Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-31753
Tsiviilasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja BOLE OÜ hagi Projecta Balti OÜ vastu müügilepingu alusel üle antu väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
143 037.89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I/apellant Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) Hageja II/apellant BOLE OÜ (registrikood 11905098) Hagejate/apellantide lepinguline esindaja v/adv Priit Lember
Aktsiaseltsi
ja
BOLE
OÜ
Kostja/vastustaja Projecta Balti OÜ (registrikood 10203394), juhatuse liige Kaido K, lepinguline esindaja v/adv Klen Laus Kohtuistungi toimumise aeg
Vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jätta 97,02% ulatuses apellant I ja 2,98% ulatuses apellant II kanda.
4.Määrata vastustaja põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1143.33 eurot.
5.Mõista Swedbank Liising AS-lt välja Projecta Balti OÜ kasuks apellatsioonimeneluse kulude hüvitis 1109.26 eurot. Hüvitis tuleb tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229 (selgituseks tsiviilasja number).
6.Mõista Swedbank Liising AS-lt välja Projecta Balti OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kulude täieliku hüvitamiseni.
7.Mõista BOLE OÜ-lt välja Projecta Balti OÜ kasuks apellatsioonimeneluse kulude hüvitis 34.07 eurot. Hüvitis tuleb tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229 (selgituseks tsiviilasja number).
8.Mõista BOLE OÜ-lt välja Projecta Balti OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kulude täieliku hüvitamiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue
1.28.06.2013 esitasid hagejad maakohtule hagi, milles paluvad kostjalt hagejale I välja mõista müügilepingu alusel üle antud 131 322 eurot, intressi 559.12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 6898.21 eurot ning kostjalt hagejale II välja mõista kahju 4258.56 eurot (s.o liisinguandjale hageja II poolt tasutud intress perioodil 29.02.2012-30.05.2013). Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja I 25.01.2012 kostja 24.01.2012 müügipakkumise alusel müügilepingu nr 01146668L Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi ostmiseks. Samal päeval sõlmisid hagejad liisingulepingu nr 01146668L liimipressi liisimiseks hageja II poolt. 23.03.2012 paigaldati press hageja II tootmishoonesse. 22.08.2012 esitasid hagejad kostjale nõude tagastada hagejale I kogu pressi soetushind ning hagejale II selleks hetkeks tema poolt hagejale I liisingulepingu alusel tasutud intressid. Koos nõudega esitasid hagejad müügilepingust taganemise avalduse. Hagejad leidsid, et kuna press ei vasta müügilepingu tingimustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lõige 1), on kostja kohustatud vastavalt VÕS § 189
lõikele 1 tagastama hagejale I pressi maksumuse ja tasuma tagastatavalt rahalt intressi ning viivist. Samuti on kostja kohustatud hüvitama hagejale II tekitatud kahju.
3.Kostja kohustus hagejale II müüma 6mm paksuse parketi liimimiseks sobiva liimipressi. Tarnida tuli kostja kui eksperdi hinnangul tootmiseks sobiv lahendus. Kostja müüdud seadmestik ei vastanud lepingutingimustele. Vastavalt VÕS § 217 lõike 2 punktile 2 ei olnud liimipress võimeline liimima 6mm parketti majandustegevuses tavapäraselt nõutava kvaliteedi ja usaldusväärsusega ehk ostetud asi ei sobi nõutud otstarbel kasutamiseks. Hageja II soov ei olnud saada üksnes ja ainult Torwegge PWR100 liimipress, vaid tema tootmisesse sobiv ja toimiv lahendus. Kostja on menetluse käigus korduvalt kinnitanud, et teadis nimetatud asjaolu ning hageja II eesmärki toota vähemalt 6mm paksust parketti. Pooltevaheliseks kokkuleppeks tuleb pidada asjaolu, et kostja müüdav liimipress peab olema suuteline liimima 6mm paksust parketti.
4.Kostja tarnitud liimipress on müügilepingu tingimustele mittevastav. Liimipress ei vasta kostja hinnapakkumises esiletoodud tingimustele. Hageja II toodete eripära teades esitas kostja hinnapakkumise PWR100 tüüpi liimipressi ostmiseks. Hinnapakkumisele lisatud tehnilistest andmetest nähtub, et seade suudab pressida paneeli, mille paksus on 380mm. Liimipressi paigaldamise järgselt ilmnes, et PWR100 tüüpi liimipress ei suuda pressida 6mm paksust paneeli ning vähemalt 20% toodetud komposiitplaadist ei liimu aluspinnaga. Seejuures on valed ja tõendamata kostja väited, justkui hageja II oleks küsinud hinnapakkumist konkreetselt Projecta PWR100 tüüpi liimipressi ostmiseks. Vastupidist kinnitab fakt, et hageja II palus enne lepingu sõlmimist kostja esindajal selgitada erinevate liimipressi tüüpide spetsiifikat ja rulliku varustuse erisusi. Liimipress on lepingutingimusele mittevastav VÕS § 217 lõigete 2 punktide 1 ja 2 mõttes.
5.Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastava liimipressi müümise eest. PWR100 tüüpi liimipress ei ole mistahes ajahetkel olnud sobiv 6mm paksuse parketi tootmiseks. Seega esines lepingutingimustele mittevastavus juba tarnimise hetkel ning kostja vastutab VÕS § 218 lõike 1 järgi selle lepingutingimustele mittevastavuse eest.
6.Hagejad on lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul ega ole taganemisõigust minetanud. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Hageja II küsis kostjalt pakkumist ainult liimipressi mudelile Torwegge PWR 100, mis oligi müügilepingu esemeks. Muid alternatiive ega teiste tootjate seadmeid hageja II kostjalt ei küsinud. Seega pidi hageja II olema liimipressi omadustest ja tehnilisest suutlikkusest teadlik. Liimipress vastab 25.01.2012 müügilepingu tingimustele. Samuti on hagejad minetanud õiguse tugineda pressi väidetavatele puudustele, mistõttu lepingust taganemine ei ole kehtiv. Seega on alusetud ka hageja I nõue müügihinna tagastamiseks koos intressi ja viivisega ning hageja II nõue kahju hüvitamiseks.
9.Hagejad on kinnitanud, et seade ei ole defektne. Seega saab poolte vahel olla vaidlus üksnes selle üle, kas seade vastab kokkulepitule ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja II tahtis konkreetset Torwegge PWR 100 liimipressi ning teadis väga hästi, mis otstarbeks ja suutlikkusega seadme ta kostjalt ostab. Väär on väide, et telliti terviklahenduse. Seadme tellis hageja II tehnikadirektor DK, kes soovis konkreetset Torwegge PWR 100 seadet. D.K teadis hästi Homag gruppi kuulunud Torwegge
seadmeid, kuna oli eelnevalt töötanud 17 aaastat Homagi USA esinduses. Hagejal II kadus vajadus seadme järele, mistõttu soovib ta otsitud põhjendustel müügilepingust taganeda. Kostja müüs hagejatele üksnes liimipressi ja selgitas müügi teostamise eelselt kvaliteetse parketi tootmiseks vajalikke eeldusi, mida aga hageja II ei täitnud. Hagejale II oli enne seadme ostmist teada seadmega saavutatav toote kvaliteet. Hagejal II olid enne seadme ostmist teada testitulemused ning seega seadme suutlikkus, nõutavate toormaterjalide seisukord ja seadmega saavutatav toote kvaliteet. Hageja II tegi ise teadliku otsuse seadme soetamiseks. Seade on sihtotstarbeliselt kasutatav tootmaks kvaliteetset parketti. Erinevalt hageja II tellitud RR katsest, mis teostati teadmata tingimustel ja teadmata ettevalmistusega materjalist, on maailma kaks juhtivat liimitootjat ning ka ligi 20-aastase parketi toomise kogemusega tunnistaja kinnitanud, et seadmega on võimalik valmistada kvaliteetset parketti.
