2.3.Inbank Finance AS ja D.I vahel 17.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX alusel kohtuotsuse koostamise seisuga (06.05.2025) sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 73,32 eurot ja viivis nimetatud põhivõlgnevuse summalt kuni selle tasumiseni alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.4.Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga lepingu osas tasumata põhivõlgnevuselt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ja maksegraafiku osamaksetelt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevast, millised on esitatud punktis 2.3.1. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi D.I vastu järgnevates nõuetes: põhinõue 182,53 eurot, intress 118,07 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,38 eurot.
4.Jätta menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
5.Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse tasu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot, s.o kokku 877 eurot.
6.Välja mõista D.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 578,82 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
8.Toimetada kostjale D.I-le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda
2
2-23-145125 kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Aktiva Finance Group OÜ esitas 01.02.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja D.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Nõue tuleneb AS Inbank Finance ja kostja vahel 08.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX, AS Inbank Finance ja kostja vahel 19.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja AS Inbank Finance ja kostja vahel 17.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX. Kostjale võimaldati võlausaldaja poolt lepinguga XXX kauba ostuks järelmaksu summas 819 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2022 kuni 15.01.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi 15.02.2022-15.02.2023 põhiosa katteks summas 404,61 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 414,39 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääraks 16,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
14.osamaksest, s.o 15.03.2023 kuni ülesütlemiseni 27.06.2023.a kokku summas 20,63 eurot (5,16+ 5,22+ 4,58+ 4,23+ 1,44). Järelmaksulepingu nr XXX alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kauba ostuks järelmaksu summas 349 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2022 kuni 15.05.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi 15.02.202315.10.2023 põhiosa katteks summas 253,86 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 95,14 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääraks 16,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni 27.06.2023. a kokku summas 94,95 eurot (22,55+ 22,55+ 22,55+ 22,55+ 4,95). Järelmaksulepingu nr XXX alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kauba ostuks järelmaksu summas 570 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2023 kuni 15.01.2028. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhivõla katteks. Kuna kostja võlausaldajale korrektselt krediiti ei tagastanud, saatis võlausaldaja kostjale kõigi lepingute osas lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles määras kostjale võlgnevuste tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, siis ütles võlausaldaja lepingud üles ja
3
2-23-145125 loovutas 08.11.2023 võlausaldaja nõude hagejale Aktiva Finance Group OÜ ja saatis vastava teate ülesöeldud lepingute osas kostjale. Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksulepingutest nr XXX, XXX ja XXX põhinõude võlgnevuse kokku summas 1079,53 eurot, intressi võlgnevuse summas 118,07 eurot, sissenõudmiskulud summas 100 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,47 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest lepingutest XXX, XXX tulenevalt põhinõudelt kuni selle tasumiseni määras 16% aastas ja järelmaksulepingust nr XXX põhinõudelt kuni selle tasumiseni 25% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1130,50 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja hageja õigusabikulud summas 780,50 eurot.
Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 17.05.2024 Kättetoimetamisportaalis KÄPO. Kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).
2.1.AS Inbank Finance ja kostja D.I vahel on sõlmitud kolm järelmaksulepingut.
2.1.1.08.01.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX (Leping 1), mille alusel kostjale võimaldati kauba ostuks järelmaksu summas 819 eurot. Lepingus märgitud intressimäär on 16% aastas, lepingutasu 10 eurot, maksegraafikuga 24 kuud (viimase osamakse tähtaeg 15.01.2024) ning viivisemääraga 16%. Krediidikulukuse määraks on märgitud 18,89% aastas /dtl 159/. Tagasimaksete kogusummaks on 978,72 eurot. Lepingu 1 tagasimakseteks on kostja kandnud kokku 539,18 eurot /dtl 254/.
