2.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt X.X.kasuks kindlustushüvitis 3450 eurot eurot.
3.Jätta hagi 50% ulatuses rahuldamata.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Otsusele on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja on kostja vastu esitanud kindlustuslepingust tuleneva kindlustushüvitise 6900 euro väljamõistmise nõude.
2.X.X.(hageja) ja Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vahel on 21.09.2016. a sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping (kaskokindlustus, poliisi nr 65256446) sõiduki Audi A4, registeerimismärgiga X.X. (sõiduk või kindlustatud ese), kindlustamiseks (tl 7-8). Kindlustusperiood oli 21.09.2016.a – 20.09.2021.a.
3.Sissesõidul Puhja asulasse Tartu poolt toimus 12.08.2017. a kell 02:33 (s.o reede ööl vastu laupäeva) liiklusõnnetus, kus sõiduk rehvi purunemise tagajärjel sõitis otsa sõidutee parempoolsel äärel olnud teerajatisele, seejärel vastassuunavööndisse vastu äärekive ja lõpuks vastu teepiiret. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk olulisi kahjustusi. Kindlustatud sõidukit juhtis õnnetusjuhtumi toimumise ajal suulise volituse alusel XX (sõiduki valdaja).
4.Kuivõrd õnnetuses ei saanud keegi vigastada ning selles osales vaid hagejale kuuluv sõiduk, lahkuti sõidukiga sündmuskohalt. Esmaspäeval, 14.08.2017. a teavitati juhtunust kindlustusseltsi.
5.Kostja tegi 06.10.2017.a otsuse (tl 9), millega keeldus kahju hüvitamisest tuginedes sõidukindlustuse tingimuste (tl 10-12) p-de 11.1.3 ja 11.1.6 rikkumisele. Lepingutingimuste p-i 11.1.3 kohaselt on kindustusvõtja kohustatud osalema juhtumi asjaolude selgitamisel sündmuskohal, kirjalikult fikseerima tunnistajate ja osapoolte isikud ning kontaktandmed ja määratlema sündmuskoha. Lepingutingimuste p-i 11.1.6 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud viivitamata teatama liiklusõnnetuse korral vastavalt õigusaktidele politseile.
6.Hageja esitas 19.10.2017. a, esindaja vahendusel viimati nimetatud otsusele vastuväite (tl 13), milles selgitas, et vaidlusaluse õnnetusjuhtumi puhul ei esine kahju hüvitamisest keeldumise aluseid ning hageja on täitnud kõiki kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Kostja teatas 01.11.2017. a (tl14), et jääb 06.10.2017. a otsuse juurde keelduda liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest.
7.Lepingutingimuste p-i 3.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskaitse kehtimise ajal kindlustuslepingus määratletud tingimustel, mille põhjuseks oli ühe kindlustuslepingus märgitud kindlustusriski realiseerumine. Vastavalt lepingutingimuste p-le 3.2 on üheks kindlustusriskiks liiklusõnnetus, milleks loetakse ootamatut ja ettenägematut sõidukivälist sündmust, mis kaasneb sõiduki liikumise või paiknemisega liikluses. Liiklusõnnetuseks loetakse ka kokkupõrget mistahes esemega või otsasõitu mistahes takistusele, teelt väljasõitu, aukusõitu, esemete kukkumist sõidukile.
8.Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on saabunud kindlustusjuhtum, kuivõrd risk, mille vastu kindlustati, on realiseerunud. Liiklusõnnetus, s.o kokkupõrge teerajatisega, toimus 12.08.2017. a öösel. Käesolev juhtum ei kvalifitseeru ühegi tingimuste p-s 5 ja selle alapunktides sätestatud välistusena.
9.Tulenevalt VÕS § 448 lg-st 1 peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata teatama. Lepingutingimuste p 11.1.7 täpsustab viidatud seadusesätet, kohustades kindlustusvõtjat teatama juhtunust kirjalikult kindlustusandjale kahe tööpäeva jooksul. Arvestades, et kindlustusjuhtum leidis aset reede ööl vastu laupäeva, teatas sõiduki valdaja hageja
palvel juhtunust kindlustusandjale esimesel tööpäeval, s.o esmaspäeval 14.08.2017. a. Salva Kindlustuse esinduses täitis X.X. kirjalikult teatise õnnetusjuhtumi kohta, millest tulenevalt on hageja täitnud VÕS § 448 lg-st 1 ja lepingutingimuste p-st 11.1.7 tuleneva kohustuse.
