Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1(9)

2-17-6726 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingulise kahju hüvitis 37 678,98 eurot. Hageja selgitab, et OÜ Vääriskivi tegeles Narva linnas juveelitoodete jaemüügiga kaupluses aadressil Kangelaste 4, Narva. Juveelikaupluse turvalisuse tagamiseks sõlmis OÜ Vääriskivi 26. augustil 2002 lepingu AS-ga Falck Ida-Eesti. Lepingu kohaselt kohustus AS Falck Ida-Eesi osutama OÜ-le Vääriskivi häiresüsteemi hooldamise teenust ja tehnilise valve teenust koos raadiomodemi kasutusõigusega. Tehnilise valve täisteenuse lepingu tingimuste p 2.2. kohaselt kohustus As Falck Ida-Eesti OÜ valveobjektilt häiresignaali saabumisel viivitamatult saatma valveobjektile selle kontrollimiseks patrullekipaaži, et välja selgitada häire põhjus. AS Falck IdaEesti oli ümber nimetatud AS-ks G4S Ida-Eesti ja oli 12. veebruaril 2010 kustutatud äriregistrist. AS Falck Ida-Eesti asemel osutas turvateenust kostja. OÜ Vääriskivi juveelikaupluses toimus 28. aprillil 2014 röövimine, kaupluse müüja vajutas 28. aprillil 2014 kell 10:22:31 paanikanupu. Kostja sai häiresignaali samal ajal ja kell 10:23:20 suunas juveelikaupluse poole patrullekipaaži. Patrullekipaaž saabus kohale 10:28:01. GSM-jälgimislehe kohaselt oli patrullekipaaž Kreenholmi tänaval Narva linnas AS SEB Pank maja juures. Valveobjektile saabumiseks oli patrullekipaažile piisav aeg umbes 1 minut. Saabudes juveelikaupluse juurde proovis patrullekipaaž leida kohta patrullauto parkimiseks juveelikaupluse maja taga ja see võttis aega veel umbes 4 minutit. Selle ajaga õnnestus röövijatel röövida juveeltooted maksumusega kokku 37 678,98 eurot (müügihind). Kuna turvateenuse osutaja, kostja ei tegutsenud viivitamatult ja nõuetekohase hoolsusega, õnnestus röövijatel põgeneda koos röövitud juveeltoodetega. Röövijaid tuvastatud ei ole. Hageja väitel rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust ja sellega tekitas OÜ-le Vääriskivi kahju 37 678,98 eurot, milleks on röövitud juveelitoodete müügihind. OÜ Vääriskivi loovutas kahju hüvitamise nõude 37 678,98 eurot hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise 37 678,98 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole kostja OÜ-ga Vääriskivi sõlmitud tehnilise valve täisteenuse lepingut rikkunud. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Lisaks on kostja seisukohal, et isegi kui eeldada hageja poolt väidetud kahju olemasolu ja isegi kui eeldada, et kostja on lepingut rikkunud, siis puudub väidetava kahju ja väidetava rikkumise vahel põhjuslik seos. Kostja leiab, et OÜ Vääriskivi on lepingut rikkunud, kuna pole kostjale kõnealuse juhtumiga seoses lepingus nõutud tähtaja jooksul pretensioone esitanud.

