Aktsiaselts Kaupmees & Ko hagi Devote OÜ vastu 14 379,99 euro väljamõistmiseks 14 379,99 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Kaupmees & Ko (registrikood 10347466, asukoht Mustamäe tee 46, Tallinn), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja Devote OÜ (registrikood 14097026, asukoht K. Kärberi 60-48, Tallinn), lepinguline esindaja Siimo Soolo Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel nantes holding OÜ (pankrotis) (endine ärinimi Kallos Nordic OÜ) pankrotihaldur Lembit Ülper
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts Kaupmees & Ko hagiavaldus Devote OÜ vastu.
2.Välja mõista Devote OÜ-lt Aktsiaselts Kaupmees & Ko kasuks 14 379,99 eurot.
3.Devote OÜ-l tuleb Aktsiaselts Kaupmees & Ko kasuks väljamõistetud 14 379,99 eurot tasuda nantes holding OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr EE181010220243747220 AS-s SEB Pank.
4.Jätta menetluskulud Devote OÜ kanda. Välja mõista Devote OÜ-lt Aktsiaselts Kaupmees & Ko kasuks menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) 2 809,35 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Devote OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 809,35 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (05.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aktsiaselt Kaupmees & Ko (hageja) esitas 17.02.2017 hagiavalduse Devote OÜ (kostja) vastu 14 379,99 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 21.07.2016 tsiviilasjas nr 2-16-11159 avalduse nantes holding OÜ (pankrotis) (endine ärinimi Kallos Nordic OÜ) (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Hageja ja võlgnik sõlmisid 20.10.2016 tsiviilasjas nr 2-16-11159 kompromissi, millega võlgnik tunnistas hageja nõuet 54 001,25 eurot ja kohustus võlgnevust tasuma maksegraafiku alusel. Kompromissis leppisid hageja ja võlgnik kokku, et kui võlgnik viivitab võlgnevuse tagastamisega, on hagejal õigus nõuda võlgnikult sisse kogu võla jääk ja võlgnik kohustub alluma sundtäitmisele kogu võla jäägi ulatuses. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud ja hageja pöördus 08.11.2016 kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks tsiviilasjas nr 2-16-11159 20.10.2016 tehtud määruse täitmiseks. Kohtutäitur algatas võlgniku suhtes täitemenetluse. Võlgnik ei ole täitemenetluses hageja nõuet vabatahtlikult täitnud, mistõttu arestis kohtutäitur 28.11.2016 võlgniku rahalise nõude Rimi Eesti Food AS (edaspidi Rimi) vastu. Kohtutäiturile on saanud teatavaks, et Rimi on teostanud täitemenetluse ajal 21.11.2016 – 28.11.2016 võlgniku nõuete täitmiseks ja võlgniku juhatuse liikme Xxxpalvel väljamakseid kostjale summas 14 379,99 eurot. Kohtutäitur edastas kostjale 06.12.2016 rahalise nõude arestimise akti, milles kohustas kostjat tema pangakontole Rimi poolt laekunud võlgnikule kuuluv raha summas 14 379,99 eurot kohtutäituri pangakontole välja maksma. Võlgnik ei ole kohtutäituri nõuet täitnud. Hageja märgib, et kostja on alusetult saanud võlgniku asemel väljamakseid 14 379,99 eurot. Lepingulised suhted Rimiga olid võlgnikul ja mitte kostjal. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja võlgnik sõlmisid käsunduslepingu, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku kampaanialepingust tulenevad kohustused Rimi ees. Kostja poolt esitatud Kallos Cosmetics Kft (edaspidi Kallos) arved kosmeetikatoodete ostmise kohta ei tõenda, et kostjal on õigus saada võlgnikule kuuluvat raha. Kostja ostis ise tooteid, et neid müüa oma e-poes. Kostja poolt esitatud Kallos arved, et tõenda, et kaup oli tellitud võlgniku eest Rimi kampaaniaks. Kostja poolt esitatud Kallose arved on ebausaldusväärsed. Võlgnik andis Rimile käsundi kanda temale kuuluv raha kostjale. Võlgniku käsund Rimile on käsitletav võlgniku sooritusena kostja kasuks. Kostja ei ole tõendanud, et temal oli õigus võlgnikult raha saada. Võlgnik on teinud soorituse kostja kasuks ilma õigusliku aluseta ja kostja on alusetult rikastunud võlgniku soorituse kaudu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 nõuab hageja kostjalt võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile. Hageja palub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel välja
mõista kostjalt 14 379,99 eurot. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kostjalt väljamõistetav raha kantakse üle võlgniku pangakontole.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid Rimi ja võlgnik 24.08.2016 kampaanialepingu perioodi 04.10.2016 - 31.10.2016 kohta, mille kohaselt kohustus võlgnik tarnima erinevaid kosmeetikatooteod. Võlgnik ja kostja sõlmisid käsunduslepingu kampaanialepingust võlgnikule tulenevate kohustuste täitmiseks. 14.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11159 nimetas kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri, mille tulemusel oli piiratud võlgniku jaoks tema pangakonto kasutamine ajal, millal võlgnikul olid Rimi ees kampaanialepingust tulenevad kohustused. Kostja ostis 29.09.2016 ja 11.10.2016 võlgnikult saadud käsundi alusel Kalloselt erinevaid kosmeetikatooteid summas kokku 8 778,41 eurot. Kostja müüs ostetud tooteid võlgnikule omandireservatsiooniga ning tingimusel, et võlgnik tagab kampaanialepingu alusel laekumise otse Rimilt. Võlgniku juhatuse liige G. Koppel andis Rimile korralduse tasuda kampaanialepingust tulenev raha kostjale, sest võlgnikul olid kehtivad kohustused kostja ees seoses kostja poolt käsundi täitmisega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on alusetult rikastunud võlgniku arvel. Kui kohus leiab, et kostja on rikastunud võlgniku arvel, esitab kostja rikastumise äralangemise vastuväite. Kostja märgib, et vaidlusaluse summa puhul oli tegemist võlgniku poolt kostjale võlgnetava summaga. Kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted ning kostja täitis võlgniku lepingulisi kohustusi Rimi ees. Raha, mis Rimilt kostjale laekus, pidigi võlgniku ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt laekuma kostjale, kes täitis võlgniku eest kampaanialepingut olukorras, kus võlgnikul ei olnud võimalik kampaanialepingust tulenevaid kohustusi täita. Olukorras, kus võlgniku juhatuse liige G. Koppel andis Rimile korralduse tasuda kampaanialepingust tulenevad summad kostjale, oli tegemist võlgniku poolt kohustuste täitmisega kostja ees. Tegemist oli võlgniku juhatuse liikme selge maksejuhisega, mille kohase järgimise korral täideti kohustused nii Rimi (suhtes Rimi ja võlgnik), kui ka võlgniku (suhtes võlgnik ja kostja) poolt ja täitmine toimus vahetult kostjale.
3.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel esitas 20.10.2017 seisukoha, milles kinnitab, et võlgniku valduses ei ole dokumente, mis kinnitaksid kostja õigust saada võlgniku asemel võlgnikule laekuma pidanud summasid. Võlgniku pankrotihaldur palub hagi rahuldada ja kanda väljamõistetav raha mitte hageja, vaid võlgniku pangakontole. Kohtu põhjendused
4.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: - hageja esitas 21.07.2016 kohtule tsiviilasjas nr 2-16-11159 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitas kohus 20.10.2016 määrusega hageja ja võlgniku kompromissi, mille kohaselt tunnistas võlgnik hageja nõuet 54 001,25 eurot ja kohustus võlgnevuse osamaksetena tasuma. Võlgnik nõustus alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses, kui tema viivitab võlgnevuse tagastamisega (I kd, lk 13 – 15); - võlgnik ei ole võlgnevust tasunud ja hageja on pöördunud kohtutäituri poole võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluses. Kohtutäitur alustas 08.11.2016 täitemenetlust nr 025/2016/3626 võlgnikult võlgnevuse sissenõudmiseks; - võlgniku juhatuse liige Xxxandis 16.11.2016 Rimile korralduse maksta võlgnikule väljamaksmisele kuuluv raha kostja pangakontole (I kd, lk 16, lk 88 pöördel – 90, lk 92 pöördel – 93);
- Rimi tegi võlgniku juhatuse liikme Xxxkorraldusel perioodil 21.11.2016 – 28.11.2016 kostjale väljamakseid kokku 14 379,99 eurot (I kd, lk 90 pöördel – 92); - kohtutäitur edastas 28.11.2016 Rimile rahalise nõude arestimise akti võlgniku suhtes väljamaksmisele kuuluva raha arestimiseks ja ülekandmiseks kohtutäiturile (I kd, lk 86 pöördel – 87); - kohtutäitur tegi 06.12.2016 rahalise nõude arestimise akti, millega kohustas kostjat välja maksma kohtutäiturile kostja kontole laekunud võlgniku raha 14 379,99 eurot, mis tasuti Rimi poolt perioodil 21.11.2016 – 28.11.2016. Kostja sai 06.12.2016 nõude arestimise akti kätte 07.12.2016 (I kd, lk 101 – 103).