2.1.2.19.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX (Leping 2), mille alusel kostjale võimaldati kauba ostuks järelmaksu summas 349 eurot. Lepingus märgitud intressimäär on 16% aastas, lepingutasu summas 10 eurot, maksegraafikuga 12 kuud (viimase osamakse tähtaeg 15.05.2023) ning viivisemääraga 16% aastas. Krediidikulukuse määraks on märgitud 24,01% aastas /dtl 164/. Tagasimaksete kogusummaks on 390,67 eurot. Lepingu 2 tagasimakseteks on kostja kandnud kokku 301,82 eurot /dtl 254/.
2.1.3.17.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX (Leping 3), mille alusel kostjale 4
2-23-145125 võimaldati kauba ostuks järelmaksu summas 570 eurot. Lepingus märgitud intressimäär on 25% aastas, maksegraafikuga 60 kuud (viimase osamakse tähtaeg 15.01.2028). Krediidikulukuse määraks on märgitud 39,10% aastas /dtl 169/. Tagasimaksete kogusummaks on 1352,24 eurot. Lepingu 3 tagasimakseteks on kostja kandnud kokku 22,55 eurot /dtl 255/.
2.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis laenuna krediiti ostude eest tasumiseks laenuandjalt väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
3.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
3.1.Kostja oli viivituses tagasimaksetega kõigi lepingute puhul, millest tulenevalt saatis laenuandja kostjale 06.06.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate kuupäevast ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb laenuandja lepingu üles /dtl 73/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingud 27.06.2023 üles /dtl 74/.
4.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
4.1.AS Inbank Finance selgitas kostjale 06.06.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuskirjas ja 27.06.2023 lepingute ülesütlemise teatises nõuete võõrandamise õigusest kolmandatele osapooltele /dtl 73-74/. Nõuete loovutamisest hagejale teatati kostjale 08.11.2023 teatisega /dtl 75/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
5.Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
5
2-23-145125
5.1.Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5.1.1.Kostja sai 08.01.2022 sõlmitud Lepingu 1 alusel võlausaldaja poolt laenu ostu eest tasumiseks intressimääraga 16% aastas /dtl 45, 59/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 24 kuu jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 16% aastas. Nimetatud tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 978,72 eurot ja krediidi kulukuse määraks 18,89%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, ühekordne lisakulu, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 18,70%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.01.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 4062 lõike 1 alusel tühine.
5.1.2.Kostja sai 19.05.2022 sõlmitud Lepingu 2 alusel võlausaldaja poolt laenu ostu eest tasumiseks intressimääraga 16% aastas /dtl 45, 64/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 12 kuu jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 16% aastas. Nimetatud tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 390,67 eurot ja krediidi kulukuse määraks 24,01%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, ühekordne lisakulu, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 23,89%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.01.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 4062 lõike 1 alusel tühine.
5.1.3.Kostja sai 19.05.2022 sõlmitud Lepingu 3 alusel võlausaldaja poolt laenu ostu eest tasumiseks intressimääraga 25% aastas /dtl 45, 69/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 25% aastas. Nimetatud tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 1352,24 eurot ja krediidi kulukuse määraks 39,10%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 28,07%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.01.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 4062 lõike 1 alusel tühine.
5.2.Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.
5.2.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi 6
5.2.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
5.2.3.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul 7
2-23-145125
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5.2.4.Kohus kohustas hagejat 10.02.2025 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 ple 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esitada täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks kostja tagasimaksed on arvestatud ning ümberarvestus eelneva põhjal /dtl 247-249/.
5.2.5.Hageja on 28.02.2025 menetlusdokumendis esitanud seisukoha, et hageja hinnangul on algne võlausaldaja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et krediidiandja on kogunud piisavalt teavet ja seda hinnanud, mis on tarbija krediidivõimelisuses veendumiseks piisav, s.o et tarbijal on võimekus kõnealune krediidikohustus tagasi maksta. Krediidiandja on kontrollinud kostja igakuist sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, teinud päringud registritesse, kontrollinud maksehäirete puudumist ning kogunud teavet laenuvõtjalt (hinnanud laenutaotlust ja taotleja esitatud andmeid). Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on esitanud ka ümberarvestuse ja palub alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja põhinõude, lepingu 3 puhul ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, viivised lepingus sätestatud määras lepingute 1 ja 2 puhul lepingu lõppemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni ning lepingu 3 puhul viivist alates kohtuotsuse koostamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingus sätestatud määras /dtl 251-257/.
5.2.6.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, kuidas laenuandja kontrollis kostja andmeid kostja väljaminekute, teiste laenukohustuste olemasolu ja sissetulekute-väljaminekute suhet. Hagis esitatud selgitusest nähtuvalt ei teinud laenuandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Laenuandja poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ning 8
2-23-145125 Pensioniregistrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine, sissetuleku suurus väljamaksete põhjal) ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime (sh tarbija esitatud andmete) kontrollimisel. Sellest tulenevalt ei ole hageja kohut veennud, kuidas laenuandja jõudis järeldusele, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja väide, et laen oli väike ja ka igakuine laenumakse oli väike, mistõttu ei olnud vajalik põhjalik kostja krediidivõime hindamine, ei ole põhjendatud. Seadus ja kohtupraktika ei võimalda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piiritleda kuidagi laenu või igakuiste laenumaksete suurusega. Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud piisavalt kostja krediidivõimelisust ja tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustusi. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja sissetulekute ja väljaminekute suhte kontrollimise kohta andmeid, mistõttu ei ole tõendatud asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja kohustuste olemasolu ja krediidivõimelisust kostja andmete alusel kontrollinud. Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohtupraktikas on leitud, et laenuvõtja andmete kontrollimiseks (sh tegelike kohustuste ja maksekäitumise hindamiseks) tuleb krediidiandjal kontrollida ka laenuvõtja arvelduskonto väljavõtet. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.3.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole oli aastatel 2020-2022 (s.h 01.01.2022-31.12.2022) intress 0,00%. Seega lepingute sõlmimisel (lepingud sõlmiti 08.01.2022, 19.05.2022, 17.08.2022) kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 118,07 eurot.
5.4.Hageja on esitanud andmed selle kohta, et Lepingu 1 alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 819 eurot ja teinud tagasimakseid summas 539,18 eurot /dtl 254/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud 28.02.2025 menetlusdokumendis ja selle lisas 1. Hageja arvestab eelnimetatud kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud tagasimaksed ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma ja lepingujärgses määras viivised /dtl 254/.
9
2-23-145125 Kohus leiab, et hagi rahuldamine Lepingu 1 põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingujärgne põhivõlg 279,82 (819-539,18) eurot. Lepingu 2 alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 349 eurot ja teinud tagasimakseid summas 301,82 eurot /dtl 254/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud 28.02.2025 menetlusdokumendis ja selle lisas 2. Hageja arvestab eelnimetatud kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud tagasimaksed ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma ja lepingujärgses määras viivised /dtl 254/. Lepingu 3 alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 570 eurot ja teinud tagasimakseid summas 22,55 eurot /dtl 255/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud 28.02.2025 menetlusdokumendis ja sellele lisatud lisas 3. Hageja arvestab eelnimetatud punktis kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud tagasimaksed ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma, mis on muutunud sissenõutavaks ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed TsMS § 369 alusel vastavalt graafikule ning lepingujärgses määras viivised alates kohtuotsuse jõustumisest /dtl 255/.
5.5.Kohus leiab, et lepingute 1, 2, 3 ülesütlemine ei ole kehtiv, kuna kui kostja tagasimaksed arvestada ainult põhiosa maksetele, siis kostja ei olnud lepingute ülesütlemise ajal sattunud viivitusse.
5.5.1.Lepingu 1 osas tegi kostja tagasimakseid summas 539,18 eurot, sh viimase makse 08.03.2023. Kui arvestada kostja tagasimakse summa põhiosa maksetele, ei olnud kostja 27.06.2023 kuupäeval põhiosa maksetega võlgnevuses /dtl 60, 254/. Seega ei ole krediidiandja poolt Lepingu 2 ülesütlemine 27.06.2023 kuupäeval kehtiv. Kuna viimase osamakse tähtaeg oli lepingu järgi 15.01.2024, on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks kogu põhinõue Lepingu 1 osas sissenõutavaks muutunud ka ülesütlemise mitte kehtivuse puhul.
5.5.2.Lepingu 2 osas tegi kostja tagasimakseid summas 301,82 eurot, sh viimase makse 08.03.2023. Kui arvestada kostja tagasimakse põhiosa maksetele, ei olnud kostja 27.06.2023 kuupäeval põhiosa maksetega võlgnevuses /dtl 65, 261-263/. Seega ei ole krediidiandja poolt Lepingu 2 ülesütlemine 27.06.2023 kuupäeval kehtiv. Kuna viimase osamakse tähtaeg oli lepingu järgi 15.05.2023, on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks kogu põhinõue Lepingu 2 osas sissenõutavaks muutunud ka ülesütlemise mitte kehtivuse puhul.
5.5.3.Lepingu 3 osas tegi kostja tagasimakseid summas 22,55 eurot, sh viimase makse 08.03.2023. Kui arvestada kostja tagasimakse põhiosa maksetele, ei olnud kostja 27.06.2023 kuupäeval põhiosa maksetega võlgnevuses, sh 06.06.2023 kuupäeval vähemalt kolme maksega osaliselt või täielikult viivituses /dtl 70, 264/. Seega ei ole krediidiandja poolt Lepingu 3 ülesütlemine 27.06.2023 kuupäeval kehtiv. Kuna viimase osamakse tähtaeg saabub lepingu järgi 15.01.2028, on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks põhinõue Lepingu 3 osas sissenõutavaks muutunud osaliselt, hageja arvestuse järgi kohtuotsuse koostamise ajaks on põhiosa jääk 482,40 eurot, mille hageja palub kohtul tulevikus sissenõutavate maksetena kostjalt välja mõista /dtl 255/. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on selgitanud 28.02.2025 menetlusdokumendis, et kostja ei ole pea kaks aastat oma 10
2-23-145125 lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu /dtl 256/. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmine kohtuotsuses TsMS § 369 alusel on põhjendatud, kuivõrd nii hagimaterjalidest kui ka kohtumenetluses nähtub, et kostja ei ole näidanud omapoolset soovi võlgnevust tasuda. Kohus määrab kohtuotsuses kostjalt välja mõista Lepingu 3 puhul põhinõude kohtuotsuse seisuga sissenõutavaks muutunud summas (s.o kuni 15.04.2025 osamakseni, k.a) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt laenuandja maksegraafikule põhiosa maksete kohta /dtl 255/.
5.6.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise kuni hagi esitamiseni lepingus sätestatud viivise määras Lepingu 1 ja Lepingu 2 osas ja samas määras edasiulatuva viivise. Lepingu 3 osas palub hageja kohtul välja mõista edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse jõustumisest lepingus sätestatud määras.
5.6.1.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata, siis VÕS § 4034 lg 7 tagajärjel kohaldub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
5.6.2.Kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud määras. Kuna pooled ei ole siinsel juhul leppinud kokku, et nad sooviksid viivisemäärale kohaldada intressimäära, tuleb võlasuhtele kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo 28.02.2025 lahend tsiviilasjas 2-23-147731, p. 40). Lepingutes on märgitud viivisemääradeks Lepingus 1 16%, Lepingus 2 16% ja Lepingus 3 25%. Lepingute kohaselt (teenusetingimuste punkt 8.) tuleb tarbijal maksta viivist teenusetingimustes sätestatud korras /dtl 59, 64, 69/. Kuna kohus leidis, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenuvõtja andmete kontrollimisega, mõistab kohus VÕS § 4034 lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 kooskõlas kostjalt välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.6.3.Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhivõlalt. Nagu sissenõutavaks muutunud viivise määra osas mõistab kohus kostjalt edasiulatuva viivise välja hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas, mis on TsMS § 367 järgi lubatav ja kohtu hinnangul põhjendatud.