10.Kostja ei rikkunud müügilepingu tingimusi. Hagejad peavad tõendama, et seade ei vasta müügilepingu tingimustele ega ole eesmärgipäraselt kasutatav, st, et korrektselt ettevalmistatud ja kvaliteetsest materjalist, õige liimiga, seadme õige kasutamisega ning nõuetekohase järeltöötlusega ei õnnestu toota kvaliteetset parketti. Hagejad ei ole eeltoodud asjaolu tõendanud. Samas on kostja tõendanud, et hageja II soovis konkreetset seadet ning oli enne müügilepingu sõlmimist teadlik seadme suutlikkusest, valmistatava toote kvaliteedist ja kvaliteetse parketi tootmiseks vajalikest eeldustest. Samuti on tõendatud, et seadmega on võimalik toota kvaliteetset parketti. Ühtlasi on kostja tõendanud, et hageja II ei täitnud kvaliteetse parketi tootmiseks vajalikke eel- ja järeltöötlemise tingimusi. Menetluse käik
11.Harju Maakohtu 14.04.2014 otsusega tunnistati hagejate nõue põhjendamatuks ja lõpetati asjas menetlemine. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.09.2014 otsusega (jõustunud 21.01.2015) maakohtu otsuse ja saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 22.12.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud 97,02% ulatuses hageja I kanda ja 2,98% ulatuses hageja II kanda. Kohus määras kostja menetluskulude suuruseks 9369.75 eurot, millest 9090.53 eurot koos viivisega mõistis hagejalt I välja ja 279.22 eurot koos viivisega mõistis hagejalt II välja. Kohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kulude 429.47 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kohus määras kindlaks menetluskulude kohtulahendi täitmise korra selliselt, et kostja menetluskulud tuleb tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole selgitusega „Tsiviilasi nr 2-13-31753“.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mida ei ole vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõikele 4 vaja tõendada: • kostja ja hageja I sõlmisid 25.01.2012 kostja 24.01.2012 pakkumise alusel müügilepingu nr 01146668L Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi ostmiseks; • 25.01.2012 sõlmisid hagejad liisingulepingu nr 01146668L liimipressi liisimiseks hageja II poolt; • 23.03.2012 paigaldati liimipress hageja II tootmishoonesse; • 22.08.2012 esitasid hagejad kostjale nõude tagastada hagejale I pressi soetushind ning hagejale II selleks hetkeks tema poolt hagejale I liisingulepingu alusel tasutud intressid; • koos 22.08.2012 nõudega esitasid hagejad müügilepingust taganemise avalduse.
14.Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas liimipress vastab 25.01.2012 müügilepingu nr 01146668L tingimustele.
15.Kohus tuvastas TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel, et kostja ja hageja I vahel sõlmiti 25.01.2012 müügileping nr 01146668L majandus- ja kutsetegevuses kolmanda isiku huvides vaidlusaluse liimipressi (Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E) ostmiseks. Hagejal I on ostja õigused ja kohustused ning kostjal müüja õigused ja kohustused. Hagejad sõlmisid liisingulepingu VÕS § 361 mõistes. Seega on hagejal I liisinguandja õigused ja kohustused ning hagejal II liisinguvõtja õigused ja kohustused.
16.Kohus viitas VÕS § 189 lõikele 1 ja § 223 lõikele 1. Hageja I kui ostja nõue kuuluks VÕS § 189 lõike 1 järgi kostja kui müüja suhtes rahuldamisele juhul, kui leiab tõendamist, et hagejale I kui ostjale üleantud ning hageja II tootmishoonesse paigaldatud liimipress ei vastanud lepingutingimustele ning kostja on lepingut VÕS § 223 lõike 1 mõttes oluliselt rikkunud, mistõttu on hagejad lepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine. Seejuures kohustuse rikkumine ei eelda kohustuse täielikku täitmata jätmist, see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset või hilinenud täitmist (VÕS § 100). Ei ole määrav, kas teine pool on rikkunud põhi- või kõrvalkohustust. Rikutud võib olla mh lepingueelseid kohustusi. Lepingust ei õigusta taganema mitte igasugune vastaspoole lepingurikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks.
17.Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsusega leidis tuvastamist müügilepingu punktis 6.2 kokkulepitud tähtaja jooksul puudusest teatamine piisavalt kirjeldaval viisil ja põhjendatud ei ole kostja vastupidine seisukoht. Kohus leidis, et täidetud on taganemisavalduse formaalsed eeldused, võttes arvesse, et kokkulepitud tähtaja jooksul toimus puudusest teatamine piisavalt kirjeldaval viisil ja seadme paigaldamisest 23.03.2012 kuni juunini/juulini tehti aktiivset koostööd kujunenud olukorra parandamiseks ning taganemisavaldus esitati augustis 2012.
18.Taganemise materiaalsete eelduste tuvastamiseks peab kohus kindlaks tegema, millistele lepingutingimustele pidi liimipress vastama ning kas esines kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis andis hagejatele aluse müügilepingust taganemiseks. Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsuse kohaselt on liimipressi väidetavaks puuduseks pressimisaeg, mis ei ole piisav, et võimaldada liimil ületada puidu sisemist jõudu naturaalpuidu kasutamisel, mille tulemusena liimipress toodab osaliselt ebakvaliteetset ja kasutamiskõlbmatut komposiitplaati (lepingust taganemise avaldus t I kd lk 64). Avalduse kohaselt ei vasta kostja müüdud liimipress tootja tehasespetsifikatsioonile, mille alusel on liimipressiga võimalik saada püsiv liimühendus 3-80mm paksuse komposiitpaneeli tootmiseks kasutades puidust pealislamelli. Seega ei ole taganemisavalduse kohaselt võimalik hagejal II viidatud liimipressiga toota komposiitpaneeli 12mm suurusel alusvineeril 6mm paksuse tammelamelliga. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 esimesele lausele. Hagejad ei saa põhjendada müügilepingust nr 01146668L taganemist teistmoodi kui 22.08.2012 taganemise avalduses.
19.Liimipressi kasutusotstarve on vastavalt 24.01.2012 müügipakkumises toodule komposiitelementide manuaalne tootmine ja pinnakatmine kuumliimide baasil ühepoolse liimitusega (t I kd lk 25, 32). Lepingu sõlmimise aluseks olevast kostja 24.01.2012 müügipakkumisest nähtub, et tehniliste näitajate poolest liimipress sobib 3-80mm paksuse materjali liimimiseks (t I kd lk 24-37). See nähtub ka 16.11.2011 müügipakkumisest (t I kd lk 12-23) ja Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi aktist (t I kd lk 75-80). Veel nähtub kostja müügipakkumisest, et liimipressil kasutatav liim PUR kuumliim (standardlahenduses 2kg) tuleb pakendis sulatada rullikute vahel ja teistmoodi lisavõimalusena sulatusagregaadis. Samuti asjaolud, et operaator vastutab sobivate detailide masinasse söötmise tingimuste üle ning et kasutaja vastutab kasutatava materjali sobiva kvaliteedi eest (t I kd lk 34, 36). Tunnistaja Jari Olavi Johanssoni 28.04.2017 antud ütluste kohaselt: „Bole OÜ tellis seadme selleks, et toota kolmekihilist parketti, 15mm ja 18mm paksust. Mäletan seda hästi, kuna teen ka praegu samasugust tööd. Seadme nimi on Torwegge PWR 100.“ (t II kd lk 197). Viidatud ütlustest nähtuvalt pidi liimipress sobima vähemalt 18mm paksuse materjali liimimiseks (t II kd lk 3 pöördel; II kd lk 197-199).