2(9)

2-17-6726 Kostja selgitab, et lepingu kohaselt kohustus kostja saatma patrullekipaaži valveobjektile viivitamatult ehk selleks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Lepingu punkti 2.2. kohaselt pidi kostja valveobjektilt häiresignaali saabumisel viivitamatult saatma valveobjektile patrullekipaaži, et selgitada välja häire põhjus. Kostja juhib tähelepanu, et lepingus pole reageerimisajale nähtud ette ajamõõtühikutega määratletavat perioodi. Lepingu alusel ei ole antud juhul võimalik määratleda konkreetset aega, mille jooksul on kostja kohustatud tagama patrullekipaaži kohale jõudmise valveobjektile. Samuti ei tulene täpset kohustuse täitmise aega võlasuhte olemusest. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad OÜ Vääriskivi ja kostja on sõlminud lepingu kirjalikult ja sellest tuleb eeldada, et kõik tingimused, milles pooled soovisid täpselt kokku leppida, sisalduvad kirjalikus lepingus. Kostja järeldab, et antud juhul ei soovinud pooled konkreetse ajamõõtühikuga määratletavas reageerimisajas kokku leppida. Lähtudes eeltoodust tuleb lepingus kasutatud sõna „viivitamatult“ sisustada selliselt, et kostja pidi patrullekipaaži saatma valveobjektile selleks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast häire saabumist. Kostja saatis patrullekipaaži valveobjektile viivitamatult. Antud juhul nägi kostja tegevus välja järgmine: Kell 10:22:31 edastati valveobjektilt kostja juhtimiskeskusesse häiresignaal. Kell 10:23:14 ehk juba 43 sekundit arvates häiresignaali edastamisest märkis kostja juhtimiskeskuse operaator süsteemi, et tegeleb häire töötlemisega (Processing Signal Element). Veelgi varasem häire töötlemisele asumine pole enamikel juhtudel ajaliselt võimalik. Juhtimiskeskusesse jõudva häire võtab töösse see operaator, kes esimesena vabaneb teiste varem sisse tulnud häirete töötlemiselt. Sisse tulnud häire töötlema asumine kuni 1 minuti jooksul häire edastamisest on kostja hinnangul väga hea tulemus. Häire töötlemine tähendab süsteemis valveobjekti kohta sisalduvate eriandmete pinnalt teostatavat häire analüüsi. Selleks avab juhtimiskeskuse operaator süsteemis valveobjekti kohta täidetud registrikaardi, kus sisaldub tähtsust omav info valveobjekti, osutatava teenuse tüübi ning teostamist vajavate toimingute kohta. Osade klientidega on lepitud kokku erinev tegutsemine tavaprotseduuriga võrreldes. OÜ-ga Vääriskivi oli lepitud kokku tavaprotseduur. Kell 10:23:20 ehk juba 49 sekundit arvates häiresignaali edastamisest märkis kostja juhtimiskeskuse operaator süsteemi, et ta võttis ühendust patrullekipaaži turvatöötajaga ja edastas ülesande sõita valveobjektile häire põhjust kontrollima. Kell 10:24:46 käivitas turvatöötaja patrullautol mootori ja alustas sõitu valveobjektile. Paanikahäire korral on turvatöötaja kohustatud talle telefonitsi või raadiosaatja kaudu edastatud häireteate juhtimiskeskuse operaatoriga üle kordama, kuna häirest ei tohi valesti aru saada ehk tekkida ei tohi valesti mõistmist. Seejärel peab turvatöötaja küsima juhtimiskeskuse operaatorilt lisainfot objekti kohta (sh milline on valveobjekti korruste arv, mitmendal korrusel valveobjekt asub, kui palju on valveobjektil uksi, aknaid ja millised on valveobjekti iseärasused). Samuti tuleb turvatöötajal enne sõidu alustamist veenduda relva ja erivahendite olemasolus. Lähtudes eeltoodust tuleb turvatöötaja poolt ettevalmistavate tegevuste teostamist, patrullautoni jõudmist ja sõidu alustamist 1 minuti ja 26 sekundi jooksul arvates juhtimiskeskuse operaatori poolt talle helistamisest pidada väga heaks tulemuseks. Kell 10:25:42 lülitas turvatöötaja patrullautol süüte juba välja ehk