Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosov, Olga Nevežina hagi OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villman vastu 200 000 euro väljamõistmiseks 200 000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi ja Olga Nevežina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
5. detsember 2017 Apellandid (hagejad): Alla Aleksandrova (sünd XXX), Kirill Krivonosov (sünd XXX) ja Olga Nevežina (sünd XXX); lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ Amelbah (pankrotis, registrikood 11130131) pankrotihaldur Tarmo Villman; lepingulised esindajad advokaadid Aivar Pihlak ja Henrik Kirsimäe
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Viru Maakohtu 5. detsembri 2016 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi ja Olga Nevežina kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alla Aleksandrova (hageja I), Kirill Krivonosov (hageja II) ja Olga Nevežina (hageja III) (hagejad) esitasid Viru Maakohtule 30. aprillil 2015 hagi, milles palusid mõista OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihaldurilt Tarmo Villman (kostja) nende kasuks välja 200 000 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamõistmisele PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi või alternatiivselt tuvastada hagejatel nõudeõiguse olemasolu OÜ Amelbah (pankrotis) vastu summas 200 000 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamõistmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja OÜ Amelbah (pankrotis) 22.12.2008 hoonestusõiguse XX, Tallinn, registriosa nr X müügilepingu. Kostja esitas Harju Maakohtule hagi hagejate (kostja Sergey Krivonosovi õigusjärglased) ja OÜ Vidkam vastu pankrotivara tagasivõitmiseks. Harju Maakohus tunnistas 30.09.2014 otsusega kehtetuks osaühingu Amelbah (pankrotis) ja Sergey Krivonosovil ning hageja I vahel 22.12.2008 sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused; tuvastas kostjate kohustuse anda nõusolek kande kustutamaks, asendas kostjate tahteavaldused. Sergey Krivonosov ning hageja I on võlgnikule OÜ Amelbah hoonestusõiguse eest üle andnud raha summas 335 536,15 eurot (5 250 000 krooni). Vastavalt PankrS § 119 lg 4 ja § 146 lg 1 p 1 tuleb saadud raha tagastada Sergey Krivonosov ning hagejale I. Hagejad on Sergey Krivonosovi õigusjärglased ning seega raha kuulub tagastamisele hagejatele. Hagejad ei teadnud tagasivõidetud tehingu tegemisel, et OÜ Amelbah võib tehingu tegemisega kahjustada teiste võlausaldajate huve. Alternatiivselt, juhul, kui leiab tõendamist hagejate teadmine võlausaldajate huvide kahjustamisest, siis tuleb kohtul tuvastada hagejate nõudeõiguse olemasolu OÜ Amelbah (pankrotis) vastu summas 200 000 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamaksmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 kohases järgus olevate nõuetega. Sergei Krivonosov oli Venemaa kodanik ning andis OÜ-le Amelbah sularahas laenu perioodil 2005-2008.a. Laenu edastati vastavalt äriühingu vajadustele Venemaal ja/või Eesti Vabariigis. Sularaha arvelduse põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Vene Föderatsioonis on pangateenuste maksumus oluline ning oli soov pangateenuselt vahendeid kokku hoida, samuti oli Vene Föderatsioonist keelatud rahaliste vahendite välja viimine.
Hagejate väidete kohaselt ei saa asuda seisukohale, et Sergei Krivonosov ei oleks tasunud vähemalt 200 000 eurot ehk 3 129 320 Eesti krooni. Tõenditeks on OÜ Amelbah raamatupidamise koonddokumentide väljavõtetes kajastatu; OÜ Amelbah kassa sissetuleku orderid; eksperdi koostatud ekspertiisiakt nr 12E-DR001 (kriminaalasjas nr 10240101367).