20.Vaidlus puudub, et müügileping sõlmiti kostja 24.01.2012 müügipakkumise alusel. Müügilepingu sõlmimisega on hagejad nõustunud kostja 24.01.2012 pakkumises toodud tingimustega. Seejuures on liisingulepingu pooled digitaalselt allkirjastanud liisingulepingu juurde lisatud müügipakkumise. Kohus luges müügi- ja liisingulepingute ning 24.01.2012 müügipakkumise alusel tõendatuks, et poolte vahel kokkulepitud lepingutingimuste kohaselt pidi liimipress sobima liimipressi jaoks sobiva 3-80mm paksuse materjali liimimiseks, liimipressil peab kasutama sobivat PUR kuumliimi (standardlahenduses 2 kg) ja liimipressi kasutaja vastutab liimipressil sobiva materjali kasutamise eest.
21.Lepingutingimustes ei ole täpsustatud liimipressil kasutamiseks ettenähtud sobivat materjali. Küll on Jowat AG 18.01.2013 kirjas vaidlusaluse liimipressil kasutatava materjali osas välja toodud, et mõningaid probleeme esines üksnes paindunud tammelamelli korral, mida tuleb ette 5-10% kogutoodangust. Paindunud tammelamelli sidumiseks tuleb kasutada külma lamepressi kalanderpressi asemel või mõlemat, sest Torwegge tootmisliin ei ole selleks ette nähtud. Rohkem kui 90-95% puitmaterjali korral on kalanderpress piisavalt tõhus (t I kd lk 180).
22.Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt taganemisavalduses toodule on hagejate hinnangul liimipressi väidetavaks puuduseks liimipressi pressimisaeg, mille tulemusel ei ole pressiga võimalik saada püsivat liimühendust 3-80mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali tootmiseks. Kohus leidis eelnevalt, et poolte vahel kokkulepitud lepingutingimuste kohaselt peab liimipress sobima liimipressi jaoks sobiva 3-80mm paksuse materjali liimimiseks, liimipressil peab kasutama sobivat PUR kuumliimi (standardlahenduses 2kg) ja liimipressi kasutaja vastutab liimipressil sobiva materjali kasutamise eest. Kohtu hinnangul nähtub kokkulepitud lepingutingimustest, et liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine).
23.Tunnistaja JJi ütluste kohaselt: „Pressimine on lihtne toiming, kui komponendid on kvaliteetsed. Ebakvaliteetse parketi tootmise põhjuseks kõige tavalisemalt on niiskusesisaldus ja teiseks ebatäpsed mõõdud ja ka liimi kvaliteet, halva liimiga ei saa.“ (t II kd lk 198). Kohtuasja materjalidest nähtub, et hageja II tegevusalad on puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jm puittoodete tootmine ning puidu ja puidu
esmatöötlustoodete hulgimüük (t I kd lk 98). Asja materjalidest nähtub, et kostja tegevusala on tööpinkide hulgimüük (t I kd lk 100). Lepingud sõlmiti menetlusosaliste vahel majandus- ja kutsetegevuses. Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsuse kohaselt on nii ostja kui müüja vaieldamatult oma ala spetsialistid, kes olid ja pididki olema teadlikud mh tarnitava toote kasutamise spetsiifikast, samuti on mõlemal kogemused ühelt poolt puidutööpinkide tarnimise ning teisalt nendega töötamise alal. Kohtu hinnangul on hageja II oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega töötamise alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sh liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, nt sobiva liimi ja materjali kasutamisest). Samuti on kostja oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega müügi alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sh liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, nt sobiva liimi ja materjali kasutamisest). Nii hageja II kui kostja pidid teadma, millise sobiva materjali ja liimi kasutamiseks on liimipress ettenähtud.
24.Taganemisavalduses on täiendavalt välja toodud, et hagejale II on oluline, et liimipress on võimeline tootma 100% defektivaba toodet (t I kd lk 63). Enne müügi- ja liisingulepingute sõlmimist kostja 24.01.2012 e-kirjast nähtub, et kõik tehtud testid said rahuldava hinde 3, kõrgeim hinne on 2 ning võttes arvesse materjali seisundit ja ettevalmistustaset on Jowati hinnangul tulemused väga head (t I kd lk 88). Müügilepingu sõlmimise aluseks olnud müügipakkumises on liimimise tulemuste kohta välja toodud: „Suuremas osas oli liimimine hea. Kui ülemisi/alumisi kihte vahekihist eraldati rebiti vahekihi spoon enamasti puruks. Mõnikord jäi vahekihi vineer terveks. Liim, mis oli kantud ülemisele/alumisele kihile, tuli ülemise/alumise kihi küljest lahti koos ülemise/alumise kihiga ilma, et oleks kahjustanud vahekiri vineeri.“ (t I kd lk 32). Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi aktist (hageja II tellitud) nähtub, et ettevõtte kogemusel on praagi kogus ligikaudu 10% pressi kasutamisel vineeri pealistamisel naturaalpuidust lamellidega (t I kd lk 75). Kohtuasja materjalidest ei nähtu kokkuleppe olemasolu, et vaidlusalune liimipress pidi tootma 100% defektivaba toodet. Hagejale II võis oluline olla, et liimipress on võimeline tootma 100% defektivaba toodet, kuid vastav lepinguline kohustus hagejate ees liimipressi müümisel kostjal puudus. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud.
25.Kohus tuvastas eeltoodut arvesse võttes, et kvaliteetse tootmise eelduste (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine) täitmise korral peab lepingutingimuste kohaselt liimipressi pressimisaeg olema piisav selleks, et liimipressiga on võimalik saada püsiv liimühendus 3-80mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali tootmiseks. Kui kvaliteetse tootmise eeldused on täidetud (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine) ja esineb hagejate väidetud puudus (liimipressiga ei ole võimalik saada püsiv liimühendus 3-80mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks), on tegemist müügilepingu tingimustele mittevastava liimipressi üleandmisega ja olulise lepingurikkumisega.
26.VÕS § 217 lõike 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele mh kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja § 218 lõike 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel oluline küsimus, kas kostja on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepinguingimustele mittevastava asja, s.o kostja poolt liimipressi üle andmine, millega ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Kohus viitas VÕS § 217 lõike 2 punktidele 1 ja 2.
27.Järgnevalt hindas kohus asjas tähtsustomavaid tõendeid, et välja selgitada, kas liimipress vastab lepingutingimustele. Hagejad tõendavad liimipressi lepingutingimustele mittevastavust mh Jowat AG 18.01.2013 kirjaga (t III kd lk 2 pöördel; t I kd lk 143-144 ja 180-181). Nimetatud kirja kokkuvõttes on välja toodud: „Torwegge seade sobib selleks tööks, kui kasutada seadet ettenähtud otstarbel. See tähendab, et kasutatav materjal peab olema täiesti tasapinnaline (lame).“ (t I kd lk 181). Nii hageja II kui kostja oma ala spetsialistidena pidid teadma, millise sobiva materjali ja liimi kasutamiseks on liimipress ettenähtud. Vaidlusalune liimipress ei pidanud tootma 100% defektivaba toodet. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud. Jowat AG 18.01.2013 kirjast ei nähtu, et liimipressiga ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Seega viidatud kirjaga ei ole tõendamist, et kostja andis üle lepingutingimustele mittevastava asja.
