2-15-4750/35 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

Hagi vastuse kohaselt (I kd, tl 181) kostja hinnangul on hagi põhjendamatu ja alusetu. Asjaolu, et üldkoosolekul rahuldati GMPP Disain OÜ häältega sama võlausaldaja poolt esitatud kaebus ei muuda üldkoosoleku otsust seadusega vastuolus olevaks ega heade kommete vastaseks. Kui GMPP Disain OÜ on ainuke võlausaldaja antud menetluses, siis järelikult saabki ainult tema häältega otsuseid vastu võtta. Halduri etteheited ja vastuväited selles osas on arusaamatud. PankrS § 77 p 7 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Võlausaldaja on vastavalt seadusele esitanud oma kaebuse üldkoosolekule ning üldkoosolek on kaebusega nõustunud. Seega vastab üldkoosoleku otsus seaduse nõuetele ning kaebuse lahendamine on üldkoosoleku pädevuses. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Ühtegi eelnimetatud asjaolu antud juhul ei esine. Halduri suhtes kaebuse lahendamine on antud üldkoosoleku pädevusse, üldkoosolek on nõuetekohaselt kokku kutsutud ja otsuse tegemisel korda rikutud ei ole, samuti vastab otsus võlausaldajate ühistele huvidele, kuna ainukeseks võlausaldajaks on GMPP Disain OÜ. Haldur ei ole usaldust kaotanud ning kaebuse esitamist põhjustanud ainult 23.01.2015.a. üldkoosoleku otsuse täitmata jätmisega, vaid mitmel muul põhjusel. Haldur tegutseb käesoleval ajal ainult omakasu huvides ning kahjustab nii ainukese võlausaldaja kui ka võlgniku huve, samuti on haldur oma tegevusetusega seadnud ohtu pankrotivara säilimise. Halduri poolt kohtule hagi lisana esitatud võlausaldaja kaebusest halduri suhtes nähtuvad erinevad põhjused miks haldur on usalduse kaotanud. Võlausaldaja GMPP Disain OÜ kinnitab jätkuvalt, et halduril puudub usaldus. Haldur on antud menetluses asunud selgelt ennast võlausaldajaga vastanduma, mitte tegutsema ühise eesmärgi nimel, milleks on pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamine. Haldurile on teada, et menetluses on ainuke võlausaldaja GMPP Disain OÜ, kes on samuti kinnistu omanik, millele pankrotivaraks olev hoonestusõigus on seatud. Seega on täiesti loogiline ja otstarbekas ning kõige vähem kulusid ja aega tekitav müügiviis hoonestusõiguse võõrandamine kinnistu omanikule ja seejärel nõuete tasaarvestamine, milleks PankrS § 137 annab ka vastava võimaluse. Nõuete tasaarvestamine on VÕS-ist tulenev seaduslik võimalus tehingu pooltel oma kohustuste tasumiseks ning antud juhul puudub reaalne põhjus miks sama isik peaks raha pangakontole maksma ja siis selle pangakontolt taas kätte saama, kui tehingu vormistamiseks on muid võimalusi. Kui ainuke võlausaldaja on leidnud, et sellisel viisil vara müük annab suuremat kasu, siis järelikult on see võlausaldajale sobiv ega samas kahjusta mingilgi määral võlgniku õigusi ja huve. Sisuliselt loobub võlausaldaja tehingu tegemisel mitmesaja tuhande euro suurusest nõudest 3(20)

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (II kd, tl 2-7) õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1). 16.03.2015 võlausaldajate üldkoosoleku otsus oma sisult tähendas, et võlausaldaja GMPP Disain OÜ otsustas rahuldada ise enda esitatud kaebuse. Asjaolu, et võlausaldaja GMPP Disain OÜ on ainus isik, kes teeb võlausaldaja otsuseid, ei tähenda et antud isik saaks oma õiguste teostamisel toimida vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlust ei ole, et vastavalt PankrS § 77 p 7 on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Kostja on seisukohal, et ainukeseks OÜ Amelbah (pankrotis) võlausaldajaks on GMPP Disain OÜ ning seetõttu ei esine PankrS § 83 lg 1 toodud aluseid üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja eksitab kohust asjaoludes, et GMPP Disain OÜ on ainus võlausaldaja. Hageja väidab, et GMPP Disain OÜ on ainus pankrotivõlausaldaja, kelle nõue on tunnustatud kuid OÜ-l Amelbah (pankrotis) on veel võlausaldajaid. Hagejale on oma nõude esitanud A A , K K ja O N ning nimetatut tõendab 30.4.2015.a. esitatud nõudeavaldus. A A , K K ja O N on ka esitanud hagi OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri vastu, milles nõuab 200 000 euro välja mõistmist või alternatiivsena tunnustamist OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotimenetluses samas summas. Nimetatut tõendab 30.4.2015.a. esitatud hagiavaldus. Hageja eeldab, et puudub vaidlus asjaolus, et nimetatud hagi menetletakse tsiviilasjas nr 2-15-6601 ja haldur vaidleb esitatud nõuetele vastu ning nimetatud menetluses puudub jõustunud lahend. Asjaolu, et A A , K K ja O N on esitanud nõudeavalduse ja nõudeavalduses toodud nõue on tunnustamata ning nõude üle toimub vaidlus, ei tähenda, et antud isikuid ja nende esitatud nõuet saaks ignoreerida, st isikuid ei tuleks käsitleda pankrotivõlausaldajatena. Vastavalt PankrS § 8 lg 3 ja § 44 lg 1 tuleb A A , K K ja O N lugeda pankrotivõlausaldajaks, seda vaatamata asjaolule, et pankrotihaldur vaidleb vastu nimetatud isikute esitatud nõuetele. Tsiviilasjas nr 2-09-36205 Viru Maakohtu 16.3.2010. määruse resolutsiooni punkt 6 tooduga on tõendatud, et Pirgu Projekt Loominguline Tootmisühistu on OÜ Amelbah (pankrotis) võlausaldaja 25 000 krooni (1 597,79 €) osas ja A A on OÜ Amelbah (pankrotis) võlausaldaja 37 000 krooni (2 364,73 €) osas, seda vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 6 ja § 146 lg 1 p 4. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükiga OÜ Amelbah (pankrotis) kohta on tõendatud, et Maksu- ja Tolliamet on OÜ Amelbah (pankrotis) võlausaldaja 979,50 euro osas (tasumistähtajaga 1.10.2015), seda vastavalt PankrS § 148 lg 1 p 3 ja § 146 lg 1 p 4. PankrS § 83 lg 1 ei ole eristanud võlgniku võlausaldaja ja 4(20)

