Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko hagi Devote OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.04.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Devote OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 379,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Aktsiaselts Kaupmees & Ko (registrikood 10347466), tehinguline esindaja Krista Arraste Kostja (apellant): Devote OÜ (registrikood 14097026), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: nantes holding OÜ (pankrotis, endise ärinimega Kallos Nordic OÜ, registrikood 12543533) pankrotihaldur Lembit Ülper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05.04.2018.a otsus jätta muutmata.
Jätta rahuldamata apellandi poolt esitatud tunnistaja ja kostja juhatuse liikme ülekuulamise taotlus.
4.Keelduda menetlusosaliste poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite juurdevõtmisest ja eemaldada tõendid toimikust.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, Devote OÜ kanda.
6.Lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele mõista Devote OÜ-lt Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 760 eurot.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-17-2587 Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb maksta viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.02.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 14 379,99 eurot, paludes see kanda võlgniku pangakontole. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 21.07.2016.a tsiviilasjas nr 2-16-11159 avalduse kolmanda isiku (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Hageja ja võlgnik sõlmisid 20.10.2016.a tsiviilasjas nr 2-16-11159 kompromissi, millega võlgnik tunnistas hageja nõuet 54 001,25 eurot ja kohustus võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel. Kompromissis leppisid hageja ja võlgnik kokku, et kui võlgnik viivitab võlgnevuse tagastamisega, on hagejal õigus nõuda võlgnikult sisse kogu võla jääk ja võlgnik kohustub alluma sundtäitmisele kogu võlajäägi osas. Võlgnik võlgnevust ei tasunud ja hageja pöördus 08.11.2016.a kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks tsiviilasjas nr 2-16-11159 20.10.2016.a tehtud määruse täitmiseks. Kohtutäitur algatas võlgniku suhtes täitemenetluse. Võlgnik täitemenetluses hageja nõuet vabatahtlikult ei täitnud, mistõttu arestis kohtutäitur 28.11.2016.a võlgniku rahalise nõude Rimi Eesti Food AS (edaspidi Rimi) vastu. Kohtutäiturile sai teatavaks, et Rimi teostas täitemenetluse ajal 21.11.2016.a – 28.11.2016.a võlgniku nõuete täitmiseks ja võlgniku juhatuse liikme GK palvel väljamakseid kostjale summas 14 379,99 eurot. Kohtutäitur edastas kostjale 06.12.2016.a rahalise nõude arestimise akti, milles kohustas kostjat tema pangakontole Rimi poolt laekunud võlgnikule kuuluva raha summas 14 379,99 eurot kohtutäituri pangakontole välja maksma. Aktiga arestiti alusetust rikastumisest tulenev nõue, mis võlgnikul on kostja suhtes sellest, et võlgnik tegi kostjale alusetu soorituse selle läbi, et võlgnik andis Rimile korralduse maksta raha, mida Rimi pidi maksma võlgnikule, kostjale. Võlgnik ei täitnud kohtutäituri nõuet. Kostja sai alusetult võlgniku asemel väljamakseid. Lepingulised suhted Rimiga olid võlgnikul ja mitte kostjal. Kostja ostis ise tooteid, et neid müüa oma e-poes. Võlgnik andis Rimile käsundi kanda temale kuuluv raha kostjale. Võlgniku käsund Rimile on käsitletav võlgniku sooritusena kostja kasuks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Rimi ja võlgnik sõlmisid 24.08.2016.a kampaanialepingu perioodi 04.10.2016.a - 31.10.2016.a kohta, mille kohaselt kohustus võlgnik tarnima erinevaid kosmeetikatooteid. Võlgnik ja kostja sõlmisid käsunduslepingu kampaanialepingust võlgnikule tulenevate kohustuste täitmiseks. 14.09.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11159 nimetas kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri, mille tulemusel oli piiratud võlgniku jaoks tema pangakonto kasutamine ajal, millal võlgnikul olid Rimi ees kampaanialepingust tulenevad kohustused. Kostja ostis
2(8)
Tsiviilasi nr 2-17-2587 29.09.2016.a ja 11.10.2016.a võlgnikult saadud käsundi alusel pankrotivõlgnikult erinevaid kosmeetikatooteid kokku 8778,41 euro eest. Kostja müüs ostetud tooted võlgnikule omandireservatsiooniga ning tingimusel, et võlgnik tagab kampaanialepingu alusel laekumise otse Rimilt. Võlgniku juhatuse liige GK andis Rimile korralduse tasuda kampaanialepingust tulenev raha kostjale, sest võlgnikul olid kehtivad kohustused kostja ees seoses kostja poolt käsundi täitmisega. Hageja ei tõendanud, et kostja on alusetult rikastunud võlgniku arvel. Kui kohus peaks leidma, et kostja on rikastunud võlgniku arvel, soovis kostja tugineda rikastumise äralangemise vastuväitele. Vaidlusaluse summa puhul on tegemist võlgniku poolt kostjale võlgnetava summaga. Kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted ning kostja täitis võlgniku lepingulisi kohustusi Rimi ees. Raha, mis Rimilt kostjale laekus, pidigi võlgniku ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt laekuma kostjale, kes täitis võlgniku eest kampaanialepingut olukorras, kus võlgnikul ei olnud võimalik kampaanialepingust tulenevaid kohustusi täita. Olukorras, kus võlgniku juhatuse liige GK andis Rimile korralduse tasuda kampaanialepingust tulenevad summad kostjale, oli tegemist võlgniku poolt kohustuste täitmisega kostja ees. Tegemist oli võlgniku juhatuse liikme selge maksejuhisega, mille kohase järgimise korral täideti kohustused nii Rimi (suhtes Rimi ja võlgnik), kui ka võlgniku (suhtes võlgnik ja kostja) poolt ja täitmine toimus vahetult kostjale. Kolmanda isiku seisukoht
3.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel palus hagi rahuldada ja kanda väljamõistetav raha mitte hageja, vaid võlgniku pangakontole. Kolmas isik kinnitas, et võlgniku valduses ei ole dokumente, mis kinnitaksid kostja õigust saada võlgniku asemel võlgnikule laekuma pidanud summasid. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 05.04.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 379,99 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2809,35 eurot ja seadusjärgse viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Otsuse kohaselt tõendas hageja, et võlgniku juhatuse liige GK andis 16.11.2016.a, st võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse ajal Rimile korralduse maksta võlgnikule kuuluv raha võlgniku asemel kostjale. Rimi teostas 21.11.2016.a – 28.11.2016.a nõude täitmiseks, mis oli võlgnikul Rimi suhtes ja mis tulenes võlgniku poolt Rimile esitatud arvetest, katteks väljamakseid kostja pangakontole kokku 14 379,99 eurot. Hageja poolt esitatud arvetega ja Rimi maksekorraldustega on tõendatud, et Rimi poolt kostjale ülekantud raha tegelik saaja oli võlgnik. Kohus leidis, et võlgnik tegi kostjale soorituse võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 tähenduses selliselt, et võlgnik lasi Rimil kanda temale väljamaksmisele kuuluva raha mitte oma kontole, vaid kostja pangakontole. Kohtu hinnangul tegi võlgnik soorituse kostja kasuks ilma õigusliku aluseta. Reeglina peab üleandja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Üleandja on käesoleval juhul võlgnik. Arvestades vaidluse asjaolusid, st et hageja, kellel puudub juurdepääs võlgniku dokumentatsioonile peab võlgniku (üleandja) tõendamiskoormist täitma, pööras kohus tõendamiskoormise ümber. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et võlgnikul oli lepinguline suhe Rimiga. Kostja kinnitas, et võlgniku ja Rimi vahel oli kampaanialeping, mille kohaselt kohustus võlgnik tarnima Rimile kosmeetikatooteid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Rimi ja kostja vahel olid lepingulised suhted. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tema ja võlgniku vahel oli käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku kohustusi Rimi ees kampaanialepingust tulenevalt.