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-10-12856 jõustunud lahendiga on tuvastatud, et 22.12.2008 tehing toimus enne OÜ Amelbah pankroti välja kuulutamist ja tehinguga kahjustati OÜ Amelbah võlausaldajate huve. Tsiviilasjas nr 2-10-12856 on menetluse poolteks samad isikud, kes on käesoleva menetluse pooled. TsMS § 457 tulenevalt on tsiviilasjas nr 2-10-12856 tuvastatu kohustuslik hagejatele. Jõustunud lahendist tulevalt tuvastas maakohus, et Sergey Krivonosov oli OÜ Amelbah suhtes lähikondne ja teadis, et 22.12.2008 tehing kahjustab OÜ Amelbah teiste võlausaldajate huve. Kostja leidis, et hagejad pole tõendanud oma nõuet mõista OÜ-lt Amelbah (pankrotis) välja 200 000 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi. Hagejate mõlema nõude rahuldamise teine eeldus on, et hagejad on tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu OÜ Amelbah vastu, mida kostja arvates hagejad ei ole samuti teinud. Kostja oli seisukohal, et kuna tõendatud ei ole, et ostja tasus ostuhinna ja puuduvad alused ostuhinna tasaarvestamiseks, ei saa rääkida ka tagasitäitmisest, sest tagasitäitmisele kuuluvat kohustust ei ole täidetud. Kostja seisukohast on nii hagejate kui ka nende esindaja tegevus vastuolus tsiviilasjades 2-1361081, 2-13-24910, 2-13-13715, 2-12-3790 ja 2-10-12856 sõlmitud kokkulepete eesmärgi ja poolte tahtega. Antud kompromisside eesmärk oligi see, et välistada mistahes 22.12.2008 hoonestusõiguse müügilepingu tagasivõitmisest tingitud õiguslikud tagajärjed. Hagi on esitatud pahatahtlikult ning sellega on oluliselt kahjustatud kostja võlausaldajaid, kuna pankrotipesast ei ole saanud nende nõudeid rahuldada ega väljamakseid teostada terve kohtuvaidluse vältel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 5. detsembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud hagejate kanda. Maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude suurust. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus 22.12.2008 lepingu alapunktis 5 nimetatud müügihinna tasumise üle. Harju Maakohtu 30.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-10-12856 on dokumentaalne tõend TsMS § 229 lg 2, § 272 lg 2 ja § 457 lg 1 alusel. Harju Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et Sergey Krivonosov on tasunud OÜ-le Amelbah (pankrotis) 2005.-2008. aasta jooksul 5 250 000 krooni ja Sergey Krivonosovi ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping; samuti leidis kohus, et puudub alus asuda seisukohale, et Sergey
Krivonosovil oli 22.12.2008 seisuga OÜ Amelbah (pankrotis) vastu väljastatud laenu 5 250 000 krooni ulatuses nõue, mille arvelt arvestati XX, Tallinn, hoonestusõiguse müügihind tasutuks ja lisaks leidis kohus, et ostja Sergey Krivonosov ei ole 2005.-2008 aastal maksnud OÜle Amelbah (pankrotis) 5 250 000 krooni ja 22.12.2008 lepingu punktis 5.1. sisalduv OÜ Amelbah (pankrotis) kinnitus ostuhinna saamise kohta on tühine. Lisaks sellele on hagejad kohtuvälise kokkuleppe (kd 1, toimiku lk 40) p-s 2 kinnitanud, et Harju Maakohtu 30.09.2014 kohtuotsust tsiviilasjas 2-10-12856 ei vaidlustata ning et kohtuotsus jõustub muutumatult ja et neil puuduvad antud tsiviilasjaga seoses vastastikused nõuded või pretensioonid. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et sellise kokkuleppega on hagejad kinnitanud Harju Maakohtu 30.09.2014 tsiviilasja 2-10-12856 kohtuotsuse kehtivust ja jõustumist ning nõuete puudumist otsuses toodud ja tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades. Kuna Harju Maakohtu 30.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-12856 on juba faktilise asjaoluna tuvastanud, et 22.12.2008 lepingu alusel ei ole raha tasumise kohustust täidetud, leidis maakohus, et hagejatel ei ole õigust nõuda vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevalt ostuhinna tagastamist PankrS § 146 alusel ja selles osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Hagejad soovisid alternatiivselt tuvastada nõudeõiguse olemasolu kostja vastu summas 200 000 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamaksmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 järgus olevate nõuetega. Maakohus jättis nõude rahuldamata. Arvestades, et Harju Maakohtu 30.