10.Salva Kindlustuse AS-i 06.10.2017.a dateeritud kirjas X.X.ile teatas kostja, et keeldub liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile tekkinud kahju hüvitamisest, viidates lepingutingimuste p-le 11.5, mis võimaldab kindlustusandjal vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest, kui kindlustatud isik või muu sõidukit valdama lubatud isik ei täida mõnda p-s 11 esitatud nõuet ning sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele. Kostja on seisukohal, et kindlustusvõtja ja sõidukit valdama lubatud isik on rikkunud lepingutingimuste p-e 11.1.3 ja 11.1.6.
11.Hageja on jätkuvalt samal seisukohal, et antud juhtumi puhul ei esine kahju hüvitamisest keeldumise aluseid ning kindlustusvõtja on täitnud lepingutingimustest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Sõiduki valdaja ei kutsunud politseid, kuna sündmuse asjaolud olid selged, liiklusõnnetuses ei osalenud teisi sõidukeid ega inimesi. Väiksemaid kahjustusi said vaid teerajatised. Õnnetus toimus hilisel kellaajal, s.o kell 2.30, sõiduki valdaja viibis õnnetuse hetkel autos üksinda ning öises asulas ei olnud isikuid, kes oleks õnnetust pealt näinud. Seepärast pidas sõiduki valdaja olulisemaks vahetada sõidukil purunenud rehv ning jätkata sõitu Viljandisse, et esimesel tööpäeval võtta kahju hüvitamiseks ühendust kohaliku omavalitsusega ning kindlustusseltsiga.
12.Sõiduki valdaja, tuginedes LS § 169 lg-le 5, asus seisukohale, et antud juhtumi puhul ei ole vajalik toimunud õnnetusest politseile teatada. Viidatud säte kohustab politseid liiklusõnnetusest teavitama lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Sõiduki valdajale oli teada, et kahjustusi saanud teerajatised kuuluvad kohalikule omavalitsusele ning kavatses esimesel tööpäeval toimunud õnnetusest ja kahju põhjustamisest ka teatada. Esmaspäeval, 14.08.2017. a võttiski sõiduki valdaja ühendust Puhja vallavalitsusega, et leppida kokku kahju hüvitamises. Sõiduki valdaja on andnud kindlustusandjale selgitusi toimunud õnnetuse kohta ning esitanud fotod sündmuskohalt. Ka kostja esindaja on vastuväitele esitatud vastuses nentinud, et sõiduki liikumistrajektoor ja teerajatiste kahjustused on selgelt seostatavad.
13.Juhul, kui kohus leiab, et hagejal lasus seadusest tulenev kohustus teavitada õnnetusjuhtumist politseid ning hageja on seeläbi rikkunud lepingutingimusi, on hageja seisukohal, et tulenevalt VÕS § 452 lg 2 p-dest 3 ja 4 ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult (p 3) või kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele (p 4).
14.Kostja keeldub kahjuhüvitise tasumisest põhjusel, et hageja ei teatanud kindlustusjuhtumist politseile ega osalenud asjaolude selgitamisel sündmuskohal. Kirjeldatud lepingutingimustest tulenevad kohustused pidi kindlustusvõtja täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist, millest tulenevalt on täidetud VÕS § 452 lg 2 p-de 3 ja 4 esmane eeldus.
15.VÕS § 452 lg 2 p-i 3 kohaldades on vajalik tuvastada, kas hageja (sõiduki valdaja) rikkus kohustust tahtlikult või mitte. Sündmuskohal võis sõidukijuht küll toimida hooletult, kuid ei ole võimalik järeldada, et politseile teatamata jätmine toimus tahtlikult.
