaarvelduse iseloom ning see ei ole käsitletav rahalise kohustuse täitmisena pankrotiseaduse § 113 tähendus. Hageja ei ole hagiavalduses piisavalt selgitanud, millest lähtudes tuleks lepingus sätestatut käsitleda rahalise kohustuse täitmisena, mistõttu ei ole kostjal võimalik sellele lõplikult vastu vaielda. Kui kohus peaks asuma teistsugusele seisukohale, palub kostja kohtul seda küsimust talle selgitada, et vältida käesolevas kohtuasjas tema jaoks üllatusliku lahendi tegemist.
7.Kostja on seisukohal, et sõltumata eespool välja toodud küsimuste lahendamisest ning sõltumata nendes küsimustes antavast hinnangust, ei ole hageja igal juhul tõendanud asjaolu, et käesoleva vaidluse tinginud asjaoludel oleks kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 19. detsembri 2007 kohtuotsuses nr 3-2-1-115-07 asunud järgmisele seisukohale: „15. Kolleegium rõhutab, et tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on ka PankrS § 113 järgi PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide
kahjustamise tuvastamine. Praegusel juhul on see asjaolu jäänud kohtute poolt tuvastamata. Ringkonnakohus jättis tuvastamata, kas makse tegemine kahjustab võlausaldajate huve. Ainuüksi asjaolu, et makse tehti lähikondsele, ei anna veel alust järelduseks, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu järeldused on seejuures vastuolus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktikaga. Kolleegium on 9. mai 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07 leidnud, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on asjaoluna kindlaks tehtud. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.“ Kostja on seisukohal, et hagiavalduses ei ole teiste võlausaldajate huvide kahjustamist käsitletud piisava põhjalikkusega. Asjaolu, et pankrotimenetluses esinevad võlausaldajad, kelle nõudeid ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, ei anna veel ilmtingimata alust väita, et mingi konkreetne tehing või toiming enne pankroti väljakuulutamist kahjustas võlausaldajate huve.
8.Kostja selgitab, et 26. jaanuari 2017 garaažiühistute liikmelisuse müügileping sõlmiti Reimo Saksa ja Marili Kärneri vahel seetõttu, et Reimo Saks on varasemalt taganenud 09. novembri 2006 müügilepingust, millega Reimo Saks müüs Marili Kärnerile liikmelisuse xxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxx nimetatud kolme garaažiboksi osas. Reimo Saks taganes lepingust seetõttu, et Marili Kärner ei tasunud lepingujärgset tasu. Tulenevalt Reimo Saksa poolsest lepingust taganemisest sõlmiti 26. jaanuari 2017 notariaalne leping. Kostja on seisukohal, et nimetatud asjaolusid tuleb arvestada tehingute iseloomu kindlaksmääramisel, samuti omab lepingute iseloom tähendust käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.12.07.2018 määratud eelistungile kostja ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Istungipäeval teatas kostja esindaja kohtule, et tal puudub volitus kostjat tsiviilasjas nr 2-17-17519 esindada. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisulist lahendamist ja kohus rahuldas taotluse.
10.PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-de 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti p 2 järgi kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. PankrS § 113 lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. PankrS § 117 lg 1 p 2 järgi on füüsilisest isikust võlglase lähikondne isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. PankrS § 119 lg 1 ja 11 sätestab kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärjena teise poole kohustuse tagastada pankrotivarasse tehingu järgi saadu.
11.30.01.2017 esitas Marili Kärner Pärnu Maakohtule füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse ja 28.02.2017 kuulutas kohus välja Marili Kärneri pankroti, tuvastades seega tema maksejõuetuse. Marili Kärneri pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 72 981.16 euro ulatuses ja vara puudub.
12.Neli päeva enne pankrotiavalduse esitamist, s.o 26.01.2017 sõlmis Marili Kärner Reimo Saksaga garaažiühistu liikmelisuse müügi lepingu (edaspidi Leping). Lepingu p 2 järgi müüs müüja lepingu eseme ostjale hinnaga 2236.91 eurot, millise summa tasumise kohustus
loetakse tasaarveldatuks 09.11.2006 müüja ja ostja vahel sõlmitud lepingu eseme müügilepingust tuleneva müüja kohustusega (summas 35 000 eurot). Seega täitis Marili Kärner garaažiühistu liikmelisust võõrandades oma rahalise kohustuse ostja, s.o Reimo Saksa ees, mistõttu on kostja väide, et tasaarveldus ei ole käsitletav rahalise kohustuse täitmisena, arusaamatu.