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-12856 on tuvastatud asjaolud, mis käesolevas asjas välistavad hagi rahuldamise ning poolte vahel sõlmitud kokkulepetega nõustus maakohus kostja seisukohaga, et hagejate alternatiivne nõue on vastuolus kohtuvälise kokkulepete eesmärgi ja poolte tahtega ning et hagejad on kokkuleppe sõlmimisega minetanud õiguse tagasitäitmise nõude esitamiseks. Maakohus leidis, et kohtuväline kokkulepe on kompromissileping VÕS § 578 lg 1 mõttes. Antud kompromisside eesmärk oligi see, et välistada mistahes 22.12.2008 hoonestusõiguse müügilepingu tagasivõitmisest tingitud õiguslikud tagajärjed.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Viru Maakohtu 5.12.2016 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja 200 000 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi; või alternatiivselt tuvastada hagejate nõudeõiguse olemasolu kostja vastu summas 200 000 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamaksmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 järgus oleva nõudena. Hagejad palusid määrata kindlaks menetluskulude jaotus, jättes kõik menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea uue otsuse tegemist võimalikuks, saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on maakohus rikkunud nii menetlusnorme kui ka kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Samuti ei ole maakohus hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt; 2) on kohus on rikkunud TsMS §-s 436 ja §-s 442 esitatud nõudeid. Hagejad on järjepidevalt maakohtu menetluses esitanud väited, et kostjalt ei nõuta 5,25 miljonit krooni, vaid hoopis väiksema summa tasumist. Ekspert on 15.01.2013 koostatud ekspertiisiaktis esitanud hinnangu, et Sergey Krivonosov on maksnud OÜ-le Amelbah (pankrotis) raha vähemalt summas 3 754 067,50 Eesti krooni ehk 239 928,54 eurot; 3) on maakohus analüüsinud vaid kahte tõendit. Muid tõendeid ei ole analüüsitud. Kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi, miks ei nõustuta hageja faktiliste väidetega; 4) on kohus valesti tuvastanud, et poolte vahel on vaidlus 22.12.2008 lepingus toodud müügihinna tasumise üle. Vaidlus on, kas hagejatel on nõudeõigus kostja vastu summas 200 000 eurot või mitte; 5) on maakohus vääralt kohaldanud TsMS § 457 lg 1. Seonduvalt sellega on maakohus vääralt hinnanud tõendina Harju Maakohtu 30.09.2014 otsust tsiviilasjas nr 2-10-12856. Viru Maakohus on lubamatult jätnud kõrvale muud tõendid, mis tõendavad summas 200 000 eurot nõudeõiguse olemasolu (sh tunnistajate ütlused); 6) on maakohus ekslikult ja vastuolus VÕS § 29 teinud väärad järeldused hagejate, OÜ Amelbah (pankrotis) ja OÜ Vidkam vahelise kohtuvälise kokkuleppe osas (kd 1, toimiku lk 40), so punktis 2 toodud kokkulepe. Hagejad on olnud seisukohal, et kokkulepe p-s 2 toodud poolte ühine tahteavaldus seondub tsiviilasja 2-10-12856 menetluskuludega; 7) ei nõustu hagejad maakohtu järeldusega, et kompromisside eesmärk oligi see, et välistada mistahes 22.12.2008 hoonestusõiguse müügilepingu tagasivõitmisest tingitud õiguslikud tagajärjed; 8) ei nõustu hagejad maakohtu järeldusega seoses hagejate väidetava lähikondsusega võlgniku suhtes. Hageja I oli ka 22.12.2008 tehingu osapooleks. Pankrotiseadus ei võimalda tunnistada võlgniku lähikondseks võlgniku lähikondse lähikondlast (käesoleval juhul võlgniku lähikondlase abikaasat); 9) alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel on kohus tuginenud samadele asjaoludele ja tõenditele, millele ka tuginetud põhinõude rahuldamata jätmisel.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta apellantide kanda.
7.Maakohus jättis käesolevas asjas hagi rahuldamata, tuginedes tsiviilasjas nr 2-10-12856 tuvastatud asjaoludele. Tsiviilasja nr 2-10-12856 otsus on jõustunud ja tegemist on tõendiga TsMS § 272 lg 2 tähenduses. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-12856 on lubatav tõend ning maakohus luges nimetatud otsuse alusel õigesti tuvastatuks S. Krivonosovi lähikondsuse ja asjaolu, et S. Krivonosov ei ole tõendanud reaalset raha liikumist osaühingusse sellistel asjaoludel nagu vaidlustes on esile toodud. Kuna mõlemad faktilised asjaolud – S. Krivonosovi suhted OÜ Amelbah (pankrotis) juhatuse liikmetega ja raha reaalse liikumise viis – olid tsiviilasjas 2-10-12856 hageja nõude aluseks (hagi aluseks), siis saab käesolevas asjas pool nendele kui siduvatele asjaoludele tugineda.
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ka põhjusel, et pooled olid samade asjaoludega seotud kohtumenetlustes tehtud lahendite kättesaamise järgselt sõlminud kohtuvälised kokkulepped. Kostja esitas maakohtule 30.10.2014 sõlmitud kokkulepped järgmistes tsiviilasjades: 2-1012856, 2-13-61081,2-13-13715, 2-13-24910, 2-13-3790. Kokkulepetes deklareerisid osalised, et kõik kohtumenetlused lõpetatakse ja OÜ Vidkam, Dimitri Melkov või Viktoria Melkova tasuvad OÜ-le Amelbah (pankrotis) 3000 eurot. Tsiviilasjades, milles kokkulepped sõlmiti, vaidlesid osalised sama hoonestusõiguse lepingu kehtivuse, sellest tuleneva nõude tunnustamise ning selle lepingu tagasitäitmise või raha tagasimaksmise kohustuse üle. Seega on tegemist ühest tehingust tulenevate vaidlustega pankrotis osaühingu, selle osaühingu juhatuse liikmete, hoonestusõiguse omandaja ja võõrandaja vahel. Tsiviilasjas nr 2-10-12856 on kokkulepe sõlmitud käesolevas asjas hagejate ja kostja vahel järgmises sõnastuses: hageja ja kostja 1 ja 2 on kokku leppinud, et Harju Maakohtu 30.09.2014. kohtuotsust tsiviilasjas 2-10-12856 ei vaidlustata ning kohtuotsus jõustub muutumatult. Hageja ja kostja 1 ja kostja 2 on kokku leppinud, et neil puuduvad antud tsiviilasjaga seoses vastastikused nõuded ja pretensioonid ning seega hageja ei esita ka menetluskulude kindlaksmääramiseks ja sissenõudmiseks nõuet (st alates kohtuotsuse jõustumisest loetakse hageja vastavast nõudest loobunuks) (kd lk 40). Tsiviilasjas, milles eeltoodud kokkulepe sõlmiti, rahuldati OÜ Amelbah (pankrotis) hagi käesolevas asjas hagi esitanud isikute vastu, tunnistati kehtetuks hoonestusõiguse müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Tuvastati Alla Aleksandrova, Kirill Krivonosovi, Olga Nevežina kohustus anda tahteavaldused kinnistusraamatusse kannete tegemiseks, asendati need tahteavaldused kohtuotsusega ja mõisteti hoonestusõigus valdajatelt välja. Sama otsusega tuvastati, et S. Krivonosov oli pankrotis oleva äriühingu juhatuse liikme lähikondne ning tuvastati, et S. Krivonosov ei tasunud hoonestusõiguse eest lepingus märgitud summat raha sissemaksete teel OÜ-sse aastatel 2005-2008 (I kd lk 13-25). VÕS § 578 lg 1 esimese lause kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.
Lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Apellandi väide, et kompromissi sõlmimise ainus eesmärk oli kokkuleppe sõlmimine menetluskulude osas, ei ole õige. Vastustaja selgitas maakohtus, et samaaegselt sõlmiti kokkulepped mitmetes asjades, et ära lõpetada kõik vaidlused hoonestusõiguse osas ja vastutulekuna omalt poolt andis käesolevas asjas kostja, s.o pankrotis olev OÜ Amelbah, nõusoleku loobuda menetluskulude nõudest, kuid menetluskulude nõue ei olnud kokkulepete sõlmimise eesmärk. Vaidluse korral tuleb lepingut tõlgendada kooskõlas VÕS § 29 sätetega. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lõike 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Ringkonnakohus leiab, arvestades, et pooli esindasid kokkulepete sõlmimisel ja maakohtus advokaadid, samuti nende isikute ringi, kellede vahel kokkulepped sõlmiti, et isikutel, kes kokkulepetele allakirjutasid oli soov samaaegselt kõik vaidlused lõpetada. Eelnevast tuleneb, et kokkulepped on kehtivad ja sõnastusest, mille kohaselt „kokkuleppe osalistel puuduvad antud tsiviilasjaga seoses vastastikused nõuded ja pretensioonid“ saab tõlgendada poolte nõustumuseks, et hoonestusõiguse vaidlusega seotud nõudeid ja pretensioone enam ei esitata. Kompromisslepingu kehtivust ei ole asjas kahtluse alla seatud ning ei ole ka esitatud asjaolusid, mis annaksid kohtule põhjuse lepingu kehtivuses kahelda. Ringkonnakohus möönab, et üheselt ei ole selge, milline on nimetatud kompromissi mõju käesolevale vaidlusele. Ringkonnakohtu arvates vaatas maakohus õigesti hagi läbi, leides, et läbivaatamata jätmiseks ei ole kompromiss piisav, maakohus leidis ka õigesti, et kompromissiga lugesid kompromissi osalised tuvastatud asjaolud enda suhtes siduvateks, kuid eelkõige nendes ajades, milledes kompromissid sõlmiti.
9.Ringkonnakohus märgib, et ühes tsiviilasjas kord tuvastatud faktilisi asjaolusid, saab hilisemas vaidluses teisti tuvastada, kui esitatakse lubatavad tõendid, mis selleks aluse annavad.
10.Apellandid on seisukohal, et vaidlustatud maakohtu otsus ei vasta TsMS 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub apellantidega, et maakohus ei ole hinnanud asja juurde võetud tõendeid ega põhjendanud, kas nimetatud tõendite alusel saanuks tuvastada asjas tähtsust omavad asjaolud teisiti kui tsiviilasjas nr 2-10-12856. Ringkonnakohus hindab käesolevas asjas hagejate poolt esitatud ja maakohtu poolt asja juurde võetud tõendeid.
10.1.Apellandid on apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohus rikkus ekspertiisiakti hindamisel menetlusnorme. Apellandid rõhutasid, et hagejad esitasid nõude 200 000 euro osas, mitte kogu hoonestusõiguse lepingu alusel tasutud summa osas.
Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et kui eelnevalt on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et hagejad ei ole tasunud 335 536,15 eurot, siis ei saa sellega lugeda tuvastatuks, et selle summa sees olevat 200 000 eurot ei tasutud. Õige ei ole ka apellantide väide, et ekspertiisiakti p-s 23 on ekspert leidnud, et S. Krivonosovi poolt laekus OÜ-le 200 000 eurot. Ekspert märkis, et kassa sissetulekuorderite ja pangakontode väljavõtete järgi on S. Krivonosov sellise summa maksnud OÜ-le. Ringkonnakohus leiab, et viidatud ekspertiisiakti seisukohta tuleb vaadata koosmõjus ekspertiisi muude järeldustega. Ekspert on esmalt avaldanud, et OÜ raamatupidamine ei vastanud nõuetele, ei ole võimalik kokku viia algdokumente raamatupidamiskirjetega, võimalik ei ole anda korrektset hinnangut OÜ majanduslikule olukorrale aastatel 2005-2008; OÜ majandusaasta aruanded 2005-2008 ei kajasta kohustuste olemasolu S. Krivonosovi ees. Akti punktide 7 ja 8 kohaselt ei pidanud eksperdid võimalikuks seisuga 31.12. 2006 ega ka seisuga 31.12.2017 bilansi aktivas ekslikult kajastatud kohustuste olemasolu Sergei Krivonosovi ees, vastasel korral oleks bilansi passiva ekslikult kajastatud summa võrra kaks korda suurem ja bilanss oleks täiesti vale. Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisiakt ei tõenda, et hagejatel on nõue kostja vastu. Pooled ei ole kunagi väitnud, et S. Krivonosov oleks teinud OÜ-le mõne sissemakse või ülekande isiklikult, asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ kontole tegid sissemakseid eelkõige OÜ enamusosanikud Dimitri Melkov ja Viktoria Melkova, samuti D. Melkovi äriühing Vidkam. Ringkonnakohus leiab, et kolmandate isikute poolt S. Krivonosovi nime märkimine kassa sissetulekuorderile või pangaülekandesse ei tõenda raha andmist kandes märgitud isiku poolt.
10.2.Hagejad esitasid käesolevas asjas tõendina S. Krivonosovi ülekuulamise protokolli kriminaalasjas, mida hindas otsuse tegemisel kohus ka tsiviilasjas 2-10-12856 ning tuvastas, et nimetatud tõend ei tõenda lähikondsuse puudumist ega raha reaalset liikumist S. Krivonosovi poolt kirjeldatud viisil. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad põhjused hinnata nimetatud tõendit teisiti.
