Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. juuni 2018. a
Tsiviilasja number
2-17-17153
Tsiviilasi
Mittetulundusühing VAHTRA HOOLDEMAJA hagi T.S. u vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja alusetu rikastumisega saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
9064 eurot 52 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. märtsi 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mittetulundusühing apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): mittetulundusühing VAHTRA HOOLDEMAJA (registrikood: 80033172), esindaja Harland Paas Vastustaja (kostja): T.S. (isikukood: XXXX), esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva
3.Menetluskulude lõpplahendiga. Edasikaebamise kord
jaotuse
määrab
maakohus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mittetulundusühing VAHTRA HOOLDEMAJA (hageja) esitas 15. novembril 2017 Viru Maakohtule hagiavalduse T.S. (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja poolt töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 alusel 13. oktoobri 2017 kuupäevaga töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks 13. novembrist 2017 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 5564 eurot 52 senti alusetult saadud hüvitis. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 1. märtsist 1999 hageja juures raamatupidajana tähtajatu töölepingu nr 9 alusel täistööajaga 40 tundi nädalas. Kostja töötas perekondlikel põhjustel peamiselt kodus. Alates 1. oktoobrist 2015 oli kostja bruto töötasu 1512 eurot kuus. Kostja esitas 6. oktoobril 2017 hagejale nõude, milles palus alates 9. oktoobrist 2017 võimaldada kostjale töö tegemiseks rahulik töökeskkond ja võtta tarvitusele abinõud kostja töökiusamise lõpetamiseks. Kostja lubas nõude mittetäitmisel lõpetada töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Kostja esitas 12. oktoobril 2017 ettekande, milles selgitas 5. oktoobril 2017 sotsiaaltöötaja töölaualt dokumentide äravõtmise asjaolusid. Kostja leidis, et käitus igati õigesti, kuid sotsiaaltöötaja tekitas juhtunust konflikti ja rääkis kostjaga kõrgendatud toonil. Kostja juhtis 13. oktoobril 2017 kirjalikult hageja tähelepanu juhtimise puudustele ja märkis, et hageja ei ole 6. oktoobri 2017 nõudele vaatamata taganud kostjale tööks sobilikku keskkonda, s.o ei ole soetanud töötamiseks vajalikku arvutit, hageja on korraldanud mitmetunniseid töökogunemisi, kus tegeldakse kostja tagarääkimisega ja maine rikkumisega, millega on riivatud kostja põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Kostja esitas 13. oktoobril 2017 hagejale kirjaliku avalduse töölepingu nr 9 erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel seoses hageja poolsete kohustuste rikkumisega, töökiusamise ja kostja eneseväärikuse alandamisega. Hageja sai kostja avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kätte 16. oktoobril 2017. Samal päeval koostas hageja eraldi vastuse kõigile kostja pöördumistele ja nõustus töölepingu
lõpetamisega alates 1. novembrist 2017 kui kostja annab hagejale korrektselt üle hageja raamatupidamisdokumentatsiooni. Hageja on seisukohal, et kõik kostja esitatud väited töökiusamise ja kostja alandamise kohta on otsitud, subjektiivsed ja tõendamata. Hageja hinnangul on tegemist töötajate tööalaste konfliktidega, mille põhjustajaks oli kostja. Peamiseks konfliktide põhjuseks oli kostja alusetu sekkumine teiste töötajate töösse ja juhatuse liikme korralduste eiramine. Kostja etteheited hagejale töö tegemise kohas olevate töötingimuste kohta on arusaamatud. Kostja ei ole enne 13. oktoobrit 2017 avaldanud soovi saada tööarvutit. Hageja sellekohastele pakkumistele vastas kostja, et tal on mugavam tööd teha enda isikliku arvutiga. Kostja töötas põhiliselt kodus ja alates kevadest 2017 käis töökohas neljapäeviti. TLS § 85 lg 3 alusel eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Hageja ja kostja vaheline töösuhe tuleb lugeda lõppenuks TLS § 85 lg 1 alusel alates
13.novembrist 2017. Kostja koostas 16. oktoobril 2017 ühepoolselt lisa töölepingule nr 9 (allkirjastatud digitaalselt öösel kell 4:24), mille kohaselt lõpetasid pooled kokkuleppel töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ning andis hageja nimel korralduse maksta endale töötasu, hüvitise kasutamata puhkuse eest ja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. Kostja, kasutades talle usaldatud juurdepääsu hageja pangakontole, tegi endale 13. oktoobril 2017 kell 14:57 väljamakse netosummas 5800 eurot 58 senti, mis tulenes oktoobrikuu bruto töötasust 756 eurot, puhkusekompensatsioonist bruto summas 1108 eurot 63 senti ja hüvitisest töölepingu lõpetamise eest bruto summas 5564 eurot 52 senti. Kostja tegi väljamakse koheselt pärast töölepingu ülesütlemise avalduse koostamist. Kuivõrd kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 91 lg 2 p 1 alusel tühine, ei ole hagejal kohustust kostjale tasuda TLS § 100 lg-s 4 ette nähtud hüvitist ja kostja peab alusetult saadud hüvitise bruto tasuna summas 5564 eurot 52 senti hagejale tagastama.
2.Kostja palus jätta hagiavaldus TLS § 105 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Kostja edastas avalduse töölepingu lõpetamiseks hageja esindaja Janek Lainjärve e-mailile [email protected] 13. oktoobril 2017 kell 14:56. E-mailide lugemiseks kasutab Janek Lainjärv nutitelefoni, mistõttu sai hageja esindaja kostja avalduse kätte 13. oktoobril 2017 enne tööpäeva lõppu. TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg hagiavalduse esitamiseks möödus 13. novembril 2017. Hageja esitas hagiavalduse 15. novembril 2017, s.o hilinemisega. Kostja on seisukohal, et tema ei ole töölepingus nr 9 kokkulepitud töökohustusi rikkunud. Hageja on oluliselt rikkunud kostjaga sõlmitud töölepingut. Kostjal oli õigus töölepingu lõppemisel TLS § 91 lg 2 p 1 ja § 100 lg 4 järgi hüvitisele 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, siis nõuab kostja töölepingu lõppemist TLS § 107 lg 2 alusel, mis kohustab hagejat tasuma kostjale TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 27. märtsi 2018 otsusega hageja hagi kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja alusetult rikastumisega saadu tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja töötas alates 1. märtsist 1999 hageja juures raamatupidajana tähtajatu töölepingu nr 9 alusel täistööajaga 40 tundi nädalas. Alates 1. oktoobrist 2015 maksti töötajale bruto töötasuna 1512 eurot kuus; 2) kostja esitas hagejale 13. oktoobril 2017 töölepingu ülesütlemise avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 16. oktoobrist 2017; 3) kostja koostas ja allkirjastas 16. oktoobril 2017 lisa töölepingule nr 9, millega kostja lõpetas poolte kokkuleppel töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, andis hageja nimel korralduse maksta endale töötasu töötatud perioodi eest, hüvitise kasutamata puhkuse eest ja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 105 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemiseavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemiseavalduses märgitud tähtpäeval. Maakohtu hinnangul tõendavad viidatud logid ja Zone Media OÜ vastus, et kostja esitatud töölepingu lõpetamise avaldus saabus hageja juhatuse liikme Janek Lainjärve e-posti aadressile [email protected] 13. oktoobril 2017 kell 14:56:06 ja Janek Lainjärve kasutuses olev seade logis korduvalt sisse ja laadis saabunud meilid seadmesse peale töölepingu lõpetamise avalduse saatmist. Nii meilide saatmine kui allalaadimine toimus tavapärasel tööajal enne tööpäeva lõppu. Maakohus leidis, et hagejal e-konto [email protected] omanikuna oli võimalus