16.Juhul, kui kindlustusvõtja (sõiduki valdaja) on rikkunud kohustust raske hooletuse tõttu, on kohaldatav VÕS § 452 lg 2 p 4. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Juhul, kui asuda seisukohale, et sõidukit juhtinud isik toimis politseisse teatamata jätmisel raskelt hooletult, tuleb hinnata kas sellise kohustuse rikkumine (politseisse teatamata jätmine) omab mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele. Hageja hinnangul talle etteheidetav lepingust tuleneva kohustuse rikkumine sellist mõju ei oma, kuna hageja ja sõiduki valdaja on teinud endast kõik mõistlikult võimaliku õnnetusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks. Sõiduki valdaja on esitanud kindlustusandjale fotod sündmuskohast, samuti on võimaldatud kindlustusandjal sõiduk üle vaadata, et veenduda antud selgituste tõele vastavuses, sh rehvi purunemises. Veel käesoleva ajani asub sõiduk autoremonditöökojas, sõidukile on paigaldatud varuratas ning purunenud rehv on sõiduki pagasiruumis. Politseisse teatamata jätmine ei oma hageja hinnangul sellist mõju asjaolude väljaselgitamisele, mis õigustaks kindlustushüvitise maksmisest täielikult keeldumist.
17.Kahjuhüvitise tasumisest täielikult keeldumine kostja poolt on hageja hinnangul antud juhul ebaproportsionaalne tagajärg. Antud juhul ei ole kostja esitanud kaalutlusi, mis õigustaksid hüvitise täielikult välja maksmata jätmist. Politseinumbrile helistamata jätmine ei olnud kahju põhjustamisega kuidagi seotud ega ole samastatav kindlustusjuhtumi tahtliku põhjustamisega VÕS § 452 lg 1 tähenduses. Samas ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustusleping tavapärane kohustuslik liikluskindlustus, vaid vabatahtlik sõidukikindlustus (kaskokindlustus), mille eesmärgiks on hüvitada muu hulgas kahju, mis tekib omanikule sõidukijuhi eksimuse tõttu.
18.Sõiduki toimetati esimesel tööpäeval pärast õnnetusjuhtumi toimumist Siller Auto OÜ autoremondi töökotta, kus teostati sõiduki ülevaatus ning anti hinnang kahju suuruse kohta. Koostatud kalkulatsioonist (tl 15) tulenevalt on sõiduki taastamiskulu 7100 eurot. Kindlustuspoliisi kohaselt on liiklusõnnetuse korral kindlustusvõtja omavastutuse suurus 200 eurot. Lepingutingimuste p-i 7.1 kohaselt vähendatakse kindlustusandja täitmise kohustust omavastutuse summa võrra. Seega tuleb sõiduki taastamiskuludest, kui hagejale tekkinud kahjust, arvata maha omavastutus summas 200 eurot, millest tulenevalt on õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud hagejale kahju 6900 euro ulatuses.
19.Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et kindlustuslepingu rikkumist kindlustusvõtja (sõiduki valdaja) poolt ei ole toimunud, kuivõrd seadusest tulenevalt ei lasunud tal kohustust teavitada juhtunust politseid. Kindlustustingimuste p 11.1.6 järgi tuli informeerida liiklusõnnetusest viivitamatult politseid, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest. Hagejal puudus LS § 169 lg-st 5 tulenevalt politseisse teatamise kohustus, kuna inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud ja teerajatise omanik oli teada. Teerajatise omanikule teatas hageja esimesel võimalusel, st esimese tööpäeva hommikul. Asjaolude selgitamisel on sõiduki valdaja osalenud, esitanud mh fotod sündmuskohast ja sõidukist, samas ei olnud sõiduki valdajal paratamatult võimalik fikseerida tunnistajate ütlusi sündmuskohal, kuivõrd öises asulas ei viibinud isikuid, kes oleks õnnetust pealt näinud. Ka juhul, kui sõiduki valdaja rikkus kohustust teavitada juhtunust politseid, ei ole sõiduki valdaja jätnud seda kohustust täitmata tahtlikult, vaid hooletusest – sõiduki valdaja ei olnud teadlik temal lasuvast tegutsemiskohustusest. Kindlustuslepingu tingimustest ei tulene otseselt kohustust igast õnnetusest politseid teavitada, vaid viidatakse õigusaktidele. Sõiduki valdaja ebapiisavad juriidilised teadmised ei õigusta aga kindlustusandja poolt hüvitise täielikult välja mõistmata jätmist. Seepärast
on hageja seisukohal, et kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks ei ole alust ning hüvitis summas 6900 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Hageja on taotlenud jätta kõik menetluskulud Salva Kindlustuse AS-i kanda.
