Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

HAGEJA NÕUE

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3100 eurot, viivised summas 2 614,85 eurot, millest alates 31.01.2017 kuni 28.02.2017 summas 609 eurot, viivised alates 01.03.2017 kuni 10.03.2017 summas 150,50 eurot ja viivised alates 11.03.2017 kuni 28.08.2017 summas 1855,35 eurot. Hageja leiab, et kostja võlgneb hagejale raha tulenevalt deklaratiivsest võlatunnistusest.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei võta nõuet omaks ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väidab, et kogu võlg on hagejale tasutud. Kostja väitel toimus kogu tehing sularahas ja seega pole kostjal tõendeid, et ta on võla tasunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lõikega 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 367 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:  Poolte vahel on sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, mille kohaselt kostjad tunnistavad, et neil on hageja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 6000 eurot, mis on tekkinud hageja ja kostja II vahel 29.12.2016.a. sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale II üle laenusumma 6000 eurot ja mille kohaselt kohustus kostja II tagastama kogu võla hagejale hiljemalt 10.01.2017.a. Kostja I võttis endale võlatunnistusega solidaarvastutuse võla tasumise eest. Kostjad kohustusid tasuma hagejale

2-17-109378 võla hiljemalt 31.01.2017.a. Tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võla summalt kohustusid kostjad tasuma hagejale viivist 0,35% päevas iga viivitatud päeva eest. Kohus peab antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue deklaratiivse võlatunnistuse sätete alusel ehk kas kostja on sellest tulenevad kohustused täitnud või mitte. Nõue võlatunnistuse sätete alusel VÕS § 30 lg 1 on võlatunnistuseks leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles osas, et 31.01.2017.a. lepiti kokku hagejale võla tasumiseks kostjate I ja II poolt solidaarselt hiljemalt 31.01.2017.a. Tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võla summalt kohustusid kostjad tasuma hagejale viivist 0,35% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja saatis kostjatele 01.03.2017.a. e-postiga nõude ja hagihoiatuse, milles nõudis kogu võla tasumist. Hageja sõnul vaatamata koduvatele lubadustele kostjad oma kohustust täies ulatuses ei täitnud ja kostja II tagastas hagejale sularahas kokku laenusumma osa 2900 eurot, millest 28.02.2017.a. tagastas 1700 eurot ja 10.03.2017.a. tagastas 1200 eurot. 08.05.2017 esitas hageja kostjate vastu kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes kokku 4499,65 euro nõudes, millest 3100 eurot moodustas põhivõlg ja 1399,65 eurot arvestatud viivised kuni 8.05.2017.a. Hageja esitas hagi Harju Maakohtule 28.08.2017.a. leides, et kostjate võlgnevus hageja ees on 28.08.2017.a. seisuga kokku summas 5714,85 eurot, millest 3100 eurot moodustab tagastamata laenusumma ja 1399,65 eurot viivised. Kostja on vaidlustanud hageja poolt nõude, osundades sellele, et kogu võlg on tasutud sularahas. Tõendid võla tasumise kohta puuduvad. Kostjad ei ole ka täpsustanud, millisel kuupäeval nad enda arvates võla tasusid. Eelnevat arvestades kohus leiab, et kostja vastuväide hagile selles osas, et võlg on tasutud sularahas, ei ole leidnud tõendamist. Seega on põhjendatud hageja nõue põhivõlgnevuse 3100 euro ulatuses, mis tuleb solidaarselt välja mõista kostjatelt hageja kasuks. Viiviste nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostjad on kokku leppinud viivise määras 0,35% tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võla summalt iga viivitatud päeva eest.

Hageja taotleb kostjatelt välja mõista viivised 0,35% tähtajaks tasumata summalt päevas iga põhivõlgnevuse või selle osa tasumisega viivitatud päeva eest perioodil 31.01.2017 kuni 28.08.2017.a. Kokku on viivised summas 1399,65 eurot: 609 eurot moodustavad viivised perioodil 31.01.-28.02.2017; 150,50 eurot moodustavad viivised perioodil 1.03-10.03.2017; 1855,35 eurot moodustavad viivised perioodil 11.03.-28.08.2017. Kostja ei ole viivist vaidlustanud. Kostja väide „kogu antud võlg on hagejale Xxxle tasutud“ ei ole leidnud tõendamist. Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 punktis 1 märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hageja on nõudnud viiviseid summas 2614,85 eurot (kuni hagi esitamiseni 28.08.2017.a.). Seega on põhjendatud hageja viiviste tasumise nõue põhivõlgnevuselt summas 2614,85 eurot (kuni hagi esitamiseni 28.08.2017.a.), mis tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks. Menetluskulud Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kantud menetluskulu, mis koosneb riigilõivust summas 425 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult päevas, kuni menetluskulu hüvitamiseni. Kostja ei ole oma seisukohta hageja menetluskulude suuruse osas esitanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

2-17-109378 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.