Pecunia OÜ hagi AGrus Construction Company OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pecunia OÜ apellatsioonkaebus ja AGrus Construction Company OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Pecunia OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot ja AGrus Construction Company OÜ apellatsioonkaebuse hind 2915,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): Pecunia OÜ (registrikood 11877841), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Margot Maksing Kostja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): AGrus Construction Company OÜ (registrikood 11629362), tehinguline esindaja jurist Riho Viik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas.
3.Pecunia OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.AGrus Construction Company OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada 1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-119139
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.10.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2352 eurot, viivise 660,44 eurot ja edasiulatuva viivise 0,08% päevas põhivõlalt alates 20.10.2017.a kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt teostas töövõtja Contilora OÜ (kustutatud) 2014.a kostja tellimisel Tammsaare Maxima XX ehitustöid. Tellija kohustus tasuma tööde eest vastavalt töövõtja esitatud aktidele ja arvetele kokku 39 200 eurot (arvestamata käibemaksu). Töövõtja ja kostja kokkuleppe kohaselt tasus tellija viimasest esitatud 03.12.2014.a arvest nr 140031 50% ehk 2352 eurot. Ülejäänud 50% jäi kostjale ehitusgarantiina (5% ehitustööde kogumaksumusest, arvestades käibemaksu). Ehitusgarantiina hoiustatud summa kohustus kostja arve nr 140031 alusel töövõtjale tasuma hiljemalt 03.11.2016.a. Töövõtja ja hageja sõlmisid 20.01.2016.a nõude loovutamise lepingu, millega Contilora OÜ (kustutatud) loovutas hagejale nõude kostja vastu kogusummas 13 565,34 (lisanduvad kõrvalnõuded), sh ka arvest nr 140031 tuleneva nõude. Kostja kinnitas 20.01.2016.a, et arve nr 140031 on 2352 euro osas tasumata. Kostja võttis Contilora OÜ (kustutatud) tehtud tööd vastu ega esitanud teostatud tööde kohta vastuväiteid. Garantiiperioodi jooksul ei ole ilmnenud ühtegi puudust. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 03.11.2016.a. Kostja ei ole senini tasunud arvest nr 140031 tulenevat võlgnevust. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub arve tasumisega viivitamise eest tasuma viivist 0,08% päevas. Kostja on arve tasumisega viivituses alates 04.11.2016.a. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 31.01.2016.a ei olnud midagi loovutada, kuna loovutatav võlgnevus ei olnud veel sissenõutav, see tekkis alles 03.11.2016.a. Lisaks tekkis kostjal garantiitöödest nõudeõigus töövõtja vastu, kes oma ülesandeid ei täitnud. Kostjal oli lisaks Maxima XX Tammsaare objektile ka mitu teist objekti, millega seoses tekkisid garantiikohustused. Kostja täitis ülesanded ja seoses sellega teostas kostja töövõtjaga tasaarvestuse. Ehitusgarantii summa pidi kostja tasuma töövõtjale juhul, kui ehitusgarantii summat poleks vaja olnud kasutada hiljemalt 03.11.2016.a. Kuna töövõtja kostja 24.03.2016.a nõudmisele alustada hiljemalt 28.03.2016.a garantiitöid ei asunud neid teostama, teatas kostja 28.03.2016.a, et need telliti kolmandatelt isikutelt ja tehtud kulutused ning kahjud hüvitatakse kostjalt töövõtjale maksmisele kuuluva summa vähendamisega. Kostja tellis tööde teostamise kolmandatelt isikutelt. Lähtuti garantiitööde eelarvest 2701,42 eurot, millele lisandus 7%, kokku 2890,51 eurot, mille osas vähendati summat. Tasaarvestusest teatati 08.04.2016.a. Vastuväiteid ei olnud. Alternatiivselt esitas kostja vastuväite viivise suurusele. Viivises lepiti kokku töövõtja ja kostja vahelises lepingus. Vastavalt lepingu p 7.7 oli õigus nõuda viivist 0,02% tasumisele kuuluvast summast päevas. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 06.03.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2532,35 eurot, sh põhivõla 2352 eurot ja viivise 180,35 eurot, ning edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 20.10.2017.a kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-119139