HAGEJA VASTUS KOSTJA SEISUKOHALE
21.Hageja nendib, et politseisse teatamata jättes rikkus ta liiklusseaduse nõudeid, kuid on siiski seisukohal, et seda tehes ei tegutsenud ta raskelt hooletult või tahtlikult. Autot valdama lubatud isik oli ekslikult arvamusel, et olukorras, kus väheseid kahjustusi saab teemärk ja -piire, ei ole õnnetuses osalejal kohustust politseid teavitada. Sõiduki juht oli arvamusel, et tekkinud kahju hüvitamises tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et leppida kokku kahju hüvitamises, kui kohalik omavalitsus seda soovib. Sõiduki juht võis tegutseda küll hooletult, kuid pole tõendatud, et politseisse teatamata jätmisel jättis sõiduki juht X.X. käibes vajaliku hoole ebatavaliselt suurel määral järgimata.
22.Hageja hinnangul esineb igapäevaselt juhtumeid, kus sõidukiga riivatakse liiklusmärke, teepiirdeid jms, kuid politsei teavitamine sellest on pigem erandlik. Näiteks autolehe 28.02.2018. a artiklis pealkirjaga “Suurimad vead, mida liiklusõnnetuse järel tehakse” on ühe veana nimetatud politsei teavitamata jätmine näiteks otsasõidu korral liiklusmärkidele, postidele, aedadele või teepiiretele ning seda põhjusel, et selline riivamine ei näi klassikalise liiklusõnnetusena. Kuivõrd tegemist on ühe enamlevinud veaga, siis ei saa juhi tegevust pidada ebaharilikuks nagu kostja väidab.
23.Kuigi sõiduki juhtumisõiguse saamiseks on vajalik tunda kehtivaid liikluseeskirju, on seaduse lugemine ja sellest arusaamine tavainimesele paratamatult komplitseeritud. Juba LS § 169 lg 5 tekst võib näida ekslikuna, sätestades, et politsei kutsumine on kohustuslik olukorras, kus kahju saaja ei ole teada. Juhul kui riivata liiklusmärki või muud tee tähist, on ilmne, et kahju saajaks on riik. Võimatu on täna kindlaks teha, kas autojuhi teooria kursusel (konkreetselt autot juhtinud isiku poolt läbitud koolitusel) rõhutatakse millises olukorras on sõidukijuhil kohustus politseid teavitada ja millisel juhul võib seda mitte teha.
24.Hageja ei nõustu kostjaga, et praktikas kehtiks eeldus, et õnnetusest politsei teavitamata jätmine tähendaks tingimata seda, et juht oli õnnetuse toimumise ajal joobes või ei omanud juhtimisõigust.
25.Hageja hinnangul ei ole täheldatav, et sõiduki liikumistrajektoor oleks esitatud sõiduki juhi poolt erinevalt. Vastupidi, pigem on täheldatav, et nii lisas 1, kui ka lisas 3 olevad joonised on sarnased. Esimene joonis, mille sõiduki juht joonistas, on pigem mõnevõrra ebatäpne, kuna joonisel ei ole näidatud teed ega suunavööndeid. Seepärast esitas X.X. arvutis koostatud joonise, mis näitab konkreetsel teelkõigul sõiduki liikumistrajektoori. Hageja hinnangul oleks kostja saanud sündmuskoha vaatlusega tuvastada sõiduki liikumistrajektoori, kui leidis, et X.X.i poolt esitatud joonised ei ole usaldusväärsed. Seda oleks saanud kostja teha küll vahetult peale õnnetusest teatamist, kuivõrd asfaldil võisid sel ajal olla rehvijäljed. Hageja on seisukohal, et sõiduki liikumistrajektoori hinnates ei ole võimalik väita, et sõiduki kiirus oli lubatust oluliselt suurem. Pigem võib sellest täheldada, et sõidukit juhtinud isik võis rehvi purunemise järgselt valesti toimida, seda nii ehmatusest tingituna või oskamatusest sarnase juhtumi puhul tegutseda.
26.Kostja sõidukikindlustuse tüüptingimuste p 11.5 võimaldab kindlustusandjal keelduda kahju hüvitamisest ka siis, kui kindlustusvõtja või sõiduki õiguspärane valdaja ei täida punktis 11 esitatud nõudeid hooletusest, st vastava sätte alusel ei pea kindlustusandja tuvastama kindlustusvõtja süüd kohustuse täitmata jätmisel, kuigi seadus seda eeldab. Vastav säte võimaldab kindlustusandjal sisuliselt alati ja igal juhul keelduda kindlustushüvitise maksmisest täies ulatuses, kui
kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on seisukohal, et nimetatud kindlustusvõtja kahjuks sätestatud tingimus on vastuolus VÕS § 452 lg-ga 2 ning seetõttu VÕS § 427 lg 1 järgi tühine.
