Korteriühistu SÕLE 41 kandeavaldus liikmete registrisse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 1. veebruari 2018. a kandemäärus registriasjas nr Ü 10024242/17 (kandeavalduse rahuldamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu SÕLE 41 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Korteriühistu SÕLE 41 (registrikood 80027639), lepinguline esindaja Sergei Postnikov
juhatuse
Puudutatud isik I JK (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik II MS (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik III NA (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 1. veebruari 2018. a kandemääruse resolutsioon registriasjas nr Ü 10024242/17 muutmata, kuid muuta kandemääruse põhjendusi.
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud solidaarselt MŠ, VSi, MR ja VPi kanda. Korteriühistul SÕLE 41 ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse.
2-18-2710 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Korteriühistu SÕLE 41 (korteriühistu) nimel esitasid uued juhatuse liikmed (MŠ, VS, MR ja VP) 8. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palusid kustutada registrist senised juhatuse liikmed (VK, MS, NA, IB ja JK) ja kanda registrisse korteriühistu 20. detsembri 2017. a üldkoosolekul valitud uued juhatuse liikmed.
2.Korteriühistu nimel esitasid senised juhatuse liikmed nii enne kui ka pärast eelnimetatud avalduse esitamist registriosakonnale avaldused, milles palusid registriosakonnal keelduda korteriühistu 20. detsembri 2017. a üldkoosoleku otsuse alusel uusi juhatuse liikmeid registrisse kandmast, sest otsus on ebaseaduslik, kuna koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel, sh häälte lugemisel rikuti ettenähtud korda. Samuti ei olnud juhatuse kogu koosseisus tagasikutsumiseks põhikirjas ettenähtud vajalikku arvu hääli ning protokollis märgitud hääletustulemused ei ole usaldusväärsed. Tegelikult osales koosolekul 89 liiget, sh volituste alusel, mida kinnitavad koosoleku juhatajale pärast koosolekut üleantud allkirjalehed ning korteriühist liikmetele kättesaadavaks tehtud protokoll.
3.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 1. veebruari 2018. a määrusega kandeavalduse mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 79 lg 5 alusel rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud 20. detsembril 2017 initsiatiivgrupi kokku kutsutud erakorraline üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna koosolek kutsuti kokku seaduse nõudeid eirates, sest korteriühistu liikmeid ei informeeritud koosoleku toimumisest seitse päeva ette, nagu nõuab korteriühistu põhikirja p 6.3.
4.Avaldaja nimel esitas uue juhatuse liikme M. Š volitatud esindaja määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ning rahuldada kandeavalduse. Määruskaebuse kohaselt ei rikkunud korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Initsiatiivgrupp esitas juhatusele 9. detsembri 2017 taotluse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ning juhatus avaldas 12. detsembril 2017 teate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Koosolek toimus 20. detsembril. Üldkoosolekul valiti koosoleku juhataja (M. Š) ning otsustati juhatuse liikmete ja revidendi ümbervalimine. Ülejäänud päevakorrapunkte ei arutatud. Koosolekul osalesid ka senised juhatuse liikmed ning üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
5.M. S, N. A, ja J. K (puudutatud isikud) vaidlesid määrusekaebusele vastu ja märkisid, et see sisaldab valeandmeid. Kuna juhatus otsustas 12. detsembril 2017 kutsuda kokku korralise koosoleku, mille päevakorda ta lülitas initsiatiivgrupi survel ka juhatuse volituste kinnitamise küsimuse, kuid ei otsustanud kutsuda kokku erakorralist koosolekut, mille kutsus kokku initsiatiivgrupp
19.detsembril 2017 avaldatud teatega, siis on erakorralise koosoleku kokkukutsumisel
2-18-2710 rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ka üldkoosoleku juhatajaks valitud M. Š teatas koosolekul, et tegemist on algatusgrupi poolt kokku kutsutud erakorralise koosolekuga, kus arutatakse üksnes algatusgrupi määratud päevakorras nimetatud küsimusi. Lisaks kokkukutsumise korra rikkumisele puuduvad ka usaldusväärsed hääletustulemused. Avaldaja esitatud üldkoosoleku registreerimislehed on võltsitud, sest pärast koosolekut on lisandunud koosolekust osavõtjaid. Registrile esitatud M. Š ja V. K allkirjastatud koosoleku protokoll erineb samade isikute poolt allkirjastatud ning majas korteriühistu liikmetele tutvustamiseks üles pandud protokollist. Hääletamisel ei arvestatud mitte korteriomanike hääli, vaid koosolekul viibinud isikute (kellest kõik ei olnud ühistu liikmed) hääli. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 29. märtsi 2017. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-te 5 ja 6 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus 21. märtsil 2018 toimunud ärakuulamisel, et