5.6.4.Hageja esitas kohtule 28.02.2025 menetlusdokumendis oma nõude ümberarvestatuna põhiosa nõudele, mille kohus ka käesolevas otsuses rahuldab. Kuigi hageja on hagiga palunud mõista kostjalt välja viivis hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas ning alates hagi esitamisest jooksev viivis, siis ümberarvestuse osas ei ole hageja viivise arvestust välja toonud. Kuna viivisearvestus on hagejal esitamata sissenõutavaks muutunud osas, mis kuupäevast, milliste osamaksete osas jms, siis kohus rahuldab hageja viivisenõude sissenõutavaks
11
2-23-145125 muutunud osas alates Lepingu 1 ja Lepingu 2 lõppemisest kohtuotsuse koostamiseni ja edasiulatuvalt käesoleva kohtuotsuse kuupäevast nii sissenõutavaks muutunud põhinõudelt Lepingu 1, Lepingu 2 ja Lepingu 3 osas seadusjärgses määras kui määrab viivise väljamõistmiseks tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt Lepingu 3 osas, nende sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast seadusjärgses määras.
Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja:
5.6.5.1.Lepingu 1 osas sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 279,82 eurot perioodi 16.01.2024-06.05.2025 eest summas 43,96 eurot /dtl 268/ ja alates 07.05.2025 põhinõudelt edasiulatuva viivise kuni kohustuse täitmiseni.
5.6.5.2.Lepingu 2 osas sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 47,18 eurot perioodi 16.05.2023-06.05.2025 eest summas 11,13 eurot /dtl 270/ ja alates 07.05.2025 põhinõudelt edasiulatuva viivise kuni kohustuse täitmiseni.
5.6.5.3.Lepingu 3 osas hageja taotlusel viivised sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 55,65 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ja tulevikus sissenõutavaks muutuva iga osamakse puhul osamaksele järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus Lepingu 1 osas summas 279,82 eurot, Lepingu 2 osas summas 47,18 eurot, Lepingu 3 osas sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 73,32 eurot ja ülejäänud põhiosa summas 496,68 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena vastavalt graafikule. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt Lepingu 1 osas summas 43,96 eurot, Lepingu 2 osas sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,13 eurot. Kostjalt kuulub välja mõistmisele ka edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse koostamisest Lepingu 1 ja Lepingu 2 põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuste tasumiseni kummagi lepingu osas. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Lepingu 3 osas kohtuotsuse koostamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseni (kohtuotsuse koostamise kuupäeval 73,32 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tasumata osamaksetelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõue 182,53 eurot, intress 118,07 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,38 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue kostja vastu oli 1432,07 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 952,09 euro ulatuses, s.o 66% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 34% ulatuses hageja kanda ja 66% ulatuses kostja kanda.
7.1.Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 760,50 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohaselt on õigusabikulud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamise, koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning kohtule esitamisele kulunud 4,5 tundi.
12
2-23-145125 Hageja tunnihinne on 169 eurot ilma käibemaksuta.
7.2.TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas esitanud kinnituse, et on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust /dtl 57/. Menetluskulude nimekirjas esitatud hinnad on ilma käibemaksuta.
7.3.Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise ja esitamise, lisade komplekteerimisele kulunud ajamahtu 3 tundi. Kohus lähtub oma hinnangus sellest, et kuigi maksekäsu kiiremenetluses avalduse esitamisel puudub kohustus tõendite esitamiseks ja nõude põhjendamiseks, peab avalduse esitamisel olema nõue ja selle aluseks olevad asjaolud piisavalt selged, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine olemasolevate asjaolude ja tõendite pinnalt ajamahukas. Käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt, samuti ei ole kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole toimunud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus peab esinduskulusid mõistlikuks ja põhjendatuks kokku suuruses 507 eurot.
7.4.Hageja on taotlenud ka menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu summas 20 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu vastab TsMS §-s 4842 sätestatule.
7.5.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku summas 877 eurot.
7.6.Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
7.7.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 66% hageja menetluskuludest, milleks kohus määras kokku 877 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 578,82 eurot.
7.8.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.