ta oli jõudnud valveobjektile arvates sõidu alustamisest 56 sekundi jooksul. Sealjuures on turvatöötaja valveobjektile jõudes kohustus parkida auto selliselt, et autot ei oleks näha objekti akendest ega uksest, kuna vältida tuleb enda ohtu seadmist ründe korral ning samuti tuleb auto parkida nii, et see ei segaks teisi liiklejaid ja kinni tuleb pidada parkimist reguleerivast liikluskorraldusest. Kell 10:26:30 sisenes turvatöötaja juba valveobjektiks olnud kauplusesse ehk ta tegi seda 3 minuti ja 59 sekundi jooksul arvates paanikahäire valveobjektilt kostja juhtimiskeskusele edastamisest. Tegemist on väga kiire reageerimisega. Nõuda kostjalt veelgi kiiremat reageerimist on ebamõistlik. 3(9)

2-17-6726 Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et ta saatis patrullekipaaži valveobjektilt tulnud häiret kontrollima viivitamatult pärast valveobjektilt kostja juhtimiskeskusesse häire edastamist. Järelikult kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja vastupidised väited on alusetud. Kostja leiab, et hageja väidab alusetult, et patrullekipaaž jõudis valveobjektile kell 10:28:01. Tegelikkuses jõudis patrullekipaaž valveobjektile kell 10:25:42. Tõenäoliselt tugineb hageja nimetatud väites hagi lisaks 1 olevale signaalide väljavõttele, millest nähtub, et kostja juhtimiskeskuse operaator on kell 10:28:01 fikseerinud, et patrullekipaaž jõudis valveobjektile juba kell 10:25. Nagu öeldud ühtib kõnealune kohale jõudmise aeg ka patrullauto GPS andmetega. Kostja juhtimiskeskuse operaator tegi süsteemi kõnealuse salvestuse alles pärast seda, kui ta oli pidanud valveobjektile kohale jõudnud turvatöötajaga telefonikõne, mille käigus turvatöötaja informeeris operaatorit sellest, mida ta oli avastanud valveobjektile jõudes ja kaupluse müüjaga vesteldes. Kostja arvates väidab hageja alusetult, et patrullekipaaž tegeles valveobjektil umbes 4 minutit parkimiskoha otsimisega. Nimetatud väide on samuti alusetu. See on vastuolus kostja vastuse lisana 1 esitatava patrullauto GPS väljavõttega, millest nähtub, et auto alustas sõitu kell 10:24:46 ja oli kohal 10:25:42. Sealjuures ei näita GPS väljavõte sihtkohas mingit sikk-sakitamist, mis oleks iseloomulik parkimiskoha otsimisele. Seega patrullauto sõiduajaks oli 56 sekundit, kusjuures pärast süüte välja keeramist sisenes turvatöötaja juba 48 sekundi pärast valveobjektiks olnud kauplusesse. Kostja väitel vastutab kostja üksnes lepingu süülise rikkumise korral. Kuigi kostja on seisukohal, et ta pole lepingut rikkunud, siis juhib kostja tähelepanu, et lepingu punkti 5.1. kohaselt vastutaks kostja üksnes lepingu süülise rikkumise eest. Seega kostja vastutuse eeldusena tuleks tuvastada kostja poolt vähemalt käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, mis on põhjustanud lepingu mingi punkti rikkumise. Kostja leiab, et kahju suurus on tõendamata. Hageja nõuab kahjuna väidetavalt röövitud kauba väidetavat müügihinda. Kostja sellega ei nõustu. Hageja pole selgitanud, millise metoodikaga on viidud läbi revisjon tuvastamaks, et just revisjoniaktis väidetud kaup on röövitud. Hageja pole tõendanud, et müügihinnaks on just revisjoniaktis nimetatud hind. Hageja pole selgitanud, miks ta leiab, et tal on õigus nõuda kahju hüvitisena revisjoniaktis väidetud müügihinda. Sisuliselt tähendab see seda, et hageja nõuab kahju hüvitiseks otsese varalise kahjuna ostuhinda ja lisaks ka veel saamata jäänud tulu. Hageja pole aga selgitanud ega tõendanud, et sellise saamata jäänud tulu teenimine oleks olnud tõenäoline. Kostja arvates on hagi suunatud keelatud eesmärgi saavutamisele, mis tooks kaasa hageja rikastumise kostja arvelt, kuna kahju hüvitamist nõutakse mitte ostuhinna, vaid väidetava müügihinna ulatuses. Ostuhinna puhul ei ole hageja esitanud revisjoniaktis viidatud saatelehti, et kontrollida hageja väidete õigsust ostuhinna suuruse osas. Hageja ei ole ka selgitanud, kas revisjoniaktis nimetatud kaup oli kindlustatud või kindlustamata ning esimesel juhul, kas röövitud kauba eest on saadud kindlustushüvitist või mitte. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seos olemasolu. Valveobjekti valvekaamera salvestiselt nähtub, et röövel väljus kauplusest röövitud kaubaga juba kell 10:24:02. Seega lahkus kurjategija kauplusest 1 minut ja 31 sekundit pärast seda, kui kell 10:22:31 edastus valveobjektilt kostja juhtimiskeskusesse häiresignaal, kuna kaupluse müüja vajutas paanikanuppu. Selleks, et kostja turvatöötaja oleks saanud takistada kurjategijal varastatud kaubaga põgenemist, pidanuks ta jõudma kauplusesse 1 minuti ja 31 sekundi jooksul arvates häiresignaali edastamisest valveobjektilt kostja juhtimiskeskusesse. Sellise aja jooksul kohale jõudmine on juba füüsiliselt võimatu. Tegelikkuses jõudis kostja turvatöötaja kauplusesse 3 minutit ja 59 sekundit pärast 4(9)

2-17-6726 häiresignaali edastamist kostja juhtimiskeskusesse ja 2 minutit ja 28 sekundit pärast kurjategija lahkumist. Mistahes etteheide kostja reageerimiskiirusele on antud juhul alusetu. Kostja leiab, et OÜ Vääriskivi poolt nõude loovutamine hagejale on tõendamata. Kostja selgitab, et OÜ Vääriskivi pole kostja vastu lepingus nõutud tähtaja jooksul pretensioone esitanud. Lepingu punkti 6.1. kohaselt pidanuks OÜ Vääriskivi esitama kostja suhtes kirjaliku pretensiooni mitte hiljem, kui 5 päeva jooksul arvates 28. aprillist 2014. OÜ Vääriskivi esitas vastava pretensiooni alles 16. mail 2014 ehk 18 päeva pärast kahjujuhtumit. Sealjuures väitis OÜ Vääriskivi oma 16. mai 2014 pretensioonis, et kahju suuruseks on 30 000 eurot, mitte aga nagu hagiavalduses väidetud 37 678,98 eurot. Hageja ei ole ka seda erinevust selgitanud. Kuna OÜ Vääriskivi on kostja vastu nõudeõiguse kaotanud, siis ei saa ta olla seda ka kehtivalt loovutanud. Kuna OÜ Vääriskivi pole lepingu punktis 6.1. sätestatud tähtaja jooksul kostja vastu pretensiooni esitanud, siis on ta lepingu punkti 6.1. kohaselt nõudeõiguse kaotanud. Seetõttu pole OÜ-l Vääriskivi olnud võimalik kehtivalt ka oma olematut nõuet hagejale loovutada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja jääb hagiavalduses esitatu juurde. Hageja selgitab, et OÜ Vääriskivi juhatus tegi 01. veebruaril 2012 korralduse, mille kohaselt juveliirtoodete müügihinna määramiseks tuleb juveliirtoote ostuhinda suurendada 104% võrra. Korraldus oli tutvustatud OÜ Vääriskivi kaupluse müüjale, kes tegeles müügihinna arvestamisega. Kui 30. aprilli 2014 revisjoniaktis nimetatud juveliirtoote ostuhinda suurendada 104% võrra, siis moodustub samas aktis märgitud müügihind. Sellega hageja tõendas, et 28. aprillil 2014 oli OÜ Vääriskivi kauplusest asukohaga Kangelaste 4, Narva, röövitud juveelitooteid müügihinnaga kokku 37 678,98 eurot. Hageja leiab, et revisjoniakt ja lisade 1-14 abil hageja tõendas, et OÜ-l Vääriskivi tekkis kahju 37 678,98 eurot. Kui kostja pole nõus hageja väitega ja arvab, et kahju tõendamiseks ei piisa revisjoniaktist, mis oli koostatud OÜ Vääriskivi seadusliku esindaja poolt, peab kostja oma väidet tõendama. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et kahju puudub või eksisteerib muus suuruses. Hageja arvab, et ta on tõendanud kostja poolt lepingu rikkumise. Lepingus on selgesõnaliselt kokkulepitud, et häiresignaalile OÜ Vääriskivi kauplusest peab kostja reageerima viivitamatult. Kostja küll kirjeldas, kuidas toimub häiresignaali liikumist kostja juhtimiskeskuse ja patrullekipaaži vahel, kuid see ei vasta lepingule. Hagejal on ükskõik, kuidas toimub häiresignaali liikumine kostja juhtimiskeskuse ja patrullekipaaži vahel, kuna OÜ Vääriskivi lepingu sõlmimisel oli veendumusel ja ootas, et häiresignaalile turvaettevõtja reageerib just viivitamatult. Kostja korraldas oma tööd niimoodi, et juhtimiskeskuse operaatori ja patrullekipaaži tegevuse tõttu, eeldatava teise häiresignaali töötlemise tõttu, korralduste ja informatsiooni kordamise tõttu, ei reageerinud kostja viivitamatult häiresignaalile OÜ Vääriskivi kauplusest ja selle tõttu röövijal on õnnestunud põgeneda koos juveelitoodetega. Kui kostja arvab, et ta reageeris häiresignaalile viivitamatult, siis tekkib küsimus, mille jaoks on üldse vajalik niisugune turvateenus, mis ei saa kaitsta turvateenuse tellija vara. Hageja arvab, et pretensiooni esitamise aeg ei ole seotud kahju hüvitamise nõudega. Hageja väidab, et OÜ Väärikivi loovutas kahjunõude hagejale ja esitab nõude loovutamise lepingu. Hageja palub hagi rahuldada. 5(9)

2-17-6726

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt lepingust tuleneva kahju hüvitis 37 678,98 eurot. Hageja väitel rikkus kostja turvateenuse osutamise lepingut. Kostja ei taganud turvatöötaja jõudmist valvatavale objektile viivitamatult peale objektilt häiresignaali saamist, nagu oli lepingus kokku lepitud, ja selle tagajärjel röövisid kurjategijad kauplusest juveelitooteid 37 678,98 euro väärtuses, millega tekitasid kaupluse omanikule OÜ Vääriskivi kahju 37 678,98 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole kostja lepingut rikkunud. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ning puudub väidetava kahju ja väidetava rikkumise vahel põhjuslik seos. Kostja leiab samuti, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kuna OÜ Vääriskivi ei ole kostjale lepingus nõutud tähtaja jooksul pretensioone esitanud ja seega ei saanud OÜ Vääriskivi loovutada olematut nõuet hagejale. Vaidlust ei ole, et OÜ Vääriskivi omas Narva linnas juveelitoodete jaemüügiga tegelevat kauplust aadressil Kangelaste 4, Narva. Juveelikaupluse turvalisuse tagamiseks sõlmis OÜ Vääriskivi 26. augustil 2002 lepingu AS-ga Falck Ida-Eesti. Lepingu kohaselt kohustus AS Falck Ida-Eesi osutama OÜ-le Vääriskivi häiresüsteemi hooldamise teenust ja tehnilise valve teenust. Lepingu p

2-17-6726 et OÜ Vääriskivi poolt kahju hüvitamise nõude loovutamine hagejale on kehtiv ja VÕS § 164 lg 2 kohaselt on hageja uueks võlausaldajaks. Kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1, kuna hageja nõue tuleneb lepingust. Kahju hüvitamise ulatus on reguleeritud VÕS §-des 127 ja 128. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on, et kostja oleks lepingut rikkunud kas kohustuse täitmisega hilinemisega või käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisega. Hageja väitel seisneb kostja poolt lepingu rikkumine selles, et kostja reageeris häirele liiga hilja, mille tagajärjel õnnestus kurjategijatel koos röövitud esemetega põgeneda. Kostja väitel oli tal kohustus reageerida häiretele viivitamatult, sest lepingus ei olnud häiretele reageerimise aega kokku lepitud. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama §-i lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus selgitab välja, kas aeg, mille jooksul on kostja pärast häire saabumist kohustatud tagama patrullekipaaži kohale jõudmise valveobjektile, on määratletav lepingu alusel või tuleneb võlasuhte olemusest. Lepingu p 2.2. kohaselt oli kostja kohustatud saatma patrullekipaaži valveobjektile viivitamatult pärast häire saabumist. Et termin viivitamatult on ajaliselt määratlemata mõiste, ei tulene konkreetne tähtaeg lepingust ning kohustuse täitmise tähtaeg tuleb kindlaks teha arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Poolte vahel on sõlmitud VÕS § 619 sätestatud käsundusleping (t.l.