5.Mõista XXXXXX korteriühistult Andrey Markushevi kasuks välja menetluskulu 152 eurot 50 senti.
6.Mõista XXXXXX korteriühistult Andrey Markushevi kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustusmisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Andrey Markushev (avaldaja) esitas 28. mail 2024 maakohtule avalduse, milles palus tuvastada XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) korteriomanike 29. märtsi 2024 üldkoosoleku otsuse p-de 5 ja 6.2 tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Kõik menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda ja määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus ning mõista need menetluskulud korteriühistult avaldaja kasuks välja. Avaldaja palus määrata kindalaks, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärale alates menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu liige ja ta hääletas 29. märtsil 2024 üldkoosolekul kõigi otsuste vastu.
22.märtsil 2022 avaldas XXXXXX korteriühistu juhatus trepikodade infotahvlil teate, milles anti teada, et 29. märtsil 2024 algusega kell 17.00 toimub korteriühistu korteriomanike üldkoosolek. Teates oli ära toodud ka üldkoosoleku päevakord. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt selle kokkukutsumise korda. Teade üldkoosoleku toimumise kohta avaldati korteriomanikele infostendil kuus päeva enne koosolekut, kuigi MTÜS § 20 lg 5 ja korteriühistu põhikirja punkt 6.8 näevad ette, et teade tuleb esitada vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku kokkukutsumise teadet avaldaja e-posti aadressile ei saadetud. Avaldajat esindab aastaid tagasi antud tähtajatu notariaalse volikirja alusel tema vend, ning kogu infovahetus toimub tema e-posti aadressi kaudu. Lisaks erines teates märgitud üldkoosoleku päevakord oluliselt 29. märtsil 2024 toimunud üldkoosoleku tegelikust päevakorrast. Kuna kõik korteriomanikud üldkoosolekul ei osalenud ning päevakorra muutmine ei olnud üldkoosoleku poolt kinnitatud, puudus üldkoosolekul õigus täiendava otsuse (p 6.2) vastuvõtmiseks.
2
Korteriühistu juhatus ei esitanud enne üldkoosoleku toimumist korteriomanikele tutvumiseks 2023. aasta majandusaasta aruannet ega 2024. aasta majanduskava. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudus informatsioon selle kohta, kus oleks võimalik nimetatud dokumentidega tutvuda, ning dokumente ei pandud tutvumiseks infostendile. Avaldaja pöördus dokumentidega tutvumise sooviga puudutatud isiku poole, mille tulemusena saatis korteriühistu juhatus 27. märtsil 2024 avaldaja e-posti aadressile 2023. aasta juhatuse aruande ning revisjoniakti. Siiski ei esitatud avaldajale tutvumiseks 2024. aasta majandustegevuse plaani. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on üldkoosoleku otsus p-s 5, millega otsustati tõsta majahoolduse hinda 0,03 eurot/m2 võrra ning kinnitada 2024. aasta majandustegevuskava, tühine.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Koosoleku läbiviimiseks vajalikud dokumendid pandi üles infostendidele või saadeti korteriomanike e-posti aadressidele. Avaldaja volitas oma esindajat alles 29. märtsi 2024 volikirjaga, mistõttu ei saanud puudutatud isik ka enne üldkoosoleku toimumist talle vajalikke dokumente saata. Avaldaja ei ole korteriühistu juhatusele esitanud mingeid avaldusi ega taotlusi. Puudutatud isik esitas korteriühistu korteriomanike 29. märtsi 2024 üldkoosoleku parandatud protokolli. Avaldaja volitatud esindaja ei hääletanud, mistõttu ei võeta tema antud häält arvesse. Lisaks esindas avaldaja volitatud isik volikirja alusel ka korterit nr 69, kuid volituse andis isik, kes ei ole korteri omanik. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 21. veebruari 2025 määrusega avalduse ja tuvastas korteriühistu