27.Hageja esitas 26.06.2018 menetluskulude nimekirja (tl 44-45).
KOSTJA VASTUVÄITED
28.Kostja ei tunnista hagiavalduses toodud nõuet.
29.Kostja leiab, et sõiduki juht rikkus sõidukikindlustuse lepingus sätestatud järgmisi nõudeid: sõidukikindlustuse tingimuste (tl 10-12) punkti 11.1.6. kohaselt on liiklusõnnetuse korral kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama lubatud isik kohustatud viivitamata teatama liiklusõnnetuse korral vastavalt liikluseeskirjale ja teistele õigusaktidele politseile. Liiklusseaduse § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sõiduki juht X.X. on esitanud kostjale mitu seletust ja skeemi liiklusõnnetuse toimumisest (tl 28-31). Kostjale deklareeritu kohaselt toimus õnnetus öösel kell 02:33, kui Puhja sissesõidul esimesel kurvil kaotas juht vasakpoolse tagumise rehvi purunemise tõttu sõiduki juhitavuse ning sõitis parempoolse esiosaga otsa teeserval olevale teetähise postile, seejärel vasakpoolse tagarattaga otsa vastassuunas asunud kõnnitee äärekivile ja seejärel parempoolse sõiduraja ääres olnud teepiirdele, mille vastu põrkas tagastange parempoolse osaga.
30.Eelnevast lähtudes puudub vaidlus selle üle, et juht sai aru, et on toimunud liiklusõnnetus, mille käigus oli kahju tekkinud teetähise postile, kõnnitee äärekivile ja teepiirdele, samuti oli kahjustunud sõiduk. Sõiduki juht sai aru, et põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju kolmandale isikule, kuid jättis sellest nõuetekohaselt teatamata ja vormistamata, lahkudes sündmuskohalt. Kirjeldatud asjaoludel toimunud liiklusõnnetuse korral on liiklusseaduse kohaselt juhil kohene politseile teatamise kohustus. Juhi igasugune edasine käitumine peab lähtuma ainult politsei antud korraldustest. Teatamiskohustuse täitmine ei sõltu kolmandale isikule tekitatud kahju suurusest.
31.Nimetatud kahjujuhtumi puhul on sõiduki juht sõidukikindlustuse lepingu ja liiklusseaduse nõudeid selgelt rikkunud.
32.Asjaolu, et põhimõtteliselt oli teada, et kahjustati kas omavalitsusele või riigile kuuluvat vara, ei vabasta mingil viisil juhti kõnealuses situatsioonis liiklusseaduse täitmisest. Hageja seisukohast saab järeldada, et ka juhul, kui liiklusõnnetuse käigus sõidetakse otsa kellegi aiale või pargitud autole, siis kuna nende asjade omanikud on kõik hiljem erinevate registrite põhjal väljaselgitatavad, siis puudub vajadus õnnetusest teatamiseks.
33.Kostja selgitab, et liiklusseaduse § 169 lg 4 p 5 kohaselt ei ole politseile vaja teatada vaid juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saaja on loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kuna liiklusõnnetus toimus öösel, ei saanud juht koheselt otse kontakteeruda kahju saaja esindajaga sündmuse kirjalikuks fikseerimiseks. Tekkinud konkreetses olukorras oli juhtunust politseile koheselt teatamine juhi ainuvõimalik käitumine.
34.Kostja hindab, et juht tegelikult ei teadnud sündmuskohal, kes oli kahju saaja, vaid ainult oletas seda.
35.Kostjal on VÕS § 452 lg 2 p 4 kohaselt õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud kohustust ning selline kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast juhtumi toimumist
ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu ja rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. Sõidukikindlustuse üldtingimustes sätestatud politseile teatamise kohustus tuli täita pärast kahjujuhtumi toimumist. Kostja leiab, et sõiduki juhi käitumine liiklusõnnetuse käigus varalise kahju tekitamisel ning seejärel sellest politseile teatamata sündmuskohalt lahkumisel, oli raskelt hooletu.
36.Kostja on seisukohal, et liiklusseaduse tundmine, s.h milline peab olema juhi tegevus liiklusõnnetuse toimumise korral, on elementaarne iga liikluses osaleva juhi puhul. Isikult, kellele on antud sõiduki juhtimisõigus, saab eeldada liiklusreeglite tundmist ning täitmist. Kostja rõhutab, et sõidukikindlustuse tingimustes ja liiklusseaduses on üheselt sätestatud, milline peab olema juhi tegevus liiklusõnnetuse toimumisel. Liiklusõnnetuse järgsete käitumisjuhiste üheks eesmärgiks on liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmise käigus koguda politsei poolt läbiviidavate menetlustoimingute abil võimalikult palju informatsiooni kahjujuhtumi toimumise asjaolude kohta. Kostjal on õigus eeldada, et kindlustatud sõiduki juht täidab kõiki liiklusseaduse nõudeid kohaselt ning selline täitmine annab kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamisse kindla panuse. Seejuures ei saa liiklusseaduse nõuete täitmise kohustust käsitleda juhile ebamõislikult koormava tegevusena. Praegusel juhul väidab hageja, et kostja lepingu täitmise kohustuse väljaselgitamiseks peakski piisama üksnes juhi isiku, sõiduki reg. nr ja õnnetuse asukoha teatamisest. Nii see siiski ei ole, kuna kindlustusandja täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik info ei piirdu üksnes sõiduki, sündmuskoha ja juhi andmetega.
37.Sõidukikindlustuse lepingu täitmiseks peab kostja saama usaldusväärselt veenduda, et kahjuhüvitise väljamaksmise eeldused on täidetud. Olukorras, kus juht jätab põhjustatud liiklusõnnetusest teatamata või põgeneb sündmuskohalt, võib praktikale tuginedes eeldada juhi soovi varjata tegelikke liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid, s.h sõiduki juhi isikut või tema joobeseisundit.
38.Kostja hinnangul on konkreetses juhtumis sõiduki juhi tegevus sündmuskohalt lahkumisel ebaharilik ja põhjendused sellele otsitud. Juhi poolt esitatud skeemid õnnetuse toimumise käigus sõiduki liikumise kohta on olnud erinevad. Lisaks, kui lähtuda toodud skeemist (tl 31), siis viitab sõiduki liikumine pärast teepervel asuva postiga kokkupõrget üle tee vastassuunda vastu äärekivi ja sealt omakorda löögist tagasi teisele poole teed parempoolse tagastangega vastu teepiiret, lubatud (50 km/h) sõidukiiruse olulisele ületamisele.
39.Kostjalt on võetud võimalus asjas tähtsust omavate tõendite, sh juhi isiku ja tema võimaliku joobe või selle puudumise, kogumiseks politsei tegevuse käigus. Kuna liiklusõnnetuse käigus sai kahjustada kolmanda isiku vara, on eluliselt usutav, et sündmuskohale oleks saabunud politseipatrull, kes oleks kindlaks teinud sõiduki juhi ning kontrollinud võimalikku joovet. Võttes arvesse, et kostjale deklareeritud liiklusõnnetuse asjaolud ja juhi käitumine olid ebatavalised, puudus kostjal sõiduki juhi poolt kindlustuslepingu tingimuste rikkumise tõttu võimalus lisaks kindlustatu enda poolt esitatavale teabele koguda täiendavat infot kindlustuslepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks. Seetõttu keeldus kostja ka hagejale tekkinud kahju hüvitamisest.
40.Kostjal ei ole vastuväiteid sellel, et Siller Auto OÜ kalkulatsiooni summa on sõiduki 12.08.2017.a toimunud õnnetuse järgse taastamise kulu. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal puudus alus hagejale tekkinud kahju hüvitamisest keelduda, oleks Siller Auto OÜ kalkulatsioonist lähtudes põhjendatud sõiduki taastamine ning kostja oleks kohustus väljastada garantiikiri Siller Auto OÜ-le summas, millest on maha arvatud lepingus ette nähtud omavastutus.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud (tl 17-20). Pärast menetlusosaliste poolt esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega tutvumist, leidis kohus, et asjas on võimalik teha kirjalikus menetluses lõplik lahend. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt.
42.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel oli 21.09.2016. a sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping sõiduki Audi A4, X.X. kindlustamiseks (tl 7-8), mis kehtis ka kindlustusjuhtumi ajal. - sissesõidul Puhja asulasse Tartu poolt toimus 12.08.2017. a kell 02:33 (s.o reede ööl vastu laupäeva) liiklusõnnetus, kus sõiduk rehvi purunemise tagajärjel sõitis otsa sõidutee parempoolsel äärel olnud teerajatisele, seejärel vastassuunavööndisse vastu äärekive ja lõpuks vastu teepiiret. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk olulisi kahjustusi. Kindlustatud sõidukit juhtis õnnetusjuhtumi toimumise ajal suulise volituse alusel X.X. (sõiduki valdaja). - sõiduki valdaja esitas kostjale 14.08.2017 kahjuavalduse toimunud liiklusõnnetuse kohta (tl 2829). - kostja tegi 06.10.2017. a otsuse, millega keeldus kahju hüvitamisest tuginedes sõidukindlustuse tingimuste p-de 11.1.3 ja 11.1.6 rikkumisele. - sõiduki taastamisväärtuse suurus on 7100 eurot (remondikalkulatsioon tl 15). - hageja omavastutuse ulatus on 200 eurot.
43.Poolte vahel on vaidlus selle üle: - kas hageja, rikkudes kindlustustingimuste punktis 11.1.6 sätestatud kohustust teavitada viivitamatult liiklusõnnetuse korral vastavalt liikluseeskirjale ja teistele õigusaktidele politseid, oli raskelt hooletu. - kas rikkumise tulemusena saab kostja, tuginedes kindlustustingimuste punktile 11.5, keelduda täielikult kindlustushüvitise väljamaksmisest.
44.Kostja sõidukikindlustuse tingimuste (tl 10-12p) p-de 9.1 ja 11.1 kohaselt on tuvastatav, et kindlustusvõtja või sõiduki õiguspärane valdaja on kohustatud informeerima teisi isikuid kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest enne sõiduki üleandmist nende valdusesse. Kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama lubatud isik on kahjujuhtumi korral kohustatud täitma kindlustustingimuste p-s 11.1. sätestatud nõudeid.
45.Kohtul tuleb esiteks lahendada küsimus, kas sõiduki valdaja, rikkudes kindlustustingimuste punktis 11.1.6 sätestatud kohustust ehk kohustust teavitada viivitamatult liiklusõnnetuse korral vastavalt liikluseeskirjale ja teistele õigusaktidele politseid oli raskelt hooletu.
46.Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 5 kohaselt tuleb muuhulgas olukorras, kus varalise kahju saaja ei ole teada, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et liiklusõnnetusest politseisse teatamata jätmisega rikkus sõiduki valdaja kindlustustingimuste p-st 11.1.6 ja LS § 169 lg-st 5 tulenevat politseisse teatamise kohustust. Eelmärgitut on hageja ka menetluse käigus tunnistanud (tl 37p).
47.VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Vastus küsimusel,
mida tähendab „olulisel määral“ mittejärgimine, eeldab juhtunu asjaoludel põhinevat hinnangut (Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2014 otsus nr 2-12-26715). Kerge ja raske hooletuse eristamisel tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest ja igakordselt püüda vastata küsimusele, kas isik on jätnud rakendamata sellised ettevaatusabinõud, mille kohaldamine tundub antud olukorras igale isiklike omaduste poolest sarnasele isikule elementaarne. Raske hooletusega on tegemist üksnes juhul, kui sellele küsimusele saab vastata jaatavalt. Raske hooletuse tuvastamise esimeses osas esitatakse küsimus, kas tähele jäeti panemata midagi sellist, mis antud juhul pidi igale isikule olema arusaadav. Teises osas küsitakse, kas nõutavat hoolsust, hinnates asjaolusid kogumis, on rikutud ebatavaliselt suurel määral. Raske hooletuse mõiste hõlmab ka VÕS § 1050 lg 2 järgi subjektiivset etteheidetavust ja seetõttu tuleb võtta seisukoht mitte ainult kohustuse rikkumise objektiivse raskuse suhtes, vaid ka käitumise subjektiivse ehk rikkuja isikust lähtuva külje kohta. Hinnata tuleb kahju tekitaja intellektuaalseid ja füüsilisi võimeid, teadmisi, puuduvat kogemust jne.