-6). Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel VÕS § 620 lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi VÕS § 620 lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kohtu hinnangul saab kohustuse täitmiseks mõistliku aja kindlaks teha, hinnates käsunduslepingust tuleneva hoolsuskohustuse sisu. Teisisõnu, kui kostja järgis häirele reageerides hoolsuskohustust, reageeris ta häirele mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega hindab kohus järgnevalt, kas kostja on rikkunud käsundisaaja hoolsuskohustust (VÕS § 620). 7(9)

2-17-6726 Hageja väitel vajutas OÜ Vääriskivi juveelikaupluse müüja 28. aprillil 2014 toimunud röövimise ajal paanikanupu kell 10:22:31. Kostja juhtimiskeskus sai häiresignaali samal ajal ja suunas kell 10:23:20 juveelikaupluse poole patrullekipaaži. Patrullekipaaž saabus kohale 10:28:01. Et patrullekipaaž oli Kreenholmi tänaval Narva linnas AS SEB Pank maja juures oli patrullekipaažile objektile saabumiseks piisav aeg umbes üks minut. Saabudes juveelikaupluse juurde, proovis patrullekipaaž leida kohta patrullauto parkimiseks juveelikaupluse maja taga ja see võttis aega veel umbes 4 minutit. Hageja esitatud signaalide väljavõttest (t.l.-8) nähtub, et häiresignaal kauplusest registreeriti 28. aprillil 2014 kell 10.22.31, selles vaidlus puudub. Samal kuupäeval kell 10.23.20 suunas juhtimiskeskus patrullekipaaži objektile, seega kulus häiresignaali saabumisest patrullekipaažile suunamiseni 49 sekundit. Kostja selgitas, et kell 10:23:14 ehk juba 43 sekundit arvates häiresignaali edastamisest märkis kostja juhtimiskeskuse operaator süsteemi, et tegeleb häire töötlemisega „Processing Signal Element“. Kohus veendus, et häiresignaalide väljavõte tõendab kostja väidet. Kostja selgitas, et veelgi kiirem häire töötlemisele asumine pole enamikel juhtudel ajaliselt võimalik. Juhtimiskeskusesse jõudva häire võtab töösse operaator, kes esimesena vabaneb teiste varem sisse tulnud häirete töötlemiselt. Häire töötlemine tähendab süsteemis valveobjekti kohta sisalduvate eriandmete pinnalt teostatavat häire analüüsi. Selleks avab juhtimiskeskuse operaator süsteemis valveobjekti kohta täidetud registrikaardi, kus sisaldub tähtsust omav info valveobjekti, osutatava teenuse tüübi ning teostamist vajavate toimingute kohta. Osade klientidega on lepitud kokku erinev tegutsemine tavaprotseduuriga võrreldes. Vääriskiviga oli lepitud kokku tavaprotseduur. Kell 10:23:20 ehk juba 49 sekundit arvates häiresignaali edastamisest märkis kostja juhtimiskeskuse operaator süsteemi, et ta võttis ühendust patrullekipaaži turvatöötajaga ja edastas ülesande sõita valveobjektile häire põhjust kontrollima. Kohus veendus, et häiresignaalide väljavõte tõendab kostja selgitust. Kostja selgitas, et kell 10:24:46 käivitas turvatöötaja patrullautol süüte ja alustas sõitu valveobjektile. Kostja väidet tõendab GPS väljavõte (t.l.-95). Lisaks selgitas kostja, et paanikahäire korral on turvatöötaja kohustatud talle telefonitsi või raadiosaatja kaudu edastatud häireteate juhtimiskeskuse operaatoriga üle kordama, kuna häirest ei tohi valesti aru saada ehk tekkida ei tohi valesti mõistmist. Seejärel peab turvatöötaja küsima juhtimiskeskuse operaatorilt lisainfot objekti kohta (sh milline on valveobjekti korruste arv, mitmendal korrusel valveobjekt asub, kui palju on valveobjektil uksi, aknaid ja millised on valveobjekti iseärasused). Samuti tuleb turvatöötajal enne sõidu alustamist veenduda relva ja erivahendite olemasolus. Kell 10:25:42 lülitas turvatöötaja patrullautol süüte juba välja ehk ta oli jõudnud valveobjektile arvates sõidu alustamisest 56 sekundi jooksul. Kostja väidet tõendab GPS väljavõte (t.l.