Otsuse kohaselt ei nõustunud kohus, et nõude loovutamise ajal ei saanud nõuet loovutada, kuna võlgnevus ei olnud sissenõutav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Nõude loovutamise lepingus on nõue selgelt määratletud. Poolte esitatud asjaoludest nähtub, et kostja sai nõude loovutamisest teada 2016.a jaanuaris. Kostja väidetav tasaarvestatav nõue tekkis mitte varem kui 2016.a märtsis. Seega ei saanud kostjal olla nõude loovutamise ajal nõude vastu ühtegi vastuväidet. Samuti ei ole kostjal võimalik nõuet tasaarvestada, sest kostja väidetav nõue on muutunud sissenõutavaks hiljem kui kostja loovutamisest teada sai (VÕS § 171 lg 3). Hilisemad nõuded ja võlasuhted kostja ja töövõtja vahel ei mõjuta loovutatud nõuet ega hageja õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leidis, et pooled ei ole kokku leppinud hageja nimetatud viivisemääras ning arvele märgitud viivise määra ei saa kohaldada. Samuti ei kohaldu kostja viidatud viivisemäär, kuna leping on allkirjastamata. Seega kohaldas kohus seadusjärgset viivisemäära. Hageja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta maakohtu menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule menetluskulude jaotuse uueks otsustamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 163 lg 1. Kohtuotsusest ei selgu, millistest kaalutlustest lähtudes on maakohus otsustanud menetluskulude sellise jaotuse kasuks. Kohtuotsuse põhjendav osa on vastuolus otsuse resolutsiooniga. Hageja taotles põhivõla 2352 eurot ja viivise (hagi esitamise seisuga 660,44 eurot) välja mõistmist (kokku 3012,44 eurot). Kohus rahuldas hageja põhinõude täies ulatuses. Kohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks hagi esitamise seisuga välja viivise 180,35 eurot (kokku 2532,35). Seega on nõue rahuldatud ligikaudu 84% ulatuses (2532,35 eurot × 100% ÷ 3012,44 eurot). Kostja apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleks vältida uue kelmuse skeemi levimist, millega ehituse tellimuslepingu alusel tagatiseks jäetud summa loovutatakse töövõtjaga seotud puhtale firmale ning töövõtja kustutatakse äriregistrist ning seega välistatakse tasaarvestamise võimalus. Tagatis ei toimi sellisel juhul. Nõutud summa ei ole tasumata töötasu, vaid garantiitööde tagatisraha, mille oli oma kohustuste tagatiseks kostjale jätnud töövõtja ja mis makstakse garantiitööde puudumisel või tegemisel töövõtjale välja. Pole oluline, kas garantiijuhtumid toimusid sellel või mõnel teisel objektil. Garantiiperioodi alguses ei ilmnenud ühtegi puudust, kuid puudus selgus teisel töövõtja objektil pärast garantiiraha nõuete loovutamist hagejale. Töövõtja keeldus garantiitöödest põhjuseid selgitamata ja lasi end kustutada. Kostja teostas tasaarvestuse teisel objektil tekkinud nõudega, sest töövõtjalt polnud seda võimalik enam sisse nõuda ning nõue ületas teise garantiiraha summa. Kõik toimus esimese garantii ajal enne 03.11.2016.a, millal oleks hagejale loovutatud nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Töövõtja jättis garantiitööd tegemata, millest tekkis kostjal kahju 2016.a märtsi ja 03.11.2016.a vahelisel perioodil kokku vähemalt 12 141,94 euro ulatuses. Kohus tegi üllatava otsuse, sest kostja poolt tasaarvestuse alus tekkis enne 03.11.2016.a, mida kohus ei arvestanud. Kostja nõue muutus sissenõutavaks enne 03.11.2016.a. Loovutatud nõue ei välista
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-119139
tasaarvestust ka juhul, kui see pole loovutamisel veel ilmnenud ja ilmneb enne garantiiaja lõppu. Kostjal oli õigus tasaarvestust teostada vaatamata nõude loovutamisele kuni 03.11.2016.a, sest alates sellest päevast muutus loovutatud nõue sissenõutavaks. Tasaarvestusest ja selle alustest teatas kostja korduvalt enne 03.11.2016.a. Vastustajate seisukoht
6.Nii kostja kui ka hageja vaidlesid vastustajatena üksteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse vastaspoole poolt vaidlustatud ulatuses muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohus rahuldas hagi põhivõlanõude osas täielikult ja viivisenõude osas osaliselt. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles jäeti viivisenõue osaliselt rahuldamata. Selles osas ei saa käesolev apellatsioonimenetlus maakohtu otsuse kehtivust mõjutada. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja kostja vaidlustas maakohtu otsuse täielikult osas, milles hagi rahuldati. Seega tuleb apellatsioonimenetluses kontrollida, kas maakohtu otsus on seaduslik osas, milles hagi rahuldati ja osas, milles jaotati menetluskulud.