48.Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru sõiduki valdaja käitumine käesoleval juhul õnnetusest politseile viivitamata teatamata jätmise puhul raskeks hooletuseks. Nõustuda saab sellega, et isik käitus liiklusõnnetusest teatamata jätmisega hooletult, kuid kohtu arvates puuduvad käesoleval juhul asjaolud, mis annaksid alust väita, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmisega jättis sõiduki valdaja käibes vajaliku hoole järgimata ebatavaliselt suurel määral. Kahjujuhtumi asjaolusid arvestades on oluline silmas pidada, et sõiduki valdajale oli sarnane juhtum esmakordne, liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud, tegemist ei olnud klassikalise liiklusõnnetusega, kus osaleb kaks selgelt eristatavat poolt ning asjaosalised ei saavuta kahju hüvitamises kokkulepet ning samuti ei ole igale isikule arusaadav kohustus teavitada mistahes õnnetusjuhtumist politseid. Samas on tuvastatav, et sõiduki valdaja on võtnud ühendust Maanteeameti ja Puhja vallavalitsusega (tl 32), et kindlaks teha kahju saanud teepiirete omanik. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et sõiduki valdaja ei ole jätnud oma tingimuste p 11.1.6 tulenevat kohustust täitamata raske hooletuse, vaid hooletuse, tõttu.
49.Järgnevalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas sõiduki valdaja hooletus on omanud mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ja kindlustusandja täitmise kohustuse ulatusele.
50.VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kahjukindlustamise korral peab kindlustusandja VÕS § 476 lg 1 järgi hüvitama kahju vastavalt lepingule.
51.VÕS § 452 lg 2 p 4 alusel ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Tsiviilasjast nähtub, et kostja heitis hagejale ette rasket hooletust, mis seisnes liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmises. Eelpool kohus tuvastas, et sõiduki valdaja käitumist ei saanud pidada raske hooletuse tõttu kohustuse täitmata jätmiseks. Seetõttu ei ole kohaldu antud juhul ka VÕS § 452 lg 2 p 4.
52.VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kindlustustingimuste p 11.5 sätestab kindlustusandjale võimaluse, et tal on õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest, kui kindlustusvõtja ei täida punktis
11 esitatud nõuet ning sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele. Antud juhul on õige kostja väide, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmisega võttis kindlustusvõtja kindlustusandjalt võimaluse koguda tõendeid selle kohta, kas enne kindlustusjuhtumit esinesid asjaolud, mis suurendasid kindlustusriski saabumist, nt sõiduki juhi võimalik joove või lubatud piirkiiruse ületamine.
53.Hageja on asjas avaldanud, et kostja sõidukikindlustuse tingimuste p 11.5 on vastuolus VÕS § 452 lg-ga 2 ning seetõttu VÕS § 427 lg 1 järgi tühine. Kohus leiab, et tingimuste punktis 11.5 sätestatud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest, kui kindlustusvõtja ei täida punktis 11 esitatud nõuet ning sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on tühine osas, milles see võimaldab kostjal jätta maksmata kogu kindlustushüvitise võtmata arvesse kindlustusvõtja süü suurust (hooletus, raske hooletus, tahtlus) kohustuse täitmata jätmisel. Kostja vastav lepingutingimuse punkt võimaldab kindlustusandjal sisuliselt alati ja igal juhul keelduda kindlustushüvitise maksmisest täies ulatuses, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi.
54.Võttes arvesse eelnevat ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et kindlustusandjal on õigus keelduda kahju hüvitamisest täies ulatuses, kuna sellisel juhul pannakse kindlustusvõtja samasse olukorda VÕS § 452 lg-s1 sätestatuga, kus kindlustatud isik põhjustab kindlustusjuhtumi tahtlikult. Samas leiab kohus, et asjaolu, et sõiduki valdaja käitus politseile teatamata jätmisega hooletult, annab siiski aluse kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks.
55.Kostja on nõustunud kahju suuruse arvestusega (tl 26p). Seega on tuvastatav, et hagejale tekkinud kahju suuruseks on 7100 eurot (remondikalkulatsioon tl 15), millest tuleb maha arvestada hageja omavastutuse ulatus 200 eurot. Seega on kogukahjuks hagejal 6900 eurot (7100-200). Kohus leiab, ülaltoodud põhjendusi, sh sõiduki valdaja süü määra, arvestades, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 50% sõiduki remondi maksumusest, s.o 3450 eurot. Muus osas jätab kohus haginõude rahuldamata.
56.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. Menetluskulud
57.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.