pankrotivõlausaldaja mõistet, mistõttu otsuse kehtetuse hindamisel tuleb hinnata, kas tehtud otsusega rikutakse võlausaldajate, so. GMPP Disain OÜ, A A , K K ja O N , Pirgu Projekt Loominguline Tootmisühistu, A A , Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet kaudu, ühiseid huve. Kostja on nõustunud hagejaga, et 16.03.2015 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemise aluseks oleva kaebuse esitamist on põhjustanud 23.01.2015.a. üldkoosoleku otsuse täitmata jätmine Osaühing Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villman poolt. Täiendava alusena on Kostja nimetanud vastava kaebuse esitamise põhjusena võlausaldaja GMPP Disain OÜ usalduse kaotamist Osaühing Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villman suhtes. Hageja on seisukohal, et usalduse olemasolu või kaotamist, kui negatiivset asjaolu ei ole hagejal võimalik tõendada. Hageja on seisukohal, et kostja peab tõendama oma väidet usalduse kaotamise osas, mitte aga piirduma üldsõnalise väite esitamisega. Usalduse kaotamise hindamisel tuleb hinnata, milline muutus oli toiminud perioodil 23.1.2015 kuni 23.2.2015.a. võrreldes varasemaga, et see tingis usalduse kaotuse. OÜ Amelbah (pankrotis) 23.1.2015 üldkoosoleku otsuse tegemise õigusliku alusena on tuginetud PankrS § 137. Jõustunud Viru Maakohtu 6.5.2015. otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1654 on tunnistatud kehtetuks OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mida tõendab lisatud jõustumismärkega otsus. Seega halduri poolt otsuse tegemisest mitte täita OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus on seaduslik. Pankrotihalduril on diskretsiooniõigus. Kohus saab kontrollida, kas haldur on seadust järginud. Viru Maakohtu 6.5.2015. otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1654 on kohus sisuliselt lahendanud küsimuse, kas haldur üldkoosoleku otsuse täitmata jätmisel on järginud seaduses toodut. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Käesolevaks ajaks on möödunud üle 3 kuu ajast, mil Võlgnik ja kostja S K pärijad sõlmisid vaidluste lõpetamisteks kompromissi (Ts.asi nr 2-10-12856 Harju Maakohtus). Kompromissi tulemusena sai võlgnik vara omandi ja valduse ning tegelikult on Võlgnik vabanenud tema vastu esitatud nõuetest. Teatavasti sõlmiti kompromiss peamise võlausaldaja OÜ GMPP Disain nõusolekul selliselt, et pankrotivara - hoonestusõigus XXX, Tallinn (hoonestusõigus on seatud OÜ-le GMPP Disain kuuluvale kinnistule) - tagastatakse kinnistu omanikule tasaarvelduse korras ja selleks vormistatakse vastav notariaalne müügileping. Pankrotihalduri vastuväide: Kaebaja väited on põhjendamatud ja tõendamata. Puuduvad sellised kokkulepped OÜ-ga GMPP Disain, et hoonestusõigus XXX,Tallinn (hoonestusõigus on seatud OÜ-le GMPP Disain kuuluvale kinnistule, selles vaidlus puudub) - tagastatakse kinnistu omanikule tasaarvelduse korras ja selleks vormistatakse vastav notariaalne müügileping. Tsiviilasjas nr 2-10-12856 Harju Maakohtu 30.9.2014.a. otsusega rahuldati pankrotihalduri hagi. Tsiviilasja nr 2-10-12856 kohtumenetluse väliselt sõlmiti OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villman, A A , K K , O N , OÜ Vidkam ja OÜ GMPP Disain vahel 31.10.2014.a. kokkulepe, milles seoses tsiviilasja nr 2-10-12856 menetlusega lepiti kokku: Harju Maakohtu 30.09.2014.a kohtuotsust tsiviilasjas 2-10-12856 ei vaidlustata ning kohtuotsus jõustub muutumatult. Hageja ja kostja 1 ja kostja 2 on kokku leppinud, et neil puuduvad antud tsiviilasjaga seoses vastastikused nõuded ja pretensioonid ning seega Hageja ei esita ka menetluskulude kindlaksmääramiseks ja sissenõudmiseks nõuet (st alates kohtuotsuse jõustumisest loetaks hageja vastavast nõudest loobunuks). Kostjad 1 ja Kostjad 2 kohustuvad hiljemalt 3.11.2014 kl 17.00 OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihaldurile Tarmo Villman üle andma hoonestusõiguse XXX, Tallinn, (registriosa nr XXX) otsese valduse, mille üleandmise kohta koostatakse OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villman ja Kostja 1 ning Kostja 2 esindaja poolt allkirjastatud üleandmisakt. Hageja ja kostja 1 ja kostja 2 on kokku leppinud, et Harju Maakohtu 20.10.2014.a määrus tsiviilasjas 2-10-12856 ei vaidlustata (pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest) ning kohtumäärus jõustub muutumatult. Hageja ja kostja 1 ja kostja 2 on Harju Maakohtu 20.10.2014.a määruse kätte saanud 21.10.2014. Kompromissi sõlmimine toimus vastavuses OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotitoimkonna 31.10.2014 otsusele (toimkonna otsuse tekstis märgitud kuupäevaks 30.10.2014). 5(20)

23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: OÜ Amelbah (pankrotis) võlgnik juhatuse liige D.M on täiendavalt kinnitanud oma arusaama kompromissi olemusest. Seega nii kostja S K pärijad ja OÜ Amelbah (pankrotis) võlgnik juhatus on kinnitanud, et nendel ei ole nõudeid seonduvalt pankrotivaraga. Pankrotihalduri vastuväide: Kaebaja väited tõendamata. 23.2.2015 kaebuse lisade nr 1.1 ja 1.2. (hagiavalduse lisad nr-tega 1.1. ja 1.2) all on esitatud D M 19.12.2014. esitatud kinnitused, milles ei nähtu Kaebaja väidetavat kompromissi olemust. Kinnitusest, mille allkirjastaja isikuna on märgitud „OÜ Amelbah (pankrotis) osanik ja juhatuse liige D M ” nähtub kaudne seoses tsiviilasjaga nr 2-10-12856 ainult järgnevas: „Nõustun, et kogu pankrotivara arvelt tasutakse võlausaldajate võlanõuded ning osanikel puuduvad nii praegu kui tulevikus nõuded osaühingu vara osas. Nõustun, et pankrotivarasse kuuluva Tallinnas XXX hoonestusõiguse arvelt tasutakse OÜ GMPP Disain nõue tasaarvelduse korras.” Pankrotihaldur on seisukohal, asjaolu et võlgnik juhatuse liige esitab mingi seisukoha nõuete rahuldamise viisi ulatuses ei tähenda, et PankrS toodu ei kuulu järgimisele. PankrS § 99 lg 1, PankrS § 146 lg 1 ja lg 2, § 153 lg 1, lg 5, lg 6, § 154 lg 2 toodu reguleerib nõuete rahuldamist ja võimalikku nõuete tasaarvestuse võimalusi. OÜ GMPP Disain ei saaks oma nõuet tasaaarvestada OÜ Amelbah pankrotis pankrotivara müügist tekkiva nõudega, kuna OÜ-l GMPP Disain ei olnud tekkinud enne OÜ Amelbah pankroti väljakuulutamist tasaarvestuse õigust. Käesoleval hetkel on OÜ-l GMPP Disain nõuded OÜ Amelbah vastu (tegemist on pankrotivõlausaldaja (PankrS § 8 lg 3 tähenduses) nõudega) ning OÜ-l Amelbah (pankrotis) puuduvad nõuded OÜ GMPP Disain vastu. OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotivaraks oleva XXX Tallinn hoonestusõiguse müügil OÜ-le GMPP Disain tekiks OÜ-l Amelbah (pankrotis) alles nõudeõigus OÜ GMPP Disain vastu. Kuna OÜ-l GMPP Disain ei olnud enne OÜ Amelbah pankrotis väljakuulutamist tasaarvestuse õigust tekkinud, ei saa OÜ GMPP Disain oma nõuet tasaaarvestada, mistõttu OÜ GMPP Disain ja OÜ Amelbah (pankrotis) juhatuse liikme D M seisukoht ei vasta seadusele. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub vastavalt PankrS § 44 lg 1 teisele lausele pankrotiseaduses sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 146 lg 1 ja lg 2, § 153 lg 1, lg 5, lg 6, § 154 lg 2 võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub ainult rahas ning see toimub pärast PankrS § 146 lg 1 väljamaksete tegemist ja väljamaksed võlausaldajatele tehakse sama järgu nõuete puhul võrdselt. Jaotiste alusel raha väljamaksmine oma sisult tähendab pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Väljamakse küsimuse otsustamine on halduri pädevuses ning väljamakse tegemiseks peab olema toimkonna nõusolek. Seega võlausaldajate ega võlgniku pädevuses ei ole otsustada võlausaldajate nõuete rahuldamise küsimuse otsustamine. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Haldurile on teada, et võlausaldaja on korduvalt kinnitanud, et ta kohustub ja garanteerib Narva Ehitusprojekt OÜ võlanõude tasumise tingimusel, et hoonestusõigusele seatud hüpoteek kustutatakse. Haldurile on teada, et võlausaldaja garanteerib pankrotimenetluses kantud kulutuste tasumise ja pankrotihaldurile kohtu poolt kinnitatud tasu väljamaksmise. Pankrotihalduri vastuväide: Kaebaja väited tõendamata. Pankrotihalduri ei ole olnud midagi teada GMPP Disain OÜ väidetavatest kinnitustest seoses OÜ Narva Ehitusprojekt nõude rahuldamisega kuni 23.2.2015, mil GMPP Disain OÜ esitas pankrotihalduril kaebuse (vt hagiavalduse lisa 14). Hoopiski GMPP Disain OÜ 28.1.2015. ettepanekus pankrotihaldurile müügilepingu sõlmimiseks (23.2.2015 kaebuse lisa nr 5.1. ja hagiavalduse lisa nr 5.1.) on kaebaja nimetanud järgnevat: Lisaks eelnimetatud summale tasuks GMPP Disain OÜ Amelbah OÜ kontole 5 204,94 eurot, millisest summast 726 eurot kuuluks tasumisele teisele võlausaldajale Narva Ehitusporjekt OÜ (lähtudes sellest, et pankrotimenetluses on kaks võlausaldajat kogunõuete summaga 661 205,47 eurot, on Narva Ehitusprojekt OÜ jaotis 1,21 % ning 1,21 % summast 60 000 eurot on 726 eurot) ja 4 478,94 eurot (koos käibemaksuga) oleks OÜ Amelbah 23.01.2015.a. pankrotitoimkonna koosolekul kinnitatud pankrotihalduri tasu katteks. Ühtlasi on GMPP Disain OÜ valmis hüvitama pankrotimenetluse kulud, mis on jäänud senini hüvitamata ja mille hüvitamise osas on pooled kokkuleppele jõudnud. Pankrotihaldur on 6(20)

seisukohal, et nimetatud ettepanekus toodud OÜ Narva Ehitusprojekt nõude rahuldamise viis ei vasta Pankrotiseaduses toodule. Pankrotiseaduse tähenduses Narva Ehitusprojekt OÜ võlanõude rahuldamisel ei ole mingitki seost hoonestusõigusel registriosas Narva Ehitusprojekt OÜ kasuks sisse kantud kohtuliku hüpoteegiga. Kaebuse lisa nr 2 all esitatud Viru Maakohtu 15.11.2011.a. määrusega kinnitatud OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihalduri esitatud jaotusettepanekust nähtuvalt OÜ Narva Ehitusprojekt nõue summas 7988,96 eurot on tunnustatud II järgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudega). Seega tegemist ei ole pandiga (hüpoteegiga) tagatud nõudega. XXX Tallinn hoonestusõigusele (kantud kinnistusraamatusse registriosa nr XXX all) (vt lisa 6) on IV jakku kantud kohtulik hüpoteek OÜ Narva Ehitusprojekt kasuks summas 125000 EEK (7988,96 eurot) ning nimetatud kandest nähtuvalt oli hüpoteek seatud 10.9.2009. määruse alusel. Tegemist oli hagi tagamise abinõude rakendamise määruse tsiviilasjas nr 2-08-56002 seatud kohtuliku hüpoteegiga. Pankrotihaldur esitas 16.1.2015.a. tsiviilasjas nr 2-08-56002 taotluse (vt lisa 7) kõigi rakendatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks, kuid maakohus ei ole selles osas mingit seisukohta võtnud. Pankrotihalduri sai lõpuks 20.3.2015. OÜ-le Narva Ehitusprojekt 20.3.2015.a. avalduse (nõusoleku) eelnimetatud hüpoteegi kustutamiseks ning 20.3.2015 oli kinnistusosakonnale esitatud 20.3.2015.a. avaldus registriosale nr XXX OÜ Narva Ehitusprojekt kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks (vt lisa 8). Kaebaja märgib möödaminnes, et ”võlausaldaja garanteerib pankrotimenetluses kantud kulutuste tasumise ja pankrotihaldurile kohtu poolt kinnitatud tasu väljamaksmise” kuid mitte kuidagi ei märgita ega ka nimetata kuid toimub see garanteerimine. OÜ GMPP Disain välja pakutud pankrotimenetluse kulude ja pankrotihalduri tasu tasumise viis ei vasta Pankrotiseaduses toodule. Pankrotimenetluse väljamaksed reguleerib PankrS § 146 lg 1. Pankrotimenetluse kulude ja pankrotihalduri tasu tasumine toimub pankrotivara arvelt. Peamiseks pankrotivaraks XXX Tallinn hoonestusõigus. Kui nimetatud vara müükse täpses vastavuses OÜ Amelbah (pankrotis) 23.1.2015. võlausaldajate üldkoosolekul tehtud otsusele (vt hagiavalduse lisa nr 3) (otsuse sõnastus: võõrandada XXX, Tallinn hoonestusõigus OÜ-le GMPP Disain hinnaga 60 000 eurot, millise summa võib OÜ GMPP Disain tasaarvestada oma nõudega võlgniku vastu, kui GMPP Disain OÜ on ainukeseks võlausaldajaks), siis kogu pankrotivarasse laekunud summa tasaarvestatakse. St OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotivaras puudub raha, et tasuda pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. Tartu Ringkonnakohus on 26. juuni 2014 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 p 12 on asunud seisukohale, et: „Ringkonnakohus leiab, et pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara“. Seega pankrotivara puudumisel kohus ei saa kinnitada pankrotimenetluse kulusid st ka pankrotihalduri tasu. OÜ Amelbah (pankrotis) 23.1.2015. võlausaldajate üldkoosoleku otsuse täitmisel jääks pankrotihaldur tasuta ja kantud kulud jääks tasumata. OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotimenetluses on ka massivõlausaldajad (PankrS § 148 kulud), kelle nõuded jääks samuti rahuldamata. Kõik nimetatud omakorda tähendab, et pankrotimenetluses lõpeks raugemisega ja tekib olukord, kus pankrotihalduril, kui füüsilisel isikul, on varaline vastutus võlausaldajate ees (PankrS § 148 lg 2). 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Tänaseks on selgunud, et pankrotihaldur Tarmo Villman eirab ühepoolselt peamise võlausaldajaga sõlmitud kokkulepet. Pankrotihaldur on asunud seisukohale, et nimetatud hoonestusõigust tuleb müüa enampakkumise korras alghinnaga ca 300 000,00 eurot (antud info on ta esitanud suuliselt). Võlausaldajale on arusaamatu, millega on põhjendatud halduri ettepanek teostada enampakkumine. Teatavasti omab võlausaldaja antud pankrotimenetluses Võlgniku vastu nõudeid üle 600 000,00 euro. Kui teoreetiliselt teostadagi enampakkumine, siis ikkagi ületavad võlausaldaja nõuded mitmekordselt enampakkumise alghinna ja seega jääb igal juhul enampakkumise võitjaks ja vara omandajaks võlausaldaja. Võlausaldaja on seisukohal, et haldur ei tegutse selles asjas ökonoomselt, täiendavaid kulutusi kokkuhoidvalt. Arvatavasti on halduri tegelik motiiv “teenida” oluliselt suurem halduritasu. Pankrotihalduri vastuväide: Esitatud väited on tõendamata. Pankrotihalduril ei ole mingitki kokkulepet OÜ-ga GMPP Disain. Pankrotihaldur ei ole esitanud seisukohta hoonestusõiguse müügis alghinnaga ca 300000 EUR. Pankrotihaldur on teinud pankrotitoimkonnale arvukaid 7(20)

