Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-7975
Tsiviilasi
Xxxhagi korteriühistu XXX korteriühistu (endise nimega xxx) vastu 14.03.2017 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx); kostja xxx, Tallinn, Xxx(registrikood 80222105, asukoht Õle 5a Tallinn); kostja seaduslik esindaja Margus Mikli (e-post [email protected]; [email protected]); kostja lepingulised esindajad Liina Karlson ja Birgit Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-17-7975 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Xxxesitas 22.05.2017 kohtule hagi xxx (praeguse nimega xxx/Tallinn, Õle tn 5a korteriühistu) vastu. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.03.2017 xxx erakorraline üldkoosolek, mille üheks päevakorrapunktiks oli hagejale kui korteriühistu juhatuse esimehele umbusalduse avaldamine. 14.03.2017 üldkoosoleku protokoll sisaldab 14 punkti, millest 3 puudutavad protokollija valimist, juhatuse liikme tagasikutsumist ja uue valimist ning ülejäänud 11 punkti sisaldavad süüdistusi hageja aadressil. Koosolekut protokollinud korteriühistu liige Xxxei protokollinud kõike koosolekul räägitut. Hageja vaidles koosolekul esitatud süüdistustele vastu, kuid tema vastuväiteid protokolli ei kantud. Sellest tulenevalt ei vasta protokolli punktid 2.1 – 2.11 tegelikkusele. Hageja leiab, et koosoleku protokoll on vastuolus seadusega, kuna protokolli ei ole kantud koosoleku toimumise koht, samuti pole protokolli kantud koosoleku otsuste suhtes eriarvamusele jäänud hageja arvamuse sisu, protokolli punktid 2.1 – 2.11 ei vasta tõele ja protokollis puudub koosoleku juhataja allkiri. Koosolekul valiti korteriühistu esimeheks Xxx, kes on tegelikult korteriühistu revident. Xxx oli 19.04.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusega taasvalitud revidendiks. Ühtegi otsust tema revidendi ametist tagasiastumise kohta korteriühistul ei ole. Hageja hinnangul esines huvide konflikt, kuna Xxx on üheaegselt nii revident kui ka kostja juhatuse liige. Kuna koosoleku eesmärgiks oli hageja kui korteriühistu juhatuse esimehe tegevuse saboteerimine, läks nii koosolekul osalenud korteriühistu liikmetel kui ka protokollijal meelest koosoleku juhataja valmise teema. Tavaliselt on hageja varasemalt koosolekuid juhtinud, kuid 14.03.2017 koosolekul ei lastud hagejal koosolekut juhtida, sest koosolek oli erakorraline ja selle päevakorraks oli hagejale umbusalduse avaldamine. Korteriühistu liikmed unustasid koosoleku juhataja valimise. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks xxx 14.03.2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsused 2, 3 ja 4, millega avaldati hagejale kui korteriühistu esimehele umbusaldust, peatati hageja kui korteriühistu esimehe volitused ja valiti uueks korteriühistu esimeheks Xxx. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul ei ole hageja poolt hagiavalduses väljatoodud puudused xxx 14.03.2017 üldkoosoleku protokollis sellised, mis saaksid olla aluseks üldkoosoleku otsuste kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks. Hageja on märkinud, et kõik korteriühistu liikmed (sh hageja ise) olid koosolekul kohal ja seega teadlikud koosoleku toimumise kohast. Asukoha puudumine protokollis ei mõjuta otsuste sisu ega ole otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise aluseks.
2-17-7975 Samuti ei nõustu kostja väitega, et protokollis puudub koosoleku juhataja allkiri. Koosoleku protokollil on lisaks protokollija allkirjale Xxx allkiri. Xxx oligi koosoleku juhataja ja läbiviija. Xxx sai koosoleku juhatamiseks koosolekul osalejate heakskiidu ja asus koosolekut juhtima. Vaidlust ei ole selle üle, et koosolek on läbi viidud, otsused on tehtud, järelikult pidi seda keegi juhatama. Hageja ei ole nimetanud, et koosolekut viis läbi keegi teine, st mis on selle isiku nimi. Seega on protokollil koosoleku juhataja allkiri olemas, kuid isegi selle puudumisel ei oleks see otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja on ekslikul seisukohal, et üldkoosoleku otsused on tühised veel põhjusel, et tal ei võimaldatud esitada koosolekul vastuväiteid ja tema eriarvamusi ei võetud üldkoosoleku protokolli juurde. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud 14.11.2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-1116720, et hagejal oli küll õigus taotleda, et tema vastuväited võetakse protokolli juurde, kuid ainult selleks, et ta saaks neid oma nõude põhistamiseks kasutada. Vastuväidete koosoleku protokolli juurde võtmata jätmise faktist ei tulene koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus või kehtetus. Tallinna Ringkonnakohtu sellise seisukohaga on nõustunud ka Riigikohus (3-2-1-1613, p 16). Arvestades, et juhatuse liikmega võib lepingu lõpetada ka olenemata põhjusest, ei saa hagejal olla tagasikutsumise põhjustega seoses ka nõudeid. Juhatuse liikme leping lõpeb vastavalt VÕS käsunduslepingu sätetele, kuid arvestades, et sellist lepingut sõlmitud ei olnud, ei saa hagejal olla nõudeid ka juhatuse liikme lepingust. Seega ükski KÜ Õle 5a üldkoosoleku otsuse pisipuudus ei ole piisav selleks, et otsus oleks tühine. Mitte ükski hageja poolt esitatud nõuetest ei too kaasa otsuse tühisust. Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse kehtetuse alused puuduvad. Hageja on soovinud esitada enda eriarvamuse koosoleku protokolli juurde küsimustes, mis puudutavad tema tagasikutsumise põhjuseid juhatuse liikme kohalt. Antud küsimuses ei ole aga üldkoosoleku otsused seadusega mitte kuidagi vastuolus. Ka hagiavaldusest tuleneb, et hageja ei ole soovinud protokolli juurde esitada enda eriarvamust, nt küsimuses, mis puudutab Markus Mikli valimist juhatuse liikmeks. Sellest tulenevalt ei saa hageja käesolevas hagis kasutada seesugust etteheidet enda nõude põhistamiseks. Riigikohus on leidnud, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused, st hageja peab olema järginud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ette nähtud korda. MTÜS § 24 lg 3 teine lause sätestab, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleval juhul ei ole hageja järginud üldkoosoleku otsuse tühistamiseks ettenähtud korda, kuna ei ole avaldanud soovi lisada antud küsimuses protokolli juurde enda eriarvamust. Muud hageja poolt välja toodud puudused koosoleku protokolli juures ei ole vastuolus seadusega ega too endaga kaasa õiguslikus tähenduses tagajärgi, mh ka otsuse kehtetust. Hageja vastuväited, et üldkoosoleku protokoll ei vasta headele kommetele, on üldsõnalised ning täielikult põhjendamata. Hageja ei esitanud koosolekul ega ka hiljem eriarvamust osas, et Xxx, ei võinud üheaegselt revidendi rollis olles, olla juhatuse liige. Hageja pahatahtlikku käitumist väljendab ka asjaolu, et hagiavalduses tõdeb hageja, et koosolekul osalenud liikmetel ning protokollijal läks meelest ära koosoleku juhataja valimise teema ning, et varasemalt on koosolekut juhatanud alati hageja ise. Sellega hageja tunnistab, et oli teadlik antud küsimuses üldkoosoleku protokolli puudustest, kuid ta otsustas koosolekul vaikida ning sellele tähelepanu mitte pöörata. Arvestades, et hageja oli juhatuses u kaheksa aastat, oli ta nimetatud asjaolust teadlik ka faktiliselt. Seega kasutas hageja teadlikult ära teiste korteriühistu liikmete kogenematust ning pingelist õhkkonda. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-17-7975 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub tunnistada kehtetuks xxx 14.03.2017 üldkoosoleku otsused, millega avaldati hagejale kui kostja juhatuse esimehele umbusaldust, peatati hageja volitused kostja juhatuse esimehena ja valiti uueks kostja juhatuse esimeheks Xxx. Hageja leiab, et nimetatud otsused on kehtetud, kuivõrd 14.03.2017 üldkoosoleku protokolli ei ole kantud koosoleku toimumise kohta, protokollil puudub koosoleku juhataja allkiri ja protokolli ei ole kantud koosolekul vastuvõetud otsuste suhtes eriarvamusele jäänud hageja arvamuse sisu, mistõttu ei vasta protokolli punktid 2.1 – 2.11 tõele. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hageja nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, mis tooksid kaasa üldkoosoleku otsuste kehtetuse või tühisuse. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on korteriühistu Sõle 5A (praeguse nimega xxx/Tallinn, Õle tn 5a korteriühistu) liige. Samuti puudub poole vahel vaidlus selle üle, et 14.03.2017 toimus korteriühistu Sõle 5A erakorraline üldkoosolek, kus võeti vastu otsused, millega avaldati hagejale kui korteriühistu esimehele umbusaldust, peatati hageja kui korteriühistu esimehe volitused ja valiti uueks korteriühistu esimeheks Xxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt hagiavalduses välja toodud puudused korteriühistu 14.03.2017 erakorralise üldkoosoleku protokollis on aluseks üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Korteriühistu Sõle 5A 14.03.2017 erakorralise üldkoosoleku protokollist (tl 6) nähtuvalt võttis nimetatud üldkoosolekust osa 6 korteriomanikku 9-st, üks korteriomanik on teinud volituse teisele korteriomanikule ja seega on koosolekul koos 7 häält 9-st. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, mis saaksid olla 14.03.2017 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Vastavalt MTÜS § 28 lg 2 juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Xxx põhikirjast (tl 9 – 13) ei nähtu, et põhikirjaga oleks sätestatud erisusi. Xxx
2-17-7975 14.03.2017 erakorralise üldkoosoleku protokollist (tl 6) ja korteriühistu liikmete avaldusest (tl 5) nähtuvalt ei olnud xxx liikmed korteriühistu juhatuse tööga rahul ja neil oli tulenevalt MTÜS § 28 lg 2 õigus juhatuse liige tagasi kutsuda. Seega ei ole 14.03.2017 üldkoosoleku otsused seaduse ega põhikirjaga vastuolus ja nende kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaolud võivad olla üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseks. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus 14.03.2017 üldkoosoleku läbiviimise korda, kuna protokollis puuduvad andmed koosoleku toimumise koha kohta, protokolli pole kantud hageja eriarvamust koosoleku otsuste suhtes ja protokollil puudub juhataja allkiri. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludest ei tulene üldkoosoleku otsuste tühisust. Nimetatud asjaolud ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra vaidlustamise aluseks, vaid üldkoosoleku läbiviimise korra vaidlustamise aluseks. Samas ei tulene MTÜS § 241 lg-st 1, et üldkoosoleku läbiviimise korra rikkumine tooks kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse. Xxx 14.03.2017 erakorralise üldkoosoleku protokollist (tl 6) nähtuvalt osales koosolekul 6 korteriomanikku 9-st ja üks korteriomanik on teinud volituse teisele korteriomanikule. Seega olid korteriühistu liikmed üldkoosoleku toimumise asukohast teadlikud. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud Xxx27.03.2018 e-kiri (tl 39) vastupidist, kuivõrd nimetatud e-kiri on hagejale saadetud enam kui aasta pärast 14.03.2017 üldkoosoleku toimumist ja e-kirjast ei nähtu põhjuseid, miks Xxxüldkoosoleku toimumise kohast teadlik ei olnud. Seega puudub kohtul alus arvata, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Riigikohus on 27.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 märkinud, et MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Selline rikkumine ei too MTÜS § 241 järgi kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust. Hageja väited, et 14.03.2017 üldkoosoleku protokoll ei vasta headele kommetele, on üldsõnalised ja põhjendamata. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, mille pinnalt võiks kohus järeldada, et 14.03.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsused rikuvad mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Eeltoodust tulenevalt puuduvad ka kõnealuse üldkoosoleku otsuste tühisuse alused. Seega on hageja nõue põhjendamatu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-17-7975 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 18.06.2018 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt menetluskulusid summas 972 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas kostja lepingulise esindaja teenust kokku 8,1 tundi, mis kulus asja materjalidega tutvumiseks, analüüsiks, suhtluseks kliendiga, asjaolude väljaselgitamiseks, hagiavaldusele vastuse koostamiseks, hageja seisukohtadega tutvumiseks ja vastuväidete koostamiseks. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esitas 21.06.2018 vastuväiteid kostja menetluskuludele. Hageja leiab, et kostja menetluskulud ei ole tõendatud ega põhjendatud, kuna kostja kulutused õigusteenusele ei ole üldkoosoleku otsusega kinnitatud ja kostja ei ole hagejale esitanud oma pangakonto väljavõtet. Kostja on kohtule esitanud valede kontaktandmetega dokumente, mis annab alust arvata, et tegelikult ei ole kostja esindaja hageja 16.05.2018 esitatud seisukohaga tutvunud ja nõutud tasu selle tegevuse eest on põhjendamatu. Hageja on üritanud vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid kostja süül ei ole see õnnestunud. Kohtu hinnangul on kostja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele on asjakohatud. Kostja on kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles on välja toodud kostja esindaja poolt tehtud toimingud, ajakulu arvestus ja tasu suurus. Asjaolu, et kostja ei ole vastanud hageja 25.02.2018 päringule ega esitanud hagejale oma pangakonto väljavõtet, ei tõenda, et kostja esindaja ei ole menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid teinud. Hageja väide, et kostja kulutused õigusteenusele ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsusega kinnitatud, ei tõenda, et kostja ei ole käesoleva tsiviilasjaga seoses menetluskulusid kandnud. Hageja väide, et kostja ei ole hageja 16.05.2018 seisukohaga tutvunud, kuna kostja 18.06.2018 seisukohas on märgitud valed kontaktandmed, on asjakohatu. Hageja 16.05.2018 vastusest jääb arusaamatuks, milliste vigaste kontaktandmete märkimist hageja kostjale ette on heitnud. Samuti jääb hageja 21.06.2018 vastusest arusaamatuks, millistele valedele kontaktandmetele hageja viitab. Ühtlasi märgib kohus, et kirjavead või ilmsed ebatäpsused poolte kontaktandmetes ei saa olla aluseks menetluskulude väljamõistmata jätmiseks. Hageja väide, et tema oli valmis asja kohtuväliseks lahendamiseks, ei saa samuti olla menetluskulude väljamõistmata jätmise aluseks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt välja kostja menetluskulud 972 eurot.
2-17-7975 TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.