20.detsembril 2017 toimus korteriühistu erakorraline üldkoosolek, mille kutsusid kokku nii juhatus kui ka initsiatiivgrupp. Koosolekul osalenud isikute kohta on kohtule esitatud kaks erinevat nimekirja, millest ühe koostas korteriühistu juhatus ja teise initsitatiivgrupp. M. Š väitel otsustas üldkoosolek valida tema koosoleku juhatajaks ja hääletada ainult juhatuse ümbervalimise küsimust. Samas ei nähtu asja materjalidest, et üldkoosolek oleks otsustanud koosoleku juhataja ja päevakorra muutmise üle. Seega pole tuvastatud, et päevakorda muudeti seaduspärasel viisil. Samuti ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist üldkoosolekul häälte lugemise korda. Kohus tuvastas, et samaaegselt rakendati kahte hääletamise meetodit: kohal viibinud isikute ülestõstetud käte lugemine ja vastavasse kasti lastud sedelite lugemine. Samuti tuvastas kohus, et keegi ei saanud aru, mis küsimuse üle parajasti hääletati – kas loeti ka kohal viibinud ühistu liikmeks mitteolevate liikmete ülestõstetud käsi, kas ülestõstetud käte lugemisel arvestati ka volituse andnud isikutega ning millised olid tegelikud hääletustulemused. Juhatuse liikmete tagasikutsumisel ei toimunud iga juhatuse liikme puhul eraldi hääletamist. Pole selge, kas ja kuidas loeti vastuhääli ja erapooletuks jäänute hääli. Kahe häälte lugemise meetodi samaaegne rakendamine ei võimalda tuvastada tegelikke hääletustulemusi. Küsitav on ka see, kas M. Š, kes ei ole registrikaardile kantud avaldaja juhatuse liige, sai volitada S. Postnikovi avaldaja nimel määruskaebust esitama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kandemääruse resolutsiooni tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning kandemääruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muutmata, kuid muuta tuleb kandemääruse põhjendusi.
8.Esmalt märgib kolleegium, et registrisse kantud andmete muutumisel esitab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 10 lg 2 järgi ühingu juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata, võib TsMS § 599 esimese lause järgi esitada määruskaebuse üksnes avaldaja, s.o ühingu juhatus.
2-18-2710 Riigikohus on leidnud, et juhul, kui määruskaebuse ühingu nimel esitanud isik ei ole kehtivalt juhatusel liikmeks valitud, ei ole tal ühingu esindamise ega ühingu nimel esindaja volitamise õigust, mistõttu ei ole alust ka sellise isiku määruskaebust läbi vaadata. Siiski saab kohus erandina küsitava esindusõiguse korral määruskaebuse lahendada, kui esinevad üheaegselt järgmised asjaolud: avaldaja nimel on kandeavalduse allkirjastanud isikud, kes on palunud end kanda äriregistrisse juhatuse liikmetena, registripidaja keeldub avaldust rahuldamast, kuna taotletavad isikud ei ole tema arvates juhatuse liikmeks valitud ja avaldajal ei ole rohkem esindusõiguslikke isikuid. Sellises olukorras saab tunnustada, et avaldajat esindavad TsMS § 599 esimese lause alusel määruskaebuse esitamisel samad isikud, kelle juhatuse liikmetena äriregistrisse kandmist lahendatakse (Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 20). Praegusel juhul esitas 14. veebruaril 2018 määruskaebuse S. Postnikov, keda volitas M. Š (tl 11). Registrile esitatud avalduse ja protokolli järgi valiti M. Š 20. detsembri 2017 üldkoosolekul korteriühistu uueks juhatuse liikmeks. Kuna kohtunikuabi ja maakohus leidsid, et uut juhatust ei valitud õiguspäraselt, on nii M. Š kui ka tema volitatu esindusõigus on küsitav. Äriregistri andmetel kehtisid seniste juhatuse liikmete volitused kuni 19. märtsini 2018 (tl 86–86p). Seega juhul, kui uut juhatust ei valitud kehtivalt, oleks määruskaebuse esitamise ajal korteriühistu esindamise õigus olnud eelduslikult senisel registrisse kantud juhatusel ja sellisel juhul ei oleks kolleegiumil alust määruskaebust läbi vaadata. Arvestades aga seda, et nii määruskaebuse esitamise õigus kui ka kandeavalduse rahuldamine sõltuvad sellest, kas uued juhatuse liikmed on 20. detsembri 2017. a üldkoosolekul kehtivalt valitud, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada kohtuasi sisuliselt.