ettepanekuid pankrotivara müügi alghinna osas, mis kõik on jäänud vastuseta, st enampakkumisel müügil alghinna osas toimkond ei ole võtnud mingitki seisukohta. Pankrotihaldur on koostanud OÜ Amelbah (pankrotis) 16.1.2015.a. pankrotitoimkonna otsuse projekti (vt lisa 9), mille haldur on 16.1.2015.a. edastanud pankrotitoimkonna liikmetele (vt lisa 10) ning milles haldur tegi ettepaneku - müüa enampakkumisel alghinnaga 244500 EUR XXX Tallinn hoonestusõigusega seonduv ettevõtte, mis hõlmaks XXX Tallinn hoonestusõigust ja sellega seonduvaid õigusi/kohustusi ning OÜ Narva Ehitusprojekt koostatud sama hoonestusõigusega seonduvat eskiisprojekt, samuti sellega seonduvad õigused, kinnisasja omandajale lähevad üle kõik senised üürilepingutest tulenevad suhted, samuti antakse üle üürnike poolt tasutud tagatisrahad summas 667,39 € (või juhul, kui OÜ Vump Worker tagastatakse lähiajal 153,39 €, siis tagatisraha selle summa võrra väiksemana). Pankrotihaldur on koostanud 26.1.2015.a. pankrotitoimkonna otsuse projekti (vt lisa 11), mille haldur on 26.1.2015.a. edastanud pankrotitoimkonna liikmetele (vt lisa 12) ning milles haldur tegi ettepaneku - müüa enampakkumisel alghinnaga 60000 EUR XXX Tallinn hoonestusõigusega seonduv ettevõtte, mis hõlmaks XXX Tallinn hoonestusõigust ja sellega seonduvaid õigusi/kohustusi ning OÜ Narva Ehitusprojekt koostatud sama hoonestusõigusega seonduvat eskiisprojekt, samuti sellega seonduvad õigused, kinnisasja omandajale lähevad üle kõik senised üürilepingutest tulenevad suhted, samuti antakse üle üürnike poolt tasutud tagatisrahad summas 667,39 € (või juhul, kui OÜ Vump Worker tagastatakse lähiajal 153,39 €, siis tagatisraha selle summa võrra väiksemana). OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotitoimkonna enamus Tiit Muller ja Anna Aunap isikus saatsid pankrotihaldurile 29.1.2015. vastuse (vastus ise on dateeritud 28.1.2015. kuupäevaga) (vt lisa 13), milles asusid seisukohale: Pankrotitoimkonna liikmed halduri ettepanekutega nõus ei ole ning on seisukohal, et antud juhul peaks hoonestusõiguse võõrandama lähtudes 23.01.2015.a. Võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsusele OÜ-le GMPP Disain hinnaga 60 000 eurot vastavalt PankrS § 137 lg 1 ilma enampakkumiseta. Samuti ei ole toimkonnas, ega võlausaldajate üldkoosolekul räägitud hoonestusõigusega seonduva ettevõtte müügist, vaid on otsustatud üksnes hoonestusõiguse müügi küsimus ja seega ei ole mõistlik rääkida ettevõtte müügist. Pankrotihaldur on koostanud 3.2.2015.a. pankrotitoimkonna otsuse projekti ja samal päeval ka esitanud pankrotitoimkonna liikmetele (vt lisa 14), milles haldur tegi ettepaneku - Haldurile anda kooskõlastus XXX Tallinn hoonestusõiguse müügiks avalikul enampakkumisel esmase alghinnaga 212 569 eurot. Pankrotihaldur on olnud kogu aeg seisukohal, et pankrotivaraks olev XXX Tallinn hoonestusõigusega seonduvad õigused tuleb müüa enampakkumisel. Seejuures ei ole haldur seadnud pankrotitoimkonnale mingeid raame enampakkumise alghinna osas oma seisukoha esitamiseks. Kui kaebuse esitajale ei sobi pankrotitoimkonna liikmeks olevad isikud, siis tal õigus igal ajal taotleda pankrotitoimkonna liikmete vabastamist ja endale sobivate isikute valimist pankrotitoimkonna liikmeteks. Haldur on seisukohal, et Kaebuse esitaja on ekslikul seisukohal selle, et pankrotihalduril tuleb põhistada enampakkumise läbiviimise vajadust. PankrS § 137 lg 1 tulenevalt vara müük enampakkumiseta on võimalik ainult siis, kui asjaoludest ja otsusest tuleneb selgelt, et see annaks suuremat kasu. OÜ GMPP Disain ei ole esitanud isegi väidet (rääkimata siis veel mingigi põhistuse esitamist), et müük enampakkumiseta hinnaga 60000 eurot annaks suuremat kasu. Vastavalt PankrS § 135 lg 1 üldjuhul Haldur müüb pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti nagu täitemenetluses on ka pankrotimenetluses Võlgnikul omad õigused. Käesolevas pankrotimenetluses on pankrotihaldur esitanud võlgnikule 4.2.2015.a päringu: Kas võlgnik on nõus, et võõrandada XXXTallinn hoonestusõigus OÜ-le GMPP Disain hinnaga 60000 eurot, millise summa võib OÜ GMPP Disain tasaarvestada oma nõudega võlgniku vastu, kui GMPP Disain on ainukeseks võlausaldajaks? Nimetatule on võlgnik oma lepingulise esindaja kaudu 5.2.2015.a. vastanud halduri küsimusele: Minu klient ei ole nõus. Kaebuse esitaja märgib veel ära, et haldur ei tegutse selles asjas ökonoomselt, täiendavaid kulutusi kokkuhoidvalt. Sellest tõendamata väitest võib aru saada, et vara müük enampakkumisel ei vasta ökonoomsele tegevusele. Pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on otsitud väitega, kuna vara müügil enampakkumisel kaasneb täiendava kulun ainult 9 eurot. TMS § 153 lg-st 2 tulenevad miinimumnõuded kinnisasja enampakkumisest teatamisele. Teate avaldamine 8(20)

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee/ ja Ametlikud Teadaanded on tasuta. Internetis enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaaliks on www.kv.ee, kus 21 päevase kuulutuse avaldamise kulu on 9 eurot. Nimetatud tõendab kinnistusportaali kv.ee omaniku OÜ AllePal arve 19.3.2015.a-st. Kaebuse esitaja märgib veel ära, et arvatavasti on halduri tegelik motiiv “teenida” oluliselt suurem halduritasu. Haldur väidab omakorda, et halduri sooviks on saada õiglast tasu. Haldur omakorda samuti väidab, et võlausaldaja OÜ GMPP Disain soovib lihtsalt 23.01.2015 võlausaldajate üldkoosolek otsusega ja haldurile esitatud nõudega müüa hoonestusõigus 60000 euroga kahjustada kõigi võlausaldajate ühiseid huve ning ka halduri õigust saada õiglast tasu oma tehtud töö eest. PankrS § 651 sätestab halduri tasu piirmäärad ning tasu summa on eatud sõltuvusse pankoritvarasse laekunud summadest. Simus Kinnisvara OÜ hindaja Denno Treimann arvamuste (hagiavalduse lisad nr-tega 8.1 ja 8.2) XXX Tallinn hoonestusõiguse turuväärtuse kohta ning nendest tõendites nähtuvalt turuhind võib olla 138000-212569 EUR vahel. Halduril teadmata alustel on Kaebuse esitaja asunud seisukohale, et vaatamata kinnisvaraspetsialisti esitatud arvamustele hoonestusõigus tuleks müüa 60000 euro eest. Mitte kuskilt ei tulene, et see 60000 eurot oleks hoonestusõiguse harilik väärtus TsÜS § 65 tähenduses. TsÜS § 65 teise lause kohaselt Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Haldur on seisukohal, et vara enampakkumisel näitabki ära kõige õigemalt eseme hariliku väärtuse, kuna vastavalt TMS § 91 enampakkumisel müüakse vara isikule, kes teeb suurima pakkumise. Haldur leiab, et TsÜS § 138 ning VÕS § 6 järgi peavad mõlemad pooled lähtuma õiguste teostamisel üksteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt, see kehtib nii võlausaldaja, pankrotivõlausaldaja, võlgniku kui ka pankrotihalduri suhtes. Tartu Ringkonnakohus on 16.12.2014 lahendis tsiviilasjas nr 2-13-35689 p 5 on asunud seisukohale, et: „ Pankrotihalduriks nimetamisel pidi haldur tutvuma pankrotiavaldusega ja pärandvara varade ning võlgnevuste nimekirjaga. Pankrotihaldur oleks pidanud koheselt aru saama, et pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetlusega kaasnevaid kulusid ning halduril ei ole võimalust ka pankrotivara suurendada. Ringkonnakohtu hinnangul oleks pankrotihaldur pidanud koheselt pärast tema nimetamist tegema kohtule ettepaneku nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumist. PankrS § 30 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Käesolevas pankrotimenetluses nõudis kohus pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumist alles 04.09.2014. a määrusega, s.o rohkem kui üks aasta pärast võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse jätkamisega võttis haldur endale ise riski, et halduri tasu ja kulud võivad jääda kinnitamata, kuna puudub pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid hüvitada. Ringkonnakohus leiab, et kuna pankrotihalduri ja maakohtu tegevus on tekitanud käesoleva olukorra, kus pankrotimenetluse läbiviimisega on tekkinud kulud (s.o pankrotihalduri tasu ja kulutused), kuid puudub pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, tuleb halduri tasu ja kulutused jätta kinnitamata. “. Ringkonnakohtu seisukohast lähtuvalt pankrotihalduri tegevus on üks ettevõtluse vormidest, st tasu ja kulutuste hüvitise saamata jäämine on pankrotihalduri risk asja menetlemisel. Lähtuvalt nimetatust on igati loogiline, et pankrotihaldur ei pea võimalikus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse täitmis olukorras kus olemasolevast pankrotivarast on võimalik tasuda pankrotihalduri tasu ja katta pankrotimenetluse kulud, kuid peale Kaebaja nõutud tehingu tegemist ei ole see enam võimalik. Kaebuse esitaja sisuliseks nõudeks on, et massivõlausaldajate nõuded jääks rahuldamata, et kohus ei määraks pankrotihaldurile tasu ega pankrotihaldur seda ka ei saaks, et kohus ei kinnitaks pankrotimenetluse kulusid ja kulud jääksid hüvitamata. Seonduvalt pankrotihalduri tasuga on GMPP Disain OÜ on seisukohal, et peaks tegema tööd ilma tasu saamata. Nimetatud seisukoht on vastuolus PS § 29, Euroopa sotsiaalharta art 4 lg 1, Inimõiguste ülddeklaratsiooni art 23, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti art 7 punkt a alapunkt II. PankrS § 65 lg 1 tuleneb selget, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 sätestatud põhiõigus hõlmab ka 9(20)

õigust õiglasele töötasule. Seda kinnitavad muuhulgas: (a) Euroopa sotsiaalharta art 4 lg 1, mis sätestab õiguse töötasule, mis tagab töötajale ja ta perekonnale rahuldava elustandardi, (b) Inimõiguste ülddeklaratsiooni art 23, mille kohaselt on igal töötajal õigus õiglasele ja soodsale töötasule, mis tagab temale ja tema perekonnale inimväärse elamise ning (c) ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti art 7 punkt a alapunkt II, mille järgi on töötajatel õigus õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas õigus töötasule, mis tagab rahuldava elamise neile endile ja nende perekondadele. Õiguskantsler on oma märgukirjas 22.07.2013 nr 6-1/121322/1303275 samuti asunud seisukohale, et ajutine haldur ja pankrotihaldur on õigustatud saama õiglast tasu (märgukiri kätte saadav: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6oiguskantsleri_margukiri_pankrotisea duse_ss_11_lg_1_ss_27_lg_4_ja_tootuskindlustuse_seadus_ss_19.pdf). 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Võlausaldaja OÜ GMPP Disain on korduvalt üritanud pankrotihaldurile selgitada, et sõlmitud kokkulepet tuleb siiski täita just selliselt, milles oli algselt kokku lepitud. Seoses ülaltooduga kutsusid võlausaldajad kokku võlausaldajate üldkoosoleku 23.01.2015 a (hagiavalduse Lisa 3), millisega kohustasid pankrotihaldurit võõrandama tasaarvelduse korras nimetud hoonestusõigus OÜ GMPP Disainile. Haldur ei ole siiani põhjendanud, miks tema blokeerib antud tehingut, millised on tema motiivid, miks ta ei täida võlausaldajate üldkoosoleku otsust (hagiavalduse Lisa 4.1. ja 4.2. Korduv ettepanek, notari aja määramine, halduri teade, et ei tule notarisse). 29.01.2015a. esitas OÜ GMPP Disain vastava ettepaneku müügi ja tasaarvestuse teostamiseks pankrotihaldurile. 05.02.2015.a. vastas pankrotihaldur, et „ettepanek ei ole vastuvõetav“. Samas ei ole haldur esitanud ühtegi põhjendust miks haldur ei täida võlausaldajate üldkoosoleku otsust ja mis põhjustel ei ole ettepanek vastuvõetav. (hagiavalduse Lisa 5.1 ja 5.2. Ettepanek, halduri vastus). Võlausaldaja broneeris tehingu teostamiseks notariaja Tallinna Notar Sirje Orman ́i büroos 19.02.2015 a . Haldur ei ilmunud notarisse (hagiavalduse Lisa 6 Notari tõend) Pankrotihalduri vastuväide: Kaebuse esitaja väited on tõendamata, haldur ei ole sõlminud OÜ-ga GMPP Disain mingeidki kokkuleppeid. Võlausaldajate üldkoosolek on 23.1.2015.a. teinud otsuse (hagiavalduse lisa nr 3), kuid kuna see otsus ei vastanud seadusele, siis pankrotihaldur vaidlustas selle. Jõustunud Viru Maakohtu 6.5.2015. otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1654 on tunnistatud kehtetuks OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mida tõendab lisatud jõustumismärkega otsus (vt lisa 17). Seega halduri poolt otsuse tegemisest mitte täita OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus on seaduslik. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: 23.01.2015.a. toimunud OÜ Amelbah (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul otsustati võõrandada XXX Tallinn hoonestusõigus OÜ-le GMPP Disain hinnaga 60 000 eurot, millise summa võib OÜ GMPP Disain tasaarvestada oma nõudega võlgniku vastu, kui OÜ GMPP Disain on ainukeseks võlausaldajaks. Haldurile on teada, et tehingu teostamiseks on OÜ GMPP Disain tasunud Maksu-ja Tolliameti nõude, saavutanud kokkuleppe OÜ Narva Ehitusprojekt nõude omandamiseks ja broneerinud selleks vahendid notari deposiitkontole (hagaiavalduse Lisa 7.1. ja 7.2. Notari tõend, Maksu-ja Tolliameti kiri nõude puudumise kohta). Pankrotihalduri vastuväide: Kaebuse esitaja väited on tõendamata, haldur ei ole sõlminud OÜ-ga GMPP Disain mingeidki kokkuleppeid. Võlausaldajate üldkoosolek on 23.1.2015.a. teinud otsuse, kuid kuna see otsus ei vastanud seadusele, siis pankrotihaldur vaidlustas selle. Jõustunud Viru Maakohtu 6.5.2015. otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1654 on tunnistatud kehtetuks OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mida tõendab lisatud jõustumismärkega otsus (vt lisa 17). Seega halduri poolt otsuse tegemisest mitte täita OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus on seaduslik. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: OÜ GMPP Disain on tellinud ka täiendava hindamisakti kohtueksperdilt Denno Treimannilt määramaks hoonestusõiguse õiglast hinda. Kinnistu omanikuna on võlausaldaja tellinud ka mitmeid hinnapakkumisi taastamaks vara seisundit, millise säilitamise kohustus on formuleeritud hoonestusõiguse lepingus. Kinnistu omanik 10(20)

