Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
12.veebruaril 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-119139 Pecunia OÜ hagi AGrus Construction Company OÜ vastu võlgnevuse 2 352 euro, viivise 391,79 euro ja täiendava viivise nõudes 2 931,95 eurot
nende Hageja: Pecunia OÜ (registrikood 11877841, asukoht Sinika 4-4, 10613 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Margot Maksing (Advokaadibüroo Derling Primus, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: AGrus Construction Company OÜ (registrikood 11629362, asukoht Seedermänni tee 2, Laiaküla, Viimsi vald, 74008 Harju maakond) Kostja lepinguline esindaja Riho Viik (e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 01.10.2019.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Margot Maksing Kostja seaduslik esindaja I R Kostja lepinguline esindaja Riho Viik
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista AGrus Construction Company OÜ-lt Pecunia OÜ kasuks võlgnevus 2 352 eurot.
3.Välja mõista AGrus Construction Company OÜ-lt Pecunia OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2016.a põhinõudelt, s.o 2 352 eurolt kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
Jätta menetluskulud kostja AGrus Construction Company OÜ kanda.
5.Välja mõista AGrus Construction Company OÜ-lt Pecunia OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 5 223 eurot.
6.Välja mõista AGrus Construction Company OÜ-lt Pecunia OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 223 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Pecunia OÜ esitas 06.09.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AGrus Construction Company OÜ vastu. 05.10.2017.a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pecunia OÜ esitas 19.10.2017.a hagi AGrus Construction Company OÜ vastu võlgnevuse 2 352 euro, viivise 660,44 euro ja täiendava viivise nõudes. Harju Maakohtu 06.03.2018.a kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus summas 2 352 eurot, viivis summas 180,35 eurot ja täiendav viivis (I köide t/l 141-144). Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2018.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 06.03.2018.a otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiskes Harju Maakohtule (I köide t/l 186188). Riigikohtu 05.11.2018.a kohtumäärusega on jäetud menetlusse võtmata Pecunia OÜ kassatsioonkaebus (I köide t/l 196). Hageja nõue ja põhjendused
2.Harju Maakohtu menetluses on Pecunia OÜ hagi AGrus Construction Company OÜ vastu võlgnevuse 2 352 euro ja viivise nõudes. Hageja esitas kohtule 03.12.2018.a nõude täpsustuse, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2 352 eurot, viivise summas 391,79 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 04.12.2018.a kuni põhivõla täitmiseni (II köide t/l 1-4). Hagiavalduse kohaselt teostas töövõtja Xxx OÜ 2014.a kostja tellimusel xxx ehitustöid. Kostja kohustus tasuma vastavalt esitatud aktidele ja arvetele kokku 39 200 eurot. Töövõtja ja kostja kokkuleppe kohaselt tasus tellija viimasest esitatud arvest nr 140031 kohe, st 03.12.2014, 50% ehk 2 352 eurot. Ülejäänud 50% ehk samuti 2 352 eurot jäi kostjale ehitusgarantiina. Ehitusgarantiina hoiustatud summa kohustus kostja arve nr 140031 alusel Xxx OÜ-le tasuma hiljemalt 03.11.2016.a. Xxx OÜ ja hageja sõlmisid 20.01.2016.a nõude loovutamise lepingu, millega Xxx OÜ loovutas hagejale nõude kostja vastu kogusummas 13 565,34 (lisanduvad kõrvalnõuded), sh loovutas Xxx OÜ hagejale ka arvest nr 140031 tuleneva nõude. Kostja võttis Xxx OÜ tehtud tööd vastu ega esitanud teostatud tööde kohta vastuväiteid. Garantiiperioodi jooksul ei ole ilmnenud ühtegi puudust. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 03.11.2016.a. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud OÜ Xxx vastu garantiinõuet. Kui tegemist on väidetavate garantiitöödega, siis peaks kostja esile tooma, millised töid OÜ Xxx teostas, millistes töödes esinesid garantiiperioodil puudused, kuidas nendest puudustest OÜ-d Xxx teavitati jne. Samuti ei tõenda ükski esitatud kuludokument ega maksekorraldus, et kulusid on kantud seoses garantiijuhtumiga või et garantiijuhtum üldse toimunud oleks. Garantiireservi hoiustamine ei anna kostjale õigust kasutada raha ükskõik millise teise objekti kulude katmiseks. Käesoleval juhul sõlmis kostja OÜ-ga Xxx kahe ehitusobjekti kohta eraldi garantiireservi kokkulepped. Kostja ei saa väidetavat nõuet tasaarvestada tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 03.11.2016 kuni 03.12.2018 viivise summas 391,79 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 04.12.2018.a kuni põhivõla täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 475 eurot,