28.Hagejad tõendavad liimipressi lepingutingimustele mittevastavust mh 23.01.2012 põrandalaudade liimituse inspekteerimise vahearuandega (t III kd lk 2 pöördel; I kd lk 69-72). Vahearuandest nähtub, et liimimise hindamise tulemused on rahuldavad ja täpsustatud: „3 Rahuldav =<80-60% liimitus-rebitud kiudu [---] Kuna nii materjal kui meie poolt toodetud liimi tingimused võivad spetsifikatsiooni piires kõikuda, siis ka nende väärtused võivad muutuda, ja sellest tulenevalt võib antud toimet küll usaldada, aga tulemust ei saa garanteerida.“. Viidatud tõendist tulenevalt olid liimimise tulemused rahuldavad, aga tulemust ei saa garanteerida. S.t, et reaalselt võivad tulemused olenevalt liimipressil kasutatavast materjalist ja liimist olla paremad või halvemad. Asjaolu, et liimipressil liimimise tulemused võivad olla paremad, tõendavad Jowat AG 18.01.2013 kirjas välja toodud hilisemad tulemused. Viidatud kirjas on vaidlusalusel liimipressil kasutatava materjali osas välja toodud, et tulemused on olnud head. Mõningaid probleeme esines üksnes paindunud tammelamelli korral, mida tuleb ette 5-10% kogutoodangust. Paindunud tammelamelli sidumiseks tuleb kasutada külma lamepressi kalanderpressi asemel või mõlemat, sest Torwegge tootmisliin ei ole selleks ette nähtud. Rohkem kui 90-95% puitmaterjali korral on kalanderpress piisavalt tõhus (t III kd lk 2 pöördel; I kd lk 180). Nimetatud kirja kokkuvõttes on välja toodud: „Torwegge seade sobib selleks tööks, kui kasutada seadet ettenähtud otstarbel. See tähendab, et kasutatav materjal peab olema täiesti tasapinnaline (lame).“ (t I kd lk 181). 23.01.2012 vahearuandest ei nähtu, et liimipressiga ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 380mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Seega kõnealuse tõendiga ei leidnud tõendamist hagejate väidetud puudus.
29.Samuti ei ole hageja II liimipressi kasutamisel täitnud kvaliteetse tootmise eeldusi (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine), mida tõendab Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi akt ja tunnistaja JJi ütlused. Ekspertiisi järeldustest nähtub, et liimipress ei sobi hageja II komposiitpaneeli tootmiseks (t I kd lk 78), kuid ekspert, vastates hageja II küsimustele, on välja toonud järgmist: maksimaalne komposiitplaadi paksus, mida liimipress suudab pressida, võib olla nähtavasti seadme pakkumises esitatud 80mm, kui komponendid vastavad nõuetele (t I kd lk 79); hageja II kasutatav toormaterjal on kvaliteetne, kuid mittesobiv hangitud kalanderpressis liimimiseks; töö tulemus sõltub materjalist; naturaalpuidust lamellide liimimisel ei ole kvaliteet garanteeritud; hageja II kasutatav liim antud seadme ja tootmisprofiili juures ei ole sobiv, kuid samas puudub ka sobivama liimi kohta info; võimalik on vaid kasutusele võtta sobivam liimipress (t I kd lk 80). Ekspertiisiaktist nähtub, et liimipress suudab pressida 80mm paksust komposiitplaati, kui komponendid vastavad nõuetele. Hageja II kasutatav toormaterjal
on kvaliteetne, kuid mittesobiv liimipressis liimimiseks. Hageja II kasutatav liim ei ole sobiv liimipressis liimimiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja II ekspertiisi aktist nähtuvalt täitnud liimipressi kasutamisel kvaliteetse tootmise eeldusi (ei ole kasutanud liimipressil sobivat liimi ja materjali). Kokkulepitud lepingutingimustest nähtub, et liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine). Tunnistaja JJi ütluste kohaselt: „Ma arvan, et Bole taganes PWR müügilepingust sellepärast, et nad vahetasid parketi tüüpi. Ma arvan, et nad hakkasid tootma teist tüüpi parketti ja ei vajanud seda seadet. Tean kindlasti, et nende komponentide kvaliteet ei olnud piisav. Seda ma ka DK.-le rääkisin.“. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja II komponentide kvaliteet ei olnud piisav. Kohtu hinnangul ei nähtu ekspertiisist, et liimipressiga ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Seega ei ole ekspertiisiga tõendamist leidnud hagejate väidetud puudus.
30.Hagejad tõendavad liimipressi lepingutingimustele mittevastavust mh HTi 03.04.2012, 28.05.2012, 05.07.2012 e-kirjadega (t III kd lk 3; I kd lk 55-60). 05.07.2012 e-kirjas on jõutud järeldusele, et Torwegge PWR 100 press ei ole võimeline tootmistingimustel pressima 6mm tammelamelli ja on märgitud, et HT on Bolefloor arendusjuht ehk hageja II töötaja. Kohus leidis eelnevalt, et kokkulepitud lepingutingimustest nähtub, et liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused ning et hageja II neid täitnud ei ole (st ei ole kasutanud liimipressil sobivat liimi ja materjali). Kohus leidis, et HTi e-kirjadega ei ole tõendamist leidnud väidetud puudus, et kostja andis üle lepingutingimustele mittevastava asja.
31.Ka hagejate muud tõendid ei tõenda, et liimipressiga ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (nt sobiva liimi ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. J.O.J kohtumise protokollist (t III kd lk 2 pöördel; II kd lk 48-53, 153-154 ja 161-162) nähtuvad peamiselt soovitused tootmise kohta. KK 11.01.2012 e-kirjas on viidatud Torwegge liimimise katsetulemustele (katsetulemused head, kuid mitte suurepärased) (t III kd lk 2 ja pöördel I kd lk 147 ja 183). K.K 23.01.2012 e-kirjas on välja toodud peamiselt masina paigaldamise asjaolud (t III kd lk 2 ja pöördel; I kd lk 149 ja 185). K.K 30.12.2011 e-kirjas on kirjeldatud PWR500 ja PWR 100 erinevust (t III kd lk 2; I kd lk 85-86).
32.Kohus viitas VÕS § 188 lõigetele 1 ja 2, § 189 lõikele 1 ja § 365 lõikele 1. Hageja I on esitanud kostja vastu müügilepingust taganemise tulemusel tekkinud tagasitäitmise nõude. Seega põhineb hageja I nõue lepingul. Hageja II ja kostja vahel puudub leping, millest tulenevate kohustuste rikkumise tulemusel tekkinud kahju hüvitamist saaks hageja II lepingu alusel kostjalt nõuda. VÕS § 365 lõige 1 annab liisinguvõtjale aluse esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude. Mõlema hageja nõude esmaseks eelduseks on kehtiv lepingust taganemine. Lepingust taganemine on VÕS § 188 lõike 1 järgi kujundusõigus, mis ei vaja teise poole aktsepti (nõusolekut), küll aga ei ole lepingust taganemine kehtiv, kui taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täitmata. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. Seega ei ole täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ning hagejad ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Kuna hagejad ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud, tuleb nende nõuded kostja vastu jätta rahuldamata. Kuna hagejate nõude eeldused ei ole täidetud, puudub
vajadus hinnata muid hagejate seisukohti nõude põhjendatuse osas. Samuti puudub vajadus hinnata kostja muid vastuväiteid.