(võlausaldaja) on esitanud pankrotihaldurile ka nõude kinnistu korrashoiu täitmiseks. Haldurile on teada, et eelmine hoonestaja ( S.K ja tema pärijad) tegelikult ei täitnud alates 2008 a hoonestusõiguse lepingust tulenevat korrashoiukohustust 6 aasta jooksul, mille tõttu on kinnistul asuv vara oluliselt kahjustunud. Tänaseks on selge, et vara taastamiseks tuleb kulutada ca 140 000,00 eurot. Hoonestajale on nimetatud vara mittenõuetekohase haldamise kohta tehtud mitmeid ettekirjutusi Päästeametilt, Tehnilise Järelevalve Ametilt ja oma seisukoha vee- ja kanalisatsiooni lepingu sõlmimiseks on esitanud ka Tallinna Vesi AS. Kinnistu omaniku nõudele vastas pankrotihaldur alles 12.02.2015. Pankrotihalduri vastuväide: Vaidlust ei ole, et kaebuse esitaja oli tellinud Simus Kinnisvara OÜ eksperdilt Denno Treimann hindamisakti XXX Tallinn turuväärtuse määramiseks. Pankrotihaldur ei ole nõustunud GMPP Disain OÜ, kui XXX Tallinn kinnistu omaniku 12.12.2014 nõuetega hoonestusõiguse omanikule (kelleks hetkel OÜ Amelbah (pankrotis) ning vaielnud neile vastu. Pankrotihaldur on nimetatud nõudmistele vastanud kirjalikult ning seda 12.2.2015.a. esitatud vastusega (vt hagiavalduse lisa nr 11). GMPP Disain OÜ on oma nõuete esitamisel lähtunud põhimõttest „süües kasvab isu“. 12.12.2014. nõudekirjas (hagiavalduse lisa 9) GMPP Disain OÜ poolt nimetatakse vara taastamise kuluks ca 74 000 - 80 000.-eurot. 23.1.2015. võlausaldajate üldkoosolekul nimetatakse vastavaks kuluks 120000 eurot ning 23.2.2015. kaebuses (hagiavalduse lisa 14) ca 140000 eurot. Haldur on seisukohal, et GMPP Disain OÜ tegevus ei vastu hea usu põhimõttele. Nimetatud tõendab ka asjaolu, et 12.12.2014. nõudekirja punktis 6 kaebaja nimetab katuse remondi maksumuseks 15000 eurot, samas haldur on võtnud ette sammud vastava katuse remondiks ning esitatud esialgse pakkumise kohaselt on katuse remondi maksumuseks maksimaalselt 1000 euro (millele lisandub käibemaks). Nimetatut tõendab Wise Project OÜ 25.2.2015. e-kiri pankrotihaldurile. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et OÜ-le Amelbah (pankrotis) oleks esitatud ühtegi ettekirjutust seoses hoonestusõigusega. Päästeameti ettekirjutused on 2013.aastast, Tehnilise Järelvalve Ameti ettekirjutus on 2014.aastast ja selle täitmise tähtajaks 1.7.2016. Tallinna Vesi AS tehnilistest tingimustest jääb selgusetuks, mida kaebaja soovib nimetatuga tõendada. Eelduslikult vaidlust ei ole, et OÜ Amelbah (pankrotis) on hoonestusõiguse omanik alles 3.12.2014, seega kõik eelnimetatud ettekirjutused ei ole esitatud pankrotihalduri tegevusest tulenevalt. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Tänaseks on selge, et pankrotihaldur ignoreerib omavoliliselt hoonestusõigusest tulenevat lepingut ja sellega seonduvat nõuet. Haldur on ühepoolselt ka lõpetanud kinnistu igapäevaseks hooldamiseks vajalike kulutuste tegemise (vajalikud kulutused kojamehele ja üüriliste järelvaatajale). On tekkinud olukord, et haldur asudes ise füüsiliselt Jõhvis ja hoonestusõigus milline asub Tallinnas on hetkel hooleta ja järelevalveta. Teatavasti nõuab haldur menetluskuludeks ka tema poolt tehtud sõite Jõhvi –Tallinn-Jõhvi, milliseid ta teostab isikliku transpordivahendiga, hinnaga 0,25 eurot/km. Tegelikult on need sõidud võlausaldaja ja pankrotitoimkonna kontrolli alt väljas. Selline “taksoteenus” on tegelikult mitte asjakohane, tekitab liigseid kulutusi, millised tuleb tegelikult tasuda võlausaldajal. Seega on põhjendatud kahtlus, et halduril on selles asjas omakasu huvi. Teatavasti on haldur sõlminud hoonestusõiguse lepingu alusel ka üürilepinguid, seega on olemas tulu, millise arvelt on võimalikult tegelikult kinnistut hooldada ja teostada hädapäraseid töid. Võlausaldaja on seisukohal, et halduri nimetatud käitumine on vastuolus heade tavadega. Haldur ei käitu antud asjas ametnikuna vaid pigem omakasu motiividel. Pankrotihalduri vastuväide: Kaebaja väited hoonestusõiguse lepingu täitmata jätmisest, hoonestusõiguse hooleta ja järelevalveta jätmine on tõendamata ning täielikult põhjendamatud. Haldur ei ole ühepoolselt lõpetanud ühtegi lepingut. Toimkonna 5.12.2014 heakskiidul oli pankrotihaldur sisse ostnud XXX Tallinn haldusteenuste Pirgu Projekt LTÜ tähtajaga november ja detsember 2014. GMPP Disain OÜ on ilma ühegi õigusliku aluseta esitanud OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotihaldurile haldusteenuste osutamise kohta arveid, seda 21.3.2015. arve nr 1, 15.7.2015. arve nr 3 ning milledele haldur on vastanud et aktsepteeri nimetatud arveid (eeldatavalt selles osas vaidlust ei ole). Asjaolu, et pankrotivara asub Tallinnas ja halduri püsiv tegevuskoht on Jõhvi ei ole põhjuseks, et sõitu Jõhvi-Tallinn-Jõhvi saaks käsitleda 11(20)

„taksoteenusena“. Kulutuste osas teostab kontrolli kohus, kui tekib vaidlus kulutuse (transpordikulu) põhjendatuse osas, siis halduril lasub kohustus põhjendada kulutuse vajalikust. Transpordikulu maksumus 0,25 EUR/km tuleneb PankrS § 3 lg 4 ja Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3. PankrS § 3 lg 4 tuleneb, et pankrotihalduril on täituri õigused ja kohustused ning vastavalt Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 sõidukulud hüvitatakse arvestusega 0,25 €/km. Kulutuste tegemise otsustamise õigus on pankrotihalduril, mitte aga võlausaldajal, mistõttu võlausaldaja ei saa pankrotihaldurit kohustada tegema mingit kulutust (veel enam, tasuma just nimetatud võlausaldajale). Halduri tegevuse vastuolu hea tavaga on kaebaja poolt tõendamata ning tegemist on lihtsalt paljasõnalise ja emotsionaalse väitega. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: 23.01.2015 toimus antud asjas pankrotitoimkonna koosolek. Võlausaldaja ei korda siinkohal üle toimkonna seisukohta, et tegelikult on antud pankrotiprotsessis olnud halduri tegevus asjatundmatu, haldur ei oma juriidilist haridust (hagiavalduse Lisa 13 kohtunik M.Varusk menetluses tsiviilasjas nr 2-10-12856 kõrvaldati haldur esindajana). Võlausaldaja on seisukohal, et haldur on selles asjas tegelikult kahjustanud võlausaldajate huve ja kahjustab võlausaldajate huve jätkuvalt. Võlausaldaja on sunnitud tegema kulutusi ning palkama antud asja õiglaseks lahendamiseks juriste Õigusbüroost Cavere. Pankrotihalduri vastuväide: Kaebaja väited on tõendamata. Toimkonna otsust ei Pankrotiseadus ei võimalda vaidlustada. Kaebuse esitamisel on välja toodud, et halduri tegevus on asjatundmatu, samas seda väidet ei tõendata. Kaebuse esitaja arvates haldur oli kõlblik tegema kõiki toimingud pankrotivara moodustamiseks ja suurendamiseks (hagide, kaebuste esitamine), kuid haldur ei ole sobilik tegema toiminguid pankrotivara müügiks ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kaebuse esitajale oli haldur sobilik isik ilma lepingulise esindajata osalema tsiviilasjas nr 2-1012856 menetluses ning esitama arvukalt menetlusdokumente (tsiviilasi koosnes kokku 8 köitest (vt lisa nr 4)), kuid alles GMPP Disain OÜ nõude täitmata jätmisel (talle hoonestusõiguse müügiks temale sobival viisil) halduri tegevus muutus asjatundmatuks ning võlausaldajat kahjustavaks. Haldur on seisukohal, et Kaebuse esitaja on lähtunud põhimõttest, mida ilukirjanduses nimetatakse - Mooramaa mees on oma töö teinud ja võib nüüd minna. Tsiviilasjas nr 2-10-12856 ei ole haldurit kõrvaldatud menetlusest, vaid kohus on teinud halduril ettepaneku, et haldur võiks kaaluda endale esindaja võtmist. Seda haldur ka tegi ning 2014.a.-l esindas haldurit nimetatud menetluses vandeadvokaat ning see nähtub ka Harju Maakohtu 30.9.2015. kohtuotsusest (vt lisa 4). Haldur on seisukohal, et GMPP Disain OÜ on õigustatud ise valima endale esindajaid ning nimetatu ei saa olla etteheidete esitamise aluseks halduri tegevusele. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Seega on tekkinud olukord, mille haldur tegelikult takistab võlausaldajat taastamaks majandustegevust kinnistul XXX, Tallinn, võlausaldajale kuuluv vara on hävimisohus (hiljuti on tuvastatud objektile sissetungimine, millest on teadlik ka haldur – lõhuti ära metallkorsten). Pankrotihalduri vastuväide: GMPP Disain OÜ on oma majandustegevuselt vaba. Kaebaja esitatus ei nähtu, kuidas halduri poolt takistatakse XXX Tallinn kinnistul GMPP Disain OÜ majandustegevust. Kinnistu on GMPP Disain OÜ omandis. Kui GMPP Disain OÜ soovib teostada majandustegevust hoonestusõigusel, siis esitatust ei nähtu millisel õiguslikul alusel nõutakse GMPP Disain OÜ-le majandustegevuse taastamist. GMPP Disain OÜ ei ole tõendanud, et temale kuuluv kinnistu oleks hävimisohus. Vaidlust ei ole, et XXX Tallinn hoonestusõigusel toimus 7.-8.02.2015. sissemurdmine. Haldur reageeris kiirest GMPP Disain OÜ vastavasisulisele teatele ning millest sai GMPP Disain OÜ esindajate 9.2.2015. e-kirjaga teavitatud (vt lisa 22). Haldur on seisukohal, et iga isik võib langeda sissetungi ohvriks. Igasuguste turvameetmete rakendamine peab olema mõistlik, seejuures arvestada tuleb võimaliku rakendatava turvameetme maksumust ja võimaliku saadavat kahju. Antud juhul oli 7.-8.02.2015. toimunud sissemurdmisel oli kahju suuruseks 10 €, mis ei ole märkimisväärne kahju et oleks vajadus palgata valvurit/turvameest või rakendada mingeid tehnilise valve abinõusid. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Lisaks sellele, et haldur tekitab otsest varalist kahju on haldur tänaseks kaotanud igasuguse võlausaldaja usalduse. Haldur käitub võlausaldaja hinnangul antud 12(20)