29.märtsi 2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse, jättis menetluskulud korteriühistu kanda ning mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja 673 eurot 49 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Parandatud protokolli kohaselt osales koosolekul 47 korteriomanikku, kellele kuulub 51% häältest. Seega oli koosolek otsustusvõimeline. Korteri nr 69 nimel antud volikiri ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust. Kuna korteriühistu ei vaidlustanud koosoleku kokkukutsumise teate avaldamise kuupäeva (22. märts 2024) ega üldkoosoleku toimumise kuupäeva (29. märts 2024), luges maakohus need asjaolud korteriühistu poolt omaksvõetuks. Sellest tulenevalt hakkas MTÜS § 20 lg-s 5 ja korteriühistu põhikirja p-st 6.8 tulenev 7-päevane etteteatamistähtaeg kulgema 23. märtsil 2024 ning lõppes 29. märtsil 2024. Üldkoosoleku oleks saanud läbi viia kõige varem 30. märtsil 2024. Kuna koosolek toimus 29. märtsil 2024, ei järgitud seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevat koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu ei olnud nimetatud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Koosoleku toimumise teate saatmata jätmine avaldaja e-posti aadressile ei kujuta endast iseseisvalt kokkukutsumise korra olulist rikkumist, kuivõrd avaldaja ei eita, et ta oli teadlik üldkoosoleku toimumisest. Küll aga tuleb oluliseks rikkumiseks lugeda nii koosoleku teate kui ka koosolekuks vajalike dokumentide (sh majanduskava) õigeaegse kättesaadavuse tagamata jätmist. Korteriomanikele dokumentide õigeaegse esitamise nõue on kehtestatud eesmärgiga võimaldada mõistlikku ettevalmistusaega, et korteriomanikud saaksid tutvuda päevakorras olevate küsimustega ning seejärel kaaluda otsuste vastuvõtmise vajadust. 7päevane tähtaeg on selleks minimaalne. Avaldaja soovis koosolekul osaleda informeeritult, 3
ent korteriühistu rikkus oma kohustust, jättes kutse avaldamisel ja dokumentide edastamisel järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud minimaalse vajaliku tähtaja. Selline rikkumine välistas avaldajal võimaluse koosolekuks sisuliselt valmistuda ning teha kaalutletud ja teadlikke otsuseid. Korteriühistule oli teada, et avaldajat esindab volikirja alusel tema vend ning puudutatud isikule oli samuti teada esindaja e-posti aadress. Avaldaja on tõendanud, et ta on pöördunud ekirja teel puudutatud isiku poole sooviga tutvuda koosoleku dokumentidega. Korteriühistu ei ole esitanud aga tõendeid selle kohta, et üldkoosoleku kutse ja majanduskava oleksid edastatud avaldaja esindaja e-posti aadressile. Kohus lähtub esitatud tõenditest, mille kohaselt ei edastatud üldkoosoleku kutset avaldaja e-postile ning vastavasisuline teade avaldati infotahvlil alles 22. märtsil 2024. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudus teave selle kohta, kus ja kuidas on võimalik tutvuda majanduskavaga. Korteriühistul on seadusest tulenev kohustus saata korteriomanikele e-posti teel dokumendid või anda teada, kus ja mil moel saab dokumentidega tutvuda. Nimetatud asjaolu korteriühistu tõendanud ei ole. Kohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et dokumendid (sh majanduskava) oleksid olnud kättesaadavad infotahvlil, arvestades dokumentide võimalikku mahtu ja sisu. Sellise ulatusliku materjaliga tutvumist trepikojas ei saa pidada mõistlikuks ega eesmärgipäraseks. Arvestades asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on toimunud mitmeid kohtuvaidlusi, pidi puudutatud isikule olema teada avaldaja e-posti aadress. Korteriühistu ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Samuti ei ole puudutatud isik tuginenud sellele, et on avaldajale hiljemalt 21. märtsil 2024 esitanud kõik üldkoosolekuks asjakohased dokumendid. Korteriühistu on rikkunud KrtS § 20 lg-id 1 ja 4 ning MTÜS § 20 lg-t 5. Üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaja järgimata jätmine kujutab endast kokkukutsumise korra olulist rikkumist, mistõttu on kõik 29. märtsi 2024 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatise kohaselt oli päevakorra punktiks 6 märgitud üksnes „Info (võlgnikud)“. Sellest ei saanud korteriomanik mõistlikult järeldada, et selle punkti raames võidakse otsustada õigusabikulude tasumise või tagastamise üle. Ka ülejäänud päevakorrapunktidest ei nähtu, et selline teema võiks arutlusele tulla. Kuna üldkoosolekul tehti otsus küsimuses, mida ei olnud kokkukutsumise teates nimetatud, on oluliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning otsus p-s 6.2 on tühine ka sel põhjusel.
MÄÄRSUKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
4.Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 21. veebruari 2025 määruse tühistamist ning asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Lisaks on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohus oleks pidanuks menetlusosalistele selgitama, milliseid asjaolusid tuleb tõendada ning millised tõendid on nõutavad. Olukorras, kus korteriühistu poolt esitatud asjaolud olid puudulikud, oli kohtul kohustus juhtida tähelepanu asjaolude täpsustamise ja tõendamise vajadusele ning küsitleda menetlusosalisi. Menetlusnormide rikkumine on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Samuti, kui kohus tuvastas, et puudutatud isik ei ole võimeline koostama nõuetekohaseid menetlusdokumente, oleks kohus pidanuks selgitama lepingulise esindaja kaasamise vajalikkust.
5.Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus põhjendatud. 4
Määruskaebuse esitaja tugineb väitele, et kohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuid ei ole seejuures põhjendanud, milliseid konkreetseid asjaolusid ta sooviks täiendada ega selgitanud, kuidas see mõjutaks maakohtu lahendit. Sellised üldised ja põhjendamata väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid, sealhulgas õigust kasutada lepingulist esindajat. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on õige ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
7.Korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõue (alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõue) kuulub lahendamisele hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1), kus kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nende hinnanguga asjaoludele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 3 (esimene lause) ja § 477 lg-le 7 selgitab kohus ise välja asjaolud ning kogub vajalikud tõendid (RKTKm 04.10.2012, 3-2-1108-12, p 13). Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11).
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud puudutatud isiku õigust esitada oma faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 198 lg 1 p 2, § 199 lg 1 p-d 4-6). Maakohtule võib olla ette heidetav, et ta ei selgitanud puudutatud isikule lisatõendite esitamise võimalust istungil, kuid menetlusosalised ei taotlenud ka enda suulist ärakuulamist.
9.Kohtu peamine kohustus on tagada pooltele õiguskaitse võimalus, samas lasub menetlusosalistel kohustus igakülgselt kaasa aidata asja lahendamisele. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 216-3663/95, p 23). TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada võimalikult vara. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses, ei maaega ka ringkonnakohtus, oma menetlusõiguste teostamisel nimetatud põhimõtteid järginud.
10.Kui määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus rikkus menetlusnorme, mille tõttu ta ei saanud oma õigusi maakohtus kasutada, tuli tal lisaks rikkumise esiletoomisele määruskaebuses selgelt märkida, millised õigused kasutamata jäid ning lisada esitamata jäänud taotlused ja tõendid (TsMS § 644 lg-d 4, 5). Ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel hinnata esimeses kohtuastmes tuvastamata asjaolusid ja hindamata tõendeid üksnes seaduses sätestatud alustel. Määruskaebuses ei ole täpsustatud, milliseid konkreetseid asjaolusid või tõendeid oleks korteriühistu soovinud maakohtus veel esitada. Puudutatud isik ei ole ringkonnakohtule esitanud uusi tõendeid ega väitnud, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade oleks avaldatud enne 22. märtsi 2024, ega ole tõendanud ka asjaolu, et majanduskava oleks olnud tutvumiseks kättesaadav trepikodade infostendidel. Seetõttu on maakohus esitatud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et korteriomanike üldkoosoleku
5
kokkukutsumise korda on rikutud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus jõuda maakohtust erinevale järeldusele.
9.Seadusest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus menetlusosalisele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi (TsMS § 347 lg 5). Esindaja kasutamine menetluses on menetlusosalise õigus, mida kohus juriidilisest isikust menetlusosalisele reeglina selgitama ei pea. Kui määruskaebuse esitaja leidis, et tema õigused maakohtus jäid esindamata advokaadi puudumise tõttu, siis oleks ta saanud advokaadi esindust ringkonnakohtus kasutada.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 152 eurot 50 senti (koos käibemaksuga). Avaldaja esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 1,25 tundi, avaldaja esindaja tunnitasu oli 122 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 152 eurot 50 senti ja mõistab selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Vastavalt avaldaja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.