-95). Sealjuures on turvatöötaja valveobjektile jõudes kohustus parkida auto selliselt, et autot ei oleks näha objekti akendest ega uksest, kuna vältida tuleb enda ohtu seadmist ründe korral ning samuti tuleb auto parkida nii, et see ei segaks teisi liiklejaid ja kinni tuleb pidada parkimist reguleerivast liikluskorraldusest. Kohus järeldab, et kostja on tõendanud patrullauto jõudmise valvatavale objektile 56 sekundi jooksul alates sõidu alustamisest. Hageja on väitnud, et mõistlik aeg oleks olnud üks minut. Kohus loeb, et patrullauto jõudis Kreenholmi tänavalt Narva linnas AS SEB Pank maja juurest objektile kell 10:25:42 ja seda 56 sekundi jooksul, mis on mõistliku aja jooksul ja ilma viivituseta. Kostja väitel sisenes turvatöötaja valveobjektiks olnud kauplusesse kell 10:26:30 ehk ta tegi seda 3 minuti ja 59 sekundi jooksul arvates paanikahäire valveobjektilt kostja juhtimiskeskusele edastamisest Kostja väidet tõendab valveobjekti valvekaamera salvestus. Kohus tuvastas salvestuselt, et kurjategija sisenes kauplusesse salvestuse kella järgi 04.50. ja turvatöötaja saabus 8(9)

2-17-6726 kauplusesse 07.55. ehk turvatöötaja saabus kolm minutit ja viis sekundit peale kurjategija sisenemist, s.o ajast, mil kaupluse müüja vajutas häirenuppu. Seega ei ole ka õige hageja väide, et patrullekipaaž tegeles valveobjektil umbes 4 minutit parkimiskoha otsimisega. Hageja väidet ei kinnita ka GPS jälgimise leht (t.l.-9 ja 95), millest on näha, et auto teekond lõppeb kaupluse hoone juures sirgjooneliselt ega ole näha, et auto oleks liikunud mingis muus suunas kui otse objekti sissepääsu juurde. Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et patrullekipaaž jõudis valveobjektile kell 10:28:01. GPS jälgimise lehega on tõendatud, et patrullekipaaž jõudis valveobjektile kell 10:25:42 (t.l.-9 ja 95). Lähtudes eeltoodust järeldab kohus, et kostja saatis patrullekipaaži valveobjektilt tulnud häiret kontrollima viivitamatult pärast valveobjektilt kostja juhtimiskeskusesse häire edastamist. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks peale häiresignaali saamist OÜ-lt Vääriskivi põhjendamatult viivitanud patrullekipaaži saatmisega valvatavale objektile, samuti ei tuvastanud kohus, et patrullekipaaž oleks viivitanud valvatavale objektile sõitmisel või objektile sisenemisel. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks rikkunud Tehnilise Valve Täisteenuse lepingu p 2.2., kostja saatis viivitamatult peale häiresignaali saamist valvatavale objektile patrullekipaaži, et selgitada välja häire põhjus. Samuti ei tuvastanud kohus, et kostja oleks rikkunud käsundisaaja hoolsuskohustust. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldamise esimene eeldus, et kostja oleks lepingut rikkunud, ei ole täidetud, ei ole vaja hinnata poolte seisukohti ja tõendeid kostja süülise vastutuse, rikkumise vabandatavuse, kahju suuruse ja ettenähtavuse ning rikkumise ja kahju vahelise põhjusliku seose osas. Kuna kostja lepingut rikkunud ei ole, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi hind Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise kahju hüvitise 37 678,98 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 on hagihind 37 678,98 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt tuleb hagejal hüvitada ka kostja vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.