juhul pigem „ärimehena“ ja omakasu huvides, mitte pankrotiseaduse mõttest lähtuvalt, milleks on võlausaldajate huvide rahuldamine. Võlausaldaja oli sunnitud ootama kuidas haldur venitas hagide esitamisega kuni viimase päevani ning seejärel sunniti võlausaldajat tegema lisakulutusi õigusabile, sest haldur kõrvaldati ebakompetentsuse tõttu protsessist. Hoonestusõigus võideti pankrotivarasse tagasi ainult täna advokaadi esindusele ning halduril puudub seega alus saada tasu pankrotivara moodustamise tulemuses. Tõenäoliselt üritab haldur praegu võlausaldaja ja võlgniku huve eirates korraldada enampakkumist ainult seetõttu, et põhjendada endale tasu määramist. Pankrotihalduri vastuväide: GMPP Disain OÜ ei ole põhistanud oma väiteid seoses etteheidetega halduri suunal. Puuduvad põhistatused ja ebaselgeks jääb väide seoses usalduse kaotamisega. Kaebaja hinnangud ei vasta pankrotiseadusele. 31.10.2014. sõlmitud komromissidest (vt lisa 1.2) nähtuvalt kõik pankrotihalduri poolt esitatud hagid olid esitatud enne 2014.aastat. OÜ Amelbah pankrotiasjas järjekordse OÜ GMPP Disain kaebuse lahendamiseks korraldatud 6.3.2014. kohtuistungil (vt lisa nr 23 lk 2) GMPP Disain OÜ oma esindaja Tiit Muller kaudu kinnitas, et tal puuduvad pretensioonid pankrotihalduri tegevuse osas. Seega Kaebaja esitatud etteheited on otsitud ning esitatud lihtsalt sooviga saavutada pankrotihalduri vabastamist ning endale sobiliku pankrotihalduri määramist. Seonduvalt pankrotihalduri tasuga on haldur esitanud oma seisukoha käesoleva menetlusdokumendi punktides 4.3 ja 4.4 ning neid üle ei korda. Kaebuse esitaja väited on emotsionaalsed ning kordavad üle varem esitatut, mille osas haldur on juba oma seisukohad esitanud. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: PankrS § 137 annab võlausaldajale õiguse teha haldurile ettekirjutuse vara müügiks. On üheselt selge, et kui ainuke võlausaldaja on GMPP Disain OÜ ja kinnistu omanik on sama isik, siis puudub vajadus avalikult enampakkumise kaudu kolmandate isikute kaasamiseks. Eeltooduga on nõustunud ka võlgnik. Pankrotihalduri vastuväide: GMPP Disain OÜ seisukoht võlausaldaja üldkoosoleku õigustes ei vasta pankrotiseaduses toodule. Jõustunud Viru Maakohtu 6.5.2015. otsusega tsiviilasjas nr 215-1654 on tunnistatud kehtetuks OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mida tõendab lisatud jõustumismärkega otsus (vt lisa 17). Seega halduri poolt otsuse tegemisest mitte täita OÜ AMELBAH (pankrotis) 23. jaanuari 2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus on seaduslik. 23.2.2015.a. kaebuse kohaselt: Võlausaldaja on nõus tasuma haldurile tasu, kuid seda põhjendatud ja kohtu poolt kinnitatud ulatuses. Halduril ei ole alust endale ise tasu tekitada st viia läbi kalli hinnaga enampakkumist ainult sel eesmärgil. Pankrotihalduri vastuväide: GMPP Disain OÜ esitatust ei nähtu, kuidas toimub halduri tasu maksmine ning nimetatud väide on tõendamata ning ei vasta ka seadusele. PankrS § 146 lg 1 reguleerib väljamaksete tegemist. Tasu maksmine toimub pankrotivara arvelt. Hetkel on pankrotivara (seda XXX Tallinn hoonestusõigus näol), mille müügist saadud rahast on võimalik tasuda pankrotihalduri tasu. Kui pankrotihaldur müüks pankrotivara tingimusel et müügihind tasaarvestataks, siis puudub rahalised vahendid pankrotihalduri tasu maksmiseks. Sel juhul pankrotihalduri puuduks tasu saamise õigus (alus on toodud käesoleva menetlusdokumendi punktides 4.3 ja 4.4.). Käesoleva hetke seisuga on teadmata pankrotihalduri tasu suurus, kuna pankrotivara on müümata. Seega asjakohatud on kaebaja etteheited halduri tasu osas. Kostja on seisukohal, et haldur on esitanud paljasõnalise väite muude võlausaldajate olemasolu kohta. Hageja siinkohal ei korda üle käesoleva menetlusdokumendi punktis 3 nimetatud väiteid ja tõendeid, et PankrS tähenduses on OÜ-le Amelbah (pankrotis) veel pankrotivõlausaldajaid ja masskohustustustega (PankrS § 148) seotud võlausaldajad, samuti pankrotimenetluse kuludega seotud võlausaldajaid (PankrS § 150). Kostjale on jäänud ebaselgeks, kuidas saab halduri peale esitatud kaebuse lahendamine rikkuda võlausaldajate ühiseid huve. Hageja on seisukohal, et võlausaldajate ühiseks huviks ei ole see, et 13(20)

02.07.2015 toimunud kohtuistungil (I kd, tl 170) kohus andis kostja esindajale – pankrotitoimkonna esimehele Tiit Mullerile aega hagile vastuse esitamiseks. Samal kohtuistungil nõustusid pooled, et kohus jätkab asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 28.10.2015 kohus andis pooltele tähtaja võimalike avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks hiljemalt ja selgitas, et kohtu määratud tähtajaks tuleb esitada kõik avaldused ning täpsustavad seisukohad, mida menetlusosaline soovib esitada vastaspoole avalduse kohta. Kohus väljastab tähtpäevaks esitatud dokumendid vastaspoolele teadmiseks, vastuväiteid ega täiendusi nendele enam esitada ei saa (II kd, tl 73). Kohus teatas samuti kohtuotsuse tegemise aja, mida hiljem muutis ning andis aega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas täiendavate tõenditena Viru Maakohtu 7.7.2015.a. määruse tsiviilasjas nr 2-0936205 ja Tartu Ringkonnakohtu 9.9.2015.a. määruse tsiviilasjas nr 2-09-36205, millega jõustus eelnimetatud maakohtu määrus (II kd, tl 76-79). Hageja täiendava seisukoha kohaselt (II kd, tl 75) 7.7.2015.a. määruse punktis 1 on kirjas: Avaldaja nõuab halduri vabastamist kuna 16.03.2015.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolek on otsustanud rahuldada halduri suhtes esitatud kaebuse ja halduri vabastada. Seega on tõendatud et vaidlustatud 16.3.2015. üldkoosoleku otsuse ja 7.7.2015 määruse vahel on otsene seos. 7.7.2015.a. määrusega on maakohus jätnud taotluse halduri vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määrusega maakohtu määrus jõustus. 7.7.2015.a. määrus on hagita menetluses tehtud määrus. Kuna tegemist on hagita menetluses tehtud määrusega, siis see on täitmiseks kohustuslik kõikidele, seda vastavalt TsMS § 478 lg 41, millest omakorda tuleneb et määrus on täitmiseks kohustuslik võlausaldajate üldkoosolekule. TsMS § 478 lg 41 ja § 457 lg 1 koostoimes on 7.7.2015.a. määrus kostjale kohustuslik. 16.3.2015. üldkoosoleku otsuse tegemisel on rõhutatud sellele, et halduri suhtes puudub usaldus ja rikutakse võlausaldaja (GMPP Disain OÜ) huve. Kuna maakohus tsiviilasjas nr 2-09-36205 ei ole tuvastanud haldurile ette heidetavat tegevust ega aluseid halduri vabastamiseks, siis 16.3.2015. üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve. Nimetatud asjaolu on omakorda aluseks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, seda vastavalt PankrS § 83 lg 1 teisele lausele. Hageja jääb esitatud nõude juurde. Kostja esitas vastuse ja täiendavad tõendid (II kd, tl 82-92). Vastuse kohaselt kostja hinnangul on halduri esitatud tõendid käesolevas asjas asjakohatud ning halduri tõlgendused materiaalõiguse normidest meelevaldsed ja ekslikud. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Kostja palub kohtul halduri esitatud täiendavad tõendid tagastada, kui asjas tähtust mitteomavad dokumendid ning seda alltoodud põhjustel.