13.oktoobril 2017 kell 14:56:06 edastatud töölepingu avaldusega samal päeval tutvuda. Zone Meedia OÜ 5. märtsi 2018 vastuse kohaselt oli e-posti logi kohaselt konto omanikul (hageja seaduslikul esindajal) võimalus kostja töölepingu ülesütlemise avaldus kätte saada 13. oktoobril 2017 (tl 165-177). Fail lõpuga _courier.log, [email protected] e-posti kontolt on kirju alla laetud peale töölepingu lõpetamise avalduse saaja postkasti toimetamist. Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on, et Janek Lainjärv sai kostja saadetud töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 13. oktoobril 2017. TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg hakkas kulgema 14. oktoobril 2017 ja tähtaeg hagi või töövaidluskomisjonile avalduse esitamiseks möödus 13. novembril 2017. Hageja esitas hagi maakohtule 15. novembril 2017, s.o peale aegumistähtaja möödumist. Maakohus jättis hageja hagi seoses aegumisega rahuldamata. Maakohus on seisukohal, et hageja on mööda lasknud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja (TLS § 105), kostja poolt töölepingu ülesütlemine on olnud algusest peale kehtiv ning leping on lõppenud ülesütlemiseavalduses märgitud tähtpäeval. Maakohus selgitas, et kuigi kohus määras 26. veebruaril 2018 toimunud kohtuistungil uue kohtuistungiaja, on kohtul seoses Zone Meedia OÜ 5. märtsi 2018 vastusega ja kostja vastava taotlusega, mõistlik teha lahend selle kohta, kas esitatud hagi on aegunud või mitte. Maakohus leidis, et kuna kohus kohaldab aegumist ja jätab seoses sellega hagi rahuldamata, oleks asja läbi vaatamine kohtuistungil tekitanud menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse
kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-6538 p-s 14 leidnud, et TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel on e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12; 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Käesoleval juhul esitas kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 13. oktoobril 2017, s.o reede pärastlõunal. Põhjendatud on lugeda hageja poolt mõistlikuks võimaluseks e-kirjaga tutvumiseks nädalavahetusele järgnenud esimene tööpäev, s.o 16. oktoobril 2017. Hageja seaduslik esindaja on järjepidevalt selgitanud, et avas kostja e-kirja (sai kätte) 16. oktoobril 2017. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu nõude kostja poolt alusetu rikastumisega saadu tagastamiseks. Selle nõude jättis maakohus tähelepanuta. Isegi juhul, kui maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemisest tulenev nõue on aegunud, ei tähenda see, et aegunud on ka hageja esitatud võlaõiguslik nõue.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on õigesti kohaldanud aegumist. Eluliselt ei saa pidada usutavaks, et hageja esindaja ei lugenud e-kirja enne 16. oktoobrit 2017. Kostja on tõendanud e-kirja kohalejõudmise saaja serverisse ja selle allalaadimise. Kirja hilisem lugemine ei tähenda kirja kättesaamise aja edasilükkumist. Hagejapoolne töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue on aegunud, mistõttu on TLS § 105 lg-st 2 tulenevalt töölepingu ülesülemine kehtiv ja kostjale on tehtud väljamakse õiguslikul alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
7.Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada kostja poolt 13. oktoobril 2017 kostja e-postile edastatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ning mõistja kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud hüvitis brutosummas 5564 eurot 52 senti. Maakohus leidis, et hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõude esitanud peale TLS § 105 sätestatud 30-päevast tähtaega. Maakohtu hinnangul tõendavad Zone Media OÜ vastus ja e-posti logid, et kostja töölepingu ülesütlemise avaldus saabus hageja juhatuse liikme postkasti 13. oktoobril 2017 kell 14:56:06, millega on tõendatud, et hageja sai kostja töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 13. oktoobril 2017 ja TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg hakkas kulgema 14. oktoobril 2017. Tähtaeg hagi esitamiseks või töövaidluskomisjonile avalduse esitamiseks möödus
13.novembril 2017. Hageja esitas hagiavalduse 15. novembril 2017, s.o peale aegumistähtaja möödumist.
Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldused on olulises ulatuses põhjendamata ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega.
8.TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on 21. detsembri 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 p-s 12 selgitanud, et epostiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15 p 18). Riigikohus märkis
29.novembri 2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-8010 p-s 13, et kui e-kirja saabumisele järgnev päev langeb nädalavahetusele, siis saab TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi mõistlikult eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekib mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda järgmisel tööpäeval. Asja materjalidest nähtub, et kostja saadetud e-kiri töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse edastamiseks jõudis hageja e-posti serverisse 13. oktoobril 2017 (I kd, tl 166) kell 14:46:56. Maakohtu põhjenduste kohaselt logis hageja juhatuse liikme kasutuses olnud seade korduvalt sisse ja laadis saabunud meilid seadmesse peale töölepingu lõpetamise avalduse saatmist tavapärasel tööajal enne tööpäeva lõppu. Ringkonnakohus leiab, et võimalus reede pärastlõunal e-kirju lugeda või näha e-kirja saabumist ei tähenda seda, et juhatuse liikmel oli ka mõistlik võimalus töölepingu lõpetamise avalduse sisuga tutvuda enne tööpäeva lõppu. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja sai kostja e-kirja kätte 13. oktoobril 2017 (reede) ning tähtaeg töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks algas
14.oktoobril 2017 (laupäev). Hageja on juriidiline isik ning majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kuna käesoleval juhul oli kirja saatmise päev 13. oktoober 2017 reede, siis lähtudes Riigikohtu 29. novembri 2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-8010 p-st 13 tuleb asuda seisukohale, et hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekkis mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda järgmisel tööpäeval, s.o käesoleval juhul esmaspäeval
16.oktoobril 2017. Hageja on korduvalt kinnitanud, et sai kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte esmaspäeval 16. oktoobril 2017 (I kd, tl 4, II kd, tl 8 p 1). Seega algas hageja jaoks TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg kulgema TsÜS § 135 lg 1 kohaselt alates 17. oktoobrist 2017 ning seetõttu on 15. novembril 2017 esitatud hagiavaldus esitatud maakohtule tähtaegselt.
9.Hageja esitas koos töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega ka nõude mõista kostjalt välja alusetult saadud hüvitis brutosummas 5564 eurot 52 senti. Maakohus on otsuse resolutsioonis jätnud selle nõude rahuldamata, kuid otsuse põhjendavas osas puudub nõude rahuldamata jätmise kohta igasugune põhjendus. Riigikohus on 14. veebruari 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-16-3492 p-s 13.2 selgitanud, et kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 20). TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas
osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
10.Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas analüüsinud ega põhjendanud, miks maakohus jättis hageja nõude alusetult saadud hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Asjaolu, et maakohus leidis ekslikult, et hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõue on esitatud hilinenult, ei tähendanud, et ka hageja nõue, mõista kostjalt välja alusetult saadud hüvitis, on esitatud hilinenult ja nõue tuleks jätta seetõttu rahuldamata. Nimetatud osas maakohtu otsuses põhjendava osa puudumise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas maakohtu järeldus jätta alusetult saadud hüvitise nõue rahuldamata on põhjendatud või mitte. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga tsiviilasja hinna määramisel. Hageja esitas maakohtule hagiavalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kostjalt hageja kasuks alusetult saadud hüvitise brutosummas 5564 eurot 52 senti välja mõistmiseks. Maakohus on oma otsuses märkinud tsiviilasja hinnaks 5564 eurot 52 senti. TsMS § 125 ja § 132 lg 1 kohaselt on töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi hinnaks 3500 eurot ja alusetult saadud hüvitise nõude hinnaks 5564 eurot 52 senti. Käesoleva tsiviilasjas on TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagi hinnaks 9064 eurot 52 senti (3500+5564,52). Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (vt ka Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.