Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
6. mai 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-835 Swedbank P&C Insurance AS avaldus XXX 138 KÜ vastu 13 369,51 euro ja viivise väljamõistmiseks menetluse lõpetamine ja menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamine Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood: 11269248, aadress: XXX, 10118 Tallinn); Avaldaja esindaja: U.X (aadress: XXX, e-post xxx); Puudutatud isik: XXX 138 KÜ (registrikood: xxx, aadress: XXX, Tallinn). Kirjalik menetlus
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
1
Puudutatud isik teatas 15.04.2025, et avaldaja soov paluda puudutatud isikul tasuda pool riigilõivust tundub kummaline. Puudutatud isik märkis, et KÜ ei olnud seotud selle avariiga. Puudutatud isik märkis, et avarii põhjustas korter 14 üüriline, kes kogemata või mis iganes põhjusel, kasutades tõenäoliselt füüsilist jõudu, rebis käterätikuivati täielikult lahti ühendusest. Puudutatud isik märkis, et selle tagajärjel said paljud korterid kahjustada. Puudutatud isik tegi ettepaneku avaldajal loobuda soovist puudutatud isikul tasuda pool riigilõivust. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja loobus avaldusest, sest puudutatud isik rahuldas pärast avalduse esitamist avaldaja põhinõude. Avaldaja on seejuures ise palunud, et kohus jätaks menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning puudutatud isik ei ole eelnevale vastu vaielnud. Kohus leiab, et eelviidatud asjaolusid (sh nõude rahuldamise ulatust) arvestades on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus seega menetluskulusid täiendavalt rahaliselt kindlaks ei määra. Seejuures selgitab kohus, et puudutatud isik on ebaõigesti mõistnud avaldaja 09.04.2025.a loobumise avaldust. Avaldaja ei ole avaldanud soovi, et puudutatud isik tasuks poole avalduselt tasutud riigilõivust. Avaldaja taotlus poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks on suunatud kohtule. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 2
TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et kuna avaldaja loobus avaldusest, siis avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu summas 50 eurot ja seega tuleb tagastada avaldajale riigilõiv summas 25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.