Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
Aktsiaselts Kaupmees & Ko hagi Devote OÜ vastu 14 379,99 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktsiaselts Kaupmees ja Ko määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja: Aktsiaselts Kaupmees ja Ko (registrikood: 10347466), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja: Devote OÜ (registrikood: 14097026)
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.02.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (TsMS § 372 lg 5). Asjaolud
1.Aktsiaselts Kaupmees ja Ko esitas 17.02.2017 hagiavalduse Devote OÜ vastu 14 379,99 euro väljamõistmiseks kohtutäituri kontole.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid tsiviilasjas nr 2-16-11159 hageja ja Kallos Nordic OÜ kompromissi, millega kohustus Kallos Nordic OÜ tasuma hagejale võlgnevuse osamaksetena graafiku alusel. Maakohus kinnitas kompromissi 20.10.2016 määrusega.
3.Kallos Nordic OÜ maksis kompromissilepingu alusel vaid esimese osamakse. Ülejäänud osamaksed jättis Kallos Nordic OÜ maksmata ja hageja avalduse alusel algatati täitemenetlus. Kuivõrd Kallos Nordic OÜ ei täitnud hageja nõuet täitemenetluses vabatahtlikult, asus kohtutäitur arestima võlgniku vara. 1(5)
4.Kohtutäiturile sai täitemenetluse läbiviimisel teatavaks, et Rimi Eesti Food AS teostas Kallos Nordic OÜ suhtes läbiviidava täitemenetluse kestel väljamakseid Kallos Nordic OÜ nõude täitmiseks summas 14 379,99 eurot Devote OÜ (kostja) arvelduskontole. Maksed tehti Kallos Nordic OÜ juhatuse liikme GK korraldusel eesmärgiga vältida raha arestimist Kallos Nordic OÜ pangakontodel. Kostja juhatuse liige on EK on hagejale teadaolevalt GK ema ja kosja tegevust juhtis tegelikult GK. Kostja asutati augustis 2016 ehk ajal, mil hageja esitas pankrotiavalduse Kallos Nordic OÜ vastu ja oli hageja arvates loodud eesmärgiga jätkata Kallos Nordic OÜ tegevust.
5.Kohtutäitur arestis 02.12.2016 rahalise nõude ja kohustas kostjat välja maksma kohtutäituri kontole Rimi Eesti Food AS poolt kostjale tasutud 14 379,99 eurot, mille tegelikuks saajaks pidi olema Kallos Nordic OÜ. Kostja sai rahalise nõude arestimise akti kätte 07.12.2016, kuid ei ole käesoleva ajani raha kohtutäituri arvele tasunud.
6.Hageja leiab, et tal on kostja vastu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg-st 1 tulenev nõue. Hageja nõudis kostjalt nõude tasumist Kallos Nordic OÜ asemel summas 14 379,99 eurot. Hageja arvates on kostja Kallos Nordic OÜ arvel alusetult rikastunud ning saanud alusetult Kallos Nordic OÜ-le kuuluvad Rimi Eesti Food AS poolt välja makstud 14 379,99 eurot. Hageja nõudis, et kostja täidaks Kallos Nordic OÜ asemel kohustuse hageja kasuks kohtutäiturile.
7.Alternatiivselt esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Kallos Nordic OÜ oli tekitanud endale tahtlikult varalise kahju, paludes Rimi Eesti Food AS-l kanda Kallos Nordic OÜ-le kuuluvad rahalised vahendid kostja pangakontole, mille tulemusena jäi hageja nõue täitemenetluses (14 379,99 eurot) rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
8.Maakohus keeldus 20.02.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu hinnangul ei olnud hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.
9.Maakohus leidis, et hagejal ei saanud olla nõuet kostja vastu TMS § 118 lg 1 järgi. TMS § 118 lg 1 sätestab, et nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Eeldades hageja väidete, s.t et kohtutäitur oli asunud arestima Kallos Nordic OÜ vara ja et Kallos Nordic OÜ oli lasknud Rimi Eesti Food AS-l teha täitemenetluse kestel rahalised ülekanded summas 14 379,99 eurot enda konto asemel kostja kontole, õigsust, asus maakohus seisukohale, et hagejal ei saanud olla TMS § 118 lg 1 alusel nõuet kostja vastu. Maakohtu hinnangul oleks saanud kolmandaks isikuks TMS § 118 lg 1 mõttes lugeda mitte kostjat, vaid Rimi Eesti Food AS-i, kellelt hageja oleks saanud nõuda võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile.
