lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-17100/19

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-17100/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Salva Kindlustuse AS10284984(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

05.07.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17100

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS-i hagi OBi vastu 291,25 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2018 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

291,25 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OBi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja Maarja Mäe Kostja OB (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vladimir Kolga

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda OBi poolt Harju Maakohtu 25.05.2018 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see koos 02.07.2018 esitatud tõenditega esitajale peale käesoleva määruse jõustumist (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 15.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OBi (kostja) vastu 291,25 euro saamiseks. Hagi kohaselt registreeris hageja veekahju juhtumi, mis toimus 20.02.2015 Xxxxxxxxxx Xxxxx x-xx. Veekahju tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus. SD (kindlustusvõtja) oli sõlminud hagejaga Xxxxx x-xx korteri kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu perioodiks 31.10.2014–30.10.2015. Hageja hüvitas vastavalt kindlustuslepingule varakahju, tasudes kindlustusvõtjale korteri remondi eest 291,25 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Vastavalt xxxxxxx Korteriühistu aktile oli veekahju põhjuseks kostja korteris xx lekkinud nõudepesumasin. Kostja ei taganud xxxxxxx xxx korteri omanikuna oma vara korrasolekut ja seetõttu tekkis kahju korteri xx omanikule. Kuna hageja on kindlustusandjana kindlustusvõtjale kostja tekitatud kahju hüvitanud, siis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel hageja õigustatud kostjalt kahju nõudma. Kostja kahju ei ole tasunud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja oli teadlik 20.02.2015 kahjujuhtumist, kuna oli kahjukannataja kutsel korteris xx kohal ja nägi suurt loiku läbikäidavas toas. Korteris xx veejälge ei avastatud. Sündmuskoha vaatlusakt põhineb kasusaaja ütlustel, mitte vaatluse andmetel. Läbi ei ole viidud objektiivset uurimist. Ekspert ja korteri omanik ei külastanud peale korteris xx toimunud avariid korterit xx. Hageja esile toodud asjaolud on väljamõeldised ja vastuolulised, kuna hagis nimetati lekke põhjuseks pesumasin, kuid aktis köögivalamu. Akt on xxxxxxxxx korteriühistu esimehe poolt allkirjastamata ja seda ei saa lugeda ametlikuks dokumendiks.
3.Maakohus rahuldas 25.05.2018 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 291,25 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus, kas Xxxxx x-xx korteri kahjustused olid põhjustatud kostja korterist xx tulnud veest. VÕS § 492 lg 1 alusel on hagejal õigus kostja vastu hagi esitada. Kahju on põhjustanud kostja, jättes täitmata korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse hoida korter korras ja hoiduda tegevusest, mille toime korteri xx omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkinud mõjud. 20.02.2015 aktiga, fotodega pöördel ja tunnistaja VS ütlustega on tõendatud, et kindlustusvõtja korteris tekkis kahju kostja korterist. Käesoleval hetkel ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas veelekke põhjuseks oli kostja korteris asuv pesumasin või köögivalamu, kuna tunnistaja ütluste kohaselt kostja kahju toimumise järgselt tunnistajat ja korteri xx omanikku enda korterisse ülevaatuse teostamiseks ei lubanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tilkus korteris xx akna juures laest vett ja põranda keskel oli suur loik. Tunnistaja selgituste järgi on ka varasemalt olnud ülevalt (korterist xx) kahju põhjustamise juhtumeid. Kostja saanuks asjaolu kinnitamiseks, et veeleke ei ole põhjustatud tema korterist, lubada kahjukannatanu ja tunnistaja ülevaatuseks enda korterisse, kuid seda kostja ei

2(4)

võimaldanud. Objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos) leidis tõendamist (VÕS § 127 lg-d 1 ja 4). Kui kostja oleks korteri xx omanikuna hoidnud korteriomandi korras ja seda kasutades hoidunud tegevusest, mille toime korteri xx omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, poleks veekahju tekkinud ja poleks korter xx kahjustada saanud. Kostja ei tõendanud õigusvastasust välistavat asjaolu (VÕS § 1045 lg 2) ega süü puudumist (VÕS § 1050). Hageja esitas veekahju tagajärgede likvideerimise hinnapakkumise, mille maksumus on 391,25 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Seega on tõendatud kahju 391,25 eurot, millest 291,25 eurot tuleb hagejale hüvitada. Kulutusi remondile on mõistlikud ja põhjendatud. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

4.20.06.2018 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud kostja argumente ja tõendeid. Kuna korteriühistu nimel 20.02.2015 koostatud aktil puudub korteriühistu esimehe allkiri, ei ole esimees seda akti koostanud ega selles osas seisukohta esitanud. Nimetatud akt on koostatud kindlustusvõtja poolt. Kostja hinnangul tungis vesi korterisse läbi akna. Hageja esitatud fotod ei tõenda, et kahju põhjustajaks oli kostja.
5.02.07.2018 esitas kostja ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid.
8.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Asjaolu, et kostja maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

3(4)

10.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (TsMS § 638 lg 4). Kuna kaebus ja 02.07.2018 esitatud lisad on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei tagasta ringkonnakohus apellatsioonkaebust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja