OÜ-l Catarine Grupp parandada Tuuslari 18 maja katuse püstakutel värvi ja krohvi kahjustused (täita garantiist tulenevad kohustused) kahe nädala jooksul töödeks vajalike ilmastikutingimuste olemasolul 2018. aasta aprillis-mais olenemata sellest, kas garantiiperiood kestab või on lõppenud.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Korteriühistu Tuuslari 18 esitas maakohtule hagiavalduse OÜ Catarine Grupp vastu nõudega kohustada kostjat kõrvaldama töödele garantii raames tekkinud defektid vastavalt töövõtulepingule nr 1.-8/15. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 1-8/15, mille raames teostas OÜ Catarine Grupp maja katuse püstakutel punastest auklikest tellistest müüritise vigastatud alade remondi. Tööde maht oli 90,6 m2 summas 2 754 eurot. Teostatud töödele andis OÜ Catarine Grupp 2 aastase garantii ning garantiiaeg hakkas kulgema 23.05.2016. aastal
2.Garantii kehtivusajal avastas hageja katusel teostatud töödes defektid ja praagi: pinna pundumine, krohvi eemaldumine seintelt; värvi mõranemine /pragunemine. 21.07.2017 tutvus kostja seaduslik esindaja kohapeal ilmnenud defektidega. 31.07.2017 teavitas hageja kirjalikult posti teel kostjat avastatud puudustest. Hageja saatis kostjale teostatud tööde ülevaatuse akti akti ebakvaliteetselt teostatud ehitustöödest maja katuse püstakutel fotod avastatud defektidest. OÜ Catarine Grupp sai kirja kätte 01.08.2017.a. 10.08.2017 saatis KÜ Tuuslari 18 hagejale kirjaliku pretensiooni teostatud tööde kvaliteedi kohta ja palus praak parandada. OÜ Catarine Grupp sai pretensiooni kätte 11.08.2017.a. KÜ palus kostjat 7 päeva jooksul pretensiooni esitamisest teavitada, millal kostja saab töödega alustada. OÜ Catarine Grupp ei ole seniajani praaki kõrvaldanud ega ole ka teavitanud millal kavatseb töödega alustada.
3.Hageja palub kohtult kohustada kostjat täitma korteriühistu ees garantiiga võetud kohustused. Alternatiivselt leiab hageja, et kui kostja ei ole võimeline puuduseid kõrvaldama ja defekte kõrvaldama, soovib KÜ Tuuslari 18 hüvitist, et pöörduda teise ehitusfirma poole vajalike tööde teostamiseks.
4.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja märgib, et OÜ Catarine Grupp küll tunnistas praagi olemasolu teostatud töödes, kuid arusaadavaid selgitusi hagejale selles, millal kavatseb töid alustada, ei esitanud. Kostja poolt eksperthinnangule lisatud dokumendid ei selgitanud olukorda ega andnud vastuseid korteriühistu poolt esitatud küsimustele. Hageja osundab, et hetkest mil KÜ Tuuslari 18 pöördus kostja poole, möödus 2 kuud enne kui esitati hagi kohtule
Hagejale jääb arusaamatuks kostja positsioon antud vaidluses – ühest küljest kostja tunnistab, et esitas hagejale garantii oma töödele ja kinnitab, et on valmis kõrvaldama oma töös tekkinud praagi; teisest küljest palub kostja jätta hagi rahuldamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja selgitab, et KÜ Tuuslari 18 pöördus 2016. aasta aprillis kostja poole ehitustööde tellimise sooviga. Pooled rääkisid läbi tööde mahud ning leppisid kokku Tuuslari 18 katuseosas liftipüstakute jm seinte krohvimise, sarrusvõrgu paigaldamise liimsegule, kruntimise ja värvimise (86,9 m2) Tööde hulka kulus samuti parapeti betoonplaatide puhastus ja tasandamine betoonseguga (10,4m2). Kirjalikku lepingut pooled ei vormistanud. Kostja alustas töödega 2016. aasta maikuus ja lõpetas 23.05.2016.a. Tööde valmimise ja vastuvõtmise kohta koostati 23.05.2016.a. tööde üleandmise vastuvõtmise akt, mille allkirjastasid poolte seaduslikud esindajad. Märkusi tööde mahu ja kvaliteedi suhtes ei olnud. Pärast tööde vastuvõtmist esitas kostja hagejale tasumiseks arve 23/05-16 summas 3 114 eurot koos käibemaksuga. Pooled leppisid kokku osade kaupa tasumises. Hageja teavitas 20.07.2017 kostjat liftipüstakute jm seintel ilmnenud värvi ja krohvi kahjustustest. Kostja esindaja läks koheselt 21.07.2017 kohale ja vaatas seinad üle. Seintel olid osaliselt kahjustused. Kostja kavandas parandustööde tegemist ning pöördus ehitusspetsialist K. S. poole arvamuse andmiseks. Hageja saatis 31.07.2017 kostjale e-posti teel tööde ülevaatuse akti, milles märgiti ära tööde puudused ning esitati süüdistus valede materjalide kasutamises. Kostja esitas hageja saadetud akti ja tööde tegemisel kasutatud materjalide tootesertifikaadid ehitusspetsialistile, kes esitas 31.07.2017 eksperthinnagu kahjustuste võimaliku põhjuse ja kostja materjalide kohta. Kostja saatis 01.08.2017 hinnangu hagejale. Hageja vastas hinnangule, et see ei ole professionaalne ja kohtutakse kohtus.
6.Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hageja nõue kostja kohustamiseks töödele antud garantii raames tekkinud defektide kõrvaldamiseks vastavalt töölepingule nr 1-8/15 on põhjendamatu. Kostja ei nõustu hageja nõudega, kuna hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut nr 1-8/15, mistõttu ei ole võimalik tugineda kohustuste täitmise nõudes viidatud töövõtulepingule ning kostja on asunud juba enne hagi esitamist garantiist tulenevaid kohustusi täitma. Kostja selgitab, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille alusel kostja tööd tegi. Kostja esitas eelnevalt hagejale hinnapakkumise, millega hageja ka nõustus. Lepingu nr on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile jäänud ekslikult. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja saab tugineda töövõtugarantiist tulenevate kohustuste täitmisele. Hageja ja kostja vahel puudub leping, mis sätestab töövõtugarantiist tulenevad õigused ja kohustused. lähtuda saab tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitust. Aktis on antud garantii kehtivuse tähtaeg 2 aastat alates 23.05.2016 ning see kehtib üle antud töödele sh katuseosas seinte krohvimine, sarrasvõrgu paigaldamine liimsegule, kruntimine ja värvimine. Alusetud on hageja väited, et kostja ei ole asunud täitma garantiiga võetud kohustusi. Kostja on ka pärast hagiavalduse saamist 04.10.2017 pöördunud hageja poole, et vaadata koos eksperdiga objekt üle ning kavandada koos hagejaga parandustööde tegemine.
10.10.2017 arutati koos hageja esindaja ja eksperdiga garantiiga seotud parandustööde tegemise võimalust sh vastava kokkuleppe sõlmimist. Kostjat takistasid seintel tekkinud kahjustuste parandamisele asumisel kahjustuste põhjuste ebaselgus, mis ilmneb ka ekspertarvamusest, hageja koostöötahte puudumine ning välitöödeks sobimatud ilmastikuolud. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa tugineda kostja poolt töövõtugarantiist tulenevate kohustuste mittetäitmisele kui tema enda tegevus oli takistuseks kohustuste täitmisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud.
8.Tsiviilasja materjalide kohaselt teostas OÜ Catarine Grupp töövõtjana KÜ Tuuslari 18 tellimisel ehitus/remonditööd (katuseosas seinte krohvimine, sarrusvõrgu paigaldamine liimsegule, kruntimine ja värvimine) Teostatud töödele andis OÜ Catarine Grupp töövõtugarantii 2 aastat, alates 23.05.2016 (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, tl 10). 20.07.2017 avastati defektid – pind pundunud ja värv pragunenud (tl 12, 13, 25-33) 10.08.2017.a saatis KÜ Tuuslari 18 OÜ-le Catarine Grupp pretensiooni (tl 16), pretensiooni sai kostja kätte 11.08.2017 (tl 22) Teostatud tööde eest esitas OÜ Catarine Grupp tellijale arve nr 23/05-16 summas 3 114 eurot (tl 62-64).
9.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Vaidlust ei ole selles, et pooled leppisid kokku ehitus-/remonditööde teostamises, OÜ Catarine Grupp teostas kokkulepitud tööd, andis KÜ-le Tuuslari 18 üle, ning viimane tasus teostatud tööde eest. Eeltoodust tuleneb üheselt et poolte vahel olid töövõtulepingule vastavad õigussuhted. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on teenuste osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatud kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks st töövõtja vastutab tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest ka juhul kui on vajalike toimingute tegemisel järginud käibes vajalikku hoolsust.
10.Kostja märkis hagile esitatud kirjalikus vastuses ja 08.01.2018 kohtuistungil, et ei nõustu hageja nõudega, kuna hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut nr 1-8/15, mistõttu ei ole võimalik tugineda kohustuste täitmise nõudes viidatud töötulepingule (tl 53-56, 130-131). Samas kinnitab kostja üheselt, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping (tl 131-132) Töövõtulepingu regulatsioon ei sätesta kohustuslikku vorminõuet. Asjaolu, et poolte vahel ei ole sõlmitud viidatud numbriga töövõtulepingut (number jäänud üleandmise-vastuvõtmise aktile ekslikult; tuvastatud 08.01.2018 kohtuistungil) ei tähenda, seda, et poolte vahel töövõtulepingut polnud sõlmitud.
11.Kohus nõustub aga kostjaga selles, et hageja saab oma nõudes tugineda töövõtugarantiist tulenevate kohustuste täitmisele ehk hageja nõue saab käesoleval juhul tuleneda töövõtugarantiist, mitte töövõtulepingust endast (VÕS § 650). Hagiavalduses viidatud sätted VÕS § 644 (töö lepingutingimustele mittevastamine) ja § 646 (lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina) ei ole antud juhul asjakohased. Samas ei ole hageja esitatud nõue arusaamatu nagu menetluses on rõhutanud kostja. Hageja nõude sisust on üheselt mõistetav, et nõude esitamise eesmärk on kõrvaldada garantii kehtivuse ajal ilmnenud defektid. Kohus nõustub, et sõnastus on mõnevõrra ebaselge ja eksitav, kuid hageja eesmärk / taotlus on mõistetav (vt tl 144 pöördel). Tulenevalt VÕS § 650 lg 1 töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Kohus selgitab, et töövõtugarantii on töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mis annab garantii järgi õigustatud isikule (tellijale) töövõtulepingu objektiks olnud töös ilmnenvate puuduste korral lisaõigusi võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega, mis tekivad töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel. Garantiis ettenähtud õiguste teostamise võimalus sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest st garantiist tulenevad õigused on sõltumatud lepingust või seadusest tuleneva vastutuse olemasolust või sellest, kas tellija ka lepingu või seaduse alusel selliseid õigusi kasutada saaks. Eelkõige toob garantii kaasa selle, et töövõtja loobub sisuliselt garantiis sätestatud ajaks oma võimalikest vastuväidetest tellija vastu. Üldjuhul peab puudustest tingitud nõude esitamiseks tellija tõendama nii puuduse olemasolu kui ka selle, et puudus või selle tekkimine põhjus eksisteeris üleandmise hetkel, st garantiileping võib sätestada töövõtja kohustuse kõrvaldada puudused välistades nende puuduste kõrvaldamise kohustuse, mis on tekkinud ebaotstarbeka kasutamise tagajärjel. Kirjalikku garantiilepingut sõlmitud ei olnud. OÜ Catarine Grupp kinnitas nii hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungitel, et on valmis garantii kohustuse täitma ehk ilmnenud puudused kõrvaldama (tl 53.57, 131, 132. 147, 148 pöördel) Kostja on kinnitanud ka seda, et vaidlust ei ole defektide olemasolus, tööde sisu osas (millised tööd teha tuleb puuduste kõrvaldamiseks) (tl 130)
12.08.01.2018 kohtuistungil esitas kostja hagejale kompromissettepaneku, milles muuhulgas ühe tingimusena kohustub parandama Tuuslari 18 maja katuse püstakutel värvi ja krohvi kahjustused kahe nädala jooksul töödeks vajalike ilmastikutingimuste olemasolul käesoleva aasta aprillis-mais olenemata sellest, kas garantiiperiood kestab või on lõppenud (tl 133). Pooled ei sõlminud kohtuistungil kompromissi kuna vaidlus oli menetluskulude osas. Kohus lükkas asja arutamise edasi aja andis pooltele tähtaja/võimaluse lahendada asi kompromissiga (tl 136-137). Muuhulgas selgitas kohus pooltele, et kuna sisuliselt kostjal vaidlust ei ole tööde teostamise osas ning kui menetluskulude vaidluse tõttu jääb kokkulepe sõlmimata, tuleb pooltel arvestada eelduslikult suuremate menetluskuludega (tl 130 pöördel).