13.PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Vaidlus puudub selles, et Leping, millega Marili Kärner täitis oma rahalise kohustuse, sõlmiti 4 päeva enne Marili Kärneri pankrotiavalduse esitamist, samuti selles, et garaažiühistu liikmelisust võõrandades täitis müüja Marili Kärner oma rahalise kohustuse ostja ees. Seega oli ostja, s.o Reimo Saksa puhul tegemist Marili Kärneri võlausaldajaga, keda Marili Kärner Lepingut sõlmides eelistas kõigile teistele võlausaldajatele. Eeltoodust tulenevalt on eeldus tehingu tagasivõitmiseks PanrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud alusel olemas olenemata sellest, kas Marili Kärner ja Reimo Saks olid lähikondsed või mitte. Kuna Lepingu sõlmimise ajal elasid Marili Kärner ja Reimo Saks ühel aadressil Kehtna vald, Pae küla, Tagapere talu ja elavad seal ka käesoleval ajal, on suure tõenäosusega tegemist lähikondsetega PankrS § 117 lg 1 p 2 tähenduses. Nimetatud asjaolust tingitult on põhjust eeldada, et Lepingu sõlmimise ajal oli Reimo Saks Marili Kärneri maksejõuetusest ja tema kavatsusest esitada pankrotiavaldus, teadlik ning Lepingu eesmärk oli muuta Marili Kärner varatuks.
14.Asjakohatu on kostja väide, et 26.01.2017 sõlmitud lepingu puhul oli sisuliselt tegemist 09.11.2006 sõlmitud müügilepingust taganemisega Reimo Saksa poolt. Nimetatud lepinguga oli Marili Kärner omandanud Reimo Saksalt 26.01.2017 sõlmitud Lepingu eseme, s.o liikmelisuse garaažiühistus xxxxx xxx, kuid jätnud ostuhinna tasumata, mistõttu lepingust taganemise eesmärgil sõlmiti uus müügileping. Kostja selgitustest nähtuvalt toimus lepingust taganemine VÕS § 116 lg 1 alusel, s.o lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu. VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganemiseks, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada olulisest lepingurikkumisest või pidi sellest teada saama. Kuna leping, millest kostja väidetavalt taganes, oli sõlmitud 09.11.2006, s.o 11 aastat tagasi, ei saa seda kindlasti pidada mõistlikuks ajaks, mille vältel müüjal taganemisõigus säilib. Seega saab kohus hinnata 26.01.2017 toimunud tehingu iseloomu ainult lähtuvalt tehingu suhtes koostatud notariaalsest dokumendist, mille kohaselt on tegemist müügilepinguga, millega tasaarveldati müüja kohustus ostja ees (35 000 eurot) lepingueseme müügihinnaga (2236.91 eurot).
15.Seoses võlausaldajate huvide kahjustamisega märgib kohus järgmist: enne 26.01.2017 toimunud tehingut oli võlgnikul vara, mille väärtus oli Lepingust lähtuvalt vähemalt 2236.91 eurot. Halduril olnuks võimalik vara müüa pankrotimenetluses enampakkumisel ja saadud vahenditest vastavalt jaotusettepanekule rahuldada proportsionaalselt kõigi võlausaldajate nõudeid. Kuna vara võõrandamise tõttu ühele võlausaldajale see võimalus kadus, on tehinguga kahjustatud kõigi teiste Marili Kärneri võlausaldajate huve.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduri hagi rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks Marili Kärneri pankrotimenetluses PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Marili Kärneri ja Reimo Saksa vahel 26.01.2017 sõlmitud Lepingu alusel toimunud rahalise kohustuse täitmine tuleb vara tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ja kohustada Reimo Saksa PankrS § 119 lg 1 alusel tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu, s.o 2236.91 eurot.
17.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega
kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosneb tasutud riigilõivust 250 eurot, milline tasumisest hageja oli Pärnu Maakohtu 28.11.2017 määrusega vabastatud. TsMS § 190 lg 3 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud, hagi rahuldamise korral välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 250 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.