6.Hageja nõuab kostjalt võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile. Hageja palub kostjalt välja mõista viimase kontole võlgniku korraldusel Rimi poolt perioodil 21.11.2016 – 28.11.2016 väljamakstud 14 379,99 eurot. Hageja leiab, et kostja on alusetult rikastunud võlgniku arvel kostjale Rimi poolt väljamakstud 14 379,99 euro ulatuses. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
7.Hageja nõude aluseks on TMS § 118 lg 1. Märgitud sätte esimene lause sätestab, et nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. TMS § 118 lg 1 esimene lause sätestab eeldused, millal saab sissenõudja esitada kolmanda isiku vastu võlgniku asemel hagi. Kohtutäitur on 06.12.2016 rahalise nõude arestimise aktiga kohustanud kostjat välja maksma tema pangakontole laekunud võlgniku raha 14 379,99 eurot, mis tasuti Rimi poolt perioodil 21.11.2016 – 28.11.2016. Seega on täidetud TMS § 118 lg 1 esimese lause järgne eeldus hageja nõude esitamiseks kostja vastu. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et saades Rimilt võlgnikule väljamaksmisele kuuluv raha on kostja rikastunud võlgniku arvel 14 379,99 euro ulatuses. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
8.Hageja on tõendanud, et võlgniku juhatuse liige Xxxandis 16.11.2016, st võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse ajal Rimile korralduse maksta võlgnikule kuuluv raha võlgniku asemel kostjale. Rimi on teostanud 21.11.2016 – 28.11.2016 võlgniku nõude, mis tuleneb võlgniku poolt Rimile esitatud arvetest (I kd, lk 97 – 100), katteks väljamakseid kostja pangakontole kokku 14 379,99 eurot (I kd, lk 90 pöördel – 92). Hageja poolt esitatud arvetega ja Rimi maksekorraldustega on tõendatud, et Rimi poolt kostjale ülekantud raha tegelikuks saajaks oli võlgnik (I kd, lk 90 pöördel – 92, lk 97 – 100).
9.Kohus leiab, et võlgnik tegi kostjale soorituse VÕS § 1028 lg 1 tähenduses selliselt, et võlgnik lasi Rimil kanda temale väljamaksmisele kuuluv raha mitte oma kontole, vaid kostja pangakontole. Järgides võlgniku korraldust kandis Rimi võlgnikule väljamaksmisele kuuluva raha 14 379,99 eurot kostjale.
10.Kohtu hinnangul tegi võlgnik soorituse kostja kasuks ilma õigusliku aluseta. Reeglina peab üleandja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Üleandjaks on käesoleval juhul võlgnik. Arvestades vaidluse asjaolusid, st et hageja, kellel puudub juurdepääs võlgniku dokumentatsioonile peab võlgniku (üleandja) tõendamiskoormist täitma, pööras kohus
tõendamiskoormise ümber. Kohus selgitas 07.02.2018 kirjas menetlusosalistele, et kostja ülesandeks on tõendada, et temal oli õiguslik alus saada võlgniku asemel Rimi poolt 21.11.2016 – 28.11.2016 väljamakstud 14 379,99 eurot ehk võlgnik on oma sooritusega kostja kasuks täitnud olemasolevat kohustust kostja ees (I kd, lk 36).