13.Kostja väidab, et on töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi kogu aeg tunnistanud, kuid selle täitmist on takistanud hageja tegevus. Kohtu hinnangul on eelviidatud kostja väide paljasõnaline. Maakohtule esitatud tõenditest ei tulene kostja ühest ja selgesõnalist kinnitust / valmisolekut parandustööde tegemiseks. Ettepanek objekti vaatluseks eksperdiga välja selgitamaks kahjustuse tekkimise põhjus ning kooskõlastamaks mõistliku aja vigade parandamiseks eksperdi ettepanekute kohaselt esitatakse oktoobris 2017 (tl 88). Kohtule esitatud varasemast poolte kirjavahetusest ei tulene kostja selgesõnalist kinnitust garantiist tulenevate kohustuste täitmiseks ega valmisolekut garantiitööde tegemiseks. Eeltoodust võis hagejale jääda mulje, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita. Kohus nõustub, et ka hageja käitumine probleemi lahendamiseks ei ole olnud adekvaatne. Võimaliku sisulise lahenduse püüdluse asemel on keskendutud ähvardustele (tl 83-92).
14.Hageja nõude täitmise (defektide kõrvaldamise ehk garantiist tulenevate kohustuste täitmise) osas vaidlust ei ole, mistõttu kohus rahuldab hagi. Kohus on seisukohal, et vaidlus oleks poolte esindajate (sh lepinguliste) professionaalse tegutsemise korral olnud lahendatav kohtuväliselt säästes mõlema poole menetluskulusid. Ühest küljest saanuks kostja anda hagejale üheselt selged vastused sh kinnitada oma valmisolekut defektid võimalikult kiiresti kõrvaldada ning alustada töödega või leppida hagejaga kokku tööde teostamise ajas. Teisest küljest pidanuks hageja keskenduma asja sisulisele lahendamisele, mitte võimendama konflikti ebapädevate ähvarduste, kommentaaride jms-ga. Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Üldise käibekohustuse sisuks on kohustus tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid (vt Riigikohtu 17.12.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Õigusvaidluse eesmärk ei saa olla võimalikult suurte menetluskulude tekitamine vastaspoolele.
15.Kostja leidis, et hageja on hagiavalduses nimetanud hagihinna vääralt. Kohus on seisukohal, et hagihind on nimetatud õigesti. Garantiikohustuse täitmise nõue on mittevaraline nõue TsMS § 132 lg 1 mõttes ning hagihind 3 500 eurot ega ole seotud töövõtulepingu sõlmimisel kokkulepitud töömahu ja hinna suhtega (1 m2 / 30, 4 eurot, puudused 24, 7 m2 , millest tulenevalt kujuneb kostja arvates hagi hind 24,7 x 30,4) nagu seda leidis kostja. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Tulenevalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus arvestab menetluskulude jaotust määrates - poolte käitumist nii kohtumenetluses kui enne seda (lähtuvalt maakohtule esitatud tõenditest), - kostja kompromissettepanekut hagejale, mis kohtu hinnangul oli mõistlik, kuid millega hageja ei nõustunud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades oleks kohtu hinnangul kujunenud olukorras hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt ebaõiglane ja ebamõistlik. Arvestades, et korteriühistu rahalised vahendid kujunevad korteriomanike tasutud maksetest, tuleks ühistu esindajatel kaaluda ja hinnata kulude otstarbekust ja põhjendatust ning hoiduda korteriomanikele põhjendamatute kulutuste tekitamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.