33.Menetluskulude jaotamisel viitas kohus TsMS § 162 lõikele 1 ja § 165 lõikele 1. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hagejate kahjuks. Seega on hagejad menetluskulusid kandma kohustatud isikuteks, kuid hagejad osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Hagejate nõuete kogusumma on 143 037.89 eurot (100%), millest hageja I nõue moodustab 138 779.33 eurot (97,02%) ja hageja II nõue 4258.56 eurot (2,98%). Kohus jättis kostja menetluskulud 97,02% ulatuses hageja I kanda ning 2,98% ulatuses hageja II kanda.
34.Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt palub kostja kulude hüvitamist kokku 9799.22 eurot käibemaksuta (s.o lepingulise esindaja kulu 9376.62 eurot, kassatsioonikautsjon 357.59 eurot, 28.04.2017 istungiga seotud tõlkekulu 65 eurot). Kostja esindaja tunnitasu on 115.04 eurot (käibemaksuta) 51h 5min eest (51,08h) ajavahemiku 14.10.201331.08.2015 eest. Alates 01.09.2015 on kostja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) 28h eest. Hagejad kuludele vastuväidet ei esitanud.
35.Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh arvestades, et kostja vandeadvokaadist lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi ja kostja lepinguline esindaja on menetluse kestel asja materjalidega põhjalikult tutvunud), ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja järgmine ajakulu: 04.11.2013 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 0,5h ulatuses; 30.12.2013 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 0,4h ulatuses; 19.03.2014 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 0,2h ulatuses; 17.06.2014 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 1h ulatuses; 28.04.2017 istungiks ettevalmistamiseks 0,5h ulatuses; 08.06.2017 menetluskulude nimekirja koostamise eest 40min ehk 0,67h ulatuses; 24.11.2017 menetluskulude nimekirja koostamise eest 20min ehk 0,33h ulatuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 punktis 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1 mõttes.
36.5634.66 euro eest on võimalik kostjale õigusabi osutada 48,98h (51,08 - 0,5 - 0,4 - 0,2 1) ulatuses lepingulise esindaja tunnitasuga 115.04 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 3312.50 euro eest on võimalik kostjale õigusabi osutada 26,5h (28 - 0,5 - 0,67 - 0,33) ulatuses lepingulise esindaja tunnitasuga 125 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vaidlus on kestnud üle 3a. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et hagejad ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud seisukohta kostja menetluskulude kohta), siis on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu vähemalt 75,48h ulatuses ja menetluskulud kokku 9369.75 eurot (lepingulise esindaja kulu 5634.66 eurot + lepingulise esindaja kulu 3312.50 eurot + kassatsioonikautsjon 357.59 eurot + tõlkekulu 65 eurot). Kohus määras kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 9369.75 eurot ning jättis rahuldamata 429.47 euro (9799.22 - 9369.75) ulatuses. Hagejalt I tuleb kostjale välja mõista 9090.53 eurot (s.o 9369.75 eurost 97,02%) ning hagejalt II 279.22 eurot (s.o 9369.75 eurost 2,98%).
37.Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejatelt kostjale ka viivis menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus määras kindlaks menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava kohtulahendi täitmise korra kostja taotletud viisil. Apellatsioonkaebus
38.22.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad hagejad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
39.Kohus on jätnud otsuse hagejate oluliste väidete osas põhjendamata ning tõendeid on hinnatud puudulikult. Muude rikkumiste hulgas on kohtu olulisim viga lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise asjaolude hindamata jätmine ning poolte õigussuhtele põhimõtteliselt väära sisu andmine. Otsus lähtub arusaamast, justkui oleks hageja II ostnud kostjalt konkreetse liimipressiseadme ning hageja II poolt liimipressis kasutatav tooraine peaks sobituma selle liimipressi nõudmistega. Tegelikkus on vastupidine: kostjalt kui valdkonna spetsialistilt telliti lahendus, mis oleks võimeline liimima hageja II poolt parketi tootmiseks kasutatavaid ebatavalisi naturaalpuidust lamelle ja tootma nendest kvaliteetset parketti. Selleks tutvustati kostjale hageja II toorainet ja tootmist, viidi läbi katsetused ja konsultatsioonid kostja töötajatega. Liimipressi mudeli valik lähtus kostja soovitustest. Kui kostja tarnitud liimipress nõudis teistsugust toorainet kui hageja II kasutatav, ongi kostja enda kohustusi rikkunud ja tarninud sobimatu seadme. Kohus ei ole eeltoodut otsuses analüüsinud ega ümber lükanud. Seetõttu on põhimõtteliselt väär otsuses tehtud järelduste esmane alus (hinnang lepingulisele suhtele) ning väärad kõik sellest tulenevad muud järeldused.
40.Kohus ei ole võtnud seisukohta kõikide hagejate väidete kohta ning hagejate väidetega mittenõustumine on põhjendamata. Otsuses puudub loogiline, poolte esitatud asjaolude ning poolte põhjendustega seostatud õiguslik analüüs, mis võimaldaks kõikide esitatud seisukohtade ja vastuväidete osas jälgida ning kontrollida kohtu siseveendumuse ja järelduste kujunemist. Hagejate seisukohti on käsitletud puudulikult (eriti puudutab see 22.05.2017 kohtukõnes esitatut). Kohus on jätnud täielikult käsitlemata kõik hagejate viited, et nad tellisid kostjalt liimipressi konkreetse hageja II kasutatava ning ebatavalise toormaterjali liimimiseks (täielikult mitte-tasapinnalised naturaalpuidust lamellid). Torwegge PWR 100 liimipress, mille müügi- ja liisingulepingud sõlmiti, oli välja valitud ja soovitatud kostja poolt pärast hageja II toormaterjali ja tootmistingimustega tutvumist (hagejate 22.05.2017 kohtukõne, p 2.2). Kohus on eelnevat kõrvale jättes leidnud, et müüdud liimipress pidi liimima üksnes materjali, mis on selle konkreetse liimipressi jaoks ette nähtud (st sirge n-ö tavapärane puitlamell). Kohus on jätnud täielikult kõrvale ühe olulisema hagi aluseks oleva väite: liimipressi ainus otstarve oli ebaharilike naturaalpuidust lamellide liimimine. Kui tarnitud liimipress vajas teistsugust toorainet kui see, mida hageja II kasutab, ongi tegemist lepingu rikkumisega ja liimipress ei ole sobilik kavandatud otstarbeks.
41.Otsuse põhjendused on ka omavahel loogiliselt vastuolus. Kohus on leidnud, et kostja oli liimipresside müügi alal professionaal. Samuti on kohus leidnud, et nii hagejad kui ka kostja teadsid, millise materjali ja liimi kasutamiseks on liimipress ette nähtud. Sellega on loogilises vastuolus kogu ülejäänud argumentatsioon, mis jätab konkreetse tooraine liimimiseks vajatava pressi ning kostja soovituste alusel pressi väljavalimise tähelepanuta. Kui liimipress pidi liimima ainult pressi enda spetsifikatsioonis märgitud
toorainet (st hageja II vajadus ja tooraine ei ole oluline), ei oma kostja professionaaliks olemine ja teadmine hageja II kasutatavast materjalist asja lahendamisel mingit tähendust. Samuti on kohus vastuoluliselt esile toonud nii tarnitud seadme põhimõttelise sobimatuse naturaalpuidust lamellide liimimiseks kui ka kostja teadmise hageja II kasutatavast toormaterjalist, mida sooviti liimida, kuid sellegipoolest leidnud, et tarnitav seade ei pidanudki liimima hageja II toorainet.