esindajakulu summas 5 926,26 eurot ja õigusabiga kaasnevad kulud summas 130,68 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja poolt nõutud summa ei ole tasumata töötasu, vaid garantiitööde tagatisraha. Pole oluline, kas garantiijuhtumid toimusid sellel ühel või mõnel teisel objektil. Garantiiperioodil I objektil ei ilmnenud ühtegi puudust, kuid puudus selgus II töövõtja Xxx objektil pärast garantiiraha nõuete loovutamist hagejale. Kostja teostas tasaarvestuse II objektil tekkinud nõudega, kasutades ka I objekti garantiiraha, mille väljamaksmise tähtaeg polnud veel kätte jõudnud. Garantiirahade suurus kokku jäi väiksemaks garantiitööde maksumusest. Kostja poolt tekkis tasaarvestuse alus enne 03.11.2016.a. Xxxlt hagejale loovutatud nõue ei välista tasaarvestust ka juhul, kui kahjunõue pole loovutamisel veel ilmnenud, kuid ilmneb enne garantiiaja lõppu. Kostjal oli õigus tasaarvestust teostada vaatamata nõude loovutamisele kuni 03.11.2016.a, sest alates sellest päevast muutus loovutatud nõue I garantiirahale sissenõutavaks. Nõudeõigused Xxxlt omandanud hageja esitas nõude kostjale pärast 2017.a, kui kõik kahjud olid kostja poolt tasutud ja selle alusel tasaarveldus läbi viidud ning tegelikult midagi polnudki hagejal Xxxlt omandada. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ning leiab, et hageja on viivisenõude esitanud lähtudes ebaõigest viivisemäärast. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskulu summas 4 055 eurot, s.h riigilõiv summas 275 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.04.2019.a kohtumääruses (II köide t/l 99).
6.Vaidlustamata asjaolu kohaselt teostas Xxx OÜ 2014.a kostja tellimusel xxx ehitustöid ning tellija pidi Xxx OÜ-le tasuma kokku 39 200 eurot (I köide t/l 51-63). Xxx OÜ esitas 03.11.2014.a kostjale tasumiseks arve nr. 140031 sumas 4 704 eurot maksetähtajaga 03.12.2014.a (I köide t/l 32). Vaidlust ei ole, et arvel nr. 140031 märgitud summast 2 352 eurot jäi kostjale ehitusgarantiina, millise pidi kostja tasuma Xxx OÜ-le hiljemalt 03.11.2016.a. Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas kostjalt arve nr. 140031 alusel 2 352 euro tasumist. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
8.Riigikohus on 23.04.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-2-15 punktis 18 selgitanud, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude kui mittekehalise eseme käsutamine erineb
asja kui kehalise eseme käsutamisest ehk omandi üleandmisest, kus käsutus vajab selle lõpuleviimiseks veel reaalakti (nt valduse üleandmist) või õigustoimingut (nt kande tegemist kinnistusraamatusse), mis on väljapoole äratuntavad. Nõude käsutuse toime saavutamiseks ei ole selliseid lisatoiminguid vaja teha.
9.Xxx OÜ on loovutanud 20.01.2016.a oma nõude kostja vastu hagejale (I köide t/l 33-34) ning nimetatust on kostjat teavitatud 31.01.2016.a kirjaga (I köide t/l 36-37).
10.Kostja leiab, et hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ajal ei olnud loovutatav võlgnevus muutunud sissenõutavaks. Lisaks on kostjal tekkinud garantiitöödest nõudeõigus Xxx OÜ vastu (II köide t/l 13).
11.Kohus on seisukohal, et Xxx OÜ 20.01.2016.a nõude loovutamine hagejale on kooskõlas VÕS § 165, mille kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.
12.Hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu punktist 1.1 tuleneb, et loovutaja avaldab, et temale kuulub seisuga 20.01.2016.a Agrus Construction Company OÜ-le esitatud arvetest Arve nr. :140001 08.01.2014 (Vastavalt aktile 1222), Arve nr.:140031 03.11.2014 (Vastavalt aktile nr. 1246) ja Arve nr.:150021 20.10.2015 (Vastavalt aktile nr. 1266) tulenevad nõuded summas 18 509,28, millest on maha arvatud osaliselt tasutud arved 140001 ja 140031. Arve nr. 140001 jääk on 2 591,94 eur ja Arve nr. 140031 jääk 2 352,00 eur (I köide t/l 33). Seega on tegemist selgelt määratletud tulevikus sissenõutavaks muutuva nõudega ning nõude loovutamine hagejal on kehtiv.
13.Kostja on esitanud vastuväite, et 2 352 euro tasumise kohustuse ajaks oli kostja nõude tasaarvestanud, kuivõrd kostjal on tekkinud kahju kokku vähemalt 12 141,94 euro ulatuses seoses xxx asuva ehitusobjekti puudustega (I köide t/l 78-81). Hageja leiab, et kostjal puudus õigus kasutada antud garantiid teisel ehitusobjektil esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
14.VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
15.VÕS § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut.
16.Riigikohus on 28.02.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-177-11 punktis 11 selgitanud, et tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastutuse üldregulatsioonist erinevalt reguleerib VÕS § 642 töövõtja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas enne töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekut tellijale. See norm ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (VÕS § 103).
17.VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
18.VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
19.Xxx OÜ ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud töövõtulepingu punkti 8.2.1 kohaselt annab töövõtja tema poolt teostatud ehitustöödele kaheaastase garantii. Kaheaastane garantiiaeg hakkab kulgema pärast kõikide töö mahtu kuuluvate tööde teostamist ja alates lepingu punktis 11 sätestatud korras töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest tellija poolt (I köide t/l 57).
20.Vaidlust ei ole selle üle, et arve nr. 140031 summas 2 352 eurot muutus sissenõutavaks 03.11.2016.a (I köide t/l 28 pöördel p. 1.5). Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, kuivõrd kostjal oli algse võlausaldajaga veel teisigi lepinguid, millest tulenevad kohustused jättis algne võlausaldaja täitmata, mistõttu tuli garantiijuhtumite lahendamine tellida teistelt töövõtjatelt ning sellega seoses kandis kostja kulusid.
21.VÕS § 171 lg 3 punkt 2 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.
22.Vaidlustamata asjaolu kohaselt ei ole kostja seoses xxx asuval kinnistul kaubanduskeskuse ehitamisega esitanud hagejale või Xxx OÜ-le ühtegi etteheidet. Kostjal on tekkinud tema hinnangul tasaarvestamise alus seoses xxx kinnistul oleva objekti ehitamisel tekkinud garantiitööde teostamisega (II köide t/l 66-84).
23.Hageja leiab, et garantiireservi eesmärk on katta võimalikud ehitusobjektil vajalikud parandustööd ning töövõtjal on õigus nõuda ehitusobjekti garantiireservi tasumist tellijalt, kui sellel konkreetsel ehitusobjektil ei esine garantiiperioodi jooksul puudusi (II köide t/l 2, punkt 2.1.6). Kohus nõustub vastava hageja seisukohaga.
24.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on edastanud töövõtjale 28.03.2016.a e- kirja seoses xxx ehitusobjektiga, millise kohaselt antakse teada, et kuivõrd töövõtja ei ole alustanud garantiitöid, siis on kostja tellinud need kolmandalt isikult. Samuti teatab kostja, et tehtud kulutused ja kantud kahju hüvitatakse tellija poolt töövõtjale maksmisele kuuluva summa vähendamisega (I köide t/l 64, II köide t/l 21). 08.04.2016.a on kostja teatanud e- kirja teel, et vähendamine toimub tasaarveldusena (I köide t/l 64, II köide t/l 21).
25.Seega tuleneb kostja poolt 08.04.2016.a edastatud e- kirjast, et kostja on juba tasaarvestanud xxx objektiga seotud tasuga ning teistkordne tasaarvestuse avalduse esitamine kohtumenetluse ajal ei ole lubatav.
26.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
27.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
28.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema,
millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
29.Kohus leiab, et kostja poolt Xxx OÜ-le 08.04.2016.a edastatud e- kirjast ei nähtu, milliseid pooltevahelisi nõudeid kostja tasaarvestab. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul on kostja tasaarvestusavaldus üldsõnaline ning kohtule esitatud menetlusdokumentide asjaoludest ei tulene nõude suurust ja nõude suurust tõendavad tõendeid, millise summa ulatuses on kostja oma nõude tasaarvestanud enne kohtumenetluse algust.
30.Kostja poolt kohtule 25.12.2018.a esitatud vastuses on märgitud, et kostjal on tekkinud kahju vähemalt 12 141,94 eurot ning samas menetlusdokumendis on märgitud, et garantiisumma on 2 591,94 eurot (II köide t/l 15, 16). Seega ei ole kohtu hinnangul kostja poolt esitatud tasaarvestuse nõue järgitav ning see on tõendamata. Juhul, kui kostjal oli seoses xxx ehitusobjektiga teostatud garantiitöödega nõue, tulnuks see tasaarvestada nimetatud ehitusobjekti garantiireserviga. Antud juhul kostja selliselt toiminud ei ole.
31.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
32.Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11 punktis 17 leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
33.Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, leiab kohus, et hageja poolt esitatud vastuväited tasaarvestusnõudele on sellised, mis välistavad kostja nõude maksmapaneku. Kostja poolt on tõendamata, et tegemist on olnud garantii korras kõrvaldatavate puudustega xxx objektil.
34.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjapoolne tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv, mistõttu arve nr. 140031 summas 2 352 eurot maksmata jätmine ei ole õigustatud. Seega on viidatud nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 352 eurot.
35.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 391,79 eurot perioodi 03.11.2016.a kuni 03.12.2018.a eest. Hageja on viivist arvestanud 0,08 % päevas (II köide t/l 2 pöördel). Samuti taotleb hageja kooskõlas TsMS § 367 kostjalt viivise väljamõistmist alates 04.12.2018.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (II köide t/l 1).
36.Kostja vaidleb hageja viivisenõude arvutuskäigule ning viivisemäärale vastu. Kostja leiab, et Xxx OÜ-ga sõlmitud lepingus oli kokkulepitud viivisemäär 0,02 % päevas tasumisele kuuluvast summast (II köide t/l 14 pöördel).
37.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
38.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
39.Riigikohus on 17.12.2009.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-144-09 punktis 11 selgitanud, et arve vastuvõtmise kohta antud allkirja ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes.
40.Kohtule esitatust ei saa järeldada, et pooled on leppinud kokku viivisemääras 0,08 % päevas. Samuti ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et pooled on leppinud kokku viivisemääras 0,02 % päevas, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millistest nähtuks üheselt poolte tahe leppida kokku viivisemäärades 0,08 % päevas ja 0,02 % päevas (II köide t/l 107 pöördel, punkt 2.7.4). Ka ei ole varasemalt pooled apellatsioon- ja kassatsioonmenetluses vaidlustanud 06.03.2018.a Harju Maakohtu kohtuotsuses väljamõistetud seadusjärgset viivise määra (I köide t/l 141-144, 147-149, 151-156, 190194).
41.Sellest tulenevalt tuleb käesoleval juhtumil kohaldada poolte võlasuhtele seadusjärgset viivise määra. Kuivõrd pooled ei vaidle, et garantii summas 2 352 eurot muutus sissenõutavaks 03.11.2016.a, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kooskõlas TsÜS § 135 lg 1 alates 04.11.2016.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude summa.
42.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2 352 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2016.a põhinõudelt, s.o 2 352 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
43.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
44.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 931,95 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab hageja põhinõude täielikult ning ka viivise nõude, kuid seda seadusjärgses määras, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
47.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 475 eurot, esindajakulu summas 5 926,26 eurot ja õigusabiga kaasnevad kulud summas 130,68 eurot (II köide t/l 111-113, 146-147). Kostja hageja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
48.Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 06.09.2017.a riigilõivu summas 108,55 eurot (I köide t/l 2), hagiavalduse esitasmisel 19.10.2017.a riigilõivu summas 216,45 eurot (I köide t/l 38), apellatsioonkaebuse esitamisel 05.04.2018.a riigilõivu summas 50 eurot (I köide t/l 150) ning kassatsioonkaebuse esitamisel 04.08.2018.a summas 100 eurot (I köide t/l 195). Seega on tõendatud hageja riigilõivu tasumine kogusummas 475 eurot. Riigikohus on 05.11.2018.a kohtumäärusega keeldunud hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jätnud kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (I köide t/l 196). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 375 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
49.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks (II köide t/l 111). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
50.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud menetluskulude nimekirjade koostamisega 12.02.2018.a 20 minutit, 07.06.2018.a 15 minutit, 08.06.2018.a 30 minutit, 03.07.2018.a 45 minutit ja 06.11.2018.a 30 minutit. Kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktiga 13 ei kuulu kostja poolt hüvitamisele eelpool viidatud ajakulu.
51.Ka ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses kassatsioonkaebuse koostamisega 12.07.2018.a 45 minutit ja 31.07.2018.a 2 tundi 30 minutit, kuivõrd Riigikohus on selle menetlusse võtmisest keeldunud ning jätnud hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (I köide t/l 196).
52.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ülejäänud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu ajakulu kokku 33 tundi 40 minutit ehk 4 040 eurot, millele lisandub käibemaks summas 808 eurot, kokku 4 848 eurot (4 040 + 808).
53.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabiga kaasnevad kulud (nt. sidekulu, paljundamine, kullerteenused jmt) summas 130,68 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja nõue põhjendatud ei ole, kuivõrd summa kujunemine ei ole järgitav ning selline kulu ei nähtu ka hagejale esitatud arvetest (II köide t/l 112, 114-123, 146 pöördel, 148-149).
54.Kõige eelpooltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 5 223 eurot, millest riigilõiv 375 eurot ja esindajakulu 4 848 eurot.
55.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.