8.Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud nõude, tuginedes sellele, et ta omandas loovutamise teel hagetava nõude. Maakohus tuvastas ja menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud seda, et hageja eriõiguseellane loovutas hagejale hagetava nõude 20.01.2016.a ning vastav nõue muutus sissenõutavaks 03.11.2016.a. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et tal oli nõude loovutanud hageja eriõiguseellase suhtes nõue, mis muutus sissenõutavaks enne 03.11.2016.a, ning et kostja tasaarvestas selle nõude hageja nõudega. Kostja tugines seejuures VÕS § 171 lg 3 p-le 2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kostja ei saanud põhimõtteliselt oma võimalikku nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Käesoleva vaidluse puhul on oluline see, et hageja realiseerib kohtus loovutamise teel omandatud nõuet ning kostja soovib tasaarvestada nõuet, mis kostjal on mitte hageja suhtes, vaid selle isiku suhtes, kes nõude hagejale loovutas. Reeglina saab võlgnik tasaarvestada üksnes seda nõuet, mis tal on võlausaldaja suhtes, kuid VÕS § 171 lg-st 3 tulenevalt saab loovutatud nõude võlgnik tasaarvestada ka seda nõuet, mis tal on algse võlausaldaja suhtes, st isiku suhtes, kes nõude loovutas. Selline tasaarvestus ei ole võimalik juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Selline välistus, millele tuginedes maakohus tasaarvestuse vastuväidet ei kontrollinud, tuleneb VÕS § 171 lg 3 p-st 2. Kostja poolt esitatud faktiväidete õigsust eeldades on kostjal nõude loovutanud algse võlausaldaja suhtes nõue, mis muutus sissenõutavaks küll peale nõude loovutamist (20.01.2016.a) kuid enne hagetava nõude sissenõutavaks muutumist (03.11.2016.a). Sellisel juhul ei ole kostjal välistatud tasaarvestada praeguse võlausaldaja nõudega ka neid nõudeid, mis kostjal on nõude loovutanud (algse) võlausaldaja suhtes. Kuigi hagetava nõude osas koostati arve juba 2016.a alguses, nähtub hagetavat nõuet kajastavast arvest, et hagetav rahasumma tuli tasuda 03.11.2016.a. Seega muutus hagetav rahasumma sissenõutavaks alles 03.11.2016.a, aga mitte siis, kui hagetava nõude osas arve koostati. Eespool toodust tulenevalt ei saa nõustuda maakohtuga selles, et kostja ei saa põhimõtteliselt tasaarvestada hagetavat nõuet nende nõuetega, mis kostjal võivad olla nõude loovutanud võlausaldaja suhtes.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-119139
9.Eespool toodust tulenevalt oleks maakohus pidanud menetlema kostja poolt esitatud tasaarvestuse vastuväidet. Maakohus seda aga ei teinud. Kuna kostja ei toonud tasaarvestavate nõuete aluseks olevaid asjaolusid kohtu ette selliselt, et nende asjaolude alusel oleks võimalik kontrollida nõude olemasolu, oleks maakohus pidanud täitma selgitamiskohustust ning selgitama kostjale, mis asjaolud tuleb menetlusliku tasaarvestuse edukaks realiseerimiseks kohtu ette tuua ning mis asjaolusid tuleb kostjal sellega seoses tõendada. Kuna maakohus seda ei teinud, on täitmata eelmenetluse ülesanded. Kostja käsitles maakohtus tasaarvestatavate nõuete aluseks olevaid asjaolusid äärmiselt napilt (vt t lk 80). Kostja mainis pelgalt, et tal oli hagetava nõude loovutanud (algse) võlausaldajaga veel teisi lepinguid, millest tulenevad kohustused jättis algne võlausaldaja täitmata, mistõttu tuli garantiijuhtumite lahendamine tellida muudelt töövõtjatelt ning sellega seoses kandis kostja kulusid. Kuigi kostja esitas tasaarvestatavate nõuete tõendamiseks hulgaliselt tõendeid, ei selgitanud kostja, milliste asjaolude tõendamiseks kostja tõendid esitab, samuti ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, millele ta soovib tasaarvestust rajada ja mida tõendada. Maakohus kostja poolt esitatud tõenditega ei tegelenud ning asjaolude esiletoomise ja asjaolude ja tõendite seostamise vajadust kostjale ei selgitanud. Nendel põhjuselt ei ole ilma eelmenetlust läbi viimata võimalik kontrollida, kas kostjal on hagetava nõude loovutanud (algse)võlausaldaja suhtes nõue, mida ta saab tasaarvestada. Kuna kogu eelmenetlus on kostja poolt esitatud tasaarvestuse vastuväite osas läbi viimata, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja poolt nõude aluseks olevate asjaolude kohtu ette toomise, asjaolude tõendamiseks tõendite esitamise ja asjaolude tõenditega seostamise korral peab hagejal olema võimalik esitada kostja väidetele ja tõenditele vastuväiteid ja soovi korral ka vastu tõendeid. Viivisenõue tuleb lahendada sõltuvalt tasaarvestuse vastuväite lahendamisest. Menetluskulude jaotus tuleb lahendada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.