42.Kohus on rikkunud tõendite hindamise reegleid. Kohus on läbivalt ja korduvalt tuginenud kostjapoolse tunnistaja JJ ütlustele, kasutades neid lepingulise suhte sisustamisel, liimipressi defektide tuvastamisel ja hageja II tooraine kvaliteedi hindamisel. Kohus on lähtunud kostja töötaja ütlustest kui poolte vahel vaidlustamata tõest, võrdlemata tunnistaja ütlusi teiste tõenditega ning seadmata kahtluse alla tunnistaja usaldusväärsust. Kohus ei ole arvestanud seda, et JJ oli kostja Soome emaettevõtte töötaja, kelle soovituste alusel seade välja valiti, seega oli ta isiklikult huvitatud, et tema soovitatud masina tarnimises ei nähtaks mingit rikkumist. Mh on kohus kasutanud tunnistaja ütlusi lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu sisu tõendamiseks, kuigi tunnistaja ise ütles ülekuulamisel, et ta ei olnud müügiprotsessi juures ja ei tea sellest. Hagejad tõid selle esile 22.05.2017 menetlusdokumendi punktis 2.6, kuid kohus ei ole seda käsitlenud ega ümber lükanud.
43.Lepingukokkuleppe sisustamisel, otsuse punktis 10.2 ning muudes liimimisteste käsitlevates küsimustes on jäetud analüüsimata ja kõrvale kostja esindaja K.K kirjad. 30.12.2011 e-kirjas kinnitas kostja esindaja, et pärast liimumisteste saab anda garantii, et lõpptulemus vastab hageja II soovidele. 24.01.2012 kommenteeris K.K liimumistesti tulemusi ja väitis need olevat „väga head“. Testhinnet „3 - rahuldav“ kommenteerides viitas K.K testides kasutatud toormaterjali transpordile ja ettevalmistusele. Seda selgitavad täiendavalt K.K 11.01 ja 23.01.2012 e-kirjad: testide tulemused ei olnud väidetavalt ideaalsed, sest tooraine ei olnud pärast transporti õigesti tasakaalustatud ja testiks ettevalmistatud. Seega kohtu poolt analüüsimata jäetud tõendid kinnitavad, et kostja sõnul ei olnud hageja II toormaterjal probleemiks ning kostja kinnitas seadme sobivust konkreetselt hageja II toormaterjali liimimiseks.
44.Otsuse punktis 11.4 on kohus loetlenud rea tõendeid ja lisanud nende juurde üldsõnalise märke, et need ei tõenda hagejate väidetud asjaolusid. Kohus ei ole põhjendanud vastavalt, miks ei tõenda nimetatud tõendid hagejate väidetud asjaolusid ning miks on teisi tõendeid (sh JJi ütlusi) eelistatud nendele tõenditele.
45.Rikkumiseks on tarnitud liimipressi põhimõtteline sobimatus hageja II toodete tootmiseks. Otsuse põhjendused on vastuolulised ning rikutud on TsMS § 457 lõiget 1. Kohus on otsuses läbivalt leidnud, et kostja tarnitud liimipress ei olnud puudustega, sest kvaliteetse tootmise eelduste täitmisel (kohtu sõnul teistsuguse liimi ja toormaterjali kasutamine) oleks olnud sellega võimalik toota kvaliteetset parketti. Ainuüksi see, et liimipressi normaalseks toimimiseks läks vaja teistsugust toorainet, näitabki, et liimipress ei vasta lepingutingimustele. Tarnitud liimipress sobib n-ö tavalise parketi liimimiseks (sirged ühesugused vineerlamellid), kuid hageja II vajas liimipressi spetsiaalselt naturaalpuidust lamellide liimimiseks, mis ei ole täielikult sirged (tasapinnalised). Hageja II ei pidanud kohandama enda toodet ja toormaterjali kostja tarnitud liimipressile sobivaks, vaid kostja pidi tarnima liimipressi, mis liimib hageja II eripäraste toodete tarbeks kasutatavat materjali. Vastavad põhjendused koos viidetega tõenditele on hagejad esitanud 22.05.2017 kohtukõne punktides 2.2–2.3. Kohus ei ole nimetatud põhjendusi käsitlenud ega ümber lükanud. Kohus on seega tuvastanud vääralt
poolte lepingulise suhte sisu. Lepingu sisuks ei olnud pelgalt konkreetse Torwegge PWR100 liimipressi ostmine, vaid erilahenduse tarnimine hageja II tooraine liimimiseks. Konkreetne seade soovitati kostja poolt, kes kinnitas selle sobivust hageja II lõpptoote tootmiseks. Kohus ei ole vastuolus VÕS § 29 lg 5 punktiga 1 võtnud lepingulise suhte hindamisel arvesse lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi. Ühtlasi on kohus kohaldanud vääralt VÕS § 217 lg 2 p 2. Liimipress ei olnud võimeline liimima 6mm parketti majandustegevuses tavapäraselt nõutava kvaliteedi ja usaldusväärsusega ehk see ei sobinud nõutud otstarbel kasutamiseks. Kostja oli hageja II soovitud otstarbest teadlik, mida kinnitab mh kostja emaettevõtte töötaja JJi käik hageja II tehasesse, samuti kinnitavad seda testide läbiviimine, hinnapakkumise täiendamine pressitava lamelli paksuse näitajatega 4–6 mm. Ostmisel oli oluline pressi kasutus-otstarve ja lõpptulemus ning kostja pidi oma eksperdi teadmistest tulenevalt tarnima selleks sobiliku seadme. Kohus ei ole hageja II soovitud otstarbe küsimust otsuses käsitelnud. Kohtu järeldused on kummalised, sest kohus on õigesti esile toonud liimitootja Jowat hinnangu, mille kohaselt ei ole seda tüüpi rullpress sobilik hageja II naturaalpuidust lamellide liimimiseks, mis ei ole täiuslikult lamedad. Sama kinnitab ka Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent RR 17.02.2012 teostatud ekspertiis. Tallinna Ringkonnakohus on 29.09.2014 otsuses tuvastanud, et liimipressi puuduseks tuleb lugeda hageja II materjali liimimiseks ebasobivalt lühikest pressimisaega. Seega on ka ringkonnakohtu jõustunud otsuses seotud liimipressi nõutavad omadused selle kasutusotstarbega (hageja II naturaalpuidust lamellide liimimine). Maakohus ei ole seda arvestanud. Kohus on kõike eelnevat kõrvale jättes hoopis leidnud, et liimipressi kasutusotstarve ning selle sobivus hageja II toorainega ei tähenda midagi. Ei vasta tõele ka kohtu arvamus, et hageja II ei ole taganud tootmiseks piisavalt häid tingimusi. Tallinna Tehnikaülikooli ekspertiisist nähtub, et toomiskeskkonna temperetuur ja õhuniiksus on pidevalt kontrollitud ja ühtlane, see on piisav tasakaaluniiskuse saavutamiseks.