9.Kolleegiumi hinnangul jättis kohtunikuabi põhjendatult kandeavalduse rahuldamata, kuid tegi seda ekslikult seetõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud. Avaldaja põhikirja p 6.3 järgi pidi üldkoosoleku kokku kutsuma juhatus. Erakorralise üldkoosoleku pidi juhatus kokku kutsuma seitsme päeva jooksul alates vastava avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest, 1/2 juhatuse liikmetest või kõik revisjonikomisjoni liikmed. Põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerida liikmeid vähemalt seitse päeva ette ning teade üldkoosoleku toimumise kohta panna välja trepikodades. Kui juhatus ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud, oli initsiaatoritel õigus teha seda sama korra kohaselt. Avaldaja senise juhatuse koostatud 12. detsembri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumise teates (tl 7, tõlge tl 10) esitatud päevakorra p 5 nägi mh ette juhatuse ja revisjonikomisjoni ennetähtaegse tagasikutsumise ning sõltuvalt tulemustest uue juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseisu valimise. Seega teavitas juhatus korteriühistu liikmeid üldkoosoleku toimumisest vähemalt seitse päeva ette. Toimikust nähtub, et lisaks avaldas ka initsiatiivgrupp teate üldkoosoleku kohta (tl 20), mille päevakorras olid vaid kaks punkti: juhatuse liikmete ja revidendi ümbervalimine. Seniste juhatuse liikmete väitel avaldati teade 19. detsembril 2017. Kolleegiumi hinnangul ei olnud initsiatiivgrupil alust ega ka vajadust ise koosolekut kokku kutsuda, sest juhatus oli seda juba teinud. See, et nad seda tegid, ei muunud aga kuidagi juhatuse korrakohaselt kokku kutsutud üldkoosolekut otsustusvõimetuks ega tähenda seda, et koosoleku kokkukutsumisel rikuti ettenähtud korda. Seega oli üldkoosolek iseenesest pädev otsustama juhatuse liikmete ja revidendi ümbervalimise üle. Ka asjaolu, et üldkoosolekul ei arutatud muid juhatuse avaldatud teates märgitud päevakorra punktides märgitud küsimusi ega otsustatud päevakorda muuta, ei
2-18-2710 tähenda seda, et päevakorras nimetatud küsimustes üldkoosolekul vastu võetud otsused oleksid tühised.
10.Kandemäärus tuleb jätta aga MTÜS § 79 lg 5 alusel rahuldamata seetõttu, et registrile esitatud dokumentide alusel ei saa järeldada, et seniste juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uute liikmete määramiseks oli olemas korteriühistu liikmete nõutav häälteenamus. Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu ka otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, sh kvooruminõude täitmist (Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8).
10.1.Korteriühistu üldkoosolek võis MTÜS § 21 lg 1 I lause järgi koosmõjus enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-ga 1 võtta vastu otsuseid, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid, ning üldkoosoleku otsus oli MTÜS § 22 lg 1 järgi vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei olnud ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Praegusel juhul oli korteriühistu põhikirja p 6.5 järgi üldkoosolek pädev otsuseid võtma vastu, sõltumata sellel esindatud häälte arvust, välja arvatud põhikirja p-des 6.2.1–6.2.3 nimetatud küsimustes otsuste tegemine, mille puhul oli nõutav üle poole ühistu liikmete osavõtt üldkoosolekust. Selliseks küsimuseks oli mh juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine ning nende volituste ennetähtaegne lõpetamine (põhikirja p 6.2.3). Vastavalt põhikirja p-le 6.7 loeti otsus põhikirja p-des 6.2.1–6.2.3 nimetatud küsimustes vastuvõetuks juhul, kui otsuse poolt anti 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Järelikult pidid juhatuse liikmete volituste lõpetamiseks ja uue juhatuse valimiseks osalema üldkoosolekul rohkem kui pooled ühistu liikmetest ning vastavate otsuste poolt hääletama vähemalt 2/3 koosolekul viibivatest hääleõiguslikest liikmetest.
10.2.Üldkoosolekul võis MTÜS § 21 lg 5 järgi osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu liikme esindaja võis üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei olnud ette nähtud teisiti, sh pidi esindajale olema antud kirjalik volikiri ning esindajate volikirjad või nende ärakirjad tuli lisada üldkoosoleku protokollile. Üldkoosolek tuli MTÜS § 21 lg 6 järgi protokollida, sh tuli protokolli kanda üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud, ning selle pidid allkirjastama üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks oli üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Registrile esitatud notariaalselt kinnitatud 20. detsembri 2017 üldkoosoleku protokolli (tl 36) järgi osales üldkoosolekul 81 liiget ning volituse alusel 46 liiget, s.o kokku 127 liiget 144-st. Samas järeldub üldkoosoleku protokolli lisadest (registreerimise leht – tl 36 pöördel – 38; volikirjad – tl 39–57 pöördel), et koosolekul ei olnud esindatud kokku 127 liiget, vaid neid oli vähem (omakäeliselt juurde kirjutatu kohaselt 25+26+28+26=105). Asja materjalide juurde on esitatud ka korteriühistu liikmetele avaldatud alternatiivne protokoll (tl 33–33 pöördel ja 152–152 pöördel), mille kohaselt osales koosolekul 81 liiget, sealhulgas volituse alusel 46 liiget. Seniste juhatuse liikmete kinnituse (tl 26–27) kohaselt oli üldkoosolekul esindatud kokku 89 liiget. Eelnevat arvestades saab järeldada, et üldkoosolekul olid esindatud enam kui pooled ühistu liikmetest ning üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Siiski ei ole selge, mitu liiget täpselt üldkoosolekul osales, sh mitu neist osales isiklikult ja mitu volitatud esindaja
2-18-2710 vahendusel, sh ei kattu registrile esitatud protokollis märgitud isikute arv sellele lisatud allkirjalehtedel märgitud isikute arvuga. Kuna registrile esitatud protokoll ei kajasta õigesti koosolekul esindatud liikmete arvu, ei saa olla õiged ka protokolli märgitud hääletustulemused, mis lähtuvad samuti sellest, et koosolekul osales isikult või esindaja vahendusel kokku 127 liiget.
10.3.Lisaks märgib kolleegium, et isegi juhul, kui protokolli kantud hääletustulemused oleksid korrektsed, ei saaks lugeda M. Št, V. S ega M. R valituks korteriühistu juhatuse liikmeteks, sest nende poolt ei ole hääletanud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, nagu näeb ette põhikirja p 6.7. Arvestades seda, et protokolli järgi oli esindatud 127 korteriühistu liiget, pidanuks iga otsustuse poolt hääletama vähemalt 85 liiget, kuid nende puhul oli hääletustulemus vastavalt 78, 76 ja 76 poolt häält.
11.Tartu Maakohtu registriosakond keeldus kande tegemisest MTÜS § 79 lg 5 alusel, mille kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Sama regulatsioon tuleneb äriseadustiku § 33 lg-st 5, mis MTÜS § 76 järgi kohaldub ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamisel (vt Riigikohtu
18.oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-16, p 11). Kolleegium leiab eelneva põhjal, et ehkki 1. veebruari 2018. a määruse põhjendused üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on ekslikud, on registripidaja õigesti keeldunud kande tegemisest.
12.Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja kandemääruse lõppjäreldustes muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kuna praegusel juhul esitasid määruskaebuse korteriühistu nimel isikud, keda tegelikult ei valitud kehtivalt 20. detsembri 2017. a üldkoosolekul juhatuse liikmeteks, saab kolleegiumi hinnangul pidada neid määruskaebuse esitajaks menetluskulude jaotuse mõttes ning jätta määruskaebuse menetlemise kulud nende kanda. Arvestades seda, et korteriühistul endal määruskaebemenetluses hüvitatavaid kulusid ei tekkinud, ei määra kolleegium asjas hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks ega mõista neid määruskaebuse esitanud isikutelt korteriühistu kasuks välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.