Kohtla-Järve linn, Tuuslari tn 18 korteriühistu hagi Osaühingu Catarine Grupp vastu töövõtugarantiist tulenevate kohustuste täitmiseks 0 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. juuni 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Kohtla-Järve linn, Tuuslari tn 18 korteriühistu (rk: 80245709), lepinguline esindaja Maksim Fedotov ja seaduslik esindaja Tamara Orehhova Vastustaja (kostja): Osaühing Catarine Grupp (rk: 11002858), lepinguline esindaja Avo Viiol ning seaduslikud esindajad Sergei Timtšuk ja Helbe Sillaste
Tuuslari
tn
korteriühistu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2018 otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Osaühingu Catarine Grupp kanda.
3.1.Rahuldada hagi ning Osaühingul Catarine Grupp parandada Tuuslari 18 maja katuse püstakutel värvi ja krohvi kahjustused (täita garantiist tulenevad kohustused) kahe nädala jooksul töödeks ilmastikutingimuste olemasolul 2018. aasta aprillis-mais olenemata sellest, kas garantiiperiood kestab või on lõppenud.
3.2.Jätta menetluskulud Osaühingu Catarine Grupp kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Osaühingu Catarine Grupp kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kohtla-Järve linn, Tuuslari tn 18 korteriühistu (hageja) esitas 12.09.2017 maakohtule hagi Osaühingu Catarine Grupp (kostja) vastu nõudega kohustada kostjat garantii raames kõrvaldama töödele tekkinud defektid vastavalt töövõtulepingule nr 1-8/15. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 1-8/15 alusel Tuuslari 18 maja katuse püstakute remondi. Kostja andis töödele 2-aastase garantii, mis hakkas kulgema 23.05.2016. Garantiiajal ilmnesid töödes puudused (pinna pundumine, krohvi eemaldumine, värvi mõranemine). Kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud ega teavitanud, millal ta kavatseb töödega alustada.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut nr 1-8/15, kostja tegi tööd suulise kokkuleppe alusel. Hageja saab tugineda kostja antud töövõtugarantiile, mitte viidatud töövõtulepingule. Kostja asus juba enne hagi esitamist garantiist tulenevaid kohustusi täitma ja parandustöid kavandama, sh pöördus ehitusspetsialisti poole kahjustuste põhjuste selgitamiseks. Kostjat takistasid kahjustuste parandamisele asumisel kahjustuste põhjuste ebaselgus, hageja koostöötahte puudumine ja välitöödeks sobimatud ilmastikuolud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 6. märtsi 2018 otsusega hagi. Osaühingul Catarine Grupp tuleb parandada Tuuslari 18 maja katuse püstakutel värvi ja krohvi kahjustused (täita garantiist tulenevad kohustused) kahe nädala jooksul töödeks vajalike ilmastikutingimuste olemasolul 2018. a aprillis–mais olenemata sellest, kas garantiiperiood kestab või on lõppenud. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt olid poolte vahel töövõtulepingule vastavad õigussuhted. Asjaolu, et poolte vahel ei ole sõlmitud viidatud numbriga töövõtulepingut, ei tähenda seda, et töövõtulepingut polnud sõlmitud. Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja nõue saab tuleneda töövõtugarantiist, mitte töövõtulepingust endast (võlaõigusseaduse (VÕS) § 650). Samas ei ole hageja esitatud nõue arusaamatu, nagu on rõhutanud kostja. Nõude sisust on üheselt mõistetav, et nõude eesmärk on kõrvaldada garantiiajal ilmnenud defektid. Kostja on kinnitanud, et on valmis garantiikohustuse täitma ehk puudused kõrvaldama ning et vaidlust ei ole ka tööde sisus. Kuna hageja nõude täitmise osas vaidlust ei ole, kohus rahuldab hagi. 08.01.2018 kohtuistungil esitas kostja hagejale kompromissettepaneku, milles ühe tingimusena kohustus ta parandama Tuuslari 18 maja katuse püstakutel värvi ja krohvi kahjustused kahe nädala jooksul töödeks vajalike ilmastikutingimuste olemasolul 2018. a aprillis–mais olenemata sellest, kas garantiiperiood kestab või on lõppenud. Pooled ei sõlminud kohtuistungil kompromissi, kuna vaidlus oli menetluskulude osas. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis pooltele võimaluse lahendada asi kompromissiga. Kohus selgitas, et kuna sisuliselt ei ole kostjal vaidlust tööde teostamise osas ning kui menetluskulude vaidluse tõttu jääb kokkulepe sõlmimata, tuleb pooltel arvestada eelduslikult suuremate menetluskuludega. Kostja väide, et ta on töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi kogu aeg tunnistanud, kuid nende täitmist on takistanud hageja tegevus, on paljasõnaline. Ettepanek objekti vaatluseks eksperdiga, et selgitada välja kahjustuste põhjus ja kooskõlastada mõistlik aeg vigade parandamiseks eksperdi ettepanekute kohaselt, esitati oktoobris 2017. Poolte varasemast kirjavahetusest ei tulene kostja selgesõnalist kinnitust garantiikohustuste täitmiseks. Hagejale võis jääda mulje, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita. Vaidlus oleks poolte esindajate professionaalse tegutsemise korral olnud lahendatav kohtuväliselt, säästes mõlema poole menetluskulusid. Kostja saanuks anda hagejale selged vastused, sh kinnitada valmisolekut defektid võimalikult kiiresti kõrvaldada ja alustada töödega või leppida kokku tööde teostamise ajas. Hageja pidanuks keskenduma asja sisulisele lahendamisele, mitte võimendama konflikti ebapädevate ähvardustega. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, arvestades poolte käitumist nii kohtumenetluses kui enne seda ning kostja kompromissettepanekut hagejale, mis oli mõistlik, kuid millega hageja ei nõustunud. Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine ebaõiglane ja ebamõistlik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kohtla-Järve linn, Tuuslari tn 18 korteriühistu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. märtsi 2018 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega kohustada kostjat hüvitama hagejale kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudus kohtul alus kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 4. Kohtusse pöördumine oli ainus viis kaitsta hageja huve ja kohustada kostjat täitma oma kohustused. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 1-8/15 ning kostja andis töödele 2-aastase garantii, mis hakkas kulgema 23.05.2016. Hageja teavitas kostjat ebakvaliteetselt teostatud töödest 20.07.2017. 21.07.2017 tutvus kostja esindaja puudustega kohapeal. 31.07.2017 teavitas hageja kostjat puudustest kirja teel. Kostja sai kirja koos lisatud dokumentidega kätte 01.08.2017. 10.08.2018 saatis hageja kostjale pretensiooni palvega puudused kõrvaldada. Kostja sai pretensiooni kätte 11.08.2017. Peale seda pidanuks kostja võtma hagejaga ühendust ja leppima kokku puuduste kõrvaldamises. Vastust küsimusele, mis puudutas puuduste kõrvaldamist, hageja ei saanud. Hageja pöördumisest möödunud kaks kuud oli piisav aeg selleks, et anda
hagejale teada, millal kostja kavatseb garantiikohustused täita. Hageja pöördus kohtusse siis, kui sai selgeks, et kostja ei kavatse hagejale vastu tulla. Seega olid hageja kohtukulud (riigilõiv ja juristi teenustasu) vajalikud ja õigustatud; 2) ei ole õigustatud jätta hagejale kohtukulud hüvitamata põhjusel, et hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga. Hageja oli nõus kostja põhiettepanekutega, erimeelsused tekkisid kohtukulude osas. Kostja sisuliselt nõustus pakutud kompromissis hageja nõuetega. Lisaks pakkus kostja kompromissi alles 08.01.2018 kohtuistungil, s.o neli kuud pärast hagi esitamist.
5.Osaühing Catarine Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu menetluskulude jaotus põhjendatud. Kostja on alati tunnistanud töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi. Kostja vaidles hagile vastu, kuna esitatud nõue oli ebaselge. Kohtuotsuse resolutsioon vastab kompromissettepaneku punktile 2. Asja oleks saanud lahendada kohtusse pöördumata ning ka kohtumenetluses kompromissi sõlmimisel oleks saanud menetluskulusid kokku hoida; 2) ei ole kostja keeldunud töövõtugarantiist tulenevate kohustuste täitmisest. Töö puudustest teate saamisel 20.07.2017 läks kostja kohe järgmisel päeval olukorraga tutvuma ja tellis ekspertiisi, mille esitas hagejale 31.07.2017. Seega asus kostja koheselt garantiist tulenevaid kohustusi täitma. Kostja pidi enne parandustööde tegemist selgusele jõudma, miks on niiskus sattunud krohvi sisse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas hageja ning ta vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohtus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4 ja jätnud põhjendamatult menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus tuleb seetõttu vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 asunud seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Praeguses asjas ei ole maakohus esile toonud (ja neid ei nähtu ka asja materjalidest) selliseid erandlikke asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Maakohus rahuldas hageja nõude ja tuvastas ühtlasi, et kostja väide, mille kohaselt töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi takistas hageja tegevus, on paljasõnaline. Seega ei saa kostja ka väita, et hageja pöördus kohtusse alusetult. Üksnes asjaolu, et kostja ei nõustunud hageja kompromissettepanekuga, milles kostja tunnistas hageja nõuet ning soovis menetluskulude poolte endi kanda jätmist, ei ole käsitletav sellise äärmiselt ebaõiglase või ebamõistliku asjaoluna kostja suhtes, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Seetõttu tuleb maakohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, tühistada.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.