Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Xxxesitas 22.09.2017 kohtule hagi korteriühistu Kadri 4 (praeguse nimega Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt toimus 14.08.2017 korteriühistu Kadri 4 korduv üldkoosolek, kus otsustati päevakorrapunktina 10 kinnitada uus korteriühistu Kadri 4 põhikiri. Hageja üldkoosolekul ei osalenud. Hageja leiab, et tegemist on ebaseadusliku otsusega, kuivõrd selleks puudus seadusega ettenähtud kvoorum. Vastavalt KÜS § 4 lg 1 võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Vastavalt KÜS § 11 lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistus Kadri 4 on kokku 16 korteriomandit, seega on kokku ka 16 liiget ja 16 häält. Selleks, et muuta korteriühistu Kadri 4 põhikirja, peab antud juhul olema muutmise poolt rohkem kui 8 häält, ehk siis vähemalt 9 häält. Antud juhul osales üldkoosolekul ainult 8 liiget ehk oli kokku 8 häält. Sellisel juhul ei saa põhikirja muuta ja otsus on kehtetu. Antud juhul ei oma tähtsust, et tegemist oli korduva üldkoosolekuga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks korteriühistu Kadri 4 14.08.2017 üldkoosoleku otsus, millega kinnitati uus korteriühistu Kadri 4 põhikiri. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Korteriühistu Kadri 4 poolt 14.08.2017 läbiviidud üldkoosoleku puhul oli tegemist korduva üldkoosolekuga, mistõttu oli koosolek pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust. Hageja oli teadlik, et 14.08.2017 läbiviidud üldkoosoleku puhul oli tegemist korduva üldkoosolekuga. Korteriühistus Kadri 4 on kokku 16 korteriomandit (8 eluruumi ja 8 mitteeluruumi ehk garaažiboksid). Kõikidele teistele korteriomanikele peale hageja kuulub 1 eluruum ja mitteeluruum. Hagejale kuulub 2 eluruumi (2 kokkuehitatud korteriomandit) ja 2 mitteeluruumi. Seega kuuluvad korteriomandid aadressil Kadri tee 4 kokku 7 isikule.

2-17-14142 14.08.2017 läbiviidud korduval üldkoosolekul oli kohal 4 korteriomanikku, kellele kokku kuulub 6623/10770 mõttelist osa maatükist Kadri tee 4 ja selle oluliseks osaks olevast ehitisest ning kes kokku moodustasid üle poole korteriomanikest. 14.08.2017 läbiviidud korduval üldkoosolekul võeti korteriühistu Kadri 4 põhikirja muutmise otsus vastu 100% häälteenamusega, vastuhääli ega erapooletuid polnud. Seega ei olnud korteriühistu Kadri 4 põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmisel ja kinnitamisel seadust rikutud. Korteriühistu Kadri 4 põhikirja varasem ehk siis 14.08.2017 toimunud korduva üldkoosoleku läbiviimise hetkel kehtinud põhikirja redaktsiooni punkt 6.6. sätestas, et kui koosolekule ei ilmunud nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete üldarvust. Seadusest ega korteriühistu Kadri 4 põhikirjast ei tulene kitsendust, mis piiraks teistkordselt kokkukutsutud üldkoosoleku pädevust põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks või seaks selle sõltuvusse korduval üldkoosolekul esindatud liikmete või häälte arvust. Sama seisukohta on väljendanud ka Tartu Maakohtu kohtunikuabi Õie Murro, kes on vastuseks korteriühistu Kadri 4 liikme Hilja Kuuse poolt 03.10.2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kaebusele 04.10.2017 selgitanud, et kanne registrisse on tehtud 14.08.2017 toimunud korduskoosoleku otsuse alusel. Registripidajal puudub pädevus tunnistada dokumente kehtetuks, kui on peetud kinni seaduses ja põhikirjas sätestatud nõuetest. Koosoleku otsuse vaidlustamiseks on ühistu liikmetel võimalik pöörduda kohtusse seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub tunnistada kehtetuks korteriühistu Kadri 4 14.08.2017 üldkoosoleku otsus osas, millega kinnitati uus põhikiri. Hageja leiab, et tegemist on ebaseadusliku otsusega, kuivõrd selleks puudus seadusega ettenähtud kvoorum. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hageja nõue on põhjendamatu. 14.08.2017 korduval üldkoosolekul oli kohal 4 korteriomanikku, kellele kuulub kokku 6623/10770 mõttelist osa maatükist Kadri tee 4 ja selle oluliseks osaks olevast ehitisest ning kes kokku moodustasid üle poole korteriomanikest. Korteriühistu Kadri 4 varasema põhikirja, mis kehtis 14.08.2017 toimunud üldkoosoleku läbiviimise hetkel, punkt 6.6 sätestas, et kui koosolekule ei ilmunud

2-17-14142 nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete üldarvust. 14.08.2017 läbiviidud korduval üldkoosolekul võeti korteriühistu Kadri 4 põhikirja muutmise otsus vastu 100% häälteenamusega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on korteriühistu Kadri 4 (praeguse nimega Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu) liige. Samuti puudub poole vahel vaidlus selle üle, et 14.08.2017 toimus korteriühistu Kadri 4 korduv üldkoosolek, kus võeti vastu otsus, millega kinnitati uus korteriühistu Kadri 4 põhikiri. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja nimetatud üldkoosolekul ei osalenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas 14.08.2017 korduval üldkoosolekul vastu võetud otsus uue korteriühistu põhikirja kinnitamiseks on kehtiv või mitte. Korteriühistu Kadri 4 14.08.2017 üldkoosoleku protokollist (tl 4-5) nähtuvalt võttis nimetatud üldkoosolekust osa 8 korteriomanikku 16-st. Korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude sätestab korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 1, mille kohaselt korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Seega ei arvestata põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamust mitte koosolekul osalejate arvust, vaid häälte üldarvust. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et korteriühistu Kadri 4 varasema põhikirja, mis kehtis 14.08.2017 toimunud üldkoosoleku läbiviimise hetkel, punkt 6.6 sätestas, et kui koosolekule ei ilmunud nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete üldarvust. Mittetulundusühingute (MTÜS) § 7 lg 2 teise lause kohaselt kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuivõrd käesoleval juhul on korteriühistu Kadri 4 14.08.2017 üldkoosoleku läbiviimise ajal kehtinud põhikirja punkt 6.6 vastuolus KÜS § 4 lg 1 regulatsiooniga, siis tuleb tulenevalt MTÜS § 7 lg 2 kohaldada KÜS § 4 lg 1. Seisukohale, et korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude sätestab KÜS § 4 lg 1 teine lause, on asunud ka Riigikohus 27.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja liikmete häälte üldarv on 16. Tulenevalt KÜS § 4 lg 1 teises lauses ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamuse nõudest oleks praegusel juhul pidanud kostja uue põhikirja kinnitamise poolt hääletama vähemalt 9 liiget. Otsuse poolt anti 8 häält. Seega rikuti kostja põhikirja muutmise otsuse tegemisel KÜS § 4 lg 1 teises lauses sätestatut. Kostja viited kohtunikuabi Õie Murro 04.10.2017 vastusele (tl 26) on asjakohatud, kuna registripidajal puudub pädevus korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidluste lahendamiseks.

2-17-14142 MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja 14.08.2017 üldkoosoleku otsus, millega kinnitati uus korteriühistu Kadri 4 põhikiri, on vastuolus KÜS § 4 lg 1. Hageja on nõude kohtule esitanud tähtaegselt. Seega on täidetud kõik MTÜS § 24 lg 1 sätestatud eeldused. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada ning kostja 14.08.2017 üldkoosoleku otsus, millega kinnitati uus korteriühistu Kadri 4 põhikiri, tuleb tunnistada kehtetuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 18.06.2018 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt menetluskulusid summas 795 eurot, millest lepingulise esindaja kulu moodustab 495 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv on 300 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas kostja lepingulise esindaja teenust kokku 5,5 tundi, mis kulus asja materjalidega tutvumiseks, analüüsiks, konsultatsiooniks, hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti on hageja taotlenud mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 795 eurot ja menetluskuludelt (795 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

2-17-14142 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.