Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 2. juuli 2018. a.
Tsiviilasja number
2-15-6601
Tsiviilasi
Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi, Olga Nevežina hagi Osaühing AMELBAH (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani vastu 200 000 euro väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. märtsi 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi, Olga Nevežina määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad: (hageja I) Alla Aleksandrova (sünd: XXX) (hageja II) Kirill Krivonosov (sünd: XXX) (hageja III) Olga Nevežina (sünd: XXX) Hagejate esindaja advokaat Margus Kiir Vastustaja (kostja): Osaühing AMELBAH (pankrotis; registrikood 11130131) pankrotihaldur Tarmo Villman esindajad advokaadid Aivar Pihlak ja Henrik Kirsimäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi, Olga Nevežina määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 20. märtsi 2018. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus jättis 5. detsembri 2016 otsusega Alla Aleksandrova (hageja I), Kirill Krivonosovi (hageja II) ja Olga Nevežina (hageja III) hagi Osaühing AMELBAH (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani (kostja) vastu 200 000 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. jaanuari 2018 otsusega hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu 5. detsembri 2016 otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 9. veebruaril 2018.
2.Kostja esitas menetluses menetluskulude nimekirjad 3. märtsil 2016 (II kd, tl 11),
22.septembril 2016 (III kd, tl 29-30) ja 21. oktoobril 2016 (III kd, tl 46). Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust hinnaga 144 eurot/tunnis (koos käibemaksuga). Kokku osutas kostja esindaja õigusabiteenust maakohtus 42,15 tunni ulatuses summas 6069 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). Apellatsioonimenetluses kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja lepinguline esindaja esitas apellatsioonimenetluses vastuse apellatsioonkaebusele ja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ning osales kohtuistungil kestusega 32 minutit.
3.Hagejad kostja menetluskuludega ei nõustunud. Hagejad ei nõustunud kostja esindaja õigusabiteenuse hinnaga 120 eurot/tunnis (lisandub käibemaks). Hagejad leiavad, et kostjale osutatud põhjendatud õigusabiteenuse mahuks on 2 tundi 40 minutit ja põhjendatuks õigusabiteenuse hinnaks on 110 eurot/tunnis, kokku 293 eurot 33 senti.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 20. märtsi 2018 määrusega kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks menetluskulu summas 2568 eurot, millele lisandub käibemaks 513 eurot 60 senti. Maakohus kohustas hagejaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus asus seisukohale, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
Maakohtu hinnangul on põhjendatud järgmised kostja õigusabi toimingud ja nendele kulunud aeg: 1) 23. veebruaril 2016 kostja seisukoha esitamine 4 tundi; 2) 29. veebruaril 2016 vastuse koostamine hagejate taotlustele 0,5 tundi; 3) 3. märtsi 2016 istungil osalemine 1,4 tundi (istung algas kell 13:30 ja lõppes kell 14:45); 4) 29. märtsil 2016 seisukoha II esitamine 3 tundi. Maakohus märkis, et ajakulu on põhjendatud, sest kostjal tuli läbi töötada hagejate esitatud tõendid 30 lehel; 5) 22. aprillil 2016 seisukoha III esitamine 4 tundi. Maakohus märkis, et seisukoha esitamiseks hagejate tõendite esitamise taotlusele tuli kostjal läbi töötada hageja esitatud tõendeid ca 65 lehel. Menetluskulude katteks tagatise taotluses esitatud tõendeid maakohus ei arvestanud; 6) 26. aprilli 2016 ettevalmistus ja istungil osalemine 3 tundi (istung algas kell 13:30 ja lõppes kell 16:05, vaheaeg oli 20 minutit); 7) 21. oktoobri 2017 kohtuteeside esitamine 5 tundi. Maakohus märkis, et kohtuteesid on esitatud kooskõlas 22. septembri 2016 kohtuistungil määratuga. Maakohtus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja õigusabi toimingud maakohtu menetluses kokku 20,9 tunni ulatuses summas 2508 eurot (lisandub käibemaks). Maakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse õigusabikulu 0,5 tunni eest, s.o kohtuistungil osalemine, kokku summas 60 eurot (lisandub käibemaks). Maakohus määras menetluskulu kindlaks asja materjalide alusel (kohtuistungi protokolli alusel). Menetluskulude nimekirja puudumise tõttu ei võtnud maakohus seisukohta kostja esitatud vastuse ja taotluse koostamiseks kulunud aja osas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejatelt solidaarselt välja menetluskulud 2388 eurot kostja kasuks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus määranud kindlaks menetluskulud ka sellise tegevuse osas, mille osas kostja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Hagejad vaidlustavad menetluskulude rahalise suuruse summas 693 eurot 60 senti, s.o lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi summas 180 eurot ja käibemaks summas 513 eurot 60 senti. Kostja on 3. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas (II kd, tl 11) märkinud 23. veebruari 2016 seisukoha koostamise ajakuluks 3 tundi. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Maakohus on mõistnud välja menetluskulu 1 tunni võrra suuremas osas, kui kostja on taotlenud. Maakohus on kostja kasuks välja mõistnud ringkonnakohtu istungil osalemise kulu 0,5 tunni ulatuses summas 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole taotlenud apellatsioonimenetluses menetluskulude kindlaksmääramist. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 174 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt mõistetakse välja hüvitis kulude eest, mis on menetluses kantud. Hagejad ei nõustu sellega, et kostja on kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas maakohtu menetluses menetluskulude nimekirjad 3. märtsil 2016 (II kd, tl 11),
22.septembril 2016 (III kd, tl 29-30) ja 21. oktoobril 2016 (III kd, tl 46), kust ei nähtu kinnitust, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohuslaste registri kohaselt oli kostja käibemaksukohuslane ka kohtumenetluse ajal. Asjaolu, et menetluskulusid kindlaks määrava lahendi tegemise seisuga ei ole kostja käibemaksukohuslane, ei tähenda, et kostja ei saanud kulude kandmise hetkel käibemaksu tagasi arvestada. Põhjendatud ei ole hagejalt kostja kasuks välja mõista käibemaksu summas 513 eurot 60 senti.
6.Kostja hagejate määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja hagejate määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Hagejad on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude rahalises kindlaksmääramises osas, millega maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja kostja esindaja tasu ringkonnakohtu istungil osalemise eest summas 60 eurot (lisandub käibemaks), menetluskuludele lisandunud käibemaksu summas 513 euro 60 sendi ja 23. veebruari 2016 seisukoha koostamise kulu 4 tunni osas. Muus osas ei ole hagejad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vaidlustanud. Hagejad leiavad, et kostja põhjendatud menetluskulu on summas 2388 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega selles, et maakohus on põhjendamatult välja mõistnud kostja menetluskulud koos käibemaksuga. Kostja taotles 3. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas (II kd, tl 11) menetluskulude väljamõistmist nii koos käibemaksuga ka kui ilma käibemaksuta. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslase registri kohaselt oli kostja perioodi 3. november 2014 kuni 30. november 2015 käibemaksukohustuslane. Kostja 3. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud on tehtud ajavahemikul 25. jaanuar 2016 kuni 26. veebruar 2016, s.o perioodil kui kostja ei olnud enam käibemaksukohustuslane. Ka kostja 22. septembri 2016 ja 21. oktoobri 2016 menetluskulude nimekirjas olevad menetlustoimingud on tehtud peale seda kui kostja ei olnud enam käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on 22. septembri 2016 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane (III kd, tl 29). Kostja on nii 22. septembri 2016 kui ka 21. oktoobri 20106 menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga (III kd, tl 29, 46). Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 4 kohaselt kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Arvestades asjaolu, et esindajate poolt kostjale õigusabi teenuse osutamisel ei olnud kostja käibemaksukohustuslane, on põhjendatud maakohtu seisukoht kostjale menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et maakohus on põhjendamatult arvestanud kostja
23.veebruari 2016 seisukoha koostamise ajakuluna 4 tundi, kuigi kostja on taotlenud vastava kulu hüvitamist 3 tunni ulatuses. Menetluskulu nimekirja kohaselt (III kd, tl 11) on kostja esindaja perioodil 25. jaanuar 2016 kuni 26. veebruar 2016 koostanud avalduse, tutvunud materjalidega, koostanud seisukoha, kokku 5,5 tunni ulatuses summas 792 eurot. Asjaolu, et maakohus on märkinud õigusteenuse osutamise kuupäevaks 23. veebruar 2016, s.o kuupäev,
mil kostja esitas koostatud seisukoha maakohtule (I kd, tl 173-174), ei tähenda, et maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulu hüvitamiseks suuremas ulatuses kui kostja seda ise on taotlenud. Kostja taotles 3. märtsi 2016 menetluskulude nimekirjas menetluskulu hüvitamist 5,5 tunni ulatuses.
10.Maakohus on põhjendatult määranud kindlaks kostja menetluskulud ringkonnakohtus kohtuistungil osalemise eest 0,5 tunni ulatuses summas 72 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus tugines põhjendatult TsMS § 174 lg 1 teisele lausele ja määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel, kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtus menetluskulude kindlaksmääramise taotlust (vt ka koostajad: Kõve, V., jt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 838, p 3.9 c).
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Mõistlik on kostja lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
10.detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14 p 19, 11. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12, 18. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on vähendanud kostja menetluskulu nimekirjades toodud kulu 42,15 tunnilt 20,9 tunnini, s.o summalt 6069 eurolt 60 sendilt (koos käibemaksuga) 3081 euro 60 sendini (koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu (sh neli kohtuistungit), samuti teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. TsMS § 175 lg 1 võimaldab poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestvust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda kostja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulusid igakülgselt.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.