11.Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et võlgnikul oli lepinguline suhe Rimiga (I kd, lk 97 – 100). Kostja kinnitab ka, et võlgniku ja Rimi vahel oli sõlmitud kampaanialeping, mille kohaselt kohustus võlgnik tarnima Rimile kosmeetikatooteid (II kd, lk 18 – 21). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Rimi ja kostja vahel olid lepingulised suhted.
12.Kostja väidab, et tema ja võlgnik sõlmisid septembris 2016 käsunduslepingu, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku ja Rimi vahel sõlmitud kampaanialepingust tulenevaid kohustusi. Kostja väitel oli tema ja võlgniku vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt omandas kostja Kalloselt erinevaid kosmeetikatooteid summas kokku 8 778,41 eurot (II kd, lk 25 – 28, lk 43 – 44), et täita võlgniku kohustusi Rimi ees. Kostja müüs Kalloselt ostetud kaupa võlgnikule omandireservatsiooniga ja tingimusel, et võlgnik tagab kostjale raha laekumise otse Rimilt. Kostja väidab, et raha, mis Rimilt kostjale laekus, pidi võlgniku ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt laekuma kostjale, kes täitis võlgniku eest kampaanialepingut olukorras, kus võlgnikul ei olnud võimalik kampaanialepingust tulenevaid kohustusi täita käimasoleva pankrotimenetluse tõttu. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt oma väidete kinnitamiseks esitatud Kallos 29.09.2016 ja 10.11.2016 arved (II kd, lk 25 – 28) on lubamatu tõend. Hageja on väitnud, et kostja poolt pdf formaadis esitatud arveid on kerge võltsida või vajadusel muuta. Sellisest hageja väitest ei piisa selleks, et jätta kostja poolt esitatud arved kui ebausaldusväärne tõend arvestamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg 1 alusel. Hageja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis viitavad, et kostja poolt esitatud arved on võltsitud. Kohus loeb kostja poolt esitatud Kallos arved lubatud tõendiks. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema ja võlgniku vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku kohustusi Rimi ees kampaanialepingust tulenevalt. Tõendamata on kostja ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingu sisu ja lepingu täitmise tingimused. Kostja ei ole tõendanud, et kostja omandas Kalloselt kosmeetikatooteid, et täita võlgniku kohustusi Rimi ees. Kostja ei ole tõendanud, et tema müüs Kalloselt ostetud kaupa võlgnikule omandireservatsiooniga ja tingimusel, et võlgnik tagab kostjale raha laekumise otse Rimilt. Kostja poolt esitatud Kallose 29.09.2016 ja 10.11.2016 arved kostja nimele (II kd, lk 25 – 28) ning 29.09.2016 ja 12.10.2016 maksekorraldused arvete tasumise kohta (II kd, lk 43 – 44) ei tõenda, et kostja ja võlgniku vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja täitma võlgniku ja Rimi vahel sõlmitud kampaanialepingu kohustusi, ning et Rimi poolt võlgnikule kampaanialepingust tulenevalt väljamaksmisele kuuluv raha pidi laekuma kostjale võlgniku kohustuse täitmiseks kostja ees. Arved ei tekita kohustust ja ei tõenda, et kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted. Kostja poolt esitatud Kallose 29.09.2016 ja 10.11.2016 arvetel puuduvad viited sellele, et kaupa võidaks osta kostja ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingu täitmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt Kalloselt 29.09.2016 ja 10.11.2016 ostetud kaup oli tarnitud Rimile, et täita võlgniku kohustusi Rimi ees kampaanialepingust tulenevalt. Käsunduslepingut kostja ja võlgniku vahel ei tõenda kostja poolt esitatud prokuratuuri 17.07.2017 määrus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (II kd, lk 45 – 47). Märgitud prokuratuuri määruses ei väideta, et kostja ja võlgniku vahel olid lepingulised suhted. Võlgniku pankrotihalduri 18.10.2017 ja 15.03.2018 seisukohtadest nähtub, et võlgnikul puudub dokumentatsioon, mis kinnitaks kostja õigust saada Rimilt raha võlgniku asemel, ning et võlgnikul puudub dokumentatsioon, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping ja et võlgnik andis kostjale üle raha käsunduslepingu alusel. Kohtu hinnangul kinnitab võlgniku pankrotihalduri
seisukoht, et kostja ja võlgniku vahel puudusid lepingulised suhted, millest tekkinud kohustusi võiks võlgnik täita lastes Rimil kanda raha üle kostjale. Kohus leiab, et võlgniku pankrotihalduri seisukoht kinnitab, et kostjal puudus õiguslik alus saada Rimi poolt ülekantud võlgnikule kuuluv raha. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgniku soorituseks (st võlgniku korraldus Rimile kanda üle võlgnikule kuuluv raha 14 379,99 eurot kostjale) puudus õiguslik alus, sest võlgnikul ei olnud lepingulist kohustust kostja ees. Kostja on alusetult rikastunud võlgniku arvel VÕS § 1028 lg 1 tähenduses, sest võlgnik, lastes Rimil kanda raha mitte endale, vaid kostja kontole, on täitnud kostja ees olematut kohustust. Hagejal on õigus nõuda TMS § 118 lg 1 esimese lause ja VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1 alusel kostjalt 14 379,99 euro väljamõistmist.
