lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-17100/18

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-17100/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1303
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Salva Kindlustuse AS10284984(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17100

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS-i hagi XXX vastu 291,25 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

291,25 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) Hageja esindaja: Maarja Mäe (e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kohtuistung

08.05.2018 hageja esindaja Maarja Mäe, kostja XXX

Istungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i hagi.
2.Välja mõista XXXlt Salva Kindlustuse AS-i kasuks 291,25 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja XXX kanda.
4.Välja mõista XXXlt Salva Kindlustuse AS-i kasuks menetluskuluna 75 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.Salva Kindlustuse AS esitas 15.11.2017 Harju Maakohtusse hagi XXX vastu 291,25 euro saamiseks.
2.Hagi kohaselt registreeris hageja veekahju juhtumi, mis toimus 20.02.2015 XXX. Veekahju tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus.
3.Kindlustusvõtja XXXoli sõlminud hagejaga korteri XXX kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu (poliis nr 59715508) perioodiga 31.10.2014 – 30.10.2015. Hageja hüvitas vastavalt kindlustuslepingule varakahju, tasudes kindlustusvõtjale korteri remondi eest 291,25 eurot. Omavastutuse summa 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
4.Vastavalt XXX Korteriühistu esitatud aktile oli veekahju põhjuseks kostja korteris nr 37 lekkinud nõudepesumasin. Kostja ei ole taganud korteri XXX omanikuna oma vara korrasolekut ning seetõttu tekkis kahju korteri nr 30 omanikule.
5.Kuivõrd hageja on kindlustusandjana kindlustusvõtjale kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud, siis on VÕS § 492 lg 1 alusel hageja õigustatud kostjalt kahju nõudma. Kostja kahju ei ole tasunud. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
7.Kostja on teadlik 20.02.2015 toimunud kahjujuhtumist, kuna oli kahjukannataja kutsel isiklikult korteris nr 30 kohal ja nägi suurt loiku läbikäidavas toas. Pärast kõikvõimalike lekkekohtade kontrolli korteris nr 37 veejälge ei avastatud.
8.Kostja leiab, et sündmuskoha vaatlusakt põhineb kasusaaja ütlustel, mitte vaatluse andmetel. Läbi ei ole viidud objektiivset uurimist. Ekspert ja korteri omanik ei külastanud peale korteris nr 30 toimunud avariid korterit 37. Seega ei saanud nad teha mingit objektiivset järeldust avarii põhjustest. Hageja esile toodud asjaolud on väljamõeldised ja ka vastuolulised, kuna hagis nimetati lekke põhjuseks pesumasin, kuid aktis köögivalamu. Samuti on akt Veeru 6 korteriühistu esimehe poolt allkirjastamata. Seega ei saa seda lugeda ametlikuks dokumendiks. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) Salva Kindlustuse AS-is on kahjujuhtumina registreeritud 04.03.2015 veekahju juhtum, mis toimus 20.02.2015 XXX (lk 2-2 pöördel); 2) veekahju tagajärjel sai kahjustada korteri nr 30 siseviimistlus (I kd, lk 5-6); 3) XXX on kindlustusvõtjana sõlminud 30.10.2014 hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr 59715508) perioodiga 31.10.2014-30.10.2015, mille kohaselt kindlustusobjektiks on siseviimistlus ja kodune vara aadressil Veeru tn 6-30, Maardus, Harju Maakonnas (lk 45); 4) vastavalt kindlustuslepingule on hageja tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes XXX korteri remondi eest hüvitist 291,25 (lk 6); 5) kostja kohtueelselt hageja esitatud nõuetele ei reageerinud (lk 7-8).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas korteri nr 30 kahjustused olid põhjustatud kostja korterist nr 37 tulnud veest.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vaidlust ei ole selles, et kahjujuhtumina on registreeritud veekahju, mille käigus sai kahjustada XXX kuuluv korter nr 30 ning et hageja on talle tekkinud varakahju hüvitanud.
13.Vastavalt VÕS § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, mistõttu on hagejal õigus kostja vastu hagi esitada.
14.Kohus leiab, et kahju on põhjustanud kostja. Kostja on jätnud täitmata KOS § 11 lg 1 p 1 tuleneva kohustuse hoida korter korras ning hoiduda tegevusest, mille toime korteri 30 omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkinud mõjud. Kohus loeb 20.02.2015 aktiga (lk 6 pöördel), fotodega (lk 63-7) pöördel ning tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustega (lk 93-93 pöördel) tõendatuks asjaolu, et XXX kuuluvas korteris tekkis kahju kostja korterist. Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas veelekke põhjuseks oli kostja korteris asuv pesumasin või köögivalamu, kuna tunnistaja ütluste kohaselt kostja kahju toimumise järgselt tunnistajat ja korteri nr 30 omanikku enda korterisse ülevaatuse teostamiseks ei lubanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tilkus kahjukannataja korteris akna juures laest vett ja põranda keskel oli suur loik. Tunnistaja selgituste järgi on ka varasemalt olnud ülevalt (s.o korterist 37) kahju põhjustamise juhtumeid. Kohus leiab, et kostja saanuks asjaolu kinnitamiseks, et veeleke ei ole põhjustatud tema korterist, lubada kahjukannatanu ja tunnistaja ülevaatuseks enda korterisse, kuid seda kostja ei võimaldanud. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et käis ise kahjukannataja kutsel korteris nr 30 kohal ja nägi suurt loiku läbikäidavas toas. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud, et kahju oli põhjustatud kostja tegevusest.
15.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos) tõendamist leidnud. Kui kostja oleks korteri nr 37 omanikuna hoidnud oma korteriomandi korras ning seda kasutades hoidunud tegevusest, mille toime korteri nr 30 omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, poleks veekahju tekkinud ja poleks XXX kuuluv korter nr 30 kahjustada saanud. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavat asjaolu (VÕS § 1045 lg 2) ega süü puudumist (VÕS § 1050).
16.VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale on hagis märgitud ulatuses kahju tekkinud. Hageja on kohtule esitanud veekahju tagajärgede likvideerimise hinnapakkumise, mille maksumus kokku on 391,25 eurot (lk 5 pöördel). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja XXX kanda. Seega on tõendatud kahju summas 391,25 eurot, millest 291,25 eurot tuleb hagejale hüvitada.

Kohus peab kulutusi remondile mõistlikeks ning põhjendatuteks, mis vastavad tekkinud veekahju parandamiseks kuluvale töömahu ja materjali kulu suurusele.

17.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada ja kostjal tuleb kahju summas 291,25 eurot hagejale hüvitada.
18.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku summas 75 eurot, mis on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et hageja kohtukulu (riigilõiv) on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja