Kordeks OÜ ja YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kostjate taotlus YY vande all ülekuulamiseks jätta rahuldamata.
4.Keelduda vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada tõend toimikust.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
6.Mitte mõista lisaks maakohtu menetluskuludele apellatsioonimenetluse kulusid kostjatelt välja.
Edasikaebamise kord
1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-109378 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Eelnev menetluse käik
1.08.05.2017.a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes mõista kostjatelt välja 4499,65 eurot. Kostjad esitasid nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 25.07.2017.a määrusega asja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2.28.08.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 3100 eurot, viivised 2614,85 eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjate vahel 31.01.2017.a sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, milles kostjad solidaarselt tunnistavad hageja ees sissenõutavaks muutunud kohustust. Võlatunnistuse kohaselt laenas hageja kostjale II 29.12.2016.a 6000 eurot, mille kostja II kohustus hagejale tagastama hiljemalt 10.01.2017.a. Kuna laenusumma anti üle sularahas, siis tunnistasid kostjad võlatunnistuse kohaselt solidaarselt hageja ees tekkinud kohustust ja kohustusid kohustuse täitma hiljemalt 31.01.2017.a. Võlatunnistuse kohaselt kohustusid kostjad tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võla summalt tasuma hagejale viivist 0,35% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjad kohustust täies ulatuses ei täitnud ja kostja II tagastas hagejale sularahas kokku laenusumma osa 2900 eurot 28.02.2017.a 1700 eurot ja 10.03.2017.a 1200 eurot. Kirjalikku kinnitust tasumise kohta kostja ei nõudnud. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kogu võlg on hagejale tasutud. Tehing toimus sularahas ja seega pole kostjal tõendeid, et ta on võla tasunud. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 02.02.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla 3100 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2614,85 eurot. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 425 eurot ja viivise seadusjärgses määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Otsuse kohaselt puuduvad tõendid võla tasumise kohta. Kostjad ei ole täpsustanud, mis kuupäeval nad võla tasusid. Kostja ei ole viivist vaidlustanud. Viivisenõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostjad tasusid võla sularahas täies ulatuses. Hageja on pahatahtlik, soovides ära kasutada sularahas arveldamisest tulenevat asjaolude tõendamise keerukust. Maakohus ei selgitanud kostjatele täiendavate tõendite esitamise vajalikkust võlgnevuse tasumise kohta. Kostjad ei olnud maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu teadlikud täiendavate tõendite esitamise vajadusest.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-109378 Kostjatel ei olnud esimese astme menetluses esindajat ning tegemist pole juriidiliste eriteadmistega isikutega, mistõttu oleks maakohus pidanud oma selgitamiskohustust erilise hoolega rakendama. Kostjad palusid kuulata vande all tunnistajana üle kostja II. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja vastaspoole vande all ülekuulamisega nõus ei olnud. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades ka käesoleva otsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus võtab maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimisel arvesse maakohtu poolt tuvastatud asjaolud. Apellant vaidlustas üksnes ühe maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, s.o selle, kas kostjad on hagejale võla täielikult tagastanud või mitte. Muude asjaolude tuvastamist ei ole kostjad vaidlustanud.
9.Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda sellest, et kostjad väljastasid hagejale võlatunnistuse ning sellest, et hageja laenas kostjale 2 29.12.2016.a 6000 eurot. Täpsustada tuleb hagi rahuldamise õiguslikku alust. Hagi kuulub kostja 2 suhtes põhivõla osas rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus § 396 lg-ga 1. Sellel alusel hagi rahuldamine eeldab, et hageja ja kostja oleksid sõlminud laenulepingu, et hageja on kostjale laenu üle andnud ning laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja omakorda võib tõendada, et ta on laenu tagastanud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja 2 sõlmisid laenulepingu ja hageja andis kostjale 2 6000 eurot laenu. Need asjaolud nähtuvad võlatunnistusest ja nende asjaolude osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud.
10.Kostjate vastuväide seisnes selles, et nende väitel on laen täies ulatuses sularahas tagastatud. Maakohus leidis õigesti, et tsiviilasjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei saa tõendatuks lugeda, et laen oleks tagasi makstud. Selles osas ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit. Kostjad esitasid küll väite, et laen on tagasi makstud, kuid hageja ei võtnud seda asjaolu omaks, vaidles sellele vastu, kinnitades, et laenu põhivõlast on jätkuvalt 3100 eurot tagastamata ning kostjad ei esitanud selle asjaolu tõendamiseks mitte ühtegi tõendit.
11.Kostjad rajasid apellatsioonkaebuse sisuliselt üksnes sellele, et nad ei teadnud, et laenu tagasimaksmist peavad tõendama nemad ja kohus ei selgitanud neile, et nad peaksid laenu täieliku tagasimaksmise asjaolu tõendamiseks ka tõendi esitama. Ringkonnakohus leiab, et kostjate poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei saa tingida asja teistsugust sisulist lahendamist ega apellatsioonkaebuse rahuldamist. Kostja 2 ja kostja 1 seaduslik esindaja avaldas maakohtule saadetud menetlusdokumendis selgesti ja üheselt mõistetavalt, et: „Kuna tehing toimus sularahas siis pole kahjuks minul teile tõendeid, et mina olen võla tasunud.“ (vt t lk 75). Olukorras, kus asjaolu tõendamiseks kohustatud menetlusosalised sellisel viisil kinnitavad kohtule, et neil tõendid puuduvad, ei lasu kohtul tõendavat selgitamiskohustust. Teiseks, kuigi kostjatel ei olnud maakohtu menetluses tehingulist esindajat, ei ole eluliselt usutav, et kostjad ei mõistnud, et neil lasub laenu tagasimaksmise asjaolu tõendamise kohustus. Esiteks on tegemist elementaarse tõendamiskoormise jaotusega, teiseks rääkisid kostjad ka kohtule saadetud menetlusdokumendis sellest, et neil ei ole selle asjaolu tõendamiseks tõendeid. Olukorras, kus kostjad oleksid arvanud, et nemad ei pea seda tõendama või kui kostjad ei oleks
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-109378 aru saanud, et kohtumenetluses tuleb asjaolusid tõendada, ei oleks kostjad kohtule avaldanud, et nemad raha tagasimaksmist tõendada ei suuda.
12.Ringkonnakohus rõhutab, et isegi kui maakohus oleks tõendamisele kuuluvate asjaolude osas kostjate suhtes selgitamiskohustust rikkunud, ei saaks see tingida asjas teistsuguse otsuse tegemist, sest isegi, kui maakohus oleks selgitamiskohustust täitnud, ei saaks asja lahendamise tulemus kujuneda teistsuguseks.
13.Nimelt on kostjad peale maakohtu otsuse kuulutamist saanud teadlikuks sellest, et laenu tagasimaksmist tuleb tõendada nendel. See nähtub apellatsioonkaebusest. Selle asjaolu tõendamiseks esitasid kostjad ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses taotluse, milles nad soovisid vande all üle kuulata kostja 2, kes on ühtlasi ka kostja 1 seaduslik esindaja.
14.Ringkonnakohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Poole vande all ülekuulamine eeldab vastaspoole nõusolekut (TsMS § 268). Vastaspool vaidles sellele taotlusele üheselt vastu. Kostja 2 ja kostja 1 seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks ei anna alust ka TsMS § 2681, sest see eeldab olukorda, kus menetlusosalisel ei ole võimalik asjaolu muude tõenditega tõendada. Sellise olukorraga ei ole konkreetsel juhul tegemist. Kostjad väitsid, et kostja 2 maksis laenu tagasi sularahas, hagejale. Sellisel juhul saaksid kostjad taotleda hageja ülekuulamist. Seega oleks kostjatel olnud võimalik tõendada soovitud asjaolu muude tõenditega. See, et kostjad ei saa kindlad olla selles, kas hageja kinnitaks vande all kostjate poolt soovitud asjaolu (täies ulatuses raha saamist), ei tähenda, et asjaolu osas teisi tõendeid või tõendi allikaid ei eksisteeri. See tähendab pelgalt seda, et kostjatele ei tarvitse muud tõendid sobida, kuid see ei ole vastaspoole tahte vastaselt menetlusosalise vande all ülekuulamise alus. Teiseks tuleb kostja 2 ja kostja 1 seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et TsMS §-st 2681 tulenevalt on vastaspoole tahte vastaselt menetlusosalise vande all ülekuulamine kohtu õigus, mitte kohustus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis saaksid tingida vastava taotluse rahuldamise ning kohus selleks aluseid ei näe.
15.Kuna ringkonnakohus jätab kostja 2 ja kostja 1 seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata, ei ole kostjad ka ringkonnakohtus esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaksid kostja poolt laenu tagastamist. Maakohtupoolne selgitamiskohustuse täitmine ei oleks tinginud teistsuguse otsuse tegemist.
16.Kostja 1 suhtes saab hagi rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, koosmõjus § 396 lg-ga 1 ja koosmõjus VÕS §-ga 178. VÕS §-dega 108 ja 396 seonduvat käsitles ringkonnakohus eespool ning see kehtib ka kostja 1 suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 ühines kohustusega VÕS § 178 tähenduses ning sellest tulenevalt vastutab kostja 1 kostja 2 laenulepingust tulenevate kohustuste eest solidaarvõlgnikuna. Kohustusega ühinemise avalduse tegi kostja 1 vaidlusaluses võlatunnistuses (t lk 46) ning seal sisaldub selgelt kostja 2 kohustuse eest solidaarvastutuse võtmine. Seega on ka kostja 1 suhtes hagi rahuldamine seaduslik.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga viivise väljamõistmise osas ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt selles osas põhjendusi ei korda. Viiviste väljamõistmist ei ole kostjad ka eraldi vaidlustanud, tuginedes viiviste vaidlustamisel üksnes sellele, et kuna hagi tuleb jätta põhivõlanõudes rahuldamata, ei saa ka viivisenõuet rahuldada. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et põhivõla nõude osas hagi rahuldamine on seaduslik.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-109378
18.Hageja esitas apellatsioonimenetluses täiendava tõendi, millega ta soovis tõendada seda, et vaidlusalune võlgnevus on kostjate poolt jätkuvalt tasumata. Kuna võla tasumist peavad tõendama kostjad, ei ole hagejal vastava tõendi esitamiseks vajadust. Sellest tulenevalt keeldub ringkonnakohus kõnealuse tõendi vastuvõtmisest. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis kohus tõendit hagejale ei tagasta vaid tõend eemaldatakse toimikust.
19.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et kostjate suhtes tuleb menetluskulude osas rakendada solidaarvastutust, sest kostjate suhtes esitati solidaarnõue, kostjad osalesid menetluses koos ning kummagi kostja menetluses osalemine ei põhjustanud suuremat töömahtu.
20.Hageja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtpäevaks oma apellatsioonimenetluse kulude nimekirja. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses ka toimikust nähtuvaid kulusid. Sellest tulenevalt tuleb ringkonnakohtul määrata, et apellatsioonimenetluse kulusid kostjatelt hageja kasuks välja ei mõisteta. See ei mõjuta maakohtu poolt kostjatelt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmist.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.