10.Maakohtu hinnangul ei saanud hagejal olla nõuet kostja vastu ka alusetu rikastumise regulatsiooni alusel. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust nähtub, et kui saaja on üleandjalt midagi saanud ilma õigusliku aluseta, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda. Eeldades hagiavalduses toodud väidete õigsust, oli saajaks kostja ja üleandjaks Kallos Nordic OÜ, kes andis kolmandale isikule korralduse kanda üle talle väljamaksmisele kuuluv raha kostja kontole. Õigusliku aluseta saadu tagastamise nõue kostja vastu oli Kallos Nordic OÜ-l, mitte aga hagejal. Hageja kui isik, kes ei puutunud kahe teise isiku vahel alusetust
2(5)
rikastumisest tekkinud võlasuhtesse, ei saanud VÕS § 1027 ja § 1028 (või eeltoodud sätete ja TMS § 118 lg 1 koosmõjus) alusel nõuda üleandja (s.t Kallos Nordic OÜ) asemel saajalt (s.t kostjalt) saadu tagastamist üleandjale või üleandja asemel enda kasuks kohtutäituri kontole.
11.Maakohus märkis, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktioon ei saa iseendale kahju tekitada. Juriidilise isiku juhatuse liikmed võivad tekitada oma tegevusega kahju juriidilisele isikule endale või juriidilise isiku võlausaldajatele. Kuigi hageja märkis, et Kallos Nordic OÜ tekitas endale varalise kahju, nähtus hagis esitatud asjaoludest, et hageja hinnangul sai kahju tekitanud isikuks lugeda Kallos Nordic OÜ juhatuse liikme GK, kes hageja hinnangul tekitas talle kahju selliselt, et hageja nõue Kallos Nordic OÜ täitemenetluses jäi rahuldamata. Hageja kahju hüvitamise nõue on esitatud vale isiku vastu. Määruskaebus ja selle põhjendused
12.07.03.2017 esitas Aktsiaselts Kaupmees & Ko määruskaebuse Harju Maakohtu 20.02.2017 määruse peale, paludes määruse tühistada ja saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
13.Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maakohtu määrus piisavalt põhjendatud ning maakohus on esitatud tõendeid analüüsinud ja hinnanud pealiskaudselt ning ebaõigesti järeldanud, et hagejal puudus nõue kostja vastu.
14.Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu põhjendustega hagi TMS § 118 lg 1 alusel menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Maakohus ei ole hagiavalduses toodud asjaoludele piisavalt tähelepanu pööranud ning on ekslikult asunud seisukohale, et hagejal saab olla nõue Rimi Eesti Food AS vastu. Maakohus on eksinud ajaliselt toodud sündmuste järjestusega. Maakohus arvas ekslikult, et kuna kohtutäitur oli esitanud nõude arestimise akti Rimi Eesti Food AS-le, siis saab hageja nõuda 14 379,99 euro tasumist vaid Rimi Eesti Food AS-lt. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Rimi Eesti Food AS on teinud ülekanded kostja arvelduskontole ajavahemikus 21.11.2016 – 28.11.2016, ei saa kostjaks olla Rimi Eesti Food AS, kuna novembris ei olnud Rimi Eesti Food AS teadlik hageja rahalisest nõudest võlgniku vastu. Eelneva põhjal leiab kaebuse esitaja, et kostjaks TMS § 118 lg 1 järgi saab olla Devote OÜ, mitte Rimi Eesti Food AS. Kaebuse esitaja lisab, et Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei sätesta hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu. See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid.
15.Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et hageja kui isik, kes ei puutu kahe teise isiku vahel alusetust rikastumisest tekkinud võlasuhtesse, ei saa VÕS §-de 1027 ja 1028 koosmõjus TSM § 118 lg-ga 1 nõuda üleandja asemel saajalt saadu tagastamist üleandjale või üleandja asemel enda kasuks kohtutäiturile. Maakohus ei ole oma sellist seisukohta piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et TMS § 118 lg 1 annab täitemenetluse raames sissenõudjale õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist võlgniku asemel. Hagiavalduses on hageja selgitanud ja tõendanud, et võlgniku asemel on kostja saanud võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid.