10.3.Hagejad esitasid ka OÜ Estvan osanike üldkoosoleku protokolli (III kd lk 37). Ringkonnakohus märgib, et OÜ Estvan osanike üldkoosoleku 28.10.2004. a protokolli kohaselt lepiti kokku, et S. Krivonosov annab tulevikus loodavale äriühingule laenu 700 000 eurot, intressiga 15 % aastas 7 aastaks. Laenu tagastamine toimub mitte hiljem kui 02.01.2012. Ringkonnakohus leiab, et sellega saab tõendada, et OÜ Estvan üldkoosolek toimus ja seal sõlmiti eelkokkulepped. Selle protokolliga ei saa lugeda tõendatuks laenu andmise kokkulepet OÜ-le Amelbah ega ka reaalset raha andmist.
10.4.Hagejad esitasid Melkovite pangakontode väljavõtted (III kd lk 70-99) tõendamaks, et OÜ Amelbah osanikel ei olnud vahendeid OÜ finantseerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et pangakontode väljavõtted ei tõenda hagejate poolt väidetud asjaolu. D. Ja V. Melkov ei olnud ainsad OÜ Amelbah (pankrotis) osanikud. Samuti oli D. Melkovil toimiv äriühing, kes tegi korduvalt ülekandeid OÜ-le Amelbah (pankrotis), märkides küll kannetes erinevaid finantseerijaid. Samuti tegi ülekandeid V. Melkova, kuid väitis sealjuures, et raha laekus kelleltki kolmandalt. Eeltoodu kinnitab, et D. ja V.Melkovi käsutuses oli rahalisi vahendeid, kuid need ei liikunud nende kontode kaudu, mis hagejate poolt maakohtule esitati.
10.5.Hagejad esitasid Sergei Krivonosovi, Alla Aleksandrova, Dimitri Melkovi, Viktoria Melkova, Tatiana Bahvalova ja Aleksei Bahvalovi piiri ületuste kohta andmed tõendamaks, et isikud tõid sularaha Venemaalt Eestisse ja andsid selle edasi OÜ-le Amelbah (III kd lk 42-57). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid tõendavad üksnes isikute liikumist üle piiri. Piiriületused ei tõenda faktilisi asjaolusid, mis asjas tähtsust omavad – millal, millise suhte alusel, mis kuupäevadel, millised summad andis S. Krivonosov OÜ-le Amelbah (pankrotis).
10.6.Hagejate taotlusel kuulas maakohus käesolevas asjas tunnistajatena üle Tatiana Bahvalova (I kd lk 203), Aleksei Bahvalovi (III kd lk 36), Dimitri Melkovi (II kd lk 179) ja Viktoria Melkova (II kd lk 181). Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja Tatiana Bahvalova ütlused olid vastuolulised, kuid kohtuistungil neid vastuolusid ei kõrvaldatud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta OÜ-s 40 % osanik alates 2004.Tunnistaja kirjeldas OÜ Amelbah asutamisele eelnenud koosolekut ja märkis, et ta tundis huvi mis tema investeeringutest saab (I kd lk 204), samas kinnitas, et S. Krivonosov oli investor, kes andis raha üksnes tunnistaja ja tema abikaasa kätte ning tunnistaja ise midagi äriühingusse ei investeerinud (I kd lk 204 pöördel). Vastuseks kohtu küsimusele, kuidas tunnistaja, kes on Venemaa kodanik, sai 40 % osaluse äriühingus, vastas tunnistaja, et ta tegi mingeid sissemakseid, kuid ei mäleta kui palju. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja on OÜ Amelbah (pankrotis) osanik ning otseselt huvitatud hagejate nõude rahuldamisest, samuti andis ta vastuolulisi tunnistusi selle kohta, kas ta on OÜ-sse investeerinud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole antud asjas tõendi allikana usaldusväärsed. Tunnistaja Dimitri Melkov märkis oma töökohaks OÜ Vidkam, direktor. Tunnistaja ütluste kohaselt oli summa, mida S. Krivonosov lubas, umbes 1 miljon dollarit, raha tõid tunnistaja, Viktoria, tunnistaja lapsed ja Bahvalovid ka (II kd lk 179). Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ei andnud ütlusi summade suuruse osas, samuti laiendas ta võrreldes T. Bahvaloviga isikute ringi, kes väidetavalt raha tõid. Ringkonnahus leiab, et tunnistaja on pankrotistunud äriühinguga seotud isik, kellel on huvi hagi rahuldamise vastu, seega on tema ütluste usaldusväärsus kaheldav, samas ei andnud tunnistaja ütlusi, mis oleks hageja nõuet tõendanud. Tunnistaja Viktoria Melkova nimetas töökohana OÜ Vidkam raamatupidaja.Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta alates 2004 aastast OÜ Amelbah (pankrotis) raamatupidaja. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui äriühingul oli raha vaja, siis Sergei andis, kuna oma raha üldse ei olnud. Raha toodi tollipunkti, võtsime vajaliku summa. Tunnistaja ise vormistas summad kassa sissetulekuorderiga, kuid Sergei Krivonosovi nimel. Tunnistaja sõnul oli S. Krivonosoviga suulised kokkulepped, mis vormistati hoonestusõigusega kirjalikult (II kd lk 182). Samuti märkis tunnistaja, et tegi vahel kassa sissetulekuordereid tagantjärele, kui midagi oli õigel ajal tegemata jäänud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja andis ütlusi, mis kinnitavad ekspertide järeldusi, et OÜ Amelbah (pankrotis) raamatupidamine ei vastanud nõuetele. Ringkonnakohus ei pea usaldusväärseteks isiku ütlusi, kes on majanduslikult huvitatud hagi rahuldamisest ja kes ise korraldas raamatupidamist. Tunnistaja Aleksei Bahvalovi ütluste kohaselt teab ta OÜ-st Amelbah (pankrotis), kuna üks osanik oli tema abikaasa. Plaan oli Tallinnasse hotell ehitada. Tunnistaja ütluste kohaselt ta
teadis Sergei Krivonosovit, kellelt pidi põhiline osa vajalikust rahast laekuma. Tunnistaja ütluste järgi ei vormistatud kirjalikke dokumenete ei raha üleandmise ega ka vastuvõtmise kohta. Tunnistaja sõnul oli tema abikaasal vihik, kuhu ta raha saamise ja edasiandmise üles märkis. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja on OÜ Amelbah (pankrotis) osaniku abikaasa, mistõttu ringkonnakohus ei loe tema ütlustega tuvastatuks hagis nimetatud summa üleandmist kostjale. Ringkonnakohus leiab, et usutav on kostja esindaja väide, et raha andsid tegelikult Melkovid ja Bahvalova kes olid OÜ Amelbah osanikud. Sellele viitab ka raamatupidaja kanne, kes märkis Sergei Krivonosovi antud raha kohta „annetatud kapital“, st raha andis omanik kapitali jaoks, kuid peeti vajalikuks kunstlikult tekitada võlausaldajaks Sergei Krivonosov. Omanike eesmärk oli võlausaldajatele mitte midagi jätta ( I kd lk 201). Hagejate väide, et raha kassasse andjad Dimitri ja Viktoria Melkov ja Aleksei ning Tatiana Bahvalovid olid käsunditäitjad, kes täitsid Sergei Krivonosovi antud käsundit, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistajad on asjast huvitatud isikud, kes oskasid umbkaudselt märkida, millistest summadest on jutt ja kes raha üle piiri tõid, kuid ringkonnakohus ei pea nende ütlusi tõendiks selles osas, kellelt raha pärines. Hagejad ei ole ümber lükanud varasemas asjas tõendatud asjaolu, et raha maksmine Sergei Krivonosovi poolt OÜ Amelbah arvele aastatel 2005-2008 ei ole tõendatud.
11.Hagejad esitasid oma nõude alternatiivsetel õiguslikel alustel. PankrS § 119 lg 4 kohaselt, kui teine pool on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus PankrS § 146 lõike 1 kohaselt. Sama paragrahvi 5 lõike kohaselt, kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana. Sel juhul loetakse teise poole hüvitisenõue tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus käesoleva seaduse § 153 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuetega. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et hagejad oleksid midagi tagasivõidetud hoonestusõiguse tehingu alusel OÜ-le Amelbah (pankrotis) üle andnud, siis langeb ära hagejate nõude alus ning puudub vajadus eraldi kontrollida, kas esinevad asjaolud, mille alusel ümber hinnata Sergei Krivonosovi teadmine või teadma pidamine võlausaldajate huvide kahjustamisest.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 alusel solidaarselt apellantide kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.