13.Kostja ei ole tõendanud, et esinevad hageja nõude rahuldamist välistavad asjaolud VÕS § 1028 lg 2 kohaselt.
14.Kostja väidab, et tema rikastumine on ära langenud, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele VÕS § 1033 lg 1 alusel. Kostja sisustab rikastumise äralangemist selliselt, et oma sooritusega täitis võlgnik lepingulist kohustust kostja ees. Kohus on eelnevalt leidnud, et võlgnik tegi soorituse õigusliku aluseta, sest võlgnikul puudus lepinguline kohustus kostja ees. Samas ei saaks lepingulise kohustuse täitmist lugeda rikastumise äralangemiseks, sest üleandja täidab kohustust, milline tal on soorituse saaja ees. Kostja ei ole tõendanud, et Rimi poolt temale võlgniku asemel ülekantud raha ei ole säilinud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema rikastumine on VÕS § 1033 lg 1 tähenduses ära langenud.
15.Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14 379,99 eurot TMS § 118 lg 1 esimese lause ja VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1 alusel.
16.Hageja palub kohustada kostjat kandma temalt väljamõistetav summa võlgniku pangakontole. Kohus käsitleb hageja nõuet taotlusena määrata otsuse täitmise kord. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt väljamõistetav summa tuleb kanda võlgniku pangakontole. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2 602,50 eurot, kokku 3 252,50 eurot.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 650 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (I kd, lk 106). Kohus
leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
20.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 95 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 95 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
21.Kohus, analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja spetsifikatsioonides välja toodud menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täielikult põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 h ja 5 minutit, mis lepingulisel esindajal kulus Harju Maakohtu 20.02.2017 kohtumääruse peale määruskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt kohtule esitatud määruskaebuse (I kd, lk 120-123) sisu ja mahtu, tuleb nimetatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingu tegemise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 3h. Kohus on seisukohal, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 h ja 30 minutit 26.09.2017 istungiks ettevalmistamisele. Kohtu hinnangul tuleb 26.09.2017 istungiks ettevalmistamise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda 1 h. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja ajakulu kostja 04.12.2017 vastusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks ning 22.01.2018 kostja vastusele vastuse koostamiseks. Arvestades kostja 04.12.2017 vastuse koos lisadega (II kd, lk 16-28) ning hageja poolt 22.01.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendi (II kd, lk 31-34) sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud menetlustoimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 5 h. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 30 minutit kostja 19.02.2018 vastusega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele ning ajakulu 3 h ja 20 minutit 09.03.2018 vastuse koostamiseks kostja vastusele ja Harju Maakohtu 22.02.2018 kohtunõudele. Kohus, hinnates ja analüüsides kostja 19.02.2018 seisukoha koos lisadega (II kd, lk 41-47) ning hageja 09.03.2018 seisukoha koos lisadega (II kd, lk 52-58) sisu ja mahtu, peab kostja 19.02.2018 vastusega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ning 09.03.2018 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 h. Kohus leiab, et kõik ülejäänud hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt väljamõistmisele. Seoses eeltooduga loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 22 h ja 44 minutit, s.o 22,73 h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 2 159,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 809,35 eurot (riigilõiv summas 650 eurot + õigusabikulud summas 2 159,35 eurot).
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.