3(8)
Tsiviilasi nr 2-17-2587 Tõendamata on kostja ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingu sisu ja lepingu täitmise tingimused. Kostja ei tõendanud, et kostja omandas Kalloselt kosmeetikatooteid, et täita võlgniku kohustusi Rimi ees. Kostja ei tõendanud, et tema müüs Kalloselt ostetud kaupa võlgnikule omandireservatsiooniga ja tingimusel, et võlgnik tagab kostjale raha laekumise otse Rimilt. Kostja poolt esitatud Kallose 29.09.2016.a ja 10.11.2016.a arved kostja nimele ning 29.09.2016.a ja 12.10.2016.a maksekorraldused arvete tasumise kohta ei tõenda, et kostja ja võlgniku vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku ja Rimi vahel sõlmitud kampaanialepingu kohustusi, ning et Rimi poolt võlgnikule kampaanialepingust tulenevalt väljamaksmisele kuuluv raha pidi laekuma kostjale võlgniku kohustuse täitmiseks kostja ees. Arved ei tekita kohustust ja ei tõenda, et kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted. Arvetel puuduvad viited sellele, et kaupa võidaks osta kostja ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingu täitmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt Kalloselt 29.09.2016.a ja 10.11.2016.a ostetud kaup oli tarnitud Rimile, et täita võlgniku kohustusi Rimi ees kampaanialepingust tulenevalt. Prokuratuuri määruses ei väideta, et kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted. Võlgniku pankrotihalduri seisukoht kinnitas kohtu hinnangul, et kostja ja võlgniku vahel puudusid lepingulised suhted, millest tekkinud kohustusi võiks võlgnik täita lastes Rimil kanda raha üle kostjale. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et võlgniku soorituseks puudus õiguslik alus, sest võlgnikul ei olnud lepingulist kohustust kostja ees. Kostja ei ole tõendanud, et esinevad hageja nõude rahuldamist välistavad asjaolud. Kostja ei tõendanud, et Rimi poolt temale võlgniku asemel ülekantud raha ei ole säilinud. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata, või saadetakse asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 ja VÕS § 1028), hagejal puudub õigus nõuda hagi rahuldamist viidatud sätete alusel. TMS § 118 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Üleandjal Rimi ning hagejal ei ole nõudeõigust VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud. Selline nõudeõigus võiks äärmisel juhul olla Rimil kui üleandjal kostja suhtes. Rimi sellist nõuet kostjale esitanud ei ole. Rimi teadis, et täidab võlgniku ees oleva kohustuse kostjale. VÕS § 1028 näeb eeldusena ette soorituse tegemise õigusliku aluseta. Soorituseks oli õiguslik alus. Hageja ei täitnud tõendamiskoormist. Kokku osales antud kampaaias 23 erinevat toodet, millest 16 toodet ehk u 70% on tehasest ostetud kostja poolt. Kampaania algas küll 04.10.2016.a, kuid esimene kaup tarniti võlgniku poolt Rimile 01.10.2016.a ehk laupäeval. Rimi kampaania kaubad liiguvadki alati sellisel kujul ja sellist asjaolu saab vajadusel ka Rimi kinnitada. Kampaania tellimust ei tehta kunagi ühe korraga, vaid tellimused tulevad neli korda nädalas ja tarne on alati tellimuse järgselt järgmisel päeval. Kallose arvete kogusummast on kampaanias osalenud toodete ostuhind kokku 6936 eurot (käibemaksuta) ja käibemaksuga vastavalt 8323,2 eurot. Summa, mis kanti Rimi poolt kostja kontole oli 14 379,99 eurot (koos käibemaksuga) ehk siis netos oleks summa olnud 11 983,33 eurot. Sellest nähtub, et kostja müüs kaubad võlgnikule madala marginaaliga. Kampaania maht oli märkimisväärselt suurem, millest maksti ära esimese Rimi kandega 10 000 eurot hagejale otse võlgniku kontolt ja samas osad maksed sai kohtutäitur ka peale kostjale kantud summasid endale otse Rimist vastavalt arestimisaktile. Seega sai kostja reaalselt kampaania kõikidest laekumistest vaid ca 50%. Kohtutäitur arestis ca 18 000 euro eest võlgniku kaupasid, mille müügitulu sai samuti endale hageja. Kostjal puudusid Rimiga mistahes lepingulised suhted ning kostjal ei olnud mingit iseseisvat huvi omandada Kallose tehasest endale tooteid, mida võlgnik vajas Rimi kampaania tarneks (kostja on sellele menetluses läbivalt osundanud).
4(8)
Tsiviilasi nr 2-17-2587
Kostja põhistas, millistel asjaoludel sõlmisid kostja ja võlgnik omavahel lepingu, mille alusel sai võimalikuks võlgniku poolt Rimi ees kampaanialepingust tulenevate kohustuste täitmine. Vaidlust ei ole, et perioodil, mil võlgnik pidi täitma Rimi ees kohustusi, olid võlgniku pangakontod arestitud. Juhul kui kostja ja võlgnik ei oleks sellist lepingut sõlminud, ei oleks saanud võlgnik tagada Rimile vajalike kaupade tarnet ning Rimil oleks õigus olnud võlgnikule kohaldada leppetrahvi märkimisväärsetes summades. Tarneks tuli võlgnikul tellida kaupa tehasest (Kallose tehasest) ning tehas ei väljasta kaupa, kui kauba eest ei ole tasutud. Kostja täitis seega võlgniku käsundit, tellis kaubad oma nimel tehasest ning andis need võlgnikule üle Rimile kokkulepitud tarneks. Kostja ei esitanud (ega saanudki maakohtule esitada) lepingut kostja ja võlgniku vahel põhjusel, et tegemist oli suulise lepinguga ja ühtlasi lepinguga, mille sõlmisid kostja ja võlgnik märkimisväärsetes usaldussuhetes (kostja juhatuse liige on EK, kes on võlgniku juhatuse liikme GK ema). Nimetatud õigussuhe tekkis ühtlasi perioodil, mil võlgniku raamatupidamisteenus oli võlgniku võlgnevuse tõttu peatatud ning seetõttu ei ole sellise lepingu kohta ka andmeid võlgniku pankrotihalduril. Võlgniku pankrotihaldur on Lembit Ülper, kes ei ole GK-lt kui võlgniku pankrotieelselt juhatuse liikmelt küsinud ühtegi täiendavat küsimust kostja ja võlgniku vahelise lepingu või selle tingimuste kohta. Järelikult on kostja, arvestades asjaolusid (suuline leping) teiste tõenditega piisaval määral tõendanud kostja ja võlgniku vahelise suulise lepingu elulist tõenäosust ja tõendamiskoormis on ümber pöördunud hageja kahjuks. Kohus osundas menetluses korduvalt, et hagejal puudub nõue nii TMS § 118 lg 1 kui VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja taotles, et kohus kuulaks vande all üle kostja juhatuse liikme EK ja kolmanda isiku juhatuse liikme GK eesmärgiga kõrvaldada vastuoluline ja üllatuslik kohtu järeldus selle kohta, et kostja ja võlgniku vahel puudusid lepingulised suhted. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Kolmas isik seisukohta ei esitanud.
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Iseenesest on õige see kostja poolt esitatud väide, et kuna kohtutäitur arestis nõuded, mis võlgnikul (käesolevas menetluses kolmandal isikul) olid Rimi Eesti Food AS-i suhtes lepingust tulenevalt alles 28.11.2016.a, ei saanud viidatud nõuete arestimine puudutada sooritusi, mida Rimi tegi lepingust tulenevate nõuete täitmiseks enne nõuete arestimist ja enne arestimisakti Rimile kättetoimetamist. Maakohus järeldas ja menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud seda, et 21.11.2016-28.11.2016.a Rimi poolt tehtud maksed tehti kostjale võlgniku korraldusel ja sellest tulenevalt tuleb Rimi ja võlgniku vahelisest lepingust tulenevad Rimi rahalised kohustused lugeda vastavas osas täidetuks ning sellega kui võlgnik andis Rimile korralduse maksta raha kostjale, tegi võlgnik soorituse kostjale. Ringkonnakohus nõustub viidatud järeldustega.
5(8)
Tsiviilasi nr 2-17-2587
10.Käesoleva tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada sellega, et kohtutäitur võib täitemenetluse läbiviimisel arestida kõiki raha maksmisele suunatud nõudeid, mis täitemenetluse võlgnikul kolmandate isikute suhtes on. Lisaks lepingulistele nõuetele võib kohtutäitur arestida ka lepinguvälistest võlasuhetest, sh alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid. Käesoleval juhul ongi kohtutäitur arestinud lisaks Rimi ja võlgniku vahelisest lepingust tulenevatele nõuetele ka alusetust rikastumisest tulenevad nõuded, mis võlgnikul kostja suhtes tehtud alusetust sooritusest tulenevalt on (vt t I kd lk 35 pöördel jj). Akt on koostatud kostja suhtes ja aktis kirjeldatakse piisava täpsusega konkreetseid rahalisi ülekandeid, millega Rimi kandis kostja pangaarvele võlgniku korraldusel rahasummad, mille võlgnikule tagastamist käesolevas menetluses hagetakse. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus ei eksinud, kui leidis, et täidetud on TMS § 118 lg-s 1 sätestatud eeldus- kolmanda isiku poolt võlgnikule sissenõutav nõue peab olema arestitud.