Käesolevas asjas on haldur esitanud hagi konkreetselt ühe üldkoosoleku (mis toimus 16.03.2015), kus võeti vastu üks otsus (rahuldada GMPP Disain OÜ poolt 23.02.2015.a. esitatud kaebus haldur tegevuse suhtes) kehtetuks tunnistamiseks. Seega on käesolevas asjas võimalik hagi piiridest väljumata tuvastada ainuüksi asjaolu kas antud üldkoosoleku otsus on kehtiv või kehtetu. Haldur on 31.03.2015.a. esitatud hagis väitnud, et otsus on seadusega vastuolus, ei ole kooskõlas heade kommetega ning sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kostja on kohtule 08.07.2015.a. kirjalikus vastuses esitanud oma seisukohad ning ümber lükanud kõik halduri hagis esitatud väited ja asjaolud. Kostja rõhutab veelkord, et PankrS näeb ette konkreetsed alused üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse: a) mis ei vasta seadusele, b) või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, c) samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. d) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Antud juhul mitte ühtegi eeltoodud alust ei esine ning muud seadusest tulenevad alused üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Üldkoosoleku otsus vastab seadusele, otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda ning otsusega ei rikuta võlausaldajate ühiseid huve. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Üldkoosoleku pädevuses on vastavalt PankrS § 77 p 7 halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Üldkoosoleku läbiviimise korda ja otsuste vastuvõtmist reguleerivad PankrS § 79 kuni 82. Ei ole vaidlust selles osas, et üldkoosolekul osales üks võlausaldaja, kes 100% häältega hääletas kaebuse rahuldamise poolt. Üldkoosolek oli kokku kutsutud ja läbi viidud pankrotihalduri poolt ning selles osas vaidlused puuduvad. Asjaolu, et hiljem on kohtud muus menetluses tuvastanud, et halduri vabastamiseks puudub alus, ei muuda kehtetuks 16.03.2015 üldkoosoleku otsust. Üldkoosoleku otsuse tegemise ajal ei saanud võlausaldajad kuidagi arvestada ega pidanudki kuidagi arvestama ega eeldama kuidas lahendab kohus 07.07.2015.a. ja 09.09.2015.a. määrustes halduri vabastamise küsimuse. 16.03.2015 üldkoosolekul väljendasid võlausaldajad kooskõlas PankrS § 77 p 7 enda seisukohta halduri suhtes esitatud kaebuse osas ning hilisemad kohtulahendid ei saa muuta üldkoosoleku otsuseid ei sisu ega nende kehtivuse osas. Halduri väide võlausaldajate ühiste huvide rikkumise osas on põhjendamatu ja alusetu. Esiteks oli igal võimalikul võlausaldajal võimalus üldkoosolekul osaleda ja oma huve ja õigusi kaitsta, aga üldkoosolekul osales vaid üks võlausaldaja. Antud juhul on see ka selge, kuna GMPP Disain OÜ ongi ainuke tunnustatud nõudega võlausaldaja ning arusaamatuks jääb kellede muude võlausaldajate väidetavaid ühiseid huve haldur kaitseb. Lisaks on halduri väited võlausaldajate ühiste huvide rikkumise kohta ebaselged - arusaamatuks jääb milliseid ühiseid huve antud otsus rikkuda oleks saanud. Samuti on väited ühiste huvide rikkumise kohta tõendamata. Haldur on vääralt tõlgendanud TsMS § 478 lg 41 ja § 457 lg 1 koostoimet ning puutumust käesoleva asja lahendamisse. Esiteks viitab TsMS § 457 lg 1, et jõustunud kohtuotsus on „menetlusosalistele“ kohustuslik. Menetlusosalised on tsiviilasjades erinevad - tsiviilasjas nr 209-36205 oli menetlusosaliseks juriidiline isik OÜ GMPP Disain, käesolevas asjas on menetlusosaliseks pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees Tiit Muller. Viide TsMS 15(20)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Hageja nõuab OÜ AMELBAH (pankrotis) võlausaldajate 16. märtsi 2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohtu 16.03.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-36205 kuulutati välja võlgniku (hageja) pankrot 16.03.2010 kl 16.00 ja pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman (I kd, tl 31-34, 89-100). OÜ AMELBAH (pankrotis) võlausaldajate 16.03.2015 üldkoosoleku protokolli kohaselt (I kd, tl 82) otsustati rahuldada GMPP Disain OÜ 23.2.2015 kaebus. 16.03.2015 koosolekust võtsid osa võlausaldaja GMPP Disain OÜ ja pankrotihaldur T. Villman. 23.02.2015 kaebuses (I kd, tl 84-87) palus OÜ AMELBAH (pankrotis) võlausaldaja GMPP Disain OÜ kokku kutsuda võlausaldajate üldkoosolek, millise päevakorraks oleks pankrotihalduri Tarmo Villmani vabastamine usalduse kaotuse ja halduri kohustuste täitmata jätmise tõttu ning uue pankrotihalduri määramist eesmärgiga kiiremas korras teostada vara 17(20)

müügi tehing tasaarvelduse vormis, mille läbi OÜ GMPP Disain oleks võimalik alustada majandustegevust kinnistul XXX, Tallinn. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 83 lg 1 võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 83 lg 2 nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Pooled ei vaidle, et hagi 16.03.2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks oli esitatud tähtaegselt. PankrS § 77 p 7 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. PankrS § 79 lg 2 p 2 kohaselt haldur on kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma pankrotitoimkonna nõudel, samuti siis, kui seda nõuab üks või mitu võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 2/5 nõuete kogusummast. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega. Pooled ei vaidle, et 16.03.2015 üldkoosolek oli kutsutud kokku võlausaldaja OÜ GMPP Disain nõudmisel PankrS § 79 lg 2 p-s 2 alusel. Samuti poolte vahel ei ole vaidlust, et teade 16.03.2015 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta oli edasi antud 9.03.2015 muul viisil kui väljaandes Ametlikud Teadaanded teade avaldamisega ning et 16.03.2015 üldkoosoleku päevakorras oli GMPP Disain OÜ poolt pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Vastavalt PankrS § 81 lg 1 võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt käesoleva seaduse § 79 lõikes 4 nimetatud viisil teatatud. 16.03.2015 üldkoosolekul otsustati rahuldada GMPP Disain OÜ 23.2.2015 kaebus. Pooled ei vaidle, et 16.03.2015 üldkoosolekust võttis osa vaid võlausaldaja OÜ GMPP Disain, kes hääletas otsuse „poolt“. Ülaltoodust lähtudes 16.03.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsus vastab seadusele, üldkoosoleku kokkukutsumisel ega otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda. Pankrotihaldur leiab, et 16.03.2015 üldkoosoleku otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 23.02.2015 kaebuse nõudeks oli pankrotihalduri Tarmo Villmani vabastamine usalduse kaotuse ja halduri kohustuste täitmata jätmise tõttu ning uue pankrotihalduri määramine.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 alusel. TsMS § 174 lg-te 1-2 ja 8-11 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (lg 2). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (lg 8). Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (lg 9). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (lg 10). Menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus 19(20)

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Sarnased lahendid

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

TSIVIILASJA HIND

KOSTJA VASTUVÄITED

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

KIRJALIK MENETLUS

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

MENETLUSKULUD