16.Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu põhjendustega menetlusse võtmisest keeldumiseks kahju hüvitamise nõude aluse puudumise tõttu. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kohtutäitur esitas 06.12.2016 kostjale rahalise nõude arestimise akti, mida kostja ei ole käesoleva hetkeni vabatahtlikult täinud. Seega kostja, jättes täitmata rahalise nõude arestimise akti, vastutab oma kohustuse täitmata jätmise tõttu hagejale tekkiva kahju eest. Kui kostja oleks kohtutäituri rahalise nõude arestimise akti täitnud ja võlgnikule kuuluvad summad kohtutäiturile kandnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud (VÕS §
3(5)
127 lg 1) ning hageja ei oleks pidanud kostja vastu kohtusse pöörduma. Kahju hüvitamise alus tuleneb TMS § 117 lg-st 2. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
18.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise toimingute tegemiseks.
19.TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu lahendid nr 32-1-139-13, p 14; nr 3-2-1-193-13, p 12). TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-15114, p 14). Riigikohus on rõhutanud, et hagi võib jätta menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-134-07, p 13; nr 3-2-1-31-12, p 13; 3-2-172-14 p 14). TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse.
20.Hageja on maakohtu ette toonud asjaolud, mille kohaselt on tema nõude täitmiseks alustatud täitemenetlust Kallos Nordic OÜ suhtes ja kohtutäitur on arestinud Kallos Nordic OÜ nõude kostja vastu 14 379,99 euro saamiseks ja hageja soovib esitatud hagis, et kostjalt mõistetaks Kallos Nordic OÜ nõue välja hageja kasuks kohtutäiturile.
21.Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti kohaldanud TMS § 118 lg 1, mille järgi on nõude arestimise puhul sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Kolleegium leiab, et TMS § 118 lg 1 sätestab ainult eeldused, millal võib sissenõudja esitada kolmanda isiku vastu võlgniku asemel hagi. Hagi esitatakse võlgniku asemel, s.t sissenõudja saab kolmandalt isikult nõuda kohustuse, mis kolmandal isikul on võlgniku ees, täitmist enda kasuks kohtutäiturile. Selleks, et TMS § 118 lg 1 järgi esitatud sissenõudja hagi jätta TsMS § 372 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, peab kohus tuvastama lisaks TMS § 118 lg-s 1 sätestatud eelduse puudumise ka selle, et hageja poolt esiletoodud asjaoludel pole võlgniku poolt kostja vastu nõude esitamine võimalik. Maakohus on ekslikult analüüsinud vaidlustatud määruses, et hagejal (sissenõudjal) ei saa kostja vastu olla alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (VÕS § 1027 ja § 1028), mistõttu on nõue esitatud ebaõige kostja vastu, kuid maakohus pole hinnanud võlgniku Kallos Nordic OÜ poolt kostja vastu vastava nõude esitamise võimalikkust. Eeltoodu tõttu on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 463 lg 22 p-st 8 tulenevat määruse põhjendamise nõuet ning ennatlikult keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast.
22.Kolleegium märgib, et vastavalt TsMS § 205 lg-le 2 on hagimenetluses kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud. Seega otsustab hageja, kelle vastu ta hagi esitab. TsMS § 4(5)
371 lg 2 p 2 ei sätesta iseenesest hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu. Käesolevas asjas võib olla tõenäoline, et hagiavalduses väljatoonud asjaoludel ei saa ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostjal on võlgniku ees kohustus või mitte, kuid hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel ei ole võimalik tõendeid hinnata. Ka alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude osas on maakohus määruses leidnud, et kostja ei ole õige, kuid samas ei ole maakohus palunud hagejal asjaolusid täpsustada, sest kahju hüvitamise nõue võib kostja vastu olla ka näiteks TMS § 117 lg 2 järgi, mille kohaselt võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik vastutab oma kohustuse täitmata jätmise tõttu sissenõudjale tekkiva kahju eest. Kui eeltoodud ja muude oluliste küsimuste lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (TsMS § 3401 ja § 392), samuti tuleb arvestada, et TMS § 118 lg 2 järgi peab võlgnik sissenõudjale andma nõude sissenõudmiseks vajalikku teavet ning nõudega seotud dokumendid. Sissenõudja võib teabe saamiseks taotleda võlgnikult vande võtmist ja dokumentide saamiseks taotleda kohtutäiturilt vallasasja väljanõudmiseks vajalike täitetoimingute tegemist.
23.Eeltoodud tõttu leiab kolleegium, et maakohus on ennatlikult keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast.
24.Kuna ringkonnakohtu lahend ei ole tsiviilasja menetlust lõpetav lahend, siis menetluskulude jaotus määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 1 järgi maakohtu poolt menetlus lõpetavas lahendis.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.