11.Maakohus järeldas, et võlgnikul on kostja suhtes alusetust rikastumisest tulenev sissenõutavaks muutunud nõue. Maakohus selle järelduse tegemisel ei eksinud. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Rimi kandis kostjale perioodil 21.11.2016.a28.11.2016.a üle rahasummad, et Rimi kandis rahasummad üle võlgniku korraldusel, mistõttu tuleb Rimi poolt kostjale raha maksmist käsitleda võlgniku sooritusena kostja suhtes. Maakohus tuvastas õiguspäraselt, et võlgnikul ei olnud viidatud soorituse tegemiseks õiguslikku alust. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames kinnitas võlgniku pankrotihaldur, et võlgniku raamatupidamises ega muu dokumentatsiooni hulgas ei ole dokumente ega muid viiteid, millest saaks järeldada, et võlgniku poolt viidatud soorituse tegemiseks oleks olnud õiguslik alus. Selliste dokumentide puudumist kinnitas apellatsioonkaebuses ka kostja, väites, et selliseid dokumente ei saagi olla. Ka hageja tegi käesoleva tsiviilasja menetluse raames kõik, mida hagejalt saab eeldada, et muuta soorituse osas õigusliku aluse puudumine usutavaks. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et soorituse saamiseks õigusliku aluse olemasolu tõendamiskoormis lasub vastavas menetluslikus situatsioonis kostjal.
12.Kostja esitas maakohtu menetluses kõik asjaolud ja tõendid, millega ta soovis soorituse saamise õiguslikku alust tõendada. Maakohus leidis õigesti, et vastavate asjaolude ja tõendite alusel ei saa järeldada, et kostjal oleks olnud õiguslik alus saada võlgnikult vaidlusalust sooritust. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et kostjal oli vaidlusaluse soorituse saamiseks õiguslik alus. Vastupidise järelduse tegemist ei võimalda see, et Kallos Cosmetics Kft. esitas kostjale arveid kosmeetikatoodete eest (t II kd lk 25 jj) ega kostja poolt esitatud Rimi kampaaniatoodete nimekiri (t II kd lk 18 jj). Nende tõendite alusel ei saa järeldada, et kostja ja võlgniku vahel oli lepinguline suhe, mis oleks andnud kostjale õiguse nõuda võlgnikult vaidlusaluste summade tasumist. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal puudus huvi ja vajadus tellida enda tarbeks kosmeetikatooteid või et konkreetsed kosmeetikatooted said olla vajalikud üksnes võlgniku kohustuste täitmiseks Rimi ees, ning et kostja ja võlgnik oleksid sõlminud lepingu, millest tulenevalt hoolitseb kostja võlgniku kohustuste täitmise eest ja saab selle eest võlgnikult just sellises suuruses tasu. Kostja ja võlgniku puhul on tegemist äriühingutega. Äriühingud on allutatud raamatupidamise kohustusele, mis eeldab kohustuste tekkimise aluseks olevate õigussuhete dokumenteerimist ja arhiveerimist. Ainuüksi juba raamatupidamislikel põhjusetel ei ole võimalik, et üks äriühing tasub teise äriühingu eest arveid ilma dokumenteeritud õigusliku aluseta ning omandab seeläbi teise äriühingu suhtes nõudeõigused, mida raamatupidamises ei kajastata, ning et kõik sellelaadsed suhted ja asjaolud leiavad aset viisil, mida mitte kuidagi ei dokumenteerita.
6(8)
Tsiviilasi nr 2-17-2587
13.Eespool toodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et võlgnikul on kostja suhtes sissenõutavaks muutunud alusetust rikastumisest tulenev nõue ja et vastav nõue on arestitud ning hagi tuleb seetõttu rahuldada ja kostjalt tuleb hagetav rahasumma välja mõista.