46.Kohus on leidnud vääralt, et materjalidest ei nähtu kokkulepet 100% defektivaba toote valmistamise nõude kohta, selline nõudmine ei ole tõendatud ning liimipress ei pidanud tootma 100% defektivaba toodet. Kohtu järeldus põhineb tõendite puudulikul hindamisel ja põhjendamiskohustuse rikkumistel. Kohtu viidatud Tallinna Tehnikaülikooli uuring ei ole leidnud justkui oleks 10% tootedefekte normaalne olukord. Vastupidi, nimetatud lause „Ettevõtte kogemus pressi kasutamisel: [---] – vineeri pealistamisel naturaalpuidust lamellidega on praagi kogus ca 10%“ kirjeldab ekspertiisi lähteülesannet, liimipressi praegust toimimist ehk teisisõnu defektset olukorda, mida hagejad peavad müügilepingu rikkumiseks. Mitte ühestki ekspertiisi osast ei ole võimalik välja lugeda, et 10% defektseid tooteid oleks tavapärane ja normaalne liimipressi toimimine. Vastupidi, uuringu lk-l 5 „Lisa ekspertiisi aktile 17.12.2012. Vastused Bole OÜ küsimustele“ on ekspert vastanud: „Mitu % on mõistlik liimipressi tööstusliku toimimise edukuse määr? – Arvan, et vähemalt 99% kvaliteetset toodangut“. Kohus on tõendit ja hagejate väiteid hinnanud pealiskaudselt ning ei ole tõendi tegelikku sisusse süvenenud. Vaidlust ei ole selles, et müügi- ja liisingulepingus ei leppinud pooled kokku liimipressi %-list kvaliteetse toodangu määra. Sellises olukorras peab press olema keskmise kvaliteediga ehk pidi andma selles valdkonnas tavapäraseks peetaval määral kvaliteetset toodangut. Tallinna Tehnikaülikooli uuringus ongi ekspert kinnitanud, et tavapäraselt parketi tootmise liimipressilt on VÕS § 77 lg 1 kohaselt eeldatav kvaliteet vähemalt 99% ulatuses defektivaba toodangut. Seega on kohus jõudnud väärale järeldusele, justkui oleks ca 80% defektivaba toodang liimipressi puhul normaalne ning lepingule vastav. Kohtu seisukoht ei ole kooskõlas reaalse elu ning tootva tööstuse olemusega. Samuti ei ole kohus võtnud arvesse probleemse defekti olemust. Vaidlusaluse liimipressi toodangu „defekt“ seisneb selles, et naturaalpuidust lamelliga parkett väljub pressist näiliselt
liimununa. Liimitud toote puudusi ei ole võimalik tehases tuvastada, sest defekt avaldub pika kuivamise käigus, mis leiab aset alles lõppkliendi juures. Seni on parkett tehases ja transpordil küllaltki ühtlaste niiskustingimuste juures. Liimimisdefekte saab tuvastada vaid n-ö lahtirebimistestiga, kus mehhaaniliselt lahti rebitud parketitükkidel hinnatakse visuaalselt liimist lahti rebenenud ja puidust rebenenud (liim püsis) pindalade omavahelist osakaalu. Iga toodetud parketitükki ei ole võimalik selliselt testida, sest test tähendab toote lahtirebimise teel hävitamist. Tavaloogikaga ning eriteadmisi omamata on selgelt mõistetav, et „normaalne“ parketidefektide osakaal ei saa olla kohtu poolt mainitud 80, 90 või isegi 95%. Ei ole mõeldav, et 100 m2-st parketiga kaetud põrandast 10 m2 koorub pärast parketi mahapanekut lahti ning tuleb ümber vahetada. Isegi 1% defektid on mõeldamatud ja muudavad hageja II toote lõpptarbija jaoks sisuliselt väärtusetuks ning toote tootmise majanduslikult mõttetuks. Kliendid ei osta parketti, millest peab märkimisväärse osa lahtikoorumise tõttu peagi ümber vahetama. Tagada tuleb selline kvaliteet, et 100% lõppkliendini jõudvast parketist on liimimisdefektideta ning lahtikoorumised on üksikud väga harvad anomaaliad. Vastustaja seisukoht
47.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
48.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmisega ega tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud kaebuses väidetud menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel ja lahendi põhjendamisel. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Vaidlustatud otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 656 lõike 1 punkt 1). Kolleegium jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud.
49.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt TsMS § 232 lõikes 1 sätestatud tõendite hindamise reeglite rikkumisi. Viidatud sätte kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendei igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooled võimalike tõendamisalaste kokkulepete sõlmimist kohtu ette ei toonud.
50.Apellandid heidavad maakohtule ette lepingueelsete läbirääkimiste ja muude lepingu sõlmimise asjaolude ja vastavate tõendite hindamata jätmist pooltevahelise lepingu tõlgendamisel. Seejuures viitavad apellandid, et asjakohased tõendid olid kokkuvõtvalt esile toodud nende 22.05.2017 kirjalikus kohtukõnes. Esmalt selgitab kolleegium, et TsMS § 363 lõikest 1 ja §-st 329 tulenevalt ei saanud kohtukõnes sisalduda mistahes uusi väiteid ega asjaolusid, mida ei olnud eelnevalt esiletoodud kas hagiavalduses või vastuses kostja vastuväidetele. Seega iseenesest asjaolu, et maakohus otsuses ei käsitlenud hagejate 22.05.2017 menetlusdokumenti, ei saa olla oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Viidatud menetlusdokumendist (t III kd lk 1-5) nähtub, et hagejad tõid lepingueelsete läbirääkimiste kontekstis esile järgmised tõendid: kostja emaettevõtte töötaja JJi protokoll 11.11.2011 kohtumisest hageja II tehases, kus osalesid lisaks nimetatud isikule kostja töötaja K.K ja hageja II töötaja (tehnikadirektor) D.K (t II kd lk 52-53, tõlge samas lk 50-51) ja JJi ütlused
kohtuistungil (t II kd lk 197-199). Tunnistaja ütlusi analüüsis maakohus vastavalt otsuse punktides 10.1, 10.2 ja 11.3. Et nimetatud isiku ütlusi kasutas maakohus mh lepingueelsete läbirääkimiste sisu tuvastamiseks, on apellandid ise esile toonud kaebuse punktis 2.3.4. Seega on kaebus vastuoluline. Kolleegium möönab, et viidatud lepingueelset kohtumist maakohus otsuses otseselt ei käsitlenud. Samas on hagejad viidanud kostja esitatud tõendile kinnitamaks, et kostja oli teadlik, millise otstarbega liimipressi hageja II soovib osta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on algusest peale kinnitanud, et teadis hageja II soovitud otstarbest. Seega selles kontekstis 11.11.2011 kohtumise analüüs maakohtu poolt vajalik ei olnud.
51.Kolleegium ei nõustu apellantide etteheidetega maakohtu poolt tunnistaja JJi ütluste hindamisele. Apellandid on seisukohal, et maakohus oleks pidanud tunnistaja ütlused seadma kahtluse alla põhjusel, et tegemist oli kostja Soomes asuva emaettevõtte töötajaga, kelle soovitusel konkreetse liimipress välja valiti, mistõttu on isik isiklikult huvitatud, et mingit rikkumist ei tuvastataks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt taotles tunnistaja ülekuulamist kostja (t II kd lk 144) ja hagejad taotlusele vastu ei vaielnud (samas lk 172). Ka ei esitanud hagejad peale tunnistaja ülekuulamist mistahes väiteid tema ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Vastupidi – kirjaliku kohtukõne punktis 2.6 olid nad seisukohal, et tunnistaja ütlused kinnitavad nende endi seisukohti (t III kd lk 3 pöördel-4). Ka kaebuses ei toonud apellandid esile, milliste teiste eelduslikult hagejate jaoks usaldusväärsete tõenditega on tunnistaja ütlused vastuolus. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul omal algatusel mistahes alust tuvastada tunnistaja ütluste ebausaldusväärsus ja jätta need otsuse tegemisel arvestamata. Lisaks on tunnistaja selgitanud, et konsulteeris lepingueelses protsessis hagejat II viimase töötaja D.Ki palvel.
52.Kaebuses on apellandid maakohtu poolt hindamata tõenditena käsitlenud ka kostja töötaja K.Ku 30.12.2011 ning 11., 23. ja 24.01.2012 e-kirju (vastavalt t I kd lk 84, 183, 185, 88). Vaidlustatud otsusest (punktidest 11.2, 11.5) nähtub, et maakohus käsitles kõiki nimetatud tõendeid ja andis neile hinnangu vastavalt TsMS § 232 lõikes 1 sätestatud reeglitele. Kolleegium ei tuvastanud ka muude maakohtu poolt uuritud ja hinnatud tõendite puhul asjaolusid, mis annaksid aluse tõendite ümberhindamiseks.
53.Maakohtu otsuse põhjendused vastavad TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud reeglitele. Maakohus on märkinud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele ta rajas oma järeldused ning seadused, mida kohus kohaldas. Lisaks on kohus käsitlenud mõlema poole väiteid ja vastuväiteid ning selgitanud, miks ta mõnega neist ei nõustu. Ka on kohus analüüsinud tõendeid.
54.Kolleegium selgitab, et apellandid on jätnud kaebuses tähelepanuta VÕS § 218 lõike 4, mille kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Seega isegi kui oleks leidnud tõendamist hagejate väide, et ostetud press ei vasta kokkulepitud tingimustele, ei vastutaks müüja selle eest, kuna hageja II lõppostjana teadis täpselt, mida ta ostab. Käesolevas asjas esiletoodud elulised asjaolud annavad kohtute jaoks veenvalt tunnistust sellest, et oma ala asjatundjaks on mitte ainult müüja, vaid ka asja väljavalinud parketitootja. Tegemist on võrdsete lepingupooltega, kes vastastikku said arvestada teise professionaalsete oskuste ja teadmistega. Poolte vahel puudub vaidlus, et kuigi probleem on vaid ühe konkreetse seadme müügiga, oli sellele eelnenud ja järgnenud pooltevaheline koostöö, mille jooksul oli kostja sisustanud
asjakohaste seadmetega sisuliselt kogu hageja II parketitehase (seadmete loetelu t II kd lk 24). Samuti puudub vaidlus, et hagejat II esindas 11.11.2011 kohtumisel ja kogu seadme väljavalimisprotsessis tehnikadirektor D.K, kes omas pikaajalist konkreetse tootja seadmete alast kogemust. Tunnistaja JJi ütluste kohaselt konsulteeris ta müügiprotsessis D.Kit ja sai aru, et D.K oli otsustanud osta selle seadme ning et ta ütles D.Kile mh, et pressitud parketitükid (näidised) kõlbasid, aga ei olnud ideaalsed. Kostja 01.12.2011 (t I kd lk 146, tõlge samas lk 182) e-kirjaga on tõendatud, et müüja lepingueelselt selgitas mh seadme PWR100 ja PWR500 erinevusi. 11.01.2012 kostja ekirjaga (t I kd lk 147, tõlge samas lk 183) on tõendatud, et kostja teatas testitulemustest rõhutades, et need ei olnud suurepärased. Sama kuupäeva D.Ki e-kirjaga (t I kd lk 148, tõlge samas lk 184) on tõendatud, et hageja II tutvus talle saadetud fotodega esimestest testitulemustest ja konsulteeris JJiga. Kostja 23.01.2012 e-kirjaga (t I kd lk 149, tõlge samas lk 185) on tõendatud, et kostja kordas üle, et testi tulemused ei olnud suurepärased ja palus anda teada, et kas ostetakse või mitte. D.Ki kirjalike selgitustega kostjale (t II kd lk 150-151, tõlge samas lk 158-159) on tõendatud, et hageja II oli teadlik tingimustest, mille täitmine oli eduka tulemuse saavutamiseks vajalik, kuid neid tingimusi ei täidetud; et testide tulemustest oli hageja II teadlik ja neid peeti rahuldavateks ning optimaalsete tulemuste mittesaavutamise põhjuseks arvati täitmata nõuetekohased tingimused; et kohtumisest J..Jga sai ta enne müüki teada tingimused, mis on vajalikud konkreetse seadmega kõrgekvaliteedilise parketi tootmiseks ja edastas need ettevõtte juhtidele; et tema arvates ei kasutata ostetud masinat põhjusel, et ei suudetud saavutada vajalikke tingimusi, misjärel lõpetati üritamast. Eeltooduga on veenvalt tõendatud, et lõppostja oli teadlik, et suurepärase kvaliteediga toodangu saamiseks tuleb täita täiendavad tingimused (paksusmasin, kuivati, eelkonditsioneerimise kamber jmt; vt 11.11.2011 kohtumise protokoll). Tõendamata on, et nende lisaseadmete olemasolu pidi kindlustama kostja.
55.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellantide kanda. Samas ei nõustu kolleegium vastutajaga, et põhjendatud on jätta menetluskulud apellantide kanda solidaarselt. TsMS § 165 lõike 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama sätte teise lause kohaselt kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatud hagejate nõuete oluliselt erineva osaga kogu hagist ja leiab, et maakohtu poolt tuvastatud on õiglane järgida ka apellatsioonimenetluses. Kuna hagejad vaidlustasid maakohtu otsust kogu ulatuses, on põhjendatud ka apellatsioonimenetluses jätta vastustaja menetluskulud 97,02% ulatuses apellant/hageja I kanda ning 2,98% ulatuses apellant/hageja II kanda.
56.Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kohtuistungil esitatud taotluse kohaselt kulutas lepinguline esindaja apellatsiooniastmes kliendi esindamiseks kokku 7h 20min+1h 10min (istungi aeg), seega kokku 8h 30min, tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja tegi järgmised toimungud: töötas läbi maakohtu otsuse ja edastas koos kommentaaridega kliendil 15min; töötas läbi apellatsioonkaebuse ja koostas kliendile ülevaate edasisest menetlusest 35min; koostas vastuse kaebusele 5h; tutvus kohtukutsega ja pidas kliendiga kirjavahetust 10min; koostas menetluskulude nimekirja 20min; valmistus ette istungiks 1h; osales istungil 1h 10min. Apellandid jätsid kulude põhjendatuse kohtu otsustada.
57.Kolleegium on seisukohal, et esitatud kuludest ei ole TsMS § 178 lõike 4 alusel põhjendatud kulu menetluskulude nimekirja koostamisele (Riigikohtu lahend nr 3-2-137-15, punkt 9). Vastustaja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas TsMS § 178 lõike
1mõttega ja kehtiva Riigikohtu praktikaga. Muud kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud. Ka vastab vandeadvokaadist esindaja tunnitasu kohtupraktikas mõistlikuks loetud suurusele. Seega tuleb vastustaja põhjendatud ajakulu vähendada 20min võrra. Apellantidelt kuulub vastustajale väljamõistmisele kokku 8h 10min x 140 = 1143.33 eurot, millest vastavalt eelnevale jaotusele 1109.26 eurot apellandilt I kanda ning 34.07 eurot apellandilt II.
58.TsMS § 177 lõike 4 ja § 445 lõike 1 alusel kuuluvad rahuldamisele vastustaja taotlused menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmiseks ja kulude tasumise osas kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.