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse, milles taotles kostja seadusliku esindaja vande all ülekuulamist ning võlgniku juhatuse liikme ülekuulamist. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid vastavaid taotlusi apellatsioonimenetluses rahuldada. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel. Kõik asjaolud ning tõendid tuleb menetlusosalistel kohtu ette tuua maakohtus. Ringkonnakohus saab uusi asjaolusid ja tõendeid arvestada üksnes juhul, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Aluseid, mis vastava taotluse rahuldamist võimaldaksid, ei ole kostja kohtu ette toonud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Enda seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks ei ole menetlusosalisel subjektiivset õigust. TsMS § 2681 kohaselt kohus võib menetlusosalise seadusliku esindaja vande all üle kuulata, kuid ei pea seda tegema. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsustusega. Selles osas on kohtul lai kaalutlusruum ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selles osas kaalutlusõigust valesti kasutanud. Sellest tulenevalt tuleb jätta vastavad taotlused rahuldamata.
15.Apellant ja vastustaja esitasid apellatsioonimenetluses ka uusi dokumentaalseid tõendeid. Kumbki pool ei ole aga sellega seoses kohtu ette toonud asjaolusid, mis uute tõendite apellatsioonimenetluses juurdevõtmist võimaldaks. Apellandi poolt esitatud dokumentaalsete tõendite juurdevõtmiseks puudub vajadus ka seetõttu, et ka apellant ise märgib, et tegemist ei ole uute tõenditega, vaid juba maakohtus esitatud tõenditega. Sellest tulenevalt tuleb apellatsioonimenetluses esitatud tõendite juurdevõtmisest keelduda. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis kohus neid menetlusosalistele ei tagasta vaid üksnes eemaldab tõendid toimikust.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et üleandja oli vaidlusaluste soorituste osas Rimi. Maakohus tuvastas käesolevas tsiviilasjas õigesti, et Rimi kandis rahasummad kostja pangaarvele võlgniku korraldusel. Selle asjaolu osas märkis ka kostja apellatsioonkaebuses (vt apellatsioonkaebuse p-d 2.3.1 ja 2.3.2), et vaidlus puudub selles, et võlgniku juhatuse liige GK andis 16.11.2016.a Rimi Eesti Food AS-le korralduse maksta võlgnikule väljamaksmisele kuuluv raha kostja pangakontole, ning et Rimi tegi võlgniku juhatuse liikme GK korraldusel perioodil 21.11.2016-28.11.2016.a kostjale väljamakseid kokku 14379,99 eurot. Nendel asjaoludel järeldas maakohus õigesti, et soorituse tegi võlgnik kostjale. Iseenesest on õige see, et hageja ei ole kostjale sooritust teinud, kuid sellele asjaolule ei ole hageja ka hagis tuginenud. TMS § 118 lg 1 annab sissenõudjale õiguse nõuda kolmandalt isikult, kelle vastu on täitemenetluse võlgnikul nõue, kohustuse täitmist kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
18.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolset maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist. Seda ei ole otsesõnu vaidlustanud ka kostja. Kuna apellatsioonimenetluse kulud jäetakse kostja kanda, määrab ringkonnakohus kindlaks ka apellatsioonimenetluse
7(8)
Tsiviilasi nr 2-17-2587 kulud. Apellatsioonimenetluses esitas oma menetluskulude nimekirja hageja. Hageja palub kostjalt välja mõista esindajatasu kaheksa töötunni eest tunnitasu määraga 95 eurot tunni eest. Esindaja töö kulus apellatsioonkaebusega ja vaidlustatud kohtuotsusega tutvumisele ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et konkreetsel juhul on viidatud ajakulu põhjendatud. Hageja poolt koostatud apellatsioonkaebuse vastus oli sisukas ning see aitas asja lahendamisele kaasa. Hageja vastas vastuses kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidetele sisuliselt ning tõi esile viited ja seosed ka maakohtu menetlusega ja tsiviilasja toimikus olevate materjalidega. Ka tunnitasu määra ei saa pidada lubamatult kõrgeks. Kuna vastustaja